Turismiseadus
Vastu võetud 15.11.2000
RT I 2000, 95, 607
jõustumine 01.03.2001
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2002 | RT I 2002, 63, 387 | 01.09.2002 |
| 17.12.2003 | RT I 2003, 88, 594 | 08.01.2004 |
| 10.03.2004 | RT I 2004, 18, 131 | 15.04.2004 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise korra.
§ 2. Turismiteenus
(1) Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi ettevõtja).
(2) Turismiteenus on:
1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine;
2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
3) majutusteenuse osutamine;
4) konverentsiteenuse osutamine;
5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 3. Reisiteenus
Käesoleva seaduse tähenduses on reisiteenus reisiettevõtja poolt:
1) sõitjateveoteenuse osutamine, välja arvatud taksoteenus;
2) sõitjateveoteenuse vahendamine;
3) viisateenuse osutamine ja vahendamine;
4) reisimisega seotud kindlustusteenuse vahendamine;
5) majutusteenuse vahendamine;
6) toitlustusteenuse vahendamine;
7) majutus- ja toitlustusteenuse vahendamine;
8) majutus- ja taastusraviteenuse vahendamine;
9) konverentsiteenuse vahendamine;
10) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse vahendamine;
11) meelelahutusteenuse vahendamine;
12) transpordivahendi renditeenuse osutamine või vahendamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 4. Riiklik turismiarengukava
Riikliku turismiarengukava koostamisel kaasatakse turismiteenuseid pakkuvaid ja osutavaid ettevõtjaid ning teisi asjassepuutuvaid isikuid. Riikliku turismiarengukava kinnitab Riigikogu.
2. peatükk REISIETTEVÕTJA, GIID JA GIID-TÕLK
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 5. Reisiettevõtja
(1) Reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid.
(2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.
(3) Reisibüroo on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 6. Reisiettevõtja tegevusalade liigitus
Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumine ja müük väljaspool Eestit;
2) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tšarterlendu sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük;
4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tšarterlendu, sisaldavate pakettreiside koostamine, nende müügiks pakkumine ja müük või välisriigi reisikorraldaja koostatud pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
5) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate teise reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumine ja müük;
6) üksikute reisiteenuste müügiks pakkumine ja müük.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 7. Pakettreis
(1) Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:
1) sõitjateveoteenus;
2) majutusteenus;
3) muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa.
(2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.
(3) Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatavad lepingutingimused peavad vastama võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) sätestatule.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 8. Tegutsemine reisiettevõtjana
Ettevõtja tegevus reisiettevõtjana on lubatud majandustegevuse registri (edaspidi register) registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetekohase tagatise olemasolu korral.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 9. [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 10. Registreerimistaotlus
(1) Reisiettevõtja esitab registrile registreerimistaotluse.
(2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma vähemalt:
1) reisiettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
11) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed;
12) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
2–4) [kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
6) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 11. Registreerimismenetlus ja registriandmed
(1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seadust (RT I 2004, 12, 79) käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(2) Registrisse kantakse lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule järgmised andmed:
1) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
2) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed;
3) reisiettevõtja tegevusala;
4) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 12-14. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 15. Tagatis
(1) Tagatiseks loetakse Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustust tagada rahaliste vahendite olemasolu reisiettevõtja maksejõuetuse korral:
1) reisija naasmiseks reisi lähtepunkti, kui pakettreisileping sisaldab sõitjateveo teenust;
2) reisija majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni, kui pakettreisileping sisaldab majutusteenust;
3) reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse reisiettevõtja maksejõuetuks, kui ta ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi.
(3) Tagatise kasutamise üle otsustab Tarbijakaitseamet.
(4) Tagatise kasutamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Tagatise suurust arvestatakse sõltuvalt reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist ja käesoleva seaduse §-s 6 loetletud tegevusalast järgmiselt:
1) punktis 2 nimetatud tegevusala puhul - 1 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni;
2) punktis 3 nimetatud tegevusala puhul - 3 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 500 000 krooni;
3) punktis 4 nimetatud tegevusala puhul - 1 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 200 000 krooni;
4) punktis 5 nimetatud tegevusala puhul - 1 protsent pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 100 000 krooni;
5) punktides 1 ja 6 nimetatud tegevusalad puhul - tagatise nõuet ei rakendata.
