Teksti suurus:

Kohtutäituri seaduse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kinnistusraamatuseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 21, 113

Kohtutäituri seaduse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kinnistusraamatuseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 07.02.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. veebruari 2001. a otsusega nr 997

I. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845; 2000, 28, 167; 35, 222; 58, 376) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Kogu seadustiku tekstis asendatakse sõnad «täitevosakonna deposiitarve» sõnadega «kohtutäituri ametialane arveldusarve».

§ 2.  Kogu seadustiku tekstis asendatakse sõna «täitur» sõnaga «kohtutäitur».

§ 3. Kogu seadustiku tekstis asendatakse alates § 1 lõike 1 punktist 1 sõna «lahend» sõnaga «täitedokument» vastavas käändes.

§ 4. Paragrahvis 1 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «järgmised lahendid» sõnadega «(edaspidi täitedokumendid)»;

2) lõike 1 punktist 8 jäetakse välja sõna «vaidlustamata»;

3) lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 12) kohtutäiturite otsused kohtutäituri tasu ning tagaotsimiskulude kohta;»;

4) lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes;»;

5) lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

«20) notari tasu maksmise arve.»

§ 5. Paragrahvis 2 asendatakse sõnad «maa- ja linnakohtute täitevosakonnad» sõnaga «kohtutäiturid».

§ 6 Paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Täitemenetluse algatamine

(1) Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel.

(2) Sissenõudja avaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtutäituri nimi;
2) sissenõudja isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid; juriidilise isiku puhul äriregistri kood, asukoht ja sidevahendite numbrid; kui sissenõudjal on esindaja, siis tema nimi ja esindust tõendav dokument;
3) käesoleva lõike punktis 2 märgitud andmed võlgniku kohta, millele võimaluse korral lisatakse andmed võlgniku vara kohta;
4) avaldusele lisatud dokumentide loetelu.

(3) Peale kohtuotsuse ja valitsusasutuse otsuse esitatakse täitedokument algdokumendina või selle notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei väljastatud ärakirjana.

(4) Kui kohtutäiturile on esitatud käesoleva seadustiku § 1 1. lõike punktides 8, 10, 13 ja 14 nimetatud täitedokument, saadab ta võlgnikule või kinnisasja omanikule täitedokumendi saamisest teate, milles viitab õigusele esitada vastuväide ning selgitab vastuväite esitamata jätmise tagajärgi. Teatele lisatakse täitedokumendi ärakiri. Täitemenetlus algatatakse võlgnikule või omanikule täitedokumendi saatmisest arvates kahe nädala möödudes, kui:
1) võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kohtutäiturile vastuväidet ja
2) sissenõudja esitab lisaks käesoleva seadustiku § 1 1. lõike punktides 13 ja 14 nimetatud täitedokumentidele ka lihtkirjalikus vormis sõlmitud võlaõigusliku lepingu.

Vastuväide vormistatakse kaebusena, mille lahendamisele ja edasikaebamisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 77 2.–4. lõiget.

(5) Kui täitedokument on kohtutäituri tasu maksmise arve, algatab kohtutäitur selle alusel täitemenetluse ja järgib käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatut. Võlgnik võib esitada vastuväite 4. lõikes ettenähtud korras. Täitemenetluse algatamisele ei kohaldata 2.–3. lõikes sätestatut.»

§ 12. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Täitetoimiku avamine

(1) Kohtutäitur registreerib täitedokumendi ettenähtud vormis. Võlgniku kohta avatakse täitetoimik.

(2) Justiitsminister võib kehtestada täitedokumentide ja täitetoimingute elektroonilise registreerimise korra.»

§ 13. Paragrahvis 26 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus viibida täitetoimingute juures, tutvuda täitetoimikuga, saada täitemenetluse kohta õiendeid ja teha avaldusi ning nõuda nende kandmist kohtutäituri aktidesse, sõlmida omavahel kokkuleppeid, esitada arvamusi vara kuuluvuse ja hinna kohta ning kaevata kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile või kohtusse.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Võlgnik ja sissenõudja on kohustatud teatama kohtutäiturile käesoleva seadustiku § 23 2. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud andmete muutumisest.»

