Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Energeetika

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vedelkütuse seadus

Vastu võetud 29.01.2003
RT I 2003, 21, 127
jõustunud vastavalt §-le 37.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab kütuseaktsiisi laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korralduse.

  (2) Vedelkütuse tootmisele kohaldatakse käesolevat seadust kütuseaktsiisi sätestavas seaduses ettenähtud erisustega.

  (3) Käesolev seadus ei reguleeri vedelkütuse käitlemisel kasutatavatele seadmetele, ehitistele ning mõõtevahenditele esitatavaid tehnilisi ja ohutusnõudeid.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 2.  Mõisted

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses:
  1) vedelkütus (edaspidi kütus) on vedel põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes, samuti mootorsõidukites kasutatav vedelgaas, mis standardtingimustel, s.o rõhul 0,1 MPa ja temperatuuril 15 ºC, on gaasilises olekus;
  2) kütuse nimetus on kütuse Eesti Kaupade Nomenklatuuri (edaspidi EKN) kaubakoodi kohane nimetus;
  3) kütuse käitlemine on kütuse import, eksport, tootmine ning vabas ringluses oleva kütuse vedu, hoiuteenuse osutamine, ladustamine ja müük;
  4) kütuse import on kütuse vabasse ringlusse lubamine tolliseadustiku (RT I 2001, 88, 531; 2002, 61, 375; 63, 387; 92, 528; 2003, 2, 17) tähenduses;
  5) kütuse eksport on vabas ringluses oleva kütuse eksport tolliseadustiku tähenduses;
  6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud riigireservi hoidmine riigireservi seaduse (RT I 1994, 91, 1529; 1998, 95, 1514; 2000, 95, 613; 2001, 26, 147; 100, 646; 2002, 53, 336; 63, 387) tähenduses;
  7) kütuse müük on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kütuse üleandmine tasu eest või tasuta;
  8) kütuselisand on aine või ainete segu, mille lisamine kütusele parendab selle omadusi või energiamuundamisseadme tööd.

  (2) Käesolevas seaduses kasutatakse kütuse nõuetele vastavuse tõendamisega seotud mõisteid toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2002, 6, 20; 44, 282) tähenduses.

2. peatükk KÜTUSE KÄITLEMINE 

§ 3.  Kütuse käitlejatele esitatavad nõuded

  (1) Kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi käitlejal ) peavad olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmine.

  (2) Bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli võib importida, eksportida, müüa või selle hoiuteenust osutada ainult majandustegevuse registris (edaspidi register) vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Täpsustatud kütuste loetelu kehtestab EKN-i kaubakoodide alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib müüa ainult äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 500 000 krooni, mis on ette nähtud kütuseettevõtja poolt müüdud kvaliteedinõuetele mittevastava kütusega kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.

  (4) Kütuse, välja arvatud vedelgaasi importimiseks võib registreeringut taotleda ning nimetatud tegevusalal tegutseda äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 10 miljonit krooni ja kes kohustub hoidma vedelkütuse miinimumvaru, kui selline kohustus tuleneb seadusest.

  (5) Kütuse hoiuteenuse osutamiseks võib registreeringut taotleda ning nimetatud tegevusalal tegutseda äriühing, kellel on olemas kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma ulatuses, mis tagab tema tegutsemisel kütuse hoidjana kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamise. Vastutuskindlustussumma alammääraks peab olema 500 000 krooni.

  (6) Äriühing võib kütust müüa või selle hoiuteenust osutada ainult oma registrisse kantud tegevuskohas. Hoiuteenust ei või osutada tanklas.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 4.  Kütuse müük

  (1) Tanklas peab olema nähtavale kohale välja pandud teave, millest nähtub:
  1) kütuse nimetus;
  2) kütuse hind;
  3) müüja ärinimi, registrikood, registreeringu number, asukoha aadress ja kontakttelefoni number;
  4) kütuse kasutamise otstarbest tulenev muu oluline teave.

