HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Väärismetalltoodete seadus (lühend - VMTS)

Väärismetalltoodete seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.04.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Väärismetalltoodete seadus

Vastu võetud 22.01.2003
RT I 2003, 15, 85
jõustumisaeg vastavalt §-le 58.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
20.11.2003RT I 2003, 75, 50015.04.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
10.03.2004RT I 2004, 18, 13115.04.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab väärismetalltoodete käitlemise ning väärismetalli proovi määramise ja tõendamise nõuded, järelevalve korralduse seaduse täitmise üle ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

 (2) Käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata:
 1) tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide, väärismetalli sisaldavate toodete ja väärismetalltoodete suhtes;
 2) väärismetalltoodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes;
 3) väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes;
 4) investeeringukulla suhtes;
 5) väärismetallist Eesti ja teiste riikide seaduslike maksevahendite ning antikvaarsete müntide ja medalite suhtes;
 6) väärismetallist au- ja teenetemärkide ning spordi- ja kultuuriauhindade suhtes;
 7) väärismetallist muusikainstrumentide ja nende osade suhtes;
 8) väärismetalltoodete väljaveol;
 9) selliste väärismetalltoodete sisseveol, mida reisija veab sisse isiklikuks kasutamiseks või mis sisalduvad ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule juhuti saadetavas postisaadetises, kui nende väärismetalltoodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et need on mõeldud reisija või postisaadetise saaja isiklikuks või perekondlikuks kasutamiseks.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 2. Mõisted

  Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) väärismetall – puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid;
 2) väärismetalli proov – arv, mis näitab, mitu massiosa puhast kulda, hõbedat, plaatinat või pallaadiumi sisaldub vastava väärismetalli sulamis selle tuhande massiosa kohta;
 3) väärismetalli standardproov – käesoleva seadusega lubatud väärismetalli proov;
 4) väärismetalltoode – ese, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt väikseima standardprooviga väärismetallist;
 5) käitlemine – väärismetalltoodete valmistamine, sissevedu, müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
 6) valmistamine – uute väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise eesmärgil valmistamine ning kasutatud väärismetalltoodete parandamine, ümbertegemine ja ennistamine;
 7) sissevedu – väärismetalltoodete toimetamine Eestisse eesmärgiga teha need kättesaadavaks kasutusele võtmiseks või levitamiseks;
 8) müügiks pakkumine – tegevus, mille käigus väärismetalltoodete valmistaja, sissevedaja, hulgimüüja või jaemüüja pakub väärismetalltooteid tasu eest võõrandamiseks;
 9) investeeringukuld – kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku massiosa, samuti pärast 1800. aastat münditud ja seadusliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku massiosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

2. peatükk VÄÄRISMETALLTOODETE KÄITLEMISE NÕUDED 

1. jagu Üldnõuded 

§ 3. Väärismetalltoodete käitlemise õigus

  Väärismetalltooteid võib valmistada, hulgi- või jaemüügi korras müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada, samuti käesoleva seaduse § 4 lõike 5 alusel kehtestatud nomenklatuuri kuuluvaid tooteid ja detaile sisse vedada äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtja, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge vastavalt väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo, hulgimüügi või jaemüügi kohta.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 4. Käitlemiseks lubatud väärismetalltoode

 (1) Käitleja võib toodet väärismetalltootena müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada, kui selle valmistamiseks on kasutatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud standardproovile vastavat väärismetalli ja see on märgistatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kohustuslike märgistega.

 (2) Väärismetalli standardproovid on:
 1) kuldtootel 375, 500, 585, 750, 916 või 999;
 2) hõbetootel 800, 830, 925 või 999;
 3) plaatinatootel 850, 950 või 999;
 4) pallaadiumtootel 500, 950 või 999.

 (3) Väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetall on standardproovile vastav, kui selle puhta kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi sisaldus on standardprooviga võrdne või sellest suurem.

 (4) Müügiks pakutava või tasu eest võõrandatava väärismetalltoote mitteväärismetallist osad, välja arvatud vedrud, tihvtid ja teised konstruktsiooniks hädavajalikud detailid, peavad olema märgistatud märgisega «MET» või muu mitteväärismetalli tähistava märgisega.

