Teksti suurus:

Finantsinspektsiooni seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 48, 267

Finantsinspektsiooni seadus

Vastu võetud 09.05.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 17. mai 2001. a otsusega nr 1062

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesoleva seadusega määratakse kindlaks riikliku finantsjärelevalve eesmärk ning finantsinspektsiooni õiguslik seisund, tegevuse alused ning tema rahastamise alused ja kord.

§ 2. Riiklik finantsjärelevalve

(1) Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250), kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238), kindlustusseaduses (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979; 1999, 10, 155; 27, 389; 2000, 53, 343; 2001, 43, 238), investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373), pensionifondide seaduses (RT I 1998, 61, 979), väärtpaberituru seaduses (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55) ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle.

(2) Finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on pädeva organi poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal.

§ 3. Finantsjärelevalve eesmärk

Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust.

§ 4. Finantsinspektsioon

(1) Finantsinspektsioon (edaspidi Inspektsioon) on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid käesolevas seaduses sätestatud korras.

(2) Inspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel.

(3) Inspektsioon on finantsjärelevalve teostamisel sõltumatu.

§ 5. Inspektsiooni tegevuse põhimõtted

Inspektsioon juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja finantsjärelevalves rahvusvaheliselt tunnustatud tavadest, tegutsedes avatult ja läbipaistvalt ning rakendades häid juhtimistavasid. Inspektsioon kasutab otstarbekalt tema valdusesse antud vara.

§ 6. Inspektsiooni ülesanded ja õigused

(1) Inspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks on:
1) analüüsida ja jälgida pidevalt usaldusväärsuse ja omavahendite nõuete ning Eesti Panga seaduses (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271), käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ning nende alusel antud õigusaktides ettenähtud muude kohustuste täitmist finantsjärelevalve subjektide poolt;
2) suunata ja mõjutada finantsjärelevalve subjekte kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks;
3) rakendada õigusaktides ettenähtud meetmeid klientide ja investorite huvide kaitseks;
4) rakendada seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi;
5) teha ettepanekuid finantssektorit ja selle järelevalvet puudutavate seaduste ja muude õigusaktide kehtestamiseks ja muutmiseks ning osaleda vastavate eelnõude väljatöötamisel;
6) teha koostööd rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega ja välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutustega või isikutega;
7) täita Hoiuste Tagamise Fondi seadusest (RT I 1998, 40, 612) ja rahapesu tõkestamise seadusest (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533) tulenevaid ülesandeid;
8) täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on vajalikud finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks.

(2) Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud õigused.

2. peatükk
FINANTSINSPEKTSIOONI JUHTIMINE

1. jagu
Nõukogu

§ 7. Nõukogu pädevus

(1) Inspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib Inspektsiooni nõukogu (edaspidi nõukogu).

(2) Nõukogu:
1) kinnitab Inspektsiooni juhatuse (edaspidi juhatus) ettepanekul Inspektsiooni tegevuse strateegia;
2) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni eelarve ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud juhul lisaeelarve ning teeb ettepaneku rahandusministrile järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa määra kohta;
3) kinnitab juhatuse ettepanekul Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise alused;
4) nimetab ametisse juhatuse liikmed ning valib nende hulgast juhatuse esimehe;
5) kutsub tagasi juhatuse liikmed;
6) otsustab juhatuse esimehe ja liikmetega ametilepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise;
7) kinnitab juhatuse esimehele ja liikmetele makstava ametitasu ja lisatasu suuruse ning nendele kohaldatavad sotsiaalsed garantiid;
8) otsustab juhatuse esimehe ja liikme vastu viimaste poolt õigusakti või oma kohustuse rikkumise tagajärjel riigile tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise;
9) kinnitab juhatuse esitatud Inspektsiooni aastaaruande;
10) kinnitab nõukogu reglemendi.

§ 8. Nõukogu liikmed

(1) Nõukogu koosneb kuuest liikmest, kellest kaks on liikmed ametikoha järgi ja neli on nimetatavad liikmed.

(2) Rahandusminister ja Eesti Panga president on nõukogu liikmed ametikoha järgi.

(3) Nõukogu nimetatavatest liikmetest pooled nimetab ja kutsub tagasi rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ja pooled Eesti Panga presidendi ettepanekul Eesti Panga Nõukogu.

§ 9. Nõukogu liikmele esitatavad nõuded

(1) Nõukogu nimetatav liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused.

(2) Nõukogu liikmeks ei või nimetada:
1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

(3) Nõukogu liikme suhtes kohaldatakse huvide konflikti vältimise kohta käesoleva seaduse § 3 lõigetes 1 ja 2 ning saladuse hoidmise kohustuse kohta käesoleva seaduse §-s 34 sätestatut.

§ 10. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg

(1) Käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema volituste lõppemisega ametikohal, mille järgi ta nõukogu koosseisu kuulub.

(2) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaeg on kolm aastat nõukogu liikmeks nimetamisest.

(3) Volituste tähtaja lõppemisel täidab nimetatav liige oma kohustusi kuni uue liikme nimetamiseni.