(6) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tegevusalal, siis on tagatise miinimummääraks suurima summaga tegevusala miinimummäär.
(7) Kui tagatise kehtivuse ajal pakettreiside tegelik kogumüük ületab tagatise suuruse määramise aluseks olnud planeeritud kogumüügi, tuleb tagatise suurust kohe suurendada.
(8) Reisiettevõtjad esitavad kord kvartalis 20. kuupäevaks pärast aruandekvartali lõppu Tarbijakaitseametile pakettreiside müügi aruande, mille vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 16. Giid, giid-tõlk ja reisisaatja
(1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.
(2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.
(3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.
(4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.
3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED
§ 17. Majutusettevõte
(1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid.
(2) Majutusteenuseks ei loeta:
1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist;
2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva;
3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist;
4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita;
5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist;
6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis.
§ 18. Majutusettevõtete liigid
(1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.
(2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.
(3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.
(4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.
(5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.
(6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.
(7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.
(8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.
(9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määratlusi võib majutusettevõtete puhul kasutada vaid juhul, kui majutusettevõte vastab selle liigi kirjeldusele ning kehtestatud nõuetele.
(11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib ettevõtja kasutada muud sobivat määratlust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 19. Majutusettevõtte tunnustamine
(1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu.
(2) Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele.
(3) Majutusettevõtet tunnustab oma haldusterritooriumi piires kohalik omavalitsus, kes kaasab selleks eksperdina turismiinfokeskuse töötaja või muu pädeva isiku.
(31) Kui majutusettevõte ei vasta ühelegi § 18 lõikes 1 nimetatud liigi kirjeldusele ega seda liiki majutusettevõttele kehtestatud nõuetele, võib majutusettevõtte tunnustada liiki määratlemata või ettevõtja poolt määratletuna, kui majutusettevõte vastab majutusettevõtetele kehtestatud üldnõuetele.
(4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 20. Majutusettevõtte tunnistus
(1) Majutusettevõtte vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab majutusettevõtte tunnistus.
(2) Majutusettevõtte tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.
(3) Majutusettevõtte tunnistus väljastatakse kuni kolmeks aastaks.
(4) Majutusettevõtte tunnistus kaotab kehtivuse majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.
(5) Majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemise korral on kohalikul omavalitsusel õigus majutusettevõtte tunnistust pikendada kuni samale majutusettevõttele väljastatud järgutunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
(6) Majutusettevõtte tunnistusele kantakse:
1) majutusettevõtte nimi, liik, asukoha aadress;
2) ettevõtja nimi ja olemasolu korral äriregistri registrikood;
3) majutusettevõtte tunnistuse väljastaja nimi ja pitsati jäljend, ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
4) majutusettevõtte tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
5) majutusettevõtte tunnistuse number.
(7) Kohalik omavalitsus on kohustatud teavitama käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud isikut kohe majutusettevõtte tunnistuse väljastamisest ja selle kehtetuks tunnistamisest.
(8) Majutusettevõtte tunnustamise taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 21. Majutusettevõtte järk
(1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.
(2) Järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 22. Järgutunnistus
(1) Majutusettevõtte vastavust järgunõuetele kinnitab järgutunnistus.
(2) Järgutunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Järgutunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks.
(4) Järgutunnistus kaotab kehtivuse järgutunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam järgunõuetele.
(5) Järgutunnistusele kantakse:
1) majutusettevõtte nimi, liik, järk ja asukoha aadress;
2) ettevõtja nimi, olemasolu korral äriregistri registrikood;
3) järgutunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pitsati jäljend;
4) järgutunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
5) järgutunnistuse number.
(6) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 23. Majutusettevõtte tähistus
(1) Majutusettevõtte fassaadil või juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime, liigi ja järgutähisega viimase olemasolu korral.
(2) Majutusettevõtte nimes võib kasutada majutusettevõtte tunnistusele märgitud majutusettevõtte liigi nimetust ja järgu olemasolu korral järgutähist.
(3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».
§ 24. Registreerimise kohustus
(1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes.