 (5) Nende väärismetalltoodete ja väärismetalltoodete detailide nomenklatuuri, mille sissevedamisel ettevõtja peab olema registreeritud käesolevas seaduses ettenähtud korras, kehtestab rahandusminister määrusega .
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 5. Käitlemiseks mittelubatud toode

 (1) Väärismetalltoodet ei ole lubatud müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada, kui:
 1) väärismetalltoote valmistamisel on kasutatud väärismetalli, mille proov on selle väärismetalltoote proovimärgisega näidatavast standardproovist madalam;
 2) väärismetalltootes on väärismetallist raskesti eristatavat muud metalli, välja arvatud juhul, kui see on vajalik väärismetalltoote tarbimisomaduste parandamiseks;
 3) väärismetalltootele on jootmisega liidetud sellist metalli, mida värvi tõttu võiks pidada samaks väärismetalliks, millest väärismetalltoode on valmistatud;
 4) kuld-, plaatina- või pallaadiumtoote valmistamisel on kasutatud joodist, mille proov on madalam kui vastava väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov;
 5) väärismetalltoode on pinnatud nikliga.

 (2) Väärismetalltootena ei ole lubatud märgistada, müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada:
 1) toodet, mille puhta kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi sisaldus on väiksem kui käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud vastava väärismetalli väikseim standardproov;
 2) toodet, mille valmistamiseks kasutatud metalli massist moodustab väärismetallist valmistatud osa vähem kui 50 protsenti, välja arvatud lauahõbe, kellad ja teised korpustooted;
 3) väärismetalliga kaetud muust metallist toodet.

2. jagu Väärismetalltoote märgised 

§ 6. Väärismetalltootel kasutatavad märgised

 (1) Väärismetalltootel kasutatavad märgised on:
 1) märgised, mille olemasoluta ei või väärismetalltoodet müügiks pakkuda ega tasu eest võõrandada (kohustuslikud märgised);
 2) märgised, mida võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning korras väärismetalltootele kanda (mittekohustuslikud märgised).

 (2) Kohustuslikud märgised on Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja (edaspidi valmistaja) või Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja (edaspidi sissevedaja) nimemärgis ja proovimärgis.

 (3) Mittekohustuslikud märgised on kontrollmärgis ja aastamärgis.

§ 7. Kohustuslike märgistega märgistamine

 (1) Väärismetalltoote märgistatuse kohustuslike märgistega peab tagama väärismetalltoote valmistaja või sissevedaja.

 (2) Kohustuslike märgistega märgistatakse väärismetalltoode, et tõendada selle kvaliteeti ja väärismetalli standardproovile vastavust.

 (3) Väärismetalltoode on märgistatud kohustuslike märgistega, kui sellele on kantud:
 1) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ja proovimärgis või
 2) valmistaja või sissevedaja nimemärgis ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud nime- ja proovimärgis).

 (4) Väärismetalltoode, millele selle väikeste mõõtmete tõttu ei ole võimalik kanda nii nime- kui proovimärgist või ühitatud nime- ja proovimärgist, võib olla märgistatud ainult proovimärgisega.

 (5) Nende väärismetalltoodete loetelu, mida võib müügiks pakkuda või tasu eest võõrandada ilma kohustusliku märgistuseta seetõttu, et on olemas varasem märgistus või et tehnilistel, esteetilistel või muudel põhjustel ei ole märgistamine lubatud või otstarbekas, ning loetelusse kuuluvate toodete valmistamiseks kasutatud väärismetalli proovi tõendamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

§ 8. Nimemärgis

 (1) Nimemärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.

 (2) Nimemärgiseks võib olla täht, täheühend või märk, mis on selgesti eristatav teiste ettevõtjate nimemärgistest ning mis on kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse.

 (3) Valmistaja või sissevedaja võib nimemärgisena kasutada oma registreeritud kaubamärki, kui see märk vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele ja on kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse.

 (4) Sissevedaja võib lisaks esmaselt nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud nimemärgisele registrisse kanda oma nimemärgise tähenduses kasutatava täiendava nimemärgise. Sissevedaja täiendavaks nimemärgiseks võib olla sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja nimemärgis, kui ettevõtja on andnud kirjaliku nõusoleku oma nimemärgise sel viisil nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmiseks.

§ 9. Proovimärgis

 (1) Proovimärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli ja selle standardproovi.

 (2) Proovimärgise kuju on erinevate väärismetallide puhul erinev. Proovimärgise ja ühitatud nime- ja proovimärgise kuju ning väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

§ 10. Kontrollmärgis

 (1) Kontrollmärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, millega väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise valdkonnas tegutsev äriühing(edaspidi väärismetalli proovi tõendaja) tõendab, et väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli proov vastab standardproovile.

