Teksti suurus:

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 18, 88

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 08.02.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 14. veebruari 2001. a otsusega nr 996

I. Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 133:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Piiratud kalapüügi luba annab õiguse kalapüügiks piiratud kalapüügi vahenditega:
1) mereranna piiresse ulatuva kinnistu füüsilisest isikust omanikule ja merega piirneva kohaliku omavalitsuse poolt piiritletud ala alalisele elanikule kinnistu asukoha või alalise elaniku elukoha maakonnaga piirneval mereakvatooriumi osal kuni 20 meetri samasügavusjooneni;
2) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ranna piiresse ulatuva kinnistu füüsilisest isikust omanikule ja kohaliku omavalitsuse poolt piiritletud ala alalisele elanikule kinnistu asukoha või alalise elaniku elukoha maakonnaga piirneval järveakvatooriumi osal kuni ühe kilomeetri laiusel veealal;
3) Võrtsjärve ranna, järve või paisjärve kalda piiresse ulatuva kinnistu füüsilisest isikust omanikule järvel või paisjärvel, mille ranna või kalda piiresse kinnistu ulatub;
4) vooluveekogu kalda piiresse ulatuva kinnistu füüsilisest isikust omanikule kinnistuga piirnevale või kinnistu piiresse jääval vooluveekogu osal.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui saarel asuv kohalik omavalitsusüksus ei piirne merega, on keskkonnaministril õigus laiendada piiratud püügiõigust sellise kohaliku omavalitsuse taotluses näidatud territooriumil elavatele alalistele elanikele ja määrata püügiõiguse realiseerimiseks mereakvatooriumi osa.»;

3) lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Kohaliku omavalitsuse taotluse alusel võib keskkonnaminister piiratud kalapüügiloa andmise õiguse halduslepinguga üle anda kohalikule omavalitsusele.»

§ 2. Paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Nimetatud kord peab sisaldama kalapüügivõimaluste arvutamise metoodikat.»

§ 3. Paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui enampakkumisel müüdavat püügivõimalust ei arvutata väljapüütud kalakoguse järgi, on lubatud püügivõimaluste arvutamise tulemusi ümardada täisarvuni.»

§ 4. Paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Enampakkumisel osalemiseks tasutakse osavõtutasu ja tagatisraha. Osavõtutasu ei tohi ületada 10% kõikide enampakkumistel müüdavate sama veeala samaliigiliste püügivõimaluste alghinnast ega olla suurem kui 300 krooni. Tagatisraha suurus on 50% nimetatud alghinnast. Osavõtutasu ei tagastata. Tagatisraha ei tagastata isikule, kelle süül enampakkumine nurjus. Enampakkumise läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingus peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse suurus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale ülemineku päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.»

§ 5. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Merel kala vastu võtva, transportiva või töötleva laeva kapten esitab andmed kala vastuvõtmise, töötlemise, transportimise või lossimise kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

« § 251. Seaduse rakendamine

(1) Eesti jurisdiktsiooni all olevates vetes kala püüdvad, kala või kalatooteid töötlevad, merel vastuvõtvad või transportivad välisriikide laevad peavad pärast 2001. aasta 15. septembrit olema varustatud satelliitsidel baseeruva autonoomse laevade jälgimise süsteemiga ning edastama andmed käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud korras.

(2) Kui ettevõtja on kalalaeva kasutanud kilu-, räime- või tursapüügil vähem kui kolm aastat põhjusel, et kalalaev tuli tema valdusesse 1999. aastal, loetakse selle kalalaevaga seotud 1999. aastal ja 2000. aastal õiguspäraselt kasutatud püügivõimaluste keskmine kolme aasta keskmiseks. Kui ettevõtja on kalalaeva kasutanud nimetatud eesmärgil vähem kui kolm aastat põhjusel, et laev tuli tema valdusesse 2000. aastal, loetakse selle kalalaevaga seotud 2000. aastal õiguspäraselt kasutatud püügivõimalused kolme aasta keskmiseks.

Nimetatud keskmise korrutamisel kolmega saadakse suurus, mida loetakse eelmisel kolmel aastal sellel veealal tegelikult õiguspäraselt kasutatud püügivõimalusteks käesoleva seaduse § 16 mõttes. Käesolevas paragrahvis sätestatut rakendatakse ulatuses, mis ei vähenda teise isiku ajaloolist püügiõigust rohkem kui 10% ulatuses.

(3) Käesoleva seaduse § 16 lõiked 5 ja 6 ning § 251 lõige 2 jõustuvad Riigi Teatajas ilmumise päevale järgneval päeval.»

Riigikogu esimees Toomas SAVI