Ülikooliseaduse ja Tartu Ülikooli seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 17.01.2001
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30. jaanuari 2001. a otsusega nr 982 |
I. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 25, 140; 78, 496) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 291 lõikes 3 asendatakse sõnad «kahe- kuni viieaastane» sõnadega «kolme- kuni viieaastane».
§ 2. Paragrahvist 41 jäetakse välja sõnad «, arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri».
§ 3. Seadust täiendatakse §-ga 563 järgmises sõnastuses:
« § 563. Residentuuris õppiv isik
(1) Tartu Ülikooli seaduse alusel läbivad enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilased residentuuri nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.
(2) Enne 2001/02. õppeaastat residentuuri immatrikuleeritud isikud on üliõpilased.»
II. Tartu Ülikooli seaduses (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965; 1998, 61, 986; 1999, 102, 908) tehakse järgmised muudatused:
§ 4. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 7. Residentuur
(1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal.
(2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded, mille kinnitab sotsiaalminister määrusega, ja residentuuri programm, mille kinnitab ülikooli nõukogu. Residentuuri programmid kantakse kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga Haridusministeeriumi õppekavade registrisse haridusministri määrusega kehtestatud korras.
(3) Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu.
(4) Residentuuri korraldab ülikool.
(5) Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes. Residentuuri baasasutused ja residentuuri juhendajad residentuuri baasasutuses nimetab ülikool kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. Residentuuri läbiviimise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Residentuuri baasasutus sõlmib arst-residendiga määratud ajaks töölepingu residentuuri baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks.
(6) Residentuuri lõpetanule annab ülikool vastaval arsti või hambaarsti erialal residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega. Ülikooli väljaantud residentuuri lõpetamist tõendavad tunnistused kantakse Haridusministeeriumi lõpudokumentide registrisse haridusministri määrusega kehtestatud korras.»
§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
« § 71. Arst-resident
(1) Arst-resident on isik, kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri.
(2) Arst-residendil on õigus:
1) kasutada tasuta ülikooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid,
inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;
2) residentuuri programmi sulgemisel jätkata residentuuri läbimist residentuuri
teise programmi alusel;
3) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;
4) saada residentuuri läbimiseks vajalikku õppematerjali ja muud informatsiooni;
5) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;
6) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;
7) kasutada muid seadusest, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidest, ülikooli
põhikirjast ja ülikooli teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi.
(3) Arst-residendil on kohustus järgida seadusega, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega, ülikooli põhikirjaga ja ülikooli teiste õigusaktidega arst-residendile pandud kohustusi ning ta kannab vastutust nende rikkumise eest.»
§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 72 järgmises sõnastuses:
« § 72. Riiklik residentuuritellimus
(1) Riikliku residentuuritellimuse esitamisel lähtub Haridusministeerium Sotsiaalministeeriumi ja ülikooli ettepanekutest, samuti riiklikuks residentuuritellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.
(2) Riiklik residentuuritellimus vormistatakse ülikooli ja Haridusministeeriumi
vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitava lepinguga. Lepingu kohustuslikud
tingimused on:
1) riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide arv erialade
ja residentuuri kestuse lõikes;
2) riikliku residentuuritellimuse täitmiseks ülikoolile vahendite eraldamise
kord;
3) riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha arvestuslik
maksumus;
4) ülikooli poolt Haridusministeeriumile riikliku residentuuritellimuse alusel
õppivate arst-residentide arvestuse pidamiseks vajalike andmete esitamise
kord ja tähtajad;
5) poolte vastutus.
(3) Haridusministeeriumil on kohustus:
1) finantseerida riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residentide
kohti arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõpuni;
2) pidada arvestust riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide
ja nende hõives toimunud muudatuste üle.
(4) Ülikoolil on kohustus:
1) luua arst-residendile võimalused residentuuri programmi täitmiseks arsti
või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse jooksul;
2) informeerida Haridusministeeriumi riikliku residentuuritellimuse alusel
õppivate arst-residentide hõives toimunud muudatustest.
(5) Kui riikliku residentuuritellimuse alusel õppiv arst-resident arvatakse residentuurist välja enne arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõppu, lõpetab Haridusministeerium residentuurist väljaarvamisele järgneval eelarveaastal selle riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha finantseerimise.»
§ 7. Seadust täiendatakse §-ga 73 järgmises sõnastuses:
Ǥ 73. Residentuuri finantseerimine
Residentuuri kulud, sealhulgas ülikoolis toimuva koolitusega seotud kulud ja ülikooli korralduskulud, residentuuri baasasutuse korralduskulud ning arst-residendi töötasu kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu, lähtudes riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha arvestuslikust maksumusest.»
§ 8. Paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Ülikooli koolitustegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, riigieelarvest riikliku residentuuritellimuse ulatuses, samuti õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest.»
§ 9. Paragrahvi 15:
1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud internatuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu.»;
2) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Enne 2001/02. õppeaastat riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud residentuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridusministeeriumi eelarve kaudu.
(7) Ülikool annab residentuuri lõpetanule residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse alusel kutsetunnistuse, mis tõendab eriarsti kutsekvalifikatsiooni vastaval arsti või hambaarsti erialal, kuni vastavat kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramiseni kutseseadusega (RT I 2001, 3, 7) sätestatud korras.»
III. Rakendussätted
§ 10. Käesoleva seaduse §-sid 2, 4, 5 ja 6 kohaldatakse 2001/02. õppeaastast residentuuri vastu võetavatele isikutele.
§ 11. Käesoleva seaduse §-d 7 ja 8 jõustuvad 2001. aasta 1. septembril.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
X.com