 (2) Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk. Kontrollmärgiseks on märgis, millel on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis.

 (3) Väärismetalltoode on kontrollmärgistatud, kui sellele on kantud:
 1) kontrollmärgis või
 2) kontrollmärgis ühendatuna proovimärgisega (edaspidi ühitatud proovi- ja kontrollmärgis ).

 (4) Väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

§ 11. Aastamärgis

 (1) Aastamärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab väärismetalltoote valmistamise aastat.

 (2) Aastamärgiseks on eesti tähestiku suurtähed tähestikulises järjekorras. Aastamärgised kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega .

 (3) Väärismetalltoote võib aastamärgisega märgistada valmistaja või sissevedaja ise või tellida märgistamise teiselt ettevõtjalt.

3. jagu Nimemärgiste riiklik register 

§ 12. Nimemärgiste riikliku registri toimimise üldised alused

 (1) Nimemärgiste riikliku registri ülesanded on:
 1) valmistajate ja sissevedajate nimemärgiste kandmine registrisse (registrikande tegemine);
 2) registrisse kantud nimemärgiseid käsitleva teabe töötlemine;
 3) registrile esitatud nimemärgiste näidis- ja võrdlusjäljendite säilitamine;
 4) väärismetalltootele kantud nimemärgise võrdlemise korraldamine registris säilitatavate nimemärgise näidis- ja võrdlusjäljenditega.

 (2) Nimemärgiste riikliku registri asutab, registri pidamise põhimääruse kehtestab ning registri vastutava ja volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.

§ 13. Registreerimistaotlus

  Ettevõtja, kes soovib kanda oma nimemärgise nimemärgiste riiklikusse registrisse, esitab nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles peab sisalduma:
 1) nimemärgise registreerimise avaldus;
 2) nimemärgise suurendatud kujutis paberkandjal mõõtkavas 20:1.

§ 14. Nimemärgise registreerimise avaldus

 (1) Nimemärgise registreerimise avalduses peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
 3) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
 4) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

 (2) Registreerimistaotluse esitanud ettevõtja vastutab tema poolt nimemärgiste riiklikule registrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 15. Registrikanne

 (1) Nimemärgiste riiklikus registris tehakse registrikanne ettevõtja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel tingimusel, et:
 1) nimemärgise registreerimise avaldus on nõuetekohane;
 2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kavand on selgesti eristatav teistest registrisse kantud nimemärgistest;
 3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja on tasunud riigilõivu ja
 4) esitatud on nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele.

 (2) Registreerimistaotluse vastavuse korral käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele edastab nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates sellekohase teate posti teel või elektrooniliselt registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale ja annab vähemalt ühekuulise tähtaja nimemärgise näidisjäljendite esitamiseks. Kui registreerimistaotlus ei vasta lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud nõuetele, määrab registri volitatud töötleja ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks vähemalt kahenädalase tähtaja.

 (3) Kui riigilõiv on tasutud, tehakse registrikanne kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud näidisjäljendite saamisest arvates.

 (4) Nimemärgiste riiklikusse registrisse kantavad andmed (edaspidi registriandmed) on:
 1) registreerimisnumber;
 2) registreerimise kuupäev;
 3) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
 4) registreeritud nimemärgise kujutis mõõtkavas 20:1.

 (5) Registreeritud nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele, kantakse nimemärgiste riikliku registri esemekogusse.

 (6) Registreerimise teade edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registrikande tegemise päevale järgneval tööpäeval.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud registriandmed avaldatakse nimemärgiste riikliku registri veebilehel.

 (8) Ettevõtja soovil teeb nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ettevõtja registriandmetest ametlikke väljavõtteid.

§ 16. Registreerimisest keeldumine

 (1) Registreerimisest keeldutakse, kui:
 1) nimemärgise registreerimise avaldus ei ole nõuetekohane ja selles puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
 2) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja nimemärgise kavand on identne või äravahetamiseni sarnane nimemärgiste riiklikusse registrisse juba kantud nimemärgisega ja selle puuduse kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud;
 3) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole tasunud riigilõivu;
 4) registreerimistaotluse esitanud ettevõtja ei ole talle antud tähtaja jooksul esitanud oma nimemärgise näidisjäljendeid.