(4) Nõukogu nimetatava liikme volituste tähtaja lõppemise, tema tagasikutsumise või surma korral nimetab liikme algselt nimetanu mõistlikult vajaliku aja jooksul nõukogu uue nimetatava liikme.

§ 11. Nõukogu liikme tagasikutsumine

(1) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi kolme kuu jooksul pärast sellelt nõukogu liikmelt vastava kirjaliku avalduse saamist.

(2) Nõukogu nimetatav liige kutsutakse tagasi viivitamatult enne tema volituste tähtaja lõppu:
1) nõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral;
3) nõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
4) nimetatavale liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

(3) Nõukogu nimetatava liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna nõukogu nimetatav liige on võimetu oma kohustusi täitma.

§ 12. Nõukogu esimees

(1) Nõukogu esimeheks on rahandusminister.

(2) Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust ja selle asjaajamist, kutsub kokku ja juhatab nõukogu koosolekuid, korraldab koosolekute protokollimist ja nõukogu otsuste avalikustamist ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab nõukogu otsuse alusel ametilepingu juhatuse esimehe ja liikmetega.

(3) Nõukogu esimehe äraoleku või puudumise korral täidab esimehe ülesandeid vanim kohalolev nõukogu liige.

§ 13. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine

(1) Nõukogu korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku nõukogu esimehe algatusel, vähemalt kahe nõukogu liikme või juhatuse esimehe taotlusel. Taotluses näidatakse otsustamist vajavad küsimused ja soovitav koosoleku toimumise aeg.

(3) Teade nõukogu korralise koosoleku kohta saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumise päeva. Nõukogu erakorralise koosoleku toimumisest peab nõukogu liikmele teatama ette vähemalt üks tööpäev.

(4) Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord koos ettekannete esitajate nimedega.

§ 14. Nõukogu tegevuse korraldus

(1) Nõukogu liige osaleb nõukogu tegevuses isiklikult.

(2) Nõukogu koosolek on kinnine, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

(3) Juhatuse liikmel on õigus osaleda nõukogu koosolekul, kui nõukogu esimees ei otsusta teisiti.

(4) Nõukogu koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse nõukogu reglemendis, sealhulgas:
1) juhatuse esimehe valimise protseduur;
2) nõukogu koosolekust teatamise viis;
3) nõukogu liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord;
4) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas nõukogu otsuste sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused;
5) nõukogu otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, nõukogu liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

(5) Nõukogu liikmele makstakse igakuiselt tasu kuupalga alammäära kahekordses suuruses.

(6) Nõukogu tegevuse tehnilise korralduse tagab juhatus.

§ 15. Nõukogu otsus

(1) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt neli nõukogu liiget. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 10 nimetatud küsimuses on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik nõukogu liikmed.

(3) Nõukogu liige teatab nõukogule, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud arutamisele tulevast otsusest. Nõukogu liige on kohustatud teatama, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, faktiline abikaasa, abikaasa või faktilise abikaasa laps, vanem, vend või õde on:
1) juhatuse liige või juhatuse liikmeks nimetatav isik, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud küsimustes;
2) käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1–3 nimetatud järelevalvetasu maksma kohustatud isik või viimases olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või juhtimisorgani liige, enne hääletamist käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud küsimuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel nõukogu liige ei hääleta, välja arvatud juhul, kui tema hääletamise poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad nõukogu liikmed.

(5) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud nõukogu liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

§ 16. Nõukogu koosoleku protokoll

(1) Nõukogu koosolek protokollitakse.

(2) Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja protokollija.

(3) Nõukogu liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab oma allkirjaga.

(4) Nõukogu protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult. Protokollide ja nende lisade hoidmist korraldab ja nende säilimise eest vastutab juhatus.

§ 17. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed ja igal nõukogu liikmel on digitaalallkirja seaduse (RT I 2000, 26, 150; 92, 597) kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.

(2) Ilma nõukogu koosolekut kokku kutsumata ei ole nõukogul õigust võtta vastu otsuseid käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 1, 4 ja 10 nimetatud küsimustes.

(3) Nõukogu otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

(4) Nõukogu esimees saadab nõukogu otsuse eelnõu kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

(5) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 15 sätestatut.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile nõukogu liikmetele ja juhatusele.

2. jagu
Juhatus

§ 18. Juhatuse pädevus

(1) Juhatus juhib ja korraldab Inspektsiooni tegevust. Juhatuse pädevuses on kõigi Inspektsiooni kohustuste täitmisega seotud otsuste tegemine ja kohustuste täitmine ning õiguste realiseerimine, mis ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõukogu, nõukogu esimehe või juhatuse esimehe pädevuses. Juhatus täidab nõukogu poolt käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel tehtud otsuseid.

(2) Finantsjärelevalve teostamisega seotud küsimustes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus otsustab:
1) tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise ning muud tegevusloaga seonduvad küsimused;
2) nõusoleku, loa või kooskõlastuse andmise;
3) registreerimiskohustuse täitmise ja nimekirjadesse kandmisega seonduvad küsimused;
4) ettekirjutuste tegemise;
5) haldussunnivahendite kohaldamise;
6) halduskaristuste kohaldamise;
7) erakorralise audiitorkontrolli või ekspertiisi määramise;
8) moratooriumi või erirežiimi kehtestamise ning nendega seotud toimingute tegemise;
9) pankrotiavalduse esitamise ja muude pankroti- ning likvideerimismenetlusega seotud toimingute tegemise.