  (2) Müüja on kohustatud ostja nõudmisel tagama selgituste andmise müügil oleva kütuse ja selle omaduste kohta. Müügikohas, kus kohapeal puudub teenindav personal (automaattanklas), peab väljas olema teave selgituste saamise koha kohta ning infotelefoni number.

  (3) Müüja peab järelevalveasutuse nõudmisel esitama dokumendid, mis tõendavad müügil oleva kütuse vastavust kehtestatud nõuetele ja kütuselisandite olemasolu kütuses, ning andma asjasse puutuvaid selgitusi.

  (4) Kütuse müügil, välja arvatud tanklast müügi korral, tuleb kütuse eest tasuda sularahata arvelduse korras.

  (5) Müüja peab tagama käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teabe kättesaadavuse tarbijale ka siis, kui kütuse müük toimub väljaspool tanklat.

§ 5.  Aktsiisivaba kütuse importimine

  Kütuseaktsiisi sätestavas seaduses ettenähtud aktsiisivaba kütust on lubatud importida registreeringu ning vastavussertifikaadita.

§ 6.  Saatedokument

  (1) Kütuse vedamisel peab sellega kaasas olema nõuetekohane saatedokument, mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida. Saatedokument ei ole nõutav tanklast ostetud kütuse vedamisel. Saatedokument tuleb vormistada kütuse väljastamisel selle impordil tollilaost või tolliterminalist, üleandmisel hoidjale või hoiuleandjale, väljastamisel aktsiisilaost või müügil. Kütuse väljastaja peab saatedokumendi vormistama iga tema poolt üle antud kütusekoguse kohta.

  (2) Saatedokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed:
  1) kütuse nimetus ja kogus;
  2) kütuse vastavussertifikaadi number, väljaandja ja väljaandmise kuupäev;
  3) saatedokumendi väljastaja registreeringu number;
  4) tollideklaratsiooni number, kui kütus on imporditud, või aktsiisilao saatelehe number, kui kütus on lähetatud aktsiisilaost;
  5) kütuse väljastaja kirjalik kinnitus, et kütus vastab kehtestatud nõuetele;
  6) saatedokumendi vormistamise kuupäev.

  (3) Aktsiisilaost kütuse lähetamisel kohaldatakse saatedokumendile lisaks käesoleva paragrahvi nõuetele ka kütuseaktsiisi sätestavast seadusest tulenevaid nõudeid.

  (4) Nõuetekohane saatedokument tuleb järelevalvet teostavale ametiisikule esitada tema nõudmisel viivitamata.

§ 7.  Kütuse käitlemise aruanne

  (1) Kütusemüüja esitab iga kuu 15. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile aruande tema poolt eelneval kalendrikuul käideldud kütuste ja nende jääkide kohta. Aktsiisilaopidaja esitab kütuse käitlemise aruande kütuseaktsiisi sätestavast seadusest tulenevas korras.

  (2) Kütuse käitlemise aruande vorm, selle täitmise ja esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

3. peatükk NÕUDED KÜTUSELE JA NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE 

§ 8.  Nõuded kütusele

  (1) Nõuded autobensiinile, diislikütusele, kergele kütteõlile ja raskele kütteõlile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. Nõuded kehtestatakse, lähtudes kütuse kasutamise otstarbest ja keskkonnanõuetest.

  (2) Nõuetele mittevastava, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kütuse käitlemine on keelatud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja.

  (3) Autobensiinidest on lubatud importida ja müüa ainult pliivaba bensiini. Pliivabaks bensiiniks käesoleva seaduse mõistes loetakse bensiini, mille pliisisaldus ei ületa 0,013 grammi liitri kohta.

  (4) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus lubada sportsõidukites kasutamiseks ettenähtud nõuetele mittevastava spetsiifiliste omadustega kütuse piiratud koguses importi vastava spordiliidu taotlusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluses peavad olema järgmised andmed:
  1) spordiliidu nimetus, registrikood, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  2) imporditava kütuse nimetus, EKN-i kaubakood, kütuse kogus;
  3) importija ärinimi;
  4) taotluse vajaduse selgitus või põhjendus.