 (2) Motiveeritud teade registreerimisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud ettevõtjale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registreerimisest keeldumise otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 17. Sissevedaja täiendava nimemärgise registreerimistaotlus

 (1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud juhul esitab sissevedaja nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale taotluse, milles peab sisalduma:
 1) täiendava nimemärgise registreerimise avaldus;
 2) sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise suurendatud kujutis paberkandjal mõõtkavas 20:1;
 3) dokument, mis tõendab, et sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja on nõus oma nimemärgise kandmisega nimemärgiste riiklikusse registrisse sissevedaja täiendava nimemärgisena.

 (2) Täiendava nimemärgise registreerimise avalduses peavad sisalduma järgmised andmed:
 1) sissevedaja nimi, registrikood ja vastava registri nimi ning sissevedaja aadress ja muud kontaktandmed;
 2) sissevedaja nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris;
 3) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
 4) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
 5) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

 (3) Koos registreerimistaotlusega esitab sissevedaja sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise näidisjäljendid, mis on löödud metallplaadile vastavalt nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud tunnustele.

§ 18. Sissevedaja täiendava nimemärgise registrikanne

 (1) Sissevedaja täiendava nimemärgise registrisse kandmiseks teeb nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja sissevedaja registriandmetesse vastava täienduse kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamisest arvates tingimusel, et registreerimistaotlus on nõuetekohane, esitatud on sisseveetavate väärismetalltoodete valmistaja nimemärgise näidisjäljendid ja tasutud on riigilõiv.

 (2) Sissevedaja täiendava nimemärgise registreerimise või registreerimisest keeldumise teatavakstegemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 6 ja § 16 lõikes 2 sätestatut.

§ 19. Registriandmete kustutamine

 (1) Nimemärgiste riiklikusse registrisse kantud registriandmed kustutatakse:
 1) selle ettevõtja taotluse alusel, kelle nimemärgis on registrisse kantud;
 2) kui ilmneb, et ettevõtja, kelle nimemärgis on registrisse kantud, on oma registreerimistaotluses esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele ja millel on registrikande tegemisel oluline tähtsus;
 3) kui valmistaja või sissevedaja kohta käivatest majandustegevuse registriandmetest on kustutatud märge väärismetalltoodete valmistamise või sisseveo kohta.

 (2) Motiveeritud teade registriandmete kustutamise kohta edastatakse ettevõtjale, kelle nimemärgis oli registrisse kantud, ja valla- või linnavalitsusele, tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutusele või valla- või linnavalitsuse struktuuriüksusele (edaspidi valla- või linnavalitsus ) posti teel või elektrooniliselt hiljemalt registriandmete kustutamise päevale järgneval tööpäeval.

 (3) Nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja säilitab registrist kustutatud nimemärgiste kohta käinud registriandmeid oma veebilehel märkega «Registrist kustutatud» kolme aasta jooksul registriandmete kustutamise päevast arvates.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 20. Nimemärgise võrdlusjäljendite esitamise kohustus

  Ettevõtja, kelle nimemärgis on registrisse kantud, on kohustatud üks kord aastas, nimemärgiste riikliku registri põhimääruses sätestatud korras ja tähtaegadel, esitama nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale oma nimemärgise metallplaadile löödud võrdlusjäljendid.

4. jagu Väärismetalltoodete valmistamine ja sissevedu 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 21. Väärismetalltoodete valmistamise ja sisseveo õigus

 (1) Väärismetalltooteid võib valmistada hulgimüüja, jaemüüja või teenuse osutajana majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja, kellel on registreeringus märge väärismetalltoodete valmistamise kohta.

 (2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 5 alusel kehtestatud nomenklatuuri kuuluvaid tooteid ja detaile võib sisse vedada hulgimüüjana majandustegevuse registrisse kantud ettevõtja, kellel on registreeringus märge väärismetalltoodete sisseveo kohta.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 22. Registreerimistaotlus

  Ettevõtja, kes soovib väärismetalltooteid valmistada või käesoleva seaduse § 4 lõike 5 alusel kehtestatud nomenklatuuri kuuluvaid tooteid ja detaile sisse vedada, esitab asukohajärgsele või tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele registreerimistaotluse, milles peavad sisalduma vähemalt:
 1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, ettevõtja aadress ja muud kontaktandmed;
 2) tegevusala, millel tegutsejana soovitakse ennast registrisse kanda, ning täpsustavad andmed, kas soovitakse tegeleda väärismetalltoodete valmistamise või sisseveoga;
 3) tegevuskoha aadress selle olemasolu korral;
 4) nimemärgise registreerimisnumber nimemärgiste riiklikus registris;
 5) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
 6) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 23. Registreerimismenetlus ja registriandmed

 (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse kaubandustegevuse seaduses (RT I 2004, 12, 78) ja majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (2) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule peab registreeringus sisalduma märge tegevusala kohta vastavalt käesoleva seaduse § 22 punktis 2 sätestatule.