(3) Juhtimise ja tegevuse korraldamisega seotud küsimustes juhatus:
1) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni tegevuse strateegia;
2) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni eelarve projekti koos ettepanekuga käesoleva seaduse alusel tasutava järelevalvetasu mahuosa määra kohta järgnevaks eelarveaastaks;
3) esitab käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud juhul nõukogule kinnitamiseks lisaeelarve projekti;
4) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses kinnisasjade ja registrisse kandmisele kuuluvate vallasasjade omandamise ja võõrandamise;
5) esitab nõukogule ettepaneku Inspektsiooni struktuuri kujundamise ja töö tasustamise aluste kohta;
6) kinnitab lähtuvalt nõukogu poolt kinnitatud alustest Inspektsiooni struktuuri ja koosseisu;
7) kinnitab Inspektsiooni raamatupidamise sise-eeskirja;
8) esitab nõukogule teadmiseks käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud ülevaate;
9) kinnitab Inspektsiooni siseauditi tegemise korra;
10) kaasab vajadusel eksperte finantsjärelevalve teostamiseks;
11) moodustab töögruppe ja komisjone Inspektsiooni ülesannete täitmiseks;
12) otsustab käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud koostöökokkulepete sõlmimise;
13) otsustab koostöökokkulepete sõlmimise välisriikide finantsjärelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega;
14) esitab kord kvartalis nõukogule ülevaate Inspektsiooni tegevusest ja tulude-kulude aruande;
15) esitab nõukogule kinnitamiseks Inspektsiooni aastaaruande;
16) kinnitab juhatuse töö reglemendi;
17) otsustab muid Inspektsiooni igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt kaks juhatuse liiget.

§ 19. Juhatuse liikmed

(1) Juhatus koosneb viiest liikmest.

(2) Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

§ 20. Juhatuse liikmele esitatavad nõuded

(1) Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kellel on riiklikult tunnustatud akadeemiline haridus või selle tasemele vastav haridus, Inspektsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised, kutsealane sobivus ja laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning kokku vähemalt viie aasta pikkune töökogemus rahanduse, juriidilisel, audiitorkontrolli või infotehnoloogia alal või eelnimetatud aladega seotud ametis avaliku teenistujana.

(2) Juhatuse liikmeks ei või nimetada:
1) nõukogu liiget;
2) Eesti Panga Nõukogu liiget, Eesti Panga juhatuse liiget;
3) Eesti Panga audiitorit;
4) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
5) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
6) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.

(3) Juhatuse liige ei või olla avalikus teenistuses, töötada teise tööandja juures ega Eesti Panga struktuuriüksuses või iseseisvas allasutuses.

(4) Juhatuse liikme suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31, § 32 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 34 sätestatut.

(5) Enne juhatuse liikmeks nimetamist esitab isik nõukogule kirjalikult käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema nimetamise juhatuse liikmeks. Juhatuse liige teatab viivitamatult nõukogule esitatud andmetes toimunud muudatustest.

§ 21. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg

(1) Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm aastat.

(2) Juhatuse esimeheks oleva juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli aastat.

(3) Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse nimetamise otsuses nimetatud kuupäevast.

(4) Nõukogu esimees sõlmib juhatuse esimehe ja liikmetega nende volituste tähtajaks ametilepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme õigused ja kohustused ning tasu juhatuse esimehe ja liikme kohustuse täitmise eest.

§ 22. Juhatuse liikme tagasikutsumine

(1) Juhatuse liige kutsutakse enne volituste tähtaja lõppu tagasi hiljemalt kolme kuu jooksul pärast temalt vastava kirjaliku avalduse saamist.

(2) Juhatuse liige kutsutakse enne liikme volituste tähtaja lõppu viivitamatult tagasi:
1) tema suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
2) käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 või 2 või §-s 34 sätestatu rikkumise korral;
3) tema suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
4) juhatuse liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.

(3) Juhatuse liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna juhatuse liige on võimetu oma kohustusi täitma.

(4) Juhatuse liikme volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või surma korral nimetab nõukogu mõistlikult vajaliku aja jooksul juhatuse uue liikme.

§ 23. Juhatuse esimees

(1) Nõukogu valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe nõukogu reglemendis sätestatud korras. Juhatuse esimehe äraolekul täidab esimehe ülesandeid vanim juhatuse liige, kui juhatuse esimees ei ole oma käskkirjaga määranud teisiti.

(2) Juhatuse esimees:
1) korraldab juhatuse tegevust;
2) kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid ning korraldab nende protokollimist;
3) korraldab Inspektsiooni asjaajamist ja Inspektsiooni tegevuse avalikustamist;
4) korraldab Inspektsiooni raamatupidamist;
5) otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve kohaselt ja ulatuses Inspektsiooni tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
6) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud töötajatega.