(2) Registreerimisel täidetakse külastajakaart, millele kantakse majutusteenuse kasutaja nimi, elukoht ja majutusteenuse osutamise aeg, ning külastajakaardile kirjutab alla majutusteenuse kasutaja.
(3) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.
4. peatükk TURISMIINFO
§ 25. Turismiinfo
(1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.
(2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.
§ 26. Turismiinfokeskus
(1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Vabariigi Valitsuse määratud isikule.
(2) Vabariigi Valitsuse määratud isik avaldab Interneti-lehel majutusettevõtte tunnistusele, järgutunnistusele ja turismiinfokeskuse tunnistusele märgitud andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.
(3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i».
(4) Turismiinfokeskus võib osutada tasu eest vaid järgmisi teenuseid:
1) majutuse broneerimine samaks või järgmiseks ööpäevaks;
2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
4) Eesti-sisese sõitjateveoteenuse vahendamine;
5) suveniiride ja fototarvete müük;
6) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
7) posti- ja sideteenuste müük.
(5) Vabariigi Valitsus määrab isiku, kellele turismiinfokeskus edastab enda poolt kogutud ja korrastatud erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil.
§ 27. Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded
Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 28. Turismiinfokeskuse tunnistus
(1) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab turismiinfokeskuse tunnistus.
(2) Turismiinfokeskuse tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.
(4) Turismiinfokeskuse tunnistus kaotab kehtivuse turismiinfokeskuse tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui turismiinfokeskus ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.
(5) Turismiinfokeskuse tunnistusele kantakse:
1) turismiinfokeskuse nimi ja asukoha aadress;
2) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pitsati jäljend;
3) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
4) turismiinfokeskuse tunnistuse number.
(6) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse lõivuvabalt.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 29. Turismiinfopunkt
Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.
5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
§ 30. Riikliku järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet:
1) linna- või vallavalitsused;
2) Päästeamet;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Tervisekaitseinspektsioon.
(2) Tarbijakaitseamet teostab kontrolli registri andmete õigsuse üle.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 31. Ettekirjutus
(1) Kehtiva või nõuetekohase tagatiseta tegutsemise avastamise korral teeb Tarbijakaitseamet reisikorraldajale või reisibüroole ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
2) esitab nõude reisiteenuse pakkumise ja osutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ja
3) kohustab tegema edasise reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
(2) Tarbijakaitseamet kannab andmed ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.
(3) Tervisekaitsenõuetele mittevastava majutusettevõtte kaudu majutusteenuse osutamise avastamise korral teeb Tervisekaitseinspektsioon majutusteenust osutavale ettevõtjale ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
2) esitab nõude majutusteenuse pakkumise ja osutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ja
3) kohustab tegema edasise majutusteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
51. peatükk VASTUTUS
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
§ 311. Tagatisega seonduvate nõuete rikkumine
(1) Pakettreiside müügiks pakkumise või müügi eest ilma nõuetekohase tagatiseta -
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Pakettreiside müügi vormikohase aruande esitamata jätmise eest -
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, -
karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
§ 312. Majutusteenuse osutamine tunnustamata majutusettevõtte poolt
(1) Majutusteenuse osutamise eest tunnustamata majutusettevõtte kaudu või sellise majutusteenuse vahendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 313. Majutusteenuse osutamise nõuete rikkumine
(1) Majutusettevõtte tähistuse nõude, samuti majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse või andmete säilitamise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 314. Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine
(1) Turismiinfokeskusele ettenähtud märgi ebaseadusliku kasutamise või turismiinfokeskusele esitatud kohustuslike nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 315. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 311–314 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Tarbijakaitseamet;
2) linna- või vallavalitsus.
§ 32-33. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]
6. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 34. Riigilõiv
(1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598) sätestatud määrade järgi.
(2) Riigilõivu tasub majutusettevõtte tunnistuse taotleja või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest.
(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui selle tasumist tõendav dokument on saabunud majutusettevõtte tunnistuse taotlemise korral kohalikule omavalitsusele, järgutunnistuse taotlemise korral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 35. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 36. Üleminekusätted
(1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.
(4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.
(5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud reisibürood ja reisikorraldajad on kohustatud 2004. aasta 15. oktoobriks viima oma andmed vastavusse turismiseaduse nõuetega, esitades uue registreerimistaotluse.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]
Facebook
X.com