 (3) Väärismetalltoodete valmistamise või sisseveo korral ei sisaldu registreeringus kauplemisaeg ning müüdavate kaupade ja teenuste loetelu.

 (4) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule keeldutakse registreeringu või registreeringus märke tegemisest, kui:
 1) registreeringus sisalduv märge väärismetalltoodete valmistamise või sisseveo kohta on eelnenud 60 päeva jooksul kustutatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud ettepaneku alusel tehtud otsusega;
 2) väärismetalltoodete valmistaja või sissevedaja nimemärgis ei ole kantud nimemärgiste riiklikusse registrisse või tema registriandmed on kustutatud nimemärgiste riiklikust registrist.

 (5) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule kustutatakse registreeringus märge väärismetalltoodete valmistamise või sisseveo kohta käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud ettepaneku alusel tehtud otsusega.

 (6) Kui valmistaja või sissevedaja majandustegevuse registri registreeringust on kustutatud märge väärismetalltoodete valmistamise või sisseveo kohta, edastab valla- või linnavalitsus sellekohase teate nimemärgiste riikliku registri volitatud töötlejale.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

  §-d 24--25.
[Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

5. jagu Väärismetalltoodete jaemüük ja hulgimüük 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 26. Väärismetalltoodete jaemüügi ja hulgimüügi õigus

 (1) Väärismetalltoodete jaemüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge väärismetalltoodete jaemüügi kohta.

 (2) Väärismetalltoodete hulgimüügi õigus on ettevõtjal, kellel on majandustegevuse registri registreeringus märge väärismetalltoodete hulgimüügi kohta.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 27. Väärismetalltoodete jaemüügi ja hulgimüügi õiguse saamiseks esitatav taotlus

 (1) Väärismetalltoodete jaemüügi või hulgimüügi õiguse saamiseks peab esitama registreerimistaotluse vastavalt kaubandustegevuse seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (2) Lisaks kaubandustegevuse seaduse §-s 13 sätestatule peavad registreerimistaotluses sisalduma andmed, kas soovitakse tegeleda väärismetalltoodete jae- või hulgimüügiga.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 28. Registreerimismenetlus

 (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

 (2) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule keeldutakse väärismetalltoodete jaemüügi õiguse andmisest, kui:
 1) väärismetalltoodete jaemüügi õigust taotlev ettevõtja soovib väärismetalltoodete jaemüüki kohas, kus see vastavalt käesoleva seaduse §-s 33 sätestatule ei ole lubatud;
 2) registreeringus sisalduv märge väärismetalltoodete jaemüügi kohta on eelnenud 60 päeva jooksul kustutatud käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud ettepaneku alusel tehtud otsusega.

 (3) Lisaks kaubandustegevuse seaduses ja majandustegevuse registri seaduses sätestatule kustutatakse registreeringus märge väärismetalltoodete jae- või hulgimüügi kohta:
 1) käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud ettepaneku alusel tehtud otsusega;
 2) järelevalve teostaja motiveeritud ettepaneku alusel, kui kalendriaasta jooksul on korduvalt müügiks pakutud, müüdud või müügikohas hoitud nõuetekohaselt märgistamata või käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud hulgimüügidokumendita väärismetalltooteid.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§-d 29--32. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]

§ 33. Piirangud väärismetalltoodete jaemüügil

  Väärismetalltoodete jaemüük ei ole lubatud:
 1) turul;
 2) tänavakaubanduses;
 3) pandimajas;
 4) koduukselepingute kaudu võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) § 46 tähenduses;
 5) avalikul üritusel, välja arvatud üritused, kus väärismetalltoodete jaemüük on ürituse eesmärgist tulenevalt asjakohane.

§ 34. Väärismetalltoote eest maksmist tõendav dokument

  Väärismetalltoote jaemüügil peab jaemüüja andma ostjale väärismetalltoote eest maksmist tõendava dokumendi, mis vastab õigusaktis kehtestatud nõuetele ja võimaldab müüdud väärismetalltoodet identifitseerida.