§ 9.  Vastavuse tõendamine

  (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel tuleb kütuse vastavust kehtestatud nõuetele tõendada vastavussertifikaadiga.

  (2) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud kütuse nõuetele vastavuse tõendamiseks viib volitatud asutus läbi vastavushindamise.

  (3) Kütuse nõuetele vastavus kuulub tõendamisele:
  1) kütuse importimisel, kui seda ei toimetata aktsiisilattu;
  2) kütuse aktsiisilaost lähetamisel;
  3) hoiuteenuse osutamise korral hoiuleandjale kütuse väljastamisel.

  (4) Kütus, mille nõuetele vastavus kuulub tõendamisele käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, paigutatakse tolliterritooriumile toimetamisel tollilattu, tolliterminali või aktsiisilattu.

  (5) Vastavussertifikaat:
  1) esitatakse tollile koos vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooniga,
  2) peab olema kaasas aktsiisilaost lähetatud aktsiisikauba saatedokumendiga või
  3) esitatakse hoiuleandjale talle kütuse väljastamisel.

  (6) Kütuse nõuetele vastavust tuleb uuesti tõendada, kui nõuetele vastava kütuse mahutisse on kütust lisatud või kütuse vastavussertifikaadi väljastamisest on möödunud rohkem kui kuus kuud.

  (7) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 nimetatud loa alusel imporditava kütuse korral asendab vastavussertifikaati kütuse tootja poolt väljastatud kütuse omadusi iseloomustav toote sertifikaat, mis esitatakse koos impordi tollideklaratsiooniga.

§ 10.  Volitatud asutus

  (1) Volitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes teostab vedelkütuse nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure ning väljastab vastavussertifikaadi.

  (2) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel, selle õiguse kehtetuks tunnistamisel, samuti isiku volitatud asutusena tegutsemisel ja tema üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 11.  Volitatud asutusele esitatavad nõuded

  (1) Isik, kes taotleb õigust tegutseda volitatud asutusena või tegutseb volitatud asutusena, peab:
  1) vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
  2) olema kütuse nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele akrediteeritud;
  3) omama kogu oma volitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat vastutuskindlustust.

  (2) Volitatud asutusena tegutsemisest tekkida võiva kahju hüvitamise tagamiseks peab volitatud asutus sõlmima vastutuskindlustuse lepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
  1) kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuse õigust omav äriühing;
  2) kindlustussumma alampiir on vähemalt 500 000 krooni.

§ 12.  Vastavussertifikaat

  (1) Vastavussertifikaat käesoleva seaduse tähenduses on volitatud asutuse poolt väljaantud dokument, mis kinnitab kütuse vastavust seadusest tulenevatele nõuetele.

  (2) Vastavussertifikaadi vormi ja selle täitmise juhendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (3) Vastavussertifikaat koostatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb väljaandjale ning teine (teised) vastavushindamise tellijale.

  (4) Kontrollimisel tuleb esitada vastavussertifikaadi originaal või selle väljaandja poolt kinnitatud koopia või selle notariaalselt tõestatud ärakiri.

  (5) Vastavussertifikaadi väljaandja säilitab igale kütusekogusele vormistatud vastavussertifikaati koos katseprotokolliga seitsme aasta jooksul vastavushindamise läbiviimisest arvates.

  (6) Vastavussertifikaati või selle koopiat tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) alusel raamatupidamise algdokumendi säilitamisele sätestatud nõuetele.