§ 14. Paragrahvis 27 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Täitmist teostavad võlgniku elukohajärgse või tema vara asukohajärgse maa- või linnakohtu tööpiirkonna kohtutäiturid. Kui võlgnikuks on juriidiline isik, toimub täitmine tema asukoha või vara asukoha järgi. (2) Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõuet pöörata, koostab kohtutäitur selle kohta akti ja saadab täitedokumendi sissenõudja avalduse alusel võlgniku uue elukoha järgsele kohtutäiturile.»;

2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ja täitevosakonna juhataja loal».

§ 15. Paragrahvis 28 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohtutäituril on õigus käesoleva seadustiku § 1 1. lõike punktides 1–3 ja 5 nimetatud täitedokumendi või eraldi kohtumääruse alusel siseneda võlgniku otseses valduses olevatesse ruumidesse või territooriumile ning võlanõude katteks teha kindlaks vara ja see arestida. Kohtumäärus tehakse hiljemalt tööpäeval, mis järgneb kohtutäiturilt avalduse saamisele.»;

2) lõikes 5 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «büroo» vastavas käändes;

3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kohtutäituril on õigus võtta sissenõudjalt ja võlgnikult ning teistelt isikutelt vastu täitmiseks vajalikke suulisi ja kirjalikke teateid. Kohtutäitur peab teated kandma täitetoimikusse.»;

4) lõiget 8 täiendatakse pärast sõna «avalduseta» sõnadega «, välja arvatud juhul, kui nõue on täielikult rahuldatud»;

5) lõige 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Seadustikku täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

« § 281. Täitetoimingu tegemine isiklikult

(1) Kohtutäitur teeb täitetoimingu isiklikult. Ta ei või täitetoimingu tegemist üle anda teisele isikule, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kohtutäitur võib täitetoimingut tehes kasutada tema juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi. Kohtutäitur ei või üle anda järgmisi toiminguid:
1) täitemenetluse algatamine, peatamine ja lõpetamine;
2) vallasvara enampakkumine või muul viisil müümine;
3) kinnisvara arestimine ja enampakkumine;
4) ostetud vara üleandmine ja müümata vara üleandmine;
5) vara müügist saadud raha jaotamine;
6) täitekulude väljamõistmine;
7) täitedokumendi täitmine lapse üleandmise asjas.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetamata toimingud kinnitab kohtutäitur oma pitseriga.

(4) Täitetoimingu taotlejal on õigus pöörduda toiminguga seoses vahetult kohtutäituri poole.»

§ 17. Seadustikku täiendatakse §-ga 282 järgmises sõnastuses:

«§ 282. Täitetoimingu tegemisest keeldumine

(1) Kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel.

(2) Kui kohtutäitur keeldub täitetoimingut tegemast, teatab ta sellest asjaomasele isikule ja põhjendab keeldumist, samuti selgitab keeldumise peale kaebamise korda keeldumisest alates viie päeva jooksul.»

§ 18. Paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõnad «Saanud täitetoimiku» sõnadega «Algatanud täitemenetluse».

§ 19. Paragrahv 291 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 291. Täitekutse

(1) Võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele (edaspidi täitemenetlusosaline) teatatakse täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse.

(2) Kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse või kui tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu.

(3) Ajalehekuulutus avaldatakse kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud üleriigilise levikuga ajalehes.

(4) Ajalehekuulutuses märgitakse:
1) kutsutava isiku nimi;
2) kohtutäituri nimi ja tema büroo aadress;
3) ilmumise aeg ja koht;
4) kellena isik välja kutsutakse;
5) ilmumata jätmise tagajärjed.

(5) Ajalehekuulutuse avaldamist käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõike kohaselt vaadeldakse täitekutse kätteandmisena täitemenetlusosalisele.

(6) Täitekutse vormi kehtestab justiitsminister.»

§ 20. Paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui võlgnik ei tasu kokkuleppe alusel igakuiselt tasumisele kuuluvaid summasid, arvestab kohtutäitur igakuulisele tasumata summale juurde 10 protsenti viivist iga tasumata kuu eest ning see nõutakse sisse võlgnikult sissenõudja kasuks.»

§ 21. Paragrahvist 32 jäetakse välja sõnad «, mille on kinnitanud täitevosakonna juhataja,».