6. jagu Muud nõuded 

§ 35. Väärismetalltoodete hulgimüügi kohta vormistatav dokument

 (1) Väärismetalltoodete hulgimüügi kohta jaemüüjale või teisele käitlejale tuleb vormistada paberkandjal hulgimüügidokument, mis võimaldab väärismetalltooteid identifitseerida. Hulgimüügidokumendile peab lisaks raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) § 7 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud andmetele olema kantud vähemalt väärismetalltoodete hulgimüüki teostava ettevõtja registreeringu number majandustegevuse registris ning järgmised andmed müüdava väärismetalltoote kohta:
 1) väärismetalltoote nimetus;
 2) väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud väärismetalli nimetus ja proov;
 3) väärismetalltoote mass.

 (2) Väärismetalltoodete vastuvõtmisel hulgimüügi korras peab jaemüüja või teine käitleja kontrollima hulgimüügidokumendi nõuetekohasust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 36. Arveldamine väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral

  Väärismetalltoodete sisseveo ja hulgimüügi korral arveldatakse väärismetalltoodete eest sularahata arvelduse korras.

§ 37. Nõuded proovi määramise vahenditele ja meetoditele

  Väärismetalltoodete tasu eest võõrandamise tehingute sõlmimisel võib väärismetalltoote standardproovile vastavuse kontrollimisel kasutada väärismetalli proovi määramise mõõtevahendeid ning valideeritud mõõtemeetodeid, mille mõõteviga ei ületa viit tuhandikku massiosa kuld-, pallaadium- ja plaatinatoodete ning kümmet tuhandikku massiosa hõbetoodete puhul.

§ 38. Väärismetalltoodete ekspert

 (1) Väärismetalltoote sihipärasel kasutamisel ilmnenud defektide olemasolu ja nende põhjuste või väärismetalltoote ja selle osade ning märgistuse autentsuse väljaselgitamiseks võib teostada ekspertiisi, mille viib läbi väärismetalltoodete ekspert.

 (2) Väärismetalltoodete ekspert peab olema kompetentne. Kompetentsus loetakse tõendatuks, kui:
 1) eksperdiks oleva isiku katselabor on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks akrediteeritud või
 2) eksperdiks olev füüsiline isik on sertifitseeritud antud tegevusalaks akrediteeritud personalisertifitseerimisfirma poolt või tal on vähemalt 10-aastane tööstaaž vastavate uuringute alal katselaboris või väärismetalltooteid valmistava ettevõtja juures.

3. peatükk VÄÄRISMETALLI PROOVI STANDARDPROOVILE VASTAVUSE TÕENDAMINE 

§ 39. Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine

 (1) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamine on menetlus, mille käigus väärismetalli proovi tõendaja analüüsib väärismetalltoote valmistamiseks kasutatud sulami väärismetalli sisaldust ja tõendab tootele kantava kontrollmärgisega selle vastavust standardproovile.

 (2) Väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hindade kujundamise alused peavad olema objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning hinnad kujundatud selliselt, et need kataksid väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud põhjendatud kulutused ja tagaksid väärismetalli proovi tõendajale mõistliku kasumi.

§ 40. Väärismetalli proovi tõendaja

 (1) Väärismetalli proovi tõendaja on väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise toiminguid teostav äriühing. Nimetatud äriühing on ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) tähenduses.

 (2) Väärismetalli proovi tõendaja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) äriühing, selle juhatuse ja nõukogu liige ning väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise eest vastutav töötaja ei tohi tegeleda käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluva väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo, hulgi- või jaemüügi korras müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamisega;
 2) äriühingu töötajad peavad olema tööks vajaliku ettevalmistuse, hariduse ja kogemustega;
 3) äriühing peab valdama vahendeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt teostada väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid;
 4) äriühing peab kujundama väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamise teenuste hinnad vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 2;
 5) äriühing ja selle töötajad peavad teostama väärismetalli proovi standardproovile vastavuse tõendamisega seotud toiminguid asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt ning olema sõltumatud mõjutamisest, millest võib oleneda nende otsus;
 6) äriühingu töötajate tasustamine ei tohi sõltuda kontrollmärgistatud väärismetalltoodete arvust;
 7) äriühing peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;
 8) äriühingu katselabori peab väärismetalli analüüside teostamiseks olema akrediteerinud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) § 2 lõikes 14 nimetatud akrediteerimisasutus.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 41. Väärismetalli proovi tõendaja vastutuskindlustus