4. peatükk TEGUTSEMINE REGISTREERINGU ALUSEL 

§ 13.  Registreeritavad tegevusalad

  Registreering on nõutav tegutsemisel ühel või mitmel järgnevatest tegevusaladest:
  1) kütuse import;
  2) kütuse eksport;
  3) kütuse müük;
  4) kütuse hoiuteenuse osutamine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 14.  Registreerimistaotlus

  (1) Ettevõtja, kes soovib tegutseda §-s 13 nimetatud tegevusalal, esitab registripidajale registreerimistaotluse, milles peavad sisalduma:
  1) äriühingu nimi, registrikood, asukoha aadress ja kontaktandmed;
  2) tegevusala, millel soovitakse tegutseda;
  3) tegevuskoha aadress või aadressid, lao olemasolul selle aadress või aadressid;
  4) vastutuskindlustuse lepingu number, kehtivuse aeg, kindlustussumma suurus ning kindlustust tõendava dokumendi väljastanud kindlustusandja nimi ja registrikood, kui vastutuskindlustuse olemasolu on nõutav;
  5) kirjalik kinnitus, et äriühingul on olemas võimalused moodustada kütuse miinimumvaru, kui taotletakse registreeringut kütuse impordiks;
  6) andmed kasutatavate mahutite mahutavuse kohta, kui taotletakse registreeringut kütuse hoiuteenuse osutamiseks;
  7) taotluse esitamise kuupäev, taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

  (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses (RT I 2004, 12, 79) sätestatule avaldatakse majandustegevuse registris ettevõtja kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 6 nimetatud andmed, käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud ettekirjutuse olemasolu korral andmed ettekirjutuse kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 15.  Registreerimismenetlus

  (1) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (2) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb registripidaja registreerimisest keeldumise otsuse, kui:
  1) registreeringu taotlejat on karistatud registreeringuta tegutsemise eest valdkonnas, kus registreering oli nõutav, ja möödunud ei ole karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156) § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad;
  2) registreering on taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul kustutatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud alustel.

  (3) Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule teeb registripidaja registreeringu kustutamise otsuse:
  1) käesoleva seaduse § 25 lõigetes 3 ja 6 sätestatud otsuse alusel kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates;
  2) kui äriühingut, kelle kohta on registreering tehtud, on karistatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud süüteo eest või ta on mõistetud mis tahes süüteo eest sundlõpetamisele, vastava otsuse jõustumise päeval;
  3) kui äriühing ei ole 12 kuu jooksul alates registreeringu tegemisest vastaval tegevusalal tegutsema asunud või kui tema tegevus on katkenud enam kui 12 kuuks, registrile järelevalveasutuselt vastava teabe laekumise päeval;
  4) kui käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 nimetatud äriühingu vastutuskindlustuse lepingu kehtivuse aeg on möödunud ja ta ei ole teatanud uue lepingu sõlmimisest ning tema osa- või aktsiakapital ei vasta sätestatud nõuetele, registrile vastava teabe laekumise päeval;
  5) kui käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud äriühingu osa- või aktsiakapital ei vasta kehtestatud nõuetele, registrile vastava teabe laekumise päeval.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§-d 16--18. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15. 04. 2004]

§ 19.  Registreeringujärgne tegevuskoht

  (1) Äriühingul on lubatud tegeleda kütuse impordi, ekspordi ja müügiga ning hoiuteenuse osutamisega vaid registreeritud tegevuskoha kaudu.

  (2) Tegevuskoht käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusteks on:
  1) aktsiisi-, tolli- või muu ladu;
  2) tankla (kütuse müügil);
  3) äriühingu poolt määratletud muu tegevuskoht.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 20.  Järelevalveasutused

  Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele:
  1) Energiaturu Inspektsioon;
  2) Maksu- ja Tolliamet;
  3) Tarbijakaitseamet.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 21.  Energiaturu Inspektsioon

  Energiaturu Inspektsiooni pädevusse kuulub:
  1) registriandmete kontroll;
  2) kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine;
  3) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 22.  Maksu- ja Tolliamet

  Maksu- ja Tolliameti pädevusse kuulub:
  1) registreeringu olemasolu kontrollimine kütuse impordil, ekspordil ning aktsiisilaost lähetamisel;
  2) kütuse nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse impordil, müügil ning aktsiisilaost lähetamisel;
  3) kütuse käitlemise aruannete töötlemine;
  4) nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute heakskiitmine.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 23.  Tarbijakaitseamet

  Tarbijakaitseameti pädevusse kütuse müügil kuulub:
  1) registreeringu olemasolu kontrollimine;
  2) kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavuse kontrollimine.