§ 22. Paragrahvis 34 tehakse järgmised muudatused:

1) lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad «Täitevosakonna juhataja» sõnaga «Kohtutäitur»;

2) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «sissenõudja avalduse alusel»;

3) lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

« 71) sissenõudja avalduse alusel.»;

5) lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Paragrahvis 35 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) füüsilisest isikust sissenõudja või võlgniku surma korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna surnud isiku pärijatele;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

« 21) juriidilisest isikust sissenõudja või võlgniku lõpu korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna lõppenud juriidilise isiku õigusjärglasele;»;

3) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kui nõue kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult rahuldatakse või kui sissenõudja esitab kirjaliku avalduse selle kohta, et võlgnik on täitedokumendi täitnud.»;

4) lõikest 3 jäetakse välja esimene lause.

§ 24. Paragrahvis 36 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Täitemenetluse peatamise või lõpetamise otsustab kohtutäitur.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 25. Paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 38. Kohtutäituri taandamine

(1) Kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast taandama, kui:
1) ta on täitemenetlusosaline või selle esindaja;
2) ta on täitemenetlusosalise sugulane või hõimlane;
3) täitemenetlusosaline on või on olnud tema abikaasa või elukaaslane;
4) ta ise on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaoludest peab kohtutäitur viivitamata teatama oma tööpiirkonna kohtule.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud alustel võib esitada kohtutäituri taandamise taotluse täitemenetlusosaline või tema esindaja.

(4) Taandamise taotlus peab olema põhistatud. Taandamise taotlust on võimalik esitada kogu täitemenetluse jooksul, kuid viivitamata pärast taandamise aluse teatavakssaamist.

(5) Kohtutäituri taandamise otsustab kohus. Kohus kuulab ära kohtutäituri ja täitemenetlusosaliste või nende esindajate arvamuse. Kohus otsustab määrusega. Määruse peale saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule, kuid kaebuse esitamine ei peata täitetoiminguid.

(6) Kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument kohtumääruse alusel üle teisele kohtutäiturile.

(7) Kui taandatakse kõik ühte piirkonda teenindavad kohtutäiturid, antakse täitedokument kohtumääruse alusel täitmiseks võlgniku elu- või asukohale kõige lähemal asuvale kohtutäiturile.»

§ 26. Paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks.

§ 27. Paragrahvi 40 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui võlgniku elukoht ei ole teada, kuulutab kohtutäitur võlgniku tagaotsitavaks. Otsus saadetakse täitmiseks kohtutäituri teenindatava piirkonna politseiprefektuuri.

(2) Politseiprefektuuri avalduse alusel teeb kohtutäitur otsuse võlgnikult tema tagaotsimise kulude sissenõudmiseks selle kasuks, kes on need kandnud.»

§ 28.  Paragrahvis 41 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnadega «kohtutäituri büroo» vastavas käändes.

§ 29. Paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 42. Täitekulud

(1) Täitekuludeks on sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas õigusabikulud.

(2) Täitekulud kannab võlgnik. Täitekulud nõutakse võlgnikult sisse kohtutäituri otsuse alusel.

(3) Kui tegemist on suuremahuliste nõuete täitmisel tekkivate eriti suurte täitekuludega, nagu kaupade veokulud, ladustamiskulud, valvekulud ja muu sarnane, võib kohtutäitur oma otsusega nõuda sissenõudjalt täitekulude ettemaksmist kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kindlaksmääratud tähtajaks. Kui täitekulud on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale täitekulude ettemaksu. Täitekulude ettemaksu ei või nõuda:
1) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks täitedokumendi, mis tehti kohtumenetluses, milles ta täielikult või osaliselt vabastati õigusabi või riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu;
2) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalkohtumenetluses tehtud täitedokumendi, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue;
3) füüsiliselt isikult, kes esitab täitedokumendi elatisraha sissenõudmiseks.

(4) Kui sissenõudja ei ole nõus täitekulude ettemaksuga või ei ole ettemaks kindlaksmääratud tähtajaks arveldusarvele laekunud ning täitemenetluse läbiviimine on seetõttu raskendatud, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata. Kui kohtutäitur on algatanud täitemenetluse ja määranud täitekulude ettemaksu tasumiseks hilisema tähtpäeva, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui täitekulude ettemaksu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud.

(5) Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid.

(6) Täitekulude sissenõudmise otsusega mittenõustumisel võivad võlgnik või sissenõudja esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule.

(7) Justiitsministril on õigus kehtestada riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste nõuete kohta täitekulude ettemaksu osas erikord.»