  Väärismetalli proovi tõendaja tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab väärismetalli proovi tõendaja sõlmima vastutuskindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
 1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
 2) leping hõlmab väärismetalli proovi tõendaja poolt tõendamismenetluse käigus tekitatud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest väärismetalli proovi tõendaja seaduse järgi vastutab;
 3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 100 000 krooni. Kutsekohustuste tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
 4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

4. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

1. jagu Järelevalve 

§ 42. Järelevalve teostajad

 (1) Käesolevas seaduses kehtestatud nõuete järgimise üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

 (2) Vastavalt oma pädevusele teostavad käesolevas seaduses kehtestatud nõuete järgimise üle järelevalvet:
 1) Tarbijakaitseamet;
 2) politseiprefektuur;
 3) Maksu- ja Tolliamet;
 4) valla- või linnavalitsus.

 (3) Valla- või linnavalitsus teostab järelevalvet majandustegevuse registri andmete õigsuse üle.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 43. Järelevalve teostaja õigused

 (1) Järelevalve teostajal on õigus:
 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata;
 2) siseneda väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja juuresolekul hoonesse või ruumi, kus toimub väärismetalltoodete müügiks pakkumine või tasu eest võõrandamine;
 3) siseneda väärismetalli proovi tõendaja esindaja juuresolekul hoonesse või ruumi, kus toimub väärismetalltoodete proovi tõendamine;
 4) nõuda käitlejale väärismetalltoodete hulgimüügi kohta vormistatud hulgimüügidokumentide kohest esitamist ja seletuse andmist, saada dokumendi väljavõte või koopia igast talle esitatud asjakohasest dokumendist, kontrollida saadud teavet kohapeal, teha märkmeid, kasutada asjaolude fikseerimiseks väärismetalltoodete käitleja või tema esindaja teadmisel tehnikavahendeid;
 5) võtta kontrollimiseks tasuta väärismetalltoodete näidiseid ja tellida nende nõuetele vastavuse hindamiseks analüüse isikult, kelle katselabor on käesoleva seaduse § 40 lõike 2 punktis 8 nimetatud akrediteerimisasutuse poolt väärismetalli analüüside teostamiseks akrediteeritud, ning ekspertiise väärismetalltoodete eksperdilt;
 6) teha ettekirjutusi avastatud õigusrikkumise objektiks oleva tegevuse peatamiseks, õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ja edasistest õigusrikkumistest hoidumiseks, määrata ettekirjutuste täitmise tähtaegu ja kontrollida nende täitmist;
 7) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud käitlemiseks mittelubatud väärismetalltoodete müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine;
 8) nõuda väärismetalltoodete vastavusse viimist käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1–4 sätestatuga ja, kui see ei osutu võimalikuks, nõuda väärismetalltoodete müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
 9) keelata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud väärismetalli sisaldavate toodete, mida ei lubata käidelda väärismetalltoodetena, müügiks pakkumine ja tasu eest võõrandamine ning nõuda juhul, kui tooted on väärismetalltootena märgistatud, nende müügikõlbmatuks muutmist või Eestist väljavedamist;
 10) teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek väärismetalltoodete käitleja registreeringus väärismetalltoodete valmistamise, sisseveo, hulgi- või jaemüügi märke kustutamise kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 kohaselt võetud väärismetalltoote näidise nõuetele vastavuse hindamiseks tellitud analüüsi- või ekspertiisiteenuste kulud tasub järelevalve teostaja ning hüvitab väärismetalltoote maksumuse või tagastab väärismetalltoote muutumatul kujul, kui analüüsi tulemuste või ekspertarvamuse kohaselt oli näidiseks võetud väärismetalltoode nõuetekohane. Kui analüüsi tulemuste või ekspertarvamuse kohaselt toode ei olnud nõuetekohane, tagastab järelevalve teostaja väärismetalltoote, mis ei osutunud nõuetele vastavaks, müügikõlbmatuks muudetud kujul ja järelevalve teostaja dokumentaalselt tõendatud kulud peab hüvitama väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest vastutav ettevõtja.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 44. Järelevalve teostaja kohustused

 (1) Järelevalvet teostava asutuse ametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

 (2) Järelevalve teostajale järelevalve teostamisel teatavaks saanud andmed on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele. Järelevalvet teostavad ametnikud on kohustatud neile teatavaks saanud konfidentsiaalseid andmeid hoidma tähtajatult saladuses.