(3) Juhatuse esimees esindab Inspektsiooni kohtus ning suhetes riigiasutustega, Eesti Panga, muude isikute, rahvusvaheliste finantsjärelevalve organisatsioonidega ning välisriikide finantsjärelevalve asutustega ja muude pädevate asutuste, organisatsioonide või isikutega.

(4) Juhatuse esimees annab juhatuse otsuse alusel volikirju teistele juhatuse liikmetele, töötajatele ja kolmandatele isikutele Inspektsiooni esindamiseks.

§ 24. Juhatuse koosoleku kokkukutsumine

(1) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus.

(2) Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees oma algatusel või juhatuse liikme ettepanekul.

§ 25. Juhatuse koosoleku korraldus

(1) Juhatuse koosolek on kinnine, kui juhatuse esimees ei otsusta teisiti.

(2) Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused sätestatakse juhatuse reglemendis, sealhulgas:
1) juhatuse koosolekust teatamise kord;
2) juhatuse liikmetele koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide edastamise kord;
3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused;
4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.

§ 26. Juhatuse otsus

(1) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

(2) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt kolm juhatuse liiget.

(3) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel vastu hääletanud juhatuse liikmel on õigus esitada oma eriarvamus.

(4) Juhatuse liige teatab juhatusele, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, faktiline abikaasa või abikaasa või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhatuse liige võib osaleda hääletamisel, kui selle poolt on kõik ülejäänud hääletamisel osalevad juhatuse liikmed.

§ 27. Juhatuse koosoleku protokoll

(1) Juhatuse koosolekud protokollitakse.

(2) Juhatuse liikme esitatud kirjalik eriarvamus lisatakse protokollile. Eriarvamuse lisamise kohta tehakse protokolli vastav märge, mida eriarvamusele jäänud juhatuse liige kinnitab oma allkirjaga.

(3) Protokollile kirjutavad alla juhatuse esimees ja protokollija.

(4) Juhatuse protokolle säilitatakse Inspektsioonis tähtajatult.

§ 28. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Juhatusel on õigus vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed ja igal juhatuse liikmel on digitaalallkirja seaduse kohaselt väljaantud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks.

(2) Juhatuse otsuse vastuvõtmisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil kasutatakse kõikide ettepanekute, seisukohtade ja otsuste kinnitamisel digitaalallkirja.

(3) Juhatuse esimees saadab juhatuse otsuse eelnõu kõigile juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab teatama oma seisukoha. Kui juhatuse liige ei teata oma seisukohta määratud tähtaja jooksul, loetakse, et ta on hääletanud otsuse vastu.

(4) Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 26 sätestatut.

(5) Hääletamistulemuste kohta koostatakse hääletamisprotokoll, mis saadetakse viivitamatult kõigile juhatuse liikmetele.

§ 29. Juhatuse liikmete vastutus

(1) Juhatuse liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

(2) Juhatuse liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada juhatuse liikmele makstava tasu kuue kuu määra.

(3) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.

(4) Juhatuse liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest.

3. peatükk
TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 30. Inspektsiooni töötaja

(1) Inspektsiooni töötajale (edaspidi töötaja) ja juhatuse liikmele kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seadust (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233) ja muid tööseadusi, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Inspektsiooni võetakse tööle isik, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalik haridus, piisavad kogemused ja kutsealane sobivus ning laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon.

(3) Töötajaks ei või olla:
1) isik, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, ega isik, kellel on karistatus ametialases kuriteos;
2) isik, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) pankrotivõlgnik ega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus.

(4) Enne töölepingu sõlmimist on töölevõtmist taotlev isik kohustatud esitama juhatusele kirjalikult ülevaate oma hariduse, kvalifikatsiooni, täienduskoolituse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise kohta ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud andmed ning kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla töötaja.

(5) Töölepingu sõlmimisel võib kohaldada katseaega kestusega kuni kuus kuud.

(6) Töötajaga võib sõlmida töölepingu määramata ajaks või määratud ajaks tähtajaga kuni viis aastat.

§ 31. Töötaja kohustused

(1) Töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid heas usus, järgima häid tavasid ning tegutsema avaliku võimu teostamiseks vajaliku hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsusega vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

(2) Töötaja peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Inspektsiooni eesmärke, ülesandeid ja mainet.

§ 32. Huvide konflikti vältimine

(1) Töötaja ei tohi olla ühegi finantsjärelevalve subjekti olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik, juhtimisorgani liige, prokurist, muul alusel esindusõigust omav isik, audiitor, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja, revisjonikomisjoni esimees, välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja ega esindaja.

(2) Töötaja ei tohi sõlmida ühegi finantsjärelevalve subjektiga ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutega lepinguid, mille kohaselt tema kohustuseks on investeerimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine.

(3) Inspektsiooni töölevõtmist taotlev isik on kohustatud esitama enne töölepingu sõlmimist juhatusele rahandusministri kehtestatud vormis andmed tema ja tema abikaasa või faktilise abikaasa, lapse ja vanemate varalistest kohustustest finantsjärelevalve subjektide ees ja andmed eelnimetatud isikutele kuuluvate väärtpaberite kohta. Töötaja teatab juhatusele esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest viivitamatult.