§ 30. Paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Vangla kannab võlgniku töötasust kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arveldusarvele, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud.»

§ 31. Paragrahvi 46 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur täitemenetluse dokumendid üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Dokumentide üleandmise kohta koostatakse akt, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, pankrotihalduri nimi ja akti koostamise kuupäev. Aktile lisatakse ka täitedokument.»

§ 32. Paragrahvis 47 tehakse järgmised muudatused:

1) lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes;

2) lõikes 5 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «kohtutäituri büroo» vastavas käändes.

§ 33. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 49. Asjad, millele ei või pöörata sissenõuet

Kui sissenõue pööratakse vallasvarale, ei või arestida ega müüa:
1) isiklikke asju ning maja- ja köögitarbeid, riietusesemeid, pesu, voodeid ega muid hädapäraseid majapidamises kasutatavaid asju, mida on võimalik jätta võlgniku olmevajaduste rahuldamiseks tema kasutusse, arvestades ka võlgnevuse suurust;
2) võlgnikule ja tema perele ning majaabilistele üheks kuuks vajalikke toiduaineid ega eluhoone kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminevat kütet või, kui selleks ajaks ei ole selliseid varusid ja nende muretsemine ei ole muul teel tagatud, siis varu soetamiseks vajalikku rahasummat;
3) põllumajandusega tegeleva isiku seadmeid, kariloomi, väetisi ega põllumajandussaadusi, kui need on võlgnikule vajalikud tema enda ja tema pere hädavajalikuks ülalpidamiseks või põllumajanduse jätkamiseks kuni järgmise selle kultuuri või sama laadi kultuuri saagini;
4) füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid;
5) raamatuid või muid esemeid, mida võlgnik või tema pere liige kasutab õppetöös või kultustoimingutes;
6) raamatupidamisdokumente, perekonnaürikuid, abielusõrmuseid, ordeneid ega aumärke;
7) kunstjäsemeid, prille ega muid kehapuude tõttu vajalikke abivahendeid, mida võlgnik või tema pere liige kasutab;
8) võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikke esemeid;
9) kinnisasja päraldisi;
10) piiratud tsiviilkäibega riigivara;
11) riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvat museaali;
12) muid esemeid, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega.»

§ 34. Paragrahvi 53 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «või sissenõudja».

§ 35. Paragrahvis 55 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui hoidjaks ei ole võlgnik või sissenõudja, saab ta hoidmise eest tasu ja talle hüvitatakse asja hoidmiseks tehtud kulutused.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 36. Paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

« Enampakkumine võib toimuda elektrooniliselt. Kohtutäitur peab sel juhul tagama, et oleksid täidetud kõik käesolevas seaduses täitemenetlusosaliste ja kolmandate isikute kaitset ning avalikke huve reguleerivad nõuded. Elektroonilisele enampakkumisele kohaldatakse selle mõttele vastavalt käesoleva seadustiku §-des 56, 57 ja 59–647 sätestatut.»

§ 37. Paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes.»

§ 38. Paragrahvis 641 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ostja on kohustatud pärast enampakkumise lõppemist viivitamata tasuma vähemalt kolmandiku tema pakutud hinnast. Tasumata jätmise korral alustatakse väljakuulutatud enampakkumist kohe uuesti. Eelmisel enampakkumisel kõrgeima pakkumise teinud isikul ei ole õigust sellel osaleda ja talle ei tagastata tagatisraha.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui ostja on sissenõudja, siis tehakse tasumisel tasaarvestus tema sissenõudega, kui tal on kohtutäituri tasu makstud. Ülejäänud ostuhinna peab ta tasuma üldalustel.»

§ 39. Paragrahvi 645 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja kohtutäituri tasu maksmise järel osta müümata vara hinnaga, mis on märgitud vara arestimise aktis, või nõuda kordusenampakkumist. Ostuhinna tasumise korral tehakse tasaarvestus tema sissenõudega käesoleva seadustiku § 641 4. lõike järgi.»

§ 40. Paragrahvi 646 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kordusenampakkumiseks võib vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti arestimisaktis märgitud hinnaga võrreldes.»

§ 41. Paragrahvis 647 asendatakse sõna «viie» sõnaga «ühe».

