Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Töö- ja puhkeaja seadus

Vastu võetud 24.01.2001

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused.

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata töötajatele, kelle töö- ja puhkeaeg on reguleeritud muu seadusega.

(3) Käesoleva seaduse paragrahvid 7–9, 11–16 ja 19–21 võib jätta kohaldamata töötajate suhtes, kes:
1) omavad iseseisvat otsustuspädevust ning vastavalt töölepingule või ametiasutuse põhimäärusele määratlevad ise oma tööaja, kusjuures nende tööaega ei määratleta otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsuse või poolte kokkuleppega;
2) viivad kiriklikes ühendustes läbi usulisi talitusi ja teenistusi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud isikutele kohaldatakse tööohutuse ja töötervishoiu üldisi nõudeid.

(5) Tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud töötajate kohta eraldi arvestust.

§ 2. Mõisted

(1) Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.

(2) Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.

(3) Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik).

(4) Tööpäev on ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid.

(5) Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval.

(6) Töönädal on ajavahemik nädalas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid.

§ 3. Tööaja lühendamine ja puhkeaja pikendamine

Töötajale seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud tööaega võib lühendada ja puhkeaega pikendada kollektiiv- või töölepinguga või tööandja ühepoolse otsusega, kui sellega ei kaasne palga vähenemine ega muude palgatingimuste halvenemine.

2. peatükk
TÖÖAJA KESTUS

§ 4. Tööaja üldine riiklik norm

(1) Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.

(2) Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist.

§ 5. Lühendatud tööaeg

(1) Lühendatud tööaeg on:
1) 13–14-aastasel töötajal – 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas;
2) 15-aastasel töötajal – 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas;
3) 16–17-aastasel töötajal – 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas;
4) töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel – kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas;
5) koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel – kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas.

(2) 13–14-aastast töötajat võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või osalemise korral etendusasutuste loomingulises tegevuses.

(3) 13–17-aastast töötajat võib tööle rakendada, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja lõikes 2 toodud tööajapiiranguid tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, arengut ega takista osalemist õppetöös.

(4) Allmaatööl, tervistkahjustaval ja eriiseloomuga tööl lühendatakse töötajate tööaega, kui nad töötavad neis tingimustes vähemalt 30 tundi nädalas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud allmaatööde, tervistkahjustavate ja eriiseloomuga tööde ja punktis 5 nimetatud ametikohtade loetelu ning lühendatud tööaja kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 6. Osaline tööaeg

Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.

§ 7. Ületunnitöö

(1) Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi.

(2) Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid.

(3) Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. Kokkuleppele mittejõudmine ei tohi kahjustada otseselt ega kaudselt töötaja olukorda.

(4) Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.

(5) Vahetustöötaja tööle ilmumata jäämise korral, kui töös ei või tekkida vaheaega, on töötaja kohustatud teatama sellest tööandjale ja jätkama tööd kui ületunnitööd, kuid mitte kauem kui neli tundi.

(6) Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi.

§ 8. Ületunnitöö piiramine

(1) Ületunnitööle on keelatud rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

(2) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada ületunnitööle üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 ettenähtud juhul.

§ 9. Ületunnitöö piirnormid

(1) Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

(2) Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.

(3) Ületunnitöö piirnorme ei rakendata vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Piirnorme võib ületada:
1) loodusõnnetuse või tootmisavarii ennetamiseks või nende tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks;
2) õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmiseks;
3) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks käesoleva lõike punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud juhtudel.

(4)  Töötajat võib tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas järgmistel tingimustel:
1) tööandja ei nõua töötajatelt vastavate kokkulepete sõlmimist ja täiendavast ületunnitööst keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt töötaja olukorda;
2) täiendava ületunnitöö tegemine ei tekita üleväsimust ega kahjusta töötaja tervist;
3) tööandja peab sellise töö tegijate üle eraldi arvestust ja esitab vastava arvestuse tööandja asukoha (elukoha) tööinspektorile ning töötajaid esindavale organisatsioonile nende nõudmisel;
4) töötajal on õigus keelduda täiendava ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus täiendavat ületunnitööd keelata või piirata, kui käesoleva lõike punktides 1–3 loetletud tingimusi või üldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ei täideta.