§ 24.  Järelevalvet teostava ametiisiku õigused

  Järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
  1) saada isikutelt, asutustelt ja registrist andmeid ja dokumente, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks, järgides seejuures õigusaktides sätestatud andmete saladuses hoidmise nõuet;
  2) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja otsuseid;
  3) oma ülesannete täitmisel kütust käitleva isiku või tema esindaja juuresolekul siseneda ruumidesse ja ehitistesse ning võtta kütusest proove ja kaasata nende katsetamiseks volitatud asutuse eksperte;
  4) keelata nõuetele mittevastava kütuse käitlemine.

§ 25.  Ettekirjutus ja otsus

  (1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks teeb käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud järelevalveasutuse pädev ametiisik ettekirjutuse, kus peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) selle isiku nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoha aadress ja kontakttelefoni number, kellele ettekirjutus on suunatud;
  2) andmed ettekirjutuse objektiks oleva asjaolu kohta koos viitega käesoleva seaduse vastavale paragrahvile, mida rikutakse, ning nõue õigusrikkumise lõpetamiseks;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) viide ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, korra, koha ja tähtaja kohta;
  5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.

  (2) Ettekirjutuse teinud järelevalveasutus kannab ettekirjutuse andmed registrisse majandustegevuse registri seaduses sätestatud korras või edastab teate ettekirjutuse kohta koos ettekirjutuse koopiaga registrile viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

  (3) Ettekirjutuse korduval täitmata jätmisel on järelevalveasutusel õigus teha otsus, milles fikseeritakse ettekirjutuste korduv täitmata jätmine ning mis on registreeringu kustutamise aluseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 nimetatud otsuse teinud järelevalveasutus kannab otsuse registrisse või edastab selle registripidajale viivitamata kas selle otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustatud, või kui otsus vaidlustati, siis vaidlustatud otsuse jõusse jätnud kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik enne lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  (6) Käesoleva seaduse nõuete korduval täitmata jätmisel 12 kuu jooksul on järelevalveasutusel õigus teha otsus, milles fikseeritakse nõuete korduv täitmata jätmine ning mis on registreeringu kustutamise aluseks. Kui nimetatud nõuete korduv täitmata jätmine toimus äriühingu ühes registreeringujärgses tegevuskohas, on järelevalveasutusel õigus teha otsus selle tegevuskoha kustutamise kohta registreeringust.
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 26.  Ettekirjutuse ja muu toimingu vaidlustamine

  (1) Järelevalveasutuse pädeva ametiisiku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumise korral on isikul, kellele ettekirjutus või toiming on suunatud, õigus esitada kirjalik vaie ettekirjutuse teinud asutuse juhile kümne päeva jooksul ettekirjutusest või toimingust teadasaamise päevast arvates. Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutus täita.

  (2) Vaiet ei saa esitada järelevalveasutuse peadirektori haldusakti või toimingu peale.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaie vaadatakse läbi ühe kuu jooksul arvates vaide saamise päevast ning vaideotsus toimetatakse viivitamata vaide esitajale kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

§ 27.  Nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) Riikliku järelevalve käigus on järelevalveasutuse pädeval ametiisikul õigus võtta kütuse valdaja või omaniku valduses olevast kütusest vajalikus koguses tasuta kütuseproove kütuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

  (2) Kütuse nõuetele vastavuse kontrollimise kulud tasub järelevalveasutus.

  (3) Kui tuvastatakse, etkütusei vasta kehtestatud nõuetele, peab isik, kelle valduses olevast kütusest proov võeti, järelevalveasutusele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentaalselt tõestatud kulud.