§ 42. Paragrahv 648 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 648. Müümata vara

(1) Kui vara ei õnnestu kordusenampakkumisel või käesoleva seadustiku § 56 2.–4. lõikes sätestatud korras müüa, on sissenõudjal õigus osta vara ümberhindlushinnaga, kui tal on kohtutäituri tasu makstud. Sissenõudja nõue loetakse rahuldatuks vara väärtuse ulatuses. Ostuhinna tasumise korral tehakse tasaarvestus tema sissenõudega käesoleva seadustiku § 641 4. lõike järgi. Sissenõudjal ei ole õigust nõuda vara edasist müümist, välja arvatud juhul, kui ta kannab enampakkumise korraldamisega seotud kulud.

(2) Kui vara soovivad osta mitu sissenõudjat, arvestatakse sissenõudjate nõudmiste rahuldamise järjekorda. Kui eelisjärjekorras rahuldamisele kuuluvaid sissenõudeid ei ole, kuulub eesõigus sellele, kelle taotluse alusel oli vara arestitud, seejärel sellele, kelle kasuks kuulub sissenõudmisele suurim summa. Kui sissenõudjad on võrdses olukorras, otsustab küsimuse loosimine.

(3) Kui sissenõudja avaldab soovi arestitud vara osta, kuid ei ilmu mõjuvate põhjusteta selle vastuvõtmisele täituri poolt määratud päeval, vabastatakse vara aresti alt.

(4) Kui sissenõudja ei soovi vara osta, tagastatakse see võlgnikule ja vabastatakse aresti alt. Registreerimisele kuuluvate asjade korral kustutab registripidaja registrisse kantud keelumärke täituri esildise alusel.»

§ 43. Paragrahvi 649 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui sissenõue pööratakse võlgnikule kuuluvale, tema poolt rendile, tasuta kasutada või ruumide kasutamise õigust sisaldava muu lepingu alusel kasutada antud varale, on ostjal õigus ühepoolselt lõpetada tähtajaline rendileping või kolmanda isiku õiguse aluseks olev muu leping nelja kuu jooksul enampakkumise või vara müümise päevast arvates, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Tähtajatu rendilepingu lõpetamisel kehtib kolmekuuline etteteatamistähtaeg ka juhul, kui lepingus on kokku lepitud pikem tähtaeg. Üürile antud varale sissenõude pööramise korral ei ole ostjal õigust ühepoolselt üürilepingut lõpetada.»

§ 44. Paragrahvi 6410 lõiget 4 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

« Kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib sissenõudja esitada kohtule hagi ühisvara jagamiseks. Hagi esitatakse mõlema abikaasa vastu, kes osalevad menetluses kaaskostjatena.»

§ 45. Paragrahvi 6411 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Panditud vara võib arestida ja müüa ainult pandipidaja nõusolekul.»

§ 46. Paragrahvi 6413 lõiget 1 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373) §-s 2 loetletud õiguste ja kohustuste arestimiseks saadab kohtutäitur keskregistrisse korralduse kohustusest seada õigustele ja kohustustele võõrandamise keelumärge. Õigused ja kohustused on arestitud, kui keskregister on sellekohase korralduse kätte saanud. Kohtutäitur on kohustatud pärast korralduse saatmist tegema arestimise võlgnikule viivitamata kirjalikult teatavaks.»

§ 47. Paragrahvis 6415 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 1 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«Hoius või pangaarve on arestitud, kui krediidiasutus on kätte saanud vara (hoiuse või pangaarve) arestimise akti. Kohtutäitur on kohustatud pärast akti saatmist tegema arestimise võlgnikule viivitamata kirjalikult teatavaks. Arestituks loetakse ka pärast arestimise hetke hoiusele või pangaarvele laekuvad summad.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Hoius või pangaarve arestitakse ja raha kantakse vara arestimise akti alusel krediidiasutuse poolt kohtutäituri ametialasele arveldusarvele. Arestimisele ei kuulu hoius ühe minimaalpalga piires võlgniku ja iga võlgnikuga koos elava perekonnaliikme kohta.»