§ 10. Valveaeg

(1) Valveaeg on osa puhkeajast, mil töötaja peab olema tööandjale kättesaadav erakorraliste tööülesannete täitmiseks.

(2) Valveaja võib kehtestada lisaks tööaja üldisele kestusele, kui see on vajalik ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks.

(3) Valveaja kestus on kuni 30 tundi kuus. Neid tunde ei arvata tööaja hulka ning nende eest maksab tööandja lisatasu.

(4) Valveaja kestus, rakendamise kord ja lisatasu suurus määratakse kollektiiv- või töölepinguga.

§ 11. Töötamine õhtusel ja ööajal

(1) Õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st – 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st – 6.00-ni.

(2) Õhtusel ajal on keelatud tööle rakendada 13–14-aastast töötajat.

(3) Ööajal on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.

(4) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada tööle ööajal üksnes tema nõusolekul.

(5) Üldise tööaja rakendamisel lühendatakse vahetuse kestust ööajal ühe tunni võrra. Vahetuse kestuse lühendamisel väheneb vastavalt ka tööajanorm. Öise vahetuse kestus võrdsustatakse päevasega, kui see on vältimatu tootmistingimuste tõttu.

(6) 13–14-aastast töötajat võib õhtusel ajal ja 13–17-aastast töötajat ööajal kuni kella 23.00-ni tööle rakendada tööandaja asukoha (elukoha) tööinspektori loal juhul, kui töötaja osaleb etendusasutuse loomingulises tegevuses tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, arengut ega takista osalemist õppetöös.

3. peatükk
TÖÖAJA KORRALDUS JA ARVESTAMINE

§ 12. Tööajakorraldus

Tööajakorralduse, see on tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antava aja, samuti muud tööpäevasisesed vaheajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aeg ja kord määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjade või ametiasutuse sisekorraeeskirjaga, vahetuste ajakava, kollektiiv- või töölepinguga.

§ 13. Igapäevase tööaja jaotamine osadeks

Töödel, kus see on vajalik töö iseloomu tõttu, võib kollektiivlepinguga või kokkuleppel töötajaga jagada igapäevase tööaja osadeks, kusjuures vaheaeg võib ületada käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 ettenähtud vaheaja kestust.

§ 14. Tööajaarvestus

(1) Tööandja on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust.

(2) Ajavahemik, mille jooksul täidetakse seaduse, muu õigusakti, töö- või kollektiivlepinguga määratud tööajanormi, lepitakse kokku töösisekorraeeskirjades või ametiasutuse sisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus.

(3) Kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust.

(4) Kui arvestusperioodiks on neljast kuust pikem ajavahemik, on tööandja kohustatud tööaja summeerimise tingimused kooskõlastama oma asukoha (elukoha) tööinspektoriga.

(5) Tööaja summeeritud arvestuse korral on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.

§ 15. Igapäevase tööaja kestus summeeritud tööaja arvestuse korral

(1) Summeeritud tööaja arvestuse korral võib vahetus kesta kuni 12 tundi.

(2) Summeeritud tööaja arvestuse korral võib igapäevane tööaeg kesta:
1) 13–14-aastastel töötajatel – kuni 5 tundi;
2) 15-aastastel töötajatel – kuni 7 tundi;
3) 16–17-aastastel töötajatel – kuni 8 tundi.

(3) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust suurema töötundide arvuga vahetust.

4. peatükk
PUHKEAEG

§ 16. Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks

(1) Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks kestab 30 minutist kuni 1 tunnini.

(3) Puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheajal on töötajal õigus tööandja territooriumilt lahkuda. Kollektiiv- või töölepingus võib teisiti kokku leppida juhul, kui tööandja territooriumil on tagatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks.

(4) Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka.

§ 17. Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks

Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.

§ 18. Vaheajad lapse toitmiseks

(1) Isikule, kes kasvatab alla poolteiseaastast last, antakse peale üldise vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks lisavaheaegu lapse toitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.

(3) Isiku soovil liidetakse lapse toitmiseks ettenähtud vaheajad puhkamise ning einetamise vaheajaga või lühendatakse tööpäeva vastava ajavahemiku võrra.

(4) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest säilitatakse keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.