§ 33. Taandamine

(1) Töötaja ei võta järelevalvemenetlusest osa ega osale juhatuse otsuse ettevalmistamisel, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist.

(2) Töötaja on kohustatud viivitamatult teavitama juhatuse esimeest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust ning samuti sellest, kui tema laps, vanem, õde, vend, abikaasa, faktiline abikaasa või abikaasa või faktilise abikaasa laps, vanem, õde või vend on asjaomase finantsjärelevalve subjekti juhtimisorgani liige, prokurist, muu esindaja, siseauditi või -kontrolli osakonna juhataja või revisjonikomisjoni esimees, audiitor, olulist osalust omav aktsionär või osanik või muul viisil selle äriühingu juhtimisel märkimisväärset mõju omav isik või välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja või esindaja.

(3) Kui juhatuse esimehel tekib põhjendatud kahtlus töötaja erapooletuses, on tal õigus töötaja järelevalvemenetlusest või juhatuse otsuse ettevalmistamisest kõrvaldada.

§ 34. Saladuse hoidmise kohustus

(1) Töötaja, samuti Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega Inspektsioonis, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides.
11.02.2014 12:15
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "teisiti" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 6.02.2014 taotlust nr 4-14/14-3/6.

4. peatükk
RAHASTAMINE

§ 35. Rahastamise allikas

(1) Inspektsiooni kulud kaetakse finantsjärelevalve subjektide poolt tasutavast käesoleva seadusega sätestatud kohustuslikust maksest (edaspidi järelevalvetasu) ning käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud juhul Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest ja riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest.

(2) Järelevalvetasu koosneb kapitaliosast ja mahuosast.

§ 36. Rahastamiskohustus

(1) Kindlustustegevuse seaduse § 75 lõikes 1 nimetatu (edaspidi Lloyd’s), investeerimisühing, kindlustusandja, kindlustusmaakler, krediidiasutus ja fondivalitseja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosas.

(2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, väärtpaberite arveldussüsteemi korraldaja ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja maksavad järelevalvetasu üksnes kapitaliosas.

(3) Välismaa äriühingu Eesti filiaal, kes tegutseb investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse või fondivalitseja tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes mahuosas, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud rahastamiskohustus (edaspidi rahastamiskohustus) tekib nendes lõigetes nimetatud isikul või välismaa äriühingu vastaval tegevusalal tegutseval Eesti filiaalil tema kohta vastava tegevusala kandmisega äriregistrisse. Kindlustusmaakleril tekib rahastamiskohustus tema kandmisega kindlustusvahendajate nimekirja.

(5) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikul või välismaa äriühingu Eesti filiaalil vastava tegutsemise õiguse lõppemisega ja kindlustusmaakleril kindlustusvahendajate nimekirjast kustutamisega.

(6) Rahastamiskohustuse lõppemisel järelevalvetasu ei tagastata.

§ 37. Järelevalvetasu määr

(1) Järelevalvetasu kapitaliosa on summa, mis võrdub ühe protsendiga:
1) krediidiasutuse korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest netoomavahendite summast;
2) kindlustusandja korral tegevusloas märgitud kindlustustegevuse liigiga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omavahendite summast;
3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ja väärtpaberite arveldussüsteemi korraldaja korral õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest omakapitali summast;
4) investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja ja fondivalitseja korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsiakapitali summast;
5) kindlustusmaakleri korral õigusakti kohaselt nõutavast minimaalsest osa- või aktsiakapitali summast;
6) Lloyd’si korral kindlustustegevuse seaduse § 75 lõike 6 punktis 3 sätestatud summast.

(2) Järelevalvetasu mahuosa on summa, mis võrdub:
1) krediidiasutuse või välismaa äriühingu krediidiasutusena tegutseva Eesti filiaali korral 0,01 kuni 0,05 protsendiga krediidiasutuse või vastava Eesti filiaali varast;
2) investeerimisühingu või välismaa äriühingu investeerimisühinguna tegutseva Eesti filiaali korral 0,4 kuni 0,75 protsendiga investeerimisühingu või vastava Eesti filiaali varast;
3) fondivalitseja või välismaa äriühingu fondivalitsejana tegutseva Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,25 protsendiga fondivalitseja või vastava Eesti filiaali poolt valitsetavast varast;
4) kahjukindlustuse või selle edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali kindlustusmaksete kogusummast. Kindlustusmaksete kogusumma hulka ei arvata kindlustusandjale makstud edasikindlustuse kindlustusmakseid juhul, kui edasikindlustuslepingu järgne edasikindlustusvõtja on Eestis registreeritud kindlustusandja;
5) elukindlustuse või selle edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja ning vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,25 protsendiga kindlustusandja või vastava Eesti filiaali arvestusvarast;
6) kindlustusmaakleri või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali korral 1 kuni 5 protsendiga kindlustusmaakleri või vastava Eesti filiaali kogutud komisjonitasude kogusummast;
7) Lloyd’si korral 0,1 kuni 0,5 protsendiga Lloyd’si kindlustusmaksete kogusummast Eestis.