§ 48. Paragrahvis 6420 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tagapool seisvad õigused loetakse lõppenuks.»;

2) lõiget 1 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«Õigused kustutatakse kohtutäituri avalduse alusel. Kustutamiseks ei ole vaja kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511) §-s 341 sätestatud puudutatud isiku nõusolekut.»;

3) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (11) Asjaõigusseaduse § 254 42. lõikes sätestatud juhul jääb hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud järjekohas tagapool asuv reaalkoormatis püsima.»;

4) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnistusraamatusse kandmata kolmandale isikule kuuluv õigus kinnisasjale ei jää kehtima, kui seadusest ei tulene teisiti. Ostjal on õigus lõpetada kolme kuu jooksul, arvates kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmisest, käesoleva seadustiku § 649 2. lõike esimeses lauses nimetatud tähtajaline leping, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Tähtajatu rendilepingu lõpetamisel kehtib kolmekuuline etteteatamistähtaeg ka juhul, kui lepingus on kokku lepitud pikem tähtaeg. Üürile antud varale sissenõude pööramise korral ei ole ostjal õigust ühepoolselt üürilepingut lõpetada.»

§ 49. Paragrahvi 6422 2. lõikes asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes.

§ 50.  Paragrahvi 6425 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Oma kohustuste täitmiseks on kinnisasja järelevaatajal õigus nõuda vara arestimise akti alusel sissepääsu kinnisasjale ning tal on õigus tutvuda asjakohaste dokumentidega.»

§ 51. Paragrahv 6433 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6433. Enampakkumise tähtaeg

Enampakkumise määrab kohtutäitur mitte varem kui ühe kuu möödumisel enampakkumise kuulutuse ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»

§ 52. Paragrahvi 6434 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kuulutus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»

§ 53. Paragrahvi 6446 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud juhtudel sõlmib müügilepingu kohtutäitur lihtkirjalikus vormis. Ostuhinna tasumisel tehakse tasaarvestus tema sissenõudega käesoleva seadustiku § 641 4. lõike järgi.»

§ 54. Paragrahvi 6447 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kordusenampakkumisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-de 6432–6446 sätteid. Kordusenampakkumiseks võib vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti kinnisasja kohaliku keskmise müügihinnaga võrreldes.»

§ 55. Paragrahvist 6448 jäetakse välja sõnad «notariaalselt tõestatud».

§ 56. Paragrahvis 6453 tehakse järgmised muudatused:

1) lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad «Vallasvara müügist» ja «Kui vara müügist» sõnadega «Vallasvarale pööratud sissenõuete täitmisel» ja «Kui vallasvarale pööratud sissenõuete täitmisel»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Vallasvarale pööratud sissenõuete täitmisel saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras kohtutäituri tasu ja täitekulud, seejärel sissenõuded järgnevalt:
1) nõuded, mille tagamiseks on müüdud vara panditud;
2) elatisraha nõuded, töö- ja autoriõiguslikest suhetest tulenevad nõuded, vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud, samuti seoses toitjakaotusega tekkinud kahju hüvitamise nõuded;
3) ülejäänud nõuded.»;

3) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Nõuded rahuldatakse koos viiviste ja intressidega ning muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Täitemenetluse ajal tekkivad viivised ja intressid ning muud kõrvalnõuded rahuldatakse algse täitedokumendi ja sissenõudja uue avalduse alusel, kui võlgnik ei esita vastuväidet käesoleva seadustiku § 23 4. lõike kohaselt. Täitemenetluse ajal tekkivaid viiviseid ja intresse ning muid kõrvalnõudeid arvestatakse kuni enampakkumiseni või eseme muul viisil müümiseni.»

§ 57. Paragrahvis 6454 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kinnisvara müügist või sundvalitsemisest saadud rahast kaetakse esimeses järjekorras kohtutäituri tasu ja täitekulud, seejärel sissenõuded järgnevalt:
1) kinnistusraamatust nähtuvad nõuded vastavalt nende järjekohtadele;
2) kinnisasjal asuva võlgnikule kuuluva ettevõtte töö- ja autoriõiguslikest suhetest tulenevad nõuded, elatisraha nõuded, vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud, samuti seoses toitjakaotusega tekkinud kahju hüvitamise nõuded;
3) kinnisasja riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse kasuks koormavad maksud koos viiviste ja trahviga;
4) ülejäänud nõuded.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Nõuded rahuldatakse koos viiviste ja intresside ning muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Täitemenetluse ajal tekkivad viivised ja intressid ning muud kõrvalnõuded rahuldatakse algse täitedokumendi ja sissenõudja uue avalduse alusel, kui võlgnik ei esita vastuväidet käesoleva seadustiku § 23 4. lõike kohaselt. Täitemenetluse ajal tekkivaid viiviseid ja intresse ning muid kõrvalnõudeid arvestatakse kuni enampakkumise päevani.»

§ 58. Seadustiku 4. peatüki 4. jagu tunnistatakse kehtetuks.

§ 59. Paragrahvis 69 asendatakse sõna «alimendid» sõnaga «elatisraha» vastavas käändes.

§ 60. Paragrahvi 70 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Väljatõstmist takistavate asjaolude ilmnemisel lõpetab kohtutäitur väljatõstmise ja otsustab täitmise peatamise ning teatab sellest ka sissenõudjale.»

§ 61. Paragrahvis 73 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 viimane lause tunnistatakse kehtetuks;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 62. Paragrahvis 75 tehakse järgmised muudatused:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohtutäituri ametialasele arveldusarvele kantakse ka vara müügist laekunud raha.»

§ 63. Paragrahvis 76 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

« Võlgnikult saadud raha või vara müügist saadud raha kantakse sissenõudjale üle raha saamisest alates viie tööpäeva jooksul, arvestades käesoleva seadustiku §-des 641, 6442 ja 6446 sätestatud erisusi.»;

2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sissenõudjale või võlgnikule väljaantav raha kantakse kohtutäituri ametialaselt arveldusarvelt üle isiku arvelduskontole. Kui isikul puudub arvelduskonto, võib raha välja maksta isiku nimele vormistatud tšeki alusel või posti teel. Raha ülekandmiseks posti teel annab kohtutäitur kirjaliku korralduse ja lisab sellele raha saajate nimekirja, milles on märgitud ka isikute aadressid ja ülekantavate summade suurus.»;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Ametialasel arveldusarvel hoitakse alates laekumisest viis aastat ka raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud. Viie aasta möödudes kantakse raha riigieelarvesse.»

§ 64. Paragrahvis 77 tehakse järgmised muudatused:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «täitevosakonna juhataja» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «Täitevosakonna juhataja» ja «täitevosakond» vastavalt sõnadega «Kohtutäitur» ja «kohtutäituri büroo»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «täitevosakonna juhataja» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes;

4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Maa- või linnakohtu määruse peale kohtutäituri otsuse kohta võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada erikaebuse ringkonnakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365) sätestatud korras.»

§ 65. Paragrahvi 78 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Vara arestist vabastamise hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu.»

§ 66. Paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes.

§ 67. Paragrahvi 90 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «, mille kinnitab täitevosakonna juhataja,».

§ 68. Paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osaliselt tasutava trahvi maksmise tähtaega või osastatud trahvi maksmise tähtaegu ei järgita, saadab kohtutäitur selle kohta ettekande kohtule, et otsustataks asenduskaristuse kohaldamine. Asenduskaristuse kohaldamise kohta teeb kohus määruse.»

§ 69. Paragrahvi 92 lõikes 1 asendatakse sõna «täitevosakond» sõnaga «kohtutäitur» vastavas käändes.

§ 70. Seadustikku täiendatakse §-ga 1971 järgmises sõnastuses:

« § 1971. Seadustiku rakendamine

Kuni 2001. aasta 1. juunini ei ole sissenõudja kohustatud tasuma kohtutäituri tasu ettemaksu, kui kohtutäituri seaduse (RT I 2001, 16, 69) jõustumise ajal maa- või linnakohtu menetluses olnud täitedokument antakse kohtutäituri menetlusse.»

II. § 71. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365) tehakse järgmised muudatused:

1) Paragrahvi 47 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kutse või teate avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»;

2) Paragrahvi 213 lõike 1 punkti 5 täiendatakse sõnadega «ja välisriigi kohtu otsus on Eestis tunnustatav.»;

3) Paragrahvi 243 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

III. § 72. Kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511) § 35 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kohtuotsuse või sundenampakkumise akti ärakiri, kui kinnistamist taotletakse kohtuotsuse või sundenampakkumise akti alusel.»

IV. § 73. Kohtute seaduse (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321) § 32 tunnistatakse kehtetuks.

V. § 74. Seaduse rakendamine

(1) Seadus jõustub ühel ajal kohtutäituri seaduse jõustumisega.

(2) Vabariigi Valitsus tagab täitemenetluse seadustiku tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse avaldamisest.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json