§ 28.  Toimingud nõuetele mittevastava kütusega

  (1) Toimingud nõuetele mittevastava kütusega korraldatakse vastavalt kütuse valdaja või omaniku ettepanekutele, järgides käesolevas paragrahvis sätestatut.

  (2) Nõuetele mittevastava kütusega võib teha järgmisi toiminguid, kui see ei kahjusta inimese tervist, keskkonda ega vara:
  1) eksporti;
  2) ümbertöötlemist aktsiisilaos;
  3) hävitamist vastavalt jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 1239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) nõuetele;
  4) müüki keemiatööstusele tooraineks;
  5) järelevalveasutuse poolt aktsepteeritud muud toimingut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–2 nimetatud toimingute tegemiseks tuleb taotleda Maksu- ja Tolliameti heakskiitu. Nõuetele mittevastava kütuse edasine käitleja peab Maksu- ja Tolliametit mõistliku aja jooksul kirjalikult teavitama tehtud toimingu tulemustest.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud toimingute tegemiseks tuleb taotleda Energiaturu Inspektsiooni heakskiitu. Nõuetele mittevastava kütusega vastava toimingu tegija peab Energiaturu Inspektsiooni mõistliku aja jooksul kirjalikult teavitama tehtud toimingu tulemustest.

  (5) Nõuetele mittevastav kütus ladustatakse kuni sellega tehtava toimingu heakskiitmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud asutusega kooskõlastatud kohas.

  (6) Maksu- ja Tolliamet ja Energiaturu Inspektsioon annavad nõuetele mittevastava kütusega toimingute tegemisele heakskiidu viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

6. peatükk VASTUTUS 

§ 29.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 30.  Tegevuskoha varjamine

  (1) Vedelkütuse käitlemise eest registreeringus märkimata tegevuskoha kaudu – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 31.  Nõuetekohase saatedokumendi ja vastavussertifikaadi puudumine

  (1) Nõuetekohase saatedokumendita vedelkütuse käitlemise või nõuetekohase saatedokumendi esitamata jätmise eest või nõuetekohase vastavussertifikaadi puudumisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 32.  Nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine ja sellega toimingute tegemine heakskiitmata viisil

  (1) Nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise eest või sellega toimingute tegemise eest heakskiitmata viisil, kui selline heakskiit on nõutav – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 33.  Aruandekohustuse mittetäitmine ja aruandes valeandmete esitamine

  Juriidilise isiku poolt teist korda jooksval aastal aruande esitamata jätmise eest või aruandes valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 34.  Ebaseaduslik vastavussertifikaadi väljastamine

  (1) Nõuetele mittevastava vastavussertifikaadi väljastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 35.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 29–34 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku ( RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 29–34 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Energiaturu Inspektsioon;
  2) Maksu- ja Tolliamet;
  3) Tarbijakaitseamet;
  4) politseiprefektuur.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 36.  Üleminekusäte

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ettevõtjale energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531; 93, 565; 2002, 25, 145; 41, 251; 49, 311; 63, 387; 82, 482) alusel väljastatud turuluba kehtib kuni tema omaja kohta riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris tehtava registreeringuni või tegevusloale märgitud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui 2003. aasta 31. detsembrini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kütuse ekspordi või kütuse hoiuteenuse osutamise tegevusaladel tegutsenud ettevõtjad, kes soovivad jätkata tegevust nimetatud tegevusaladel, peavad ennast registreerima registris hiljemalt 2003. aasta 31. detsembriks.

  (3) Turuload, mille kehtivus lõpeb käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahelisel ajal, loetakse kehtivateks turulubadeks kuni omaja kohta registreeringu tegemiseni, kuid mitte kauem kui 2003. aasta 31. detsembrini.

§ 37.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 8 lõiked 4 ja 5, § 9 lõige 7 ning § 36 lõige 3 jõustuvad seaduse Riigi Teatajas avaldamise päeval.