(3) Vara käesoleva seaduse tähenduses on vastavalt õigusaktidele bilansi aktiva kokku.

(4) Arvestusvara käesoleva seaduse tähenduses on kindlustusmaksete kogusumma ja vara summa.

§ 38. Järelevalvetasu mahuosa määra kehtestamine

(1) Järelevalvetasu mahuosa määr kehtestatakse kalendriaastaks protsendina käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud piires. Määra kehtestab rahandusminister määrusega 10 päeva jooksul pärast Inspektsiooni eelarve kinnitamist nõukogu poolt.

(2) Järelevalvetasu mahuosa määr on ühtne kõigile samal tegevusalal tegutsevatele isikutele ja välismaa äriühingute Eesti filiaalidele.

(3) Järelevalvetasu mahuosa määra rakendatakse järelevalvetasu ettemakse ja lõppmakse arvutamisel.

§ 39. Järelevalvetasu ettemakse arvutamine vara ja kindlustusmaksete kogusumma alusel

(1) Krediidiasutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri, jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.

(2) Elukindlustusega või elukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali arvestusvara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi ja kasumiaruande andmetel eelmise aasta 31. detsembri, jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.

(3) Lloyd’si, kindlustusmaakleri, kahjukindlustusega või kahjukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali poolaasta kasumiaruandes esitatud kindlustusmaksete kahekordne kogusumma.

(4) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.

§ 40. Järelevalvetasu lõppmakse arvutamine vara ja kindlustusmaksete kogusumma alusel

(1) Krediidiasutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

(2) Elukindlustusega või elukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali arvestusvara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi ja kasumiaruande andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

(3) Lloyd’si, kindlustusmaakleri, kahjukindlustusega või kahjukindlustuse edasikindlustusega tegeleva kindlustusandja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali kindlustusmaksete kogusumma eelmise aasta kasumiaruande andmetel.

(4) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara, arvestusvara või kindlustusmaksete kogusumma 31. detsembri seisuga.

(5) Lõpetamise korral võetakse aluseks likvideerimisbilanss.

§ 41. Järelevalvetasu tasumine

(1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon vastavasisulise teate.

(2) Järelevalvetasu tasutakse ettemakse ja lõppmaksena. Inspektsiooni eelarveaastal (edaspidi eelarveaasta) selle eelarveaasta eest tasumisele kuuluva järelevalvetasu lõplikuks suuruseks on järelevalvetasu lõppmakse summa.

(3) Lõppmaksest suurema järelevalvetasu ettemakse korral tagastab Inspektsioon enammakstud järelevalvetasu käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.

(4) Lõppmaksest väiksema järelevalvetasu ettemakse korral tasutakse lõppmaksena lõppmakse ja tasutud ettemakse vahe käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks.

(5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa täies ulatuses. Sellest erandina tasub investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse või fondivalitseja tegevusalal tegutsev välismaa äriühingu Eesti filiaal järelevalvetasu lõppmakse üksnes selle kapitaliosa pooles ulatuses.

(6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. Sellest erandina tasub investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse või fondivalitseja tegevusalal tegutsev välismaa äriühingu Eesti filiaal järelevalvetasu lõppmakse üksnes selle kapitaliosa veerandi ulatuses.

(7) Järelevalvetasu tasutakse Inspektsiooni kontole Eesti Pangas.

§ 42. Järelevalvetasu maksmise tähtaeg

(1) Eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa ettemakse tasutakse eelneva aasta 31. detsembriks.

(2) Järelevalvetasu mahuosa lõppmakse tasutakse eelarveaasta 1. septembriks.

(3) Järelevalvetasu kapitaliosa tasutakse kahes võrdses osas eelarveaastale eelneva aasta 31. detsembriks ning eelarveaasta 30. juuniks.

(4) Rahastamiskohustuse tekkimisel jooksva aasta kestel tasutakse järelevalvetasu kapitaliosa 30 päeva jooksul pärast selle kohustuse tekkimist.

§ 43. Järelevalvetasu tasumata jätmise tagajärg

(1) Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud tähtpäevaks järelevalvetasu Inspektsioonile tasumata jätmise või ainult osalise tasumise korral saadab Inspektsioon nõude täitmiseks täitmist korraldavale asutusele, organile või isikule. Sellise lahendi täitemenetlus algatatakse viivitamatult täitedokumendi kättetoimetamisest järelevalvetasu tasumata jätnud või osaliselt tasunud isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel algatatud täitemenetlust saab peatada, samuti täitmist pikendada, ajatada, muuta täitmise viisi ja korda üksnes jõustunud kohtuotsuse või sissenõudja avalduse alusel.

§ 44. Inspektsiooni eelarveaasta

Inspektsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 45. Inspektsiooni lisaeelarve

(1) Lisaeelarve koostatakse juhul, kui eelarve vahenditest ei piisa Inspektsiooni erakorraliste kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

(2) Lisaeelarve projekti koostab juhatus ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks.

5. peatükk
KOOSTÖÖ

§ 46. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Inspektsioon osaleb oma pädevuse piires rahvusvahelistes organisatsioonides ja teeb nendega koostööd.

