Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, veeseaduse ning planeerimis- ja ehitusseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 10.04.2001
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 24. aprilli 2001. a otsusega nr 1045 |
I. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 133 lõige 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (33) Hooneregistrist nähtuval pandipidajal, samuti hooneregistrisse kohtulahendi alusel kantud keelu või aresti järgi õigustatud isikul on ühepoolses korras õigus taotleda avatavasse kinnistusraamatu registriossa eelmärke või keelumärke kandmist alates kinnistusregistriosa avamise teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Märke kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole vaja nõusolekut isikult, kes esmakinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. Kande aluseks on käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud isiku avaldus, milles märgitakse vastavalt taotletav hüpoteegisumma ja viide pandilepingule või viide keelu või aresti hooneregistrisse kandmise aluseks olevale kohtulahendile. Avaldusele lisatakse hooneregistri tõend või selle kinnitatud ärakiri, millest nähtub ehitise või selle osa koormatus. Hüpoteegi seadmist tagavas eelmärkes märgitakse hüpoteegisumma, intressimäär ja kõrvalnõuete summa pandipidaja poolt avaldatud suuruses, samuti tehakse viide pandilepingule. Keelumärkes tehakse viide keelu või aresti hooneregistrisse kandmise aluseks olevale kohtulahendile.»
§ 2. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ostueesõigus ei kehti juhul, kui krediidi- või finantseerimisasutus võõrandab tema omandis oleva kinnisasja liisingulepingust tulenevalt liisinguvõtjale.»
II. § 3. Veeseadust (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19) täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
« § 181. Veeliiklus laevakanalil ja laevakanali kasutamine
(1) Avalikult kasutatava veekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevateel, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi piire (laevakanal), korraldab veeliiklust laevakanali valitseja. Laevakanali valitsejaks on veekogu omanik või isik, kellele laevakanali valitsemise õigus on õigusaktides ettenähtud korras lepinguga üle antud.
(2) Laevakanali kasutamiseks loetakse piki laevakanalit sõitmist laeva poolt, mis oma süvise tõttu ei saa sellel veekogul liigelda laevakanalit kasutamata.
(3) Laevakanali valitsejal on õigus kehtestada laevakanali kasutamise eest tasu. Tasus sisalduvad laevakanali rajamiseks, korrashoiuks ja selles ohutu laevaliikluse tagamiseks vajalikud kulutused.
III. § 4. Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) § 38 lõiget 3 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevateed (laevakanal).»
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
X.com