 (3) Järelevalve teostamisel teatavaks saanud konfidentsiaalsete andmete avaldamine on lubatud õigusaktiga ettenähtud juhtudel.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 45. Ettekirjutus ja otsus

 (1) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise korral teeb järelevalvet teostav ametnik väärismetalltoodete käitlejale ettekirjutuse, milles:
 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks;
 2) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks ning edasise väärismetalltoodete käitlemise õiguspäraseks jätkamiseks.

 (2) Kui järelevalvet teostav ametnik on avastanud nõuetekohaselt märgistamata või nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmata märgisega märgistatud väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise, teeb ta ettekirjutuse, milles kohustab peatama nende väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise ning tooted nõuetekohaselt märgistama või, kui see ei osutu võimalikuks, siis need müügikõlbmatuks muutma või Eestist välja vedama.

 (3) Järelevalvet teostava asutuse peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuse täitmata jätmine ning mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettepaneku alus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsuses märgitakse:
 1) otsuse tegemise aeg ja koht;
 2) otsuse sisu ja õiguslik alus;
 3) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
 4) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

 (5) Järelevalve teostaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse koopia hiljemalt otsuse jõustumise päevale järgneval tööpäeval posti teel või elektrooniliselt valla- või linnavalitsusele koos ettepanekuga kustutada registreeringus märge väärismetalltoodete käitlemise kohta.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud otsus tehakse ettevõtjale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 46. Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine

 (1) Järelevalvet teostava asutuse ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik vaie asutuse peadirektorile kümne tööpäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.

 (2) Vaiet ei saa esitada asutuse peadirektori haldusakti või toimingu peale.

 (3) Vaide esitamine ei võta kohustust täita ettekirjutust.

 (4) Järelevalvet teostava asutuse peadirektor vaatab vaide läbi ja teeb otsuse 14 tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates. Vaiet ei saa läbi vaadata ametnik, kelle ettekirjutuse või toimingu peale vaie on esitatud.

 (5) Järelevalvet teostava asutuse peadirektori otsus tehakse vaide esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

2. jagu Vastutus 

§ 47. Väärismetalltoodete müügiks pakkumise ja tasu eest võõrandamise nõuete rikkumine

 (1) Väärismetalltoodete müügiks pakkumise või tasu eest võõrandamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 48. Nimemärgise võltsimine ja võltsituna kasutamine

 (1) Väärismetalltoodete valmistaja või sissevedaja nimemärgise võltsimise ja kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil toodete tasu eest võõrandamise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 49. Väärismetalltoodete märgistamise korra rikkumine

 (1) Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud väärismetalltoote nimemärgise ja proovimärgisega või ühitatud nime- ja proovimärgisega märgistamise korra ning § 10 lõike 4 alusel kehtestatud väärismetalltoote analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 krooni.

  §-d 50--53.
[Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 54. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 47–49 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 47–49 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele:
 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
 2) Tarbijakaitseamet;
 3) politseiprefektuur;
 4) valla- või linnavalitsus.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 55. Üleminekusätted

 (1) Väärismetalltoodete proovi seaduse (RT 1992, 55, 676; RT I 1997, 40, 620; 2000, 86, 547; 2002, 63, 387; 82, 480) § 5 lõigete 1–5 alusel väljaantud tegevusluba ja sama paragrahvi lõigete 8 ja 9 alusel väljaantud Eesti Proovikoja registreerimistunnistus kehtivad, kuni nende omaja on kantud majandustegevuse registrisse, kuid mitte kauem kui tegevusloale ja registreerimistunnistusele märgitud tähtpäevani.

 (2) Valmistaja nimemärgis, mis oli väärismetalltoodete proovi seaduse § 8 lõike 1 kohaselt registreeritud Eesti Proovikojas, kantakse nimemärgiste riiklikusse registrisse ainult vastava valmistaja poolt esitatud registreerimistaotluse alusel. Eesti Proovikojas registreeritud nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse on riigilõivuvaba.

 (3) Väärismetalltoodete proovi seaduse §-s 9 sätestatu kohaselt kontrollmärgisega märgistatud väärismetalltooteid võib müügiks pakkuda ja tasu eest võõrandada sissevedaja nimemärgisega märgistamata.

 (4) Käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse andmiseks korraldatakse aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist avalik konkurss konkurentsiseaduses sätestatud korras. Kuni ainuõiguse andmiseni avaliku konkursi tulemuse alusel annab väärismetalli proovi tõendajana tegutsemiseks ainuõiguse majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

  §-d 56--57. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 58. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 15. aprillil.
[RT I 2003, 75, 500 - jõust. 15.04.2004]