§ 47. Koostöö välisriikide finantsjärelevalve asutustega

(1) Inspektsioon teeb koostööd välisriikide finantsjärelevalve asutustega ja välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega.

(2) Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet. Selliselt edastatud, saadud ja vahetatud teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

(3) Välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule on Inspektsioonil õigus konfidentsiaalset teavet edastada üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja seda kasutatakse üksnes finantsjärelevalve teostamise eesmärgil. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud teavet kasutada üksnes finantsjärelevalve teostamise eesmärgil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva seaduse § 54 lõike 4 punktides 1–6 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud vastav kokkulepe.

§ 48. Teabe andmine

(1) Inspektsioonil on õigus saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt ja teistelt riigiasutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.

(2) Inspektsioonil on kohustus anda Eesti Pangale ja Rahandusministeeriumile teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

§ 49. Inspektsiooni koostöö Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja muude riigiasutustega õigusloome vallas

(1) Inspektsioon esitab Vabariigi Valitsusele ja Eesti Pangale iga aasta 1. oktoobriks ülevaate finantssektori tegevust ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide mõju ja rakendamise kohta.

(2) Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ning kehtetuks tunnistamiseks.

(3) Kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi või muu riigiasutuse poolt väljatöötatav või muudetav õigusakt reguleerib finantsjärelevalve subjekti või Inspektsiooni tegevust või muul viisil mõjutab finantsjärelevalve eesmärgi saavutamist, kooskõlastatakse õigusakti eelnõu Inspektsiooniga.

§ 50. Koostöö kokkulepe

(1) Inspektsioon võib sõlmida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö korraldamiseks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või muu riigiasutusega, kui selline koostöö on vajalik, et aidata kaasa finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisele.

(2) Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruandluse kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral.

6. peatükk
ARUANDLUS JA TEGEVUSE AVALIKUSTAMINE

§ 51. Aastaaruanne

(1) Inspektsiooni aastaaruanne koosneb Inspektsiooni tegevusaruandest, tulude-kulude aruandest ja audiitori järeldusotsusest.

(2) Nõukogu kinnitab Inspektsiooni aastaaruande kolme kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest.

(3) Inspektsiooni tulude-kulude aastaaruande auditeerib Eesti Panga audiitor.

(4) Nõukogu poolt kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne esitatakse koos Eesti Panga aastaaruandega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära juhatuse esimehe ettekande Inspektsiooni aastaaruande kohta Riigikogu kodukorra seaduses (RT I 1994, 90, 1517; 2001, 1, 1) ettenähtud korras.

§ 52. Inspektsiooni aastaraamat

(1) Inspektsioon annab igal aastal välja Inspektsiooni aastaraamatu.

(2) Kohustuslikult avaldatakse Inspektsiooni aastaraamatus nõukogu kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne ja Inspektsiooni poolt antud soovituslike juhendite loetelu ning vastavad selgitused, samuti koondülevaade finantsjärelevalve subjektide tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.

§ 53. Inspektsiooni tegevuse avalikustamine

(1) Nõukogu otsused avaldatakse Inspektsiooni poolt tema veebilehel. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta.

(2) Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras.

(3) Käesoleva seaduse § 57 alusel antud Inspektsiooni soovitusliku iseloomuga juhendid avaldatakse Inspektsiooni veebilehel.

(4) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes sätestatud nimekirjad ning muud avalikustamisele kuuluvad andmed.

§ 54. Kontrollimisandmete salastatus

(1) Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.

(2) Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed.

(3) Teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud:
1) kohtule ja uurimisorganile seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, samuti finantsjärelevalve subjekti, selle juhi või töötaja tegudega, millel on kuriteo tunnused;
2) halduskohtule finantsjärelevalve teostamisega seotud asjades;
3) Eesti Panga töötajatele ja Rahandusministeeriumi teenistujatele, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks tingimusel, et nad on seaduse alusel kohustatud hoidma ametisaladust;
4) kohtule ja finantsjärelevalve subjekti likvideerijale, ajutisele haldurile või pankrotihaldurile finantsjärelevalve subjekti likvideerimis- või pankrotimenetluses, samuti krediidiasutuse moratooriumihaldurile või kindlustusseltsi erirežiimihaldurile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
5) Hoiuste Tagamise Fondile tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
6) finantsjärelevalve subjekti audiitorile tema tegevuseks vajalikus ulatuses;
7) välisriigi finantsjärelevalve asutusele käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul.

7. peatükk
ÕIGUSAKTID JA VASTUTUS

§ 55. Juhatuse otsused ja ettekirjutused

(1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi käesolevas seaduses ja käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud alustel ja korras.

(2) Juhatuse otsuse, ettekirjutuse ja finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 56. Juhatuse esimehe käskkirjad

Juhatuse esimees annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes.

§ 57. Inspektsiooni juhendid

(1) Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.

(2) Inspektsioonil on õigus kaasata soovitusliku iseloomuga juhendite väljatöötamisse eksperte ja finantsjärelevalve subjektide esindajaid.

