Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.10.2008
Avaldamismärge: RT I 2001, 49, 276

Maa maksustamishinna arvutamise kord

Vastu võetud 22.05.2001 nr 179


Määrus kehtestatakse «
Maa hindamise seaduse» (RT I 1994, 13, 231; 94, 1609; 1995, 2/3, 4; 1996, 
 36, 738; 49, 953; 2000, 92, 598; 2001, 31, 172) § 6 lõike 1 alusel.

 
 


 §1. Kohalik omavalitsus arvutab maatüki maksustamishinna 
 «Maa hindamise seaduse» § 51 lõike 4 alusel 
 keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste 
 põhjal.
 
 


 §2. Maatüki maksustamishinna arvutamiseks:
1) 
 leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub;

 2) leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil 
 esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, 
 arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi.
 
 


 §3. Maatüki maksustamishind arvutatakse järgmisi valemeid 
 kasutades:
1) kui maa väärtuste loetelus ei ole maatüki suurusest 
 tulenevaid erisusi, siis
 
 


 Hk = Ht × S, kus:
Hk – on 
 maatüki maksustamishind;
Ht – on maakasutuse 
 sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastav hinnatsooni väärtus kroonides 
 maatüki hektari, maatüki ruutmeetri või ehitusõiguse ruutmeetri kohta, 
 kusjuures mitme sihtotstarbe liigi samaaegsel esinemisel samal maatükil 
 arvestatakse nende omavahelist proportsiooni;
S – on maatüki pindala 
 maakatastri andmetel. Kui maakatastris konkreetse maatüki kohta andmeid 
 ei ole, määratakse pindala tegeliku maakasutuse järgi või kolmekordse 
 hoonealuse pinna järgi suurelamurajoonides (vabaplaneeringuga aladel);

2) kui maa väärtuste loetelus on maatüki suurusest tulenevaid erisusi, siis

 
 


 Hk = H1 × S1 + H2 × S
2 + … +Hn × Sn, kus:
H1 … 
 Hn – on maatüki osale vastav hinnatsooni väärtus;

S1 … Sn – on maatüki osa pindala.
 
 


 §4. Paragrahvi 3 punktis 1 nimetatud kõlvikule vastavat 
 hinnatsooni väärtust rakendatakse ainult neil juhtudel, kui maa 
 väärtuste loetelus on sihtotstarbe liigi siseselt esitatud kõlvikutele 
 vastavad väärtused. Kui ühel maatükil on mitu kõlvikut, kasutatakse § 3 
 punktis 2 toodud valemit, kusjuures H1 … H
n tähistab vastava kõlviku väärtust ja S1 
 … Sn vastava kõlviku pindala.
 
 


 §5. Metsamaa maksustamishinna arvutamisel rakendatakse «Maa 
 hindamise seaduse» § 5 lõikes 1 nimetatud maa väärtuste loetelus 
 esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse metsamaa keskmist väärtust.

 
 


 §6. Kui §-s 5 nimetatud maa väärtuste loetelus on esitatud 
 maatüki suurusest tulenevad erisused õuemaa kõlviku osas, siis loetakse 
 õuemaa pindalaks loetelus esitatud maatüki osa pindala. Seda põhimõtet 
 rakendatakse ainult nende maatükkide suhtes, kus esineb õuemaa kõlvik.

 
 


 §7. Mitmesse hinnatsooni jäävate maatükkide maksustamishinna 
 arvutamisel kohaldatakse üldjuhul selle hinnatsooni sihtotstarbe liigi 
 või kõlviku väärtust, kuhu jääb suurem osa maatüki pindalast.

 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 
 Peaminister Mart LAAR
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 
 Keskkonnaminister Heiki KRANICH
 
 
 
 


 
 
 
 


  
 
 
  
 
 Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN