Teksti suurus:

Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine...

Hetkel kehtiv

Mukri maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 03.04.2001 nr 134
RT I 2001, 36, 212
jõustumine 12.04.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009

Määrus kehtestatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Reguleerimisala

 (1) Mukri maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Rapla Maavalitsuse 20. oktoobri 1992. a määrusega nr 97 «Objektide looduskaitse alla võtmine, nimetuste muutmine, pindalade ning uute pindalade kinnitamine» kaitse alla võetud sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Mukri ja Ellamaa raba ning sealsete ohustatud elupaikade ja kaitsealuste liikide kaitse.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

 (3) Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riigi maakatastrisse.

§ 2. Kaitseala piir

 (1) Mukri maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kehtna vallas Kõnnu metskonna kvartali 298 läänenurgast mööda selle kvartali loodepiiri kirdesse kvartali 294 lõunanurgani. Sealt kulgeb piir mööda kvartalite 294 ja 288 läänepiiri põhja poole ja kvartalite 288 ning 289 loodepiiri kirdesse kuni maagaasitrassini. Edasi kulgeb piir mööda selle trassi kirdeserva loodesse kuni Tallinna–Lelle–Pärnu raudteeni ja sealt mööda raudteemaa kaguserva kirdesse kuni endise Eidapere metskonna kvartali 51 kirdepiiriks oleva kraavini. Sealt kulgeb piir mööda seda kraavi Saueaugu maaüksuse (29203:002:0340) põhjanurgani ja siis mööda selle kinnistu loode- ja edelapiiri, Kõnnu metskonna kvartali 286 läänepiiri, kvartalite 289 ja 290 loodepiiri ning kvartali 287 kagupiiri kuni selle kvartali idanurgas ristumiseni kraaviga. Edasi kulgeb piir mööda kraavi itta kuni Imsi ojani ja mööda Imsi oja allavoolu lõuna suunas talumaa Mukrosauna 90 loodepiirini ning mööda seda piiri edela suunas kvartali 299 läänepiirini. Sealt kulgeb piir mööda kvartalite 299 ja 310 idapiiri lõuna suunas Eidapere–Mukri–Võidula teeni ja mööda teed läände ja loodesse kuni kvartali 304 kirdenurgani ning mööda kvartali idapiiri kuni ristumiseni Vana-Vändra-Veski maaüksuse (29203:003:0300) edelanurgas Vaki ojaga. Sealt kulgeb piir mööda Vaki oja allavoolu lõuna suunas kuni Rapla ja Pärnu maakonna vahelise piirini ja sealt edasi mööda maakondade vahelist piiri kuni kvartali 304 idapiirini. Seejärel kulgeb piir mööda kvartali 304 ida-, lõuna- ja läänepiiri kuni Põllusaare maaüksuse (29203:003:0542) kirdenurgani ja sealt mööda nimetatud maaüksuse põhjapiiri Massu jõeni. Edasi kulgeb piir mööda Massu jõge põhja suunas kuni ristumiseni kvartali 304 läänepiiriga Reonda küla kohal, siis mööda selle kvartali läänepiiri ja kvartali 298 edelapiiri kuni kvartali 298 läänenurgani.

 (2) Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kõnnu metskonna 1999. aasta ja Eidapere metskonna 1989. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemkaartide (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmete alusel seisuga november 2000. a.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Mukri maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud Oinamurru sihtkaitsevööndi kohta sätestatud juhtudel. Eramaal võib liikuda vastavalt «Asjaõigusseadusele» ja «Kaitstavate loodusobjektide seadusele».

 (2) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult paikades, mida kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

 (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud 1. veebruarist 31. maini Mukri sihtkaitsevööndis ja 15. märtsist 1. septembrini Oinamurru sihtkaitsevööndis.

§ 5. Keelatud tegevus

 (1) Kaitsealal on keelatud:
 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
 3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal;
 5) jalgrattaga sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel ning gaasitrassi hooldustöödel.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) maakorralduskava kinnitamine;
 2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
 3) metsamajandamiskava väljastamine;
 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
 5) projekteerimistingimuste andmine.

§ 6. Teadusalased välitööd

  Teadusalaseid välitöid tehakse kaitsealal «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 25 alusel kehtestatud korras.

§ 7. Üksikobjekti kaitse

  Kaitseala piiranguvööndis paikneva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» § 5 lõike 5 kohase kaitseeeskirja alusel.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks määruses ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse.

 (2) Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusolekuga ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega taotlejale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

 (3) Keskkonnamõjude hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

 (4) Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral seab omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise.

§ 9. Kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamine

  «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest «Asjaõigusseaduses» sätestatud korras.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 10. Sihtkaitsevööndi kirjeldus

 (1) Mukri maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
 1) Mukri sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõnnu metskonna kvartalid 294–297 ja 299 ning kvartalite 298 ja 309 alad, mis jäävad neid läbivast põhjapoolsest ida-läänesuunalisest kraavist põhja poole;
 2) Oinamurru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad endise Eidapere metskonna kvartali 51 ja talumaa Oinamurru A90 kaitsealale jäävad maad.

§ 11. Keelatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud määruse §-des 4, 6 ja 12 sätestatud lubatud tegevus.

 (2) Oinamurru sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine ajavahemikul 15. märtsist 1. septembrini.

 (3) Mukri sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine.

§ 12. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lisaks määruse §-des 4 ja 6 sätestatud lubatud tegevusele kaitseala valitseja nõusolekul lubatud hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.

 (2) Mukri sihtkaitsevööndis on 1. juunist 31. jaanuarini lubatud:
 1) teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning tootmisega mitteseotud ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;
 2) puu- ja põõsarinde harvendamine;
 3) vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine.

§ 13. Metsakaitse sihtkaitsevööndis

  Metsakaitse eesmärk kaitsealal on:
 1) Mukri sihtkaitsevööndis elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine;
 2) Oinamurru sihtkaitsevööndis metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 14. Piiranguvööndi kirjeldus

 (1) Mukri maastikukaitseala piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada «Kaitstavate loodusobjektide seaduses» ning käesolevas määruses kehtestatud tingimusi.

 (2) Mukri piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

§ 15. Lubatud tegevus

  Piiranguvööndis on lubatud vähem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 16. Keelatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lisaks §-s 5 loetletud tegevustele keelatud:
 1) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liikide ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viisi ning puistu koosseisu ja täiuse kohta;
 2) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

 (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud:
 1) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;
 2) uute ehitiste püstitamine;
 3) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

§ 17. Kohustuslik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

§ 18. Metsakaitse piiranguvööndis

  Piiranguvööndis on metsakaitse eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.


1 Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 92/43/EMÜ (EÜT L 206, 21.05.1992) ja 79/409/EMÜ (EÜT L 103, 2.04.1979)