(3) Inspektsiooni soovitusliku iseloomuga juhendid kiidab heaks juhatus oma otsusega ja need avaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud viisil.

§ 58. Inspektsiooni vastutus

(1) Inspektsiooni vastutus finantsjärelevalve teostamisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest, samuti rikutud õiguste taastamise ja tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord sätestatakse seadusega.

(2) Finantsjärelevalve teostamisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt oma eelarves ettenähtud vahendite piires. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank.

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 59. Inspektsiooni tegevuse alustamine

Inspektsioon alustab tegevust 2002. aasta 1. jaanuaril.

§ 60. Nõukogu ja juhatuse liikmete nimetamine

(1) Vabariigi Valitsus ja Eesti Panga Nõukogu nimetavad nõukogu liikmed ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

(2) Nõukogu esimese koosoleku kutsub kokku rahandusminister 20 päeva jooksul kõigi nõukogu liikmete nimetamisest.

(3) Nõukogu esimese koosoleku päevakorda võetakse vähemalt käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud isikute hulgast juhatuse esimehe valimine.

(4) Nõukogu nimetab juhatuse liikmed käesolevas seaduses sätestatud korras mitte hiljem kui 2002. aasta 30. juuniks.

§ 61. Inspektsiooni tegevuse alustamine

(1) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor, Kindlustusinspektsiooni peadirektor ja Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja või nende ülesandeid täitev isik täidab käesolevas seaduses sätestatud juhatuse liikme ülesandeid, kui ta on andnud hiljemalt 2001. aasta 10. juuniks sellekohase kirjaliku nõusoleku teda ametisse nimetanud isikule või organile. Eelnimetatud isiku poolt nõusoleku andmisest keeldumise korral vabastatakse ta teenistusest avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233) § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute volitused kehtivad nõukogu esimese koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast kuni juhatuse liikmete volituste alguseni käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud korras.

(3) Kuni käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud juhatuse liikmete volituste alguseni on juhatus kolmeliikmeline.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutest koosnev juhatus (edaspidi juhatus) on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kaks juhatuse liiget.

(5) Juhatus annab nõukogule aru viimase poolt kehtestatud korras Inspektsiooni tegevuse alustamise toimingute kava täitmisest.

§ 62. Teenistus- ja töösuhete jätkumine või lõppemine

(1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ning Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele ja esitab hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks juhatusele vastava avalduse, võetakse Inspektsiooni tööle alates 2002. aasta 1. jaanuarist. Sellisel juhul loetakse Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametniku teenistussuhe lõppenuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel 2001. aasta 31. detsembrist.

(2) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.

(3) Finantsinspektsioonis tööle asunud isiku staaži antud tööandja juures arvestatakse tema tööle asumisest või teenistusse nimetamisest Eesti Pangas, Kindlustusinspektsioonis või Väärtpaberiinspektsioonis.

§ 63. Vara üleandmine ja varaliste kohustuste täitmine

(1) Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni valduses ja kasutuses oleva ning Inspektsiooni tegevuseks vajaliku riigi vara annab riigivara valitseja tasuta Inspektsioonile üle hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks.

(2) Enne 2002. aasta 1. jaanuari Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest vastutab riik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest Eesti Pank oma eelarves ettenähtud vahendite arvel.

§ 64. Seaduse kohaldamine

(1) 2002. aasta 1. jaanuaril Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni menetluses olevad haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjad ja esitatud, kuid menetlusse võtmata taotlused, antakse üle Inspektsioonile, kes viib need lõpule kooskõlas käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustega.

(2) 2002. aasta 1. jaanuaril kohtu menetluses olevas väärtpaberituru- või kindlustusjärelevalve teostamisest tulenevas asjas, milles riiki esindab seaduse või üld- või erivolituse alusel Väärtpaberiinspektsioon või Kindlustusinspektsioon või milles protsessiosaliseks pangajärelevalve teostamisega seotud vaidluses oli Eesti Pank, esindab edaspidi samas asjas riiki või astub Eesti Panga asemele Inspektsioon.

(3) Enne Inspektsiooni tegevuse alustamist käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seaduste alusel pädeva organi poolt antud tegevusload, muud load või muud halduse üksikaktid kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni.

(4) 2002. ja 2003. aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest.

(5) Inspektsiooni kulude osalisel katmisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud järelevalvetasu määradest madalamad määrad.

§ 65. Järelevalvetegevust kajastav teave

(1) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni järelevalvetegevust kajastav mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave antakse üle Inspektsioonile.

(2) Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud konfidentsiaalset teavet võib juhatuse liige ja Inspektsiooni töötaja avaldada teisele juhatuse liikmele ja Inspektsiooni töötajale, kellele see teave on vajalik tema tööülesannete täitmiseks.

§ 66. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juunil.

(2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktid 4–7, § 14 lõige 5, § 18 lõige 2 ja lõike 3 punktid 3, 4, 8, 10, 13–15, §-d 20–22, 29, 51, 52, § 53 lõige 3 ning §-d 54, 55, 57 ja 58 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 53 lõige 4 jõustub 2002. aasta 1. juulil.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json