§ 19. Muud tööpäevasisesed vaheajad

Seaduse, muu õigusakti, kollektiivlepingu, vahetuste ajakava või töölepinguga võib tööpäeva või vahetuse jooksul lisaks käesoleva seaduse §-des 16, 17 ja 18 kehtestatud vaheaegadele ette näha muid vaheaegu, mis arvatakse tööaja hulka.

§ 20. Igapäevane puhkeaeg

(1) Töötajale antakse igapäevast puhkeaega vähemalt 11 järjestikust tundi.

(2) Igapäevase puhkeaja kestus on:
1) 13–14-aastasel töötajal – vähemalt 18 järjestikust tundi;
2) 15-aastasel töötajal – vähemalt 16 järjestikust tundi;
3) 16–17-aastasel töötajal – vähemalt 15 järjestikust tundi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha erandeid tööaja summeeritud arvestuse korral seaduse või seaduse alusel väljaantud muu õigusakti või kollektiivlepinguga.

§ 21. Iganädalane puhkeaeg

(1) Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.

(2) Kui katkestamatu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel ja need nähakse ette kollektiiv- või töölepingu või vahetuste ajakavaga.

(3) Tööaja summeeritud arvestuse korral on iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikust tundi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandeid tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul, kusjuures iganädalase puhkeaja kestus on vähemalt 24 tundi.

§ 22. Töötaja töölerakendamine puhkepäeval

(1) Töötajat võib puhkepäeval tööle rakendada tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul.

(2) Töötaja on kohustatud tööandja korraldusel puhkepäeval tööle tulema ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.

(3) Puhkepäeval on keelatud tööle rakendada:
1) rasedat;
2) alaealist;
3) töötajat, kelle selline töölerakendamine on keelatud arsti otsusega.

(4)  Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul puhkepäeval tööle rakendada üksnes tema nõusolekul.

§ 23. Puudega lapse vanema, eestkostja ja hooldaja täiendav tasuline puhkepäev

Puudega lapse ühel vanematest, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) § 15 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping, on õigus saada lapse kasvatamiseks üks lisapuhkepäev kuus, mille eest tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.

§ 24. Doonoriks oleva töötaja töölt äralubamine

Tööandja on kohustatud lubama doonoriks oleva töötaja töölt ära vere andmise päeval.

§ 25. Tööpäeva lühendamine rahvuspühale ja riigipühale eelneval päeval

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja esimesele jõulupühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

§ 26. Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal

Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.

5. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 27. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

(2) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise korral ja kontrollida ettekirjutuste täitmist. Tööinspektori ettekirjutused on tööandjale täitmiseks kohustuslikud.

(3) Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses.

§ 28. Tööinspektori otsuse tegemise tähtaeg

Tööandja asukoha (elukoha) tööinspektor teeb käesolevas seaduses ettenähtud otsused ja teatab nendest taotlejale kirjaliku taotluse esitamisest arvates ühe nädala jooksul.

§ 29. Tööinspektori ettekirjutuse vaidlustamine

(1) Kui tööandja ei nõustu oma asukoha (elukoha) tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale kaebus ettekirjutuse saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kaebuse esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita.

(2) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja vaatab kaebuse läbi ning teeb oma otsuse, kas jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada, kaebuse saamise päevast arvates ühe nädala jooksul. Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Kui kaebaja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhtaja otsusega ei nõustu, võib ta selle vaidlustada halduskohtus.

(3) Kaebuse esitamine halduskohtule ei võta tööandjalt kohustust täita oma asukoha (elukoha) tööinspektori ettekirjutust kuni ettekirjutuse osaliselt või täielikult seadusevastaseks tunnistava halduskohtulahendi jõustumiseni.

§ 30. Töö- ja puhkeaja seaduse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks töö- ja puhkeaja seadus (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120).

§ 31. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmine

Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 37, 95 ja 109 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 113 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tööleping lõpetatakse töölevõtmise eeskirjade rikkumise tõttu, kui leping sõlmiti §-de 32, 35 või 36 rikkumisega.»

§ 32. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 121 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 159 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Eesti Vabariigi puhkuseseaduse muutmine

Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560; 1999, 82, 749) § 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 34. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7¹ järgmises sõnastuses:

« 7¹) korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli enne tööleasumist ning regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal;»;

2) paragrahvi 14 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

« 5¹) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;».

§ 35. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.