Teksti suurus:

Palgaseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 50, 287

Palgaseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 16.05.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. mai 2001. a otsusega nr 1069

Palgaseaduses (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40 248; 2001, 42, 233) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Avalikele teenistujatele laieneb käesolev seadus niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti.»

§ 2. Paragrahvi 2:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Mõisted»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.»;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.»;

4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.»

§ 3. Paragrahvi 4:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Palgatingimuste muutmine»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.»;

3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

« § 51. Võrdse tasustamise põhimõte

(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.

(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.

(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.

(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.»

§ 5. Paragrahvi 6:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 6. Palga arvutamine ja maksmine rahas»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Töötajale arvutatakse ja makstakse palka rahas.»;

3) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Paragrahvi 8:

1) lõikesse 2 lisatakse pärast sõna «lisatasude» sõna «, preemia»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.»;

3) lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) §-s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta ning neil juhtudel, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspektsioon, samuti seadusega ettenähtud juhtudel. Korruptsioonivastase seaduse §-s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta andmete avalikustamise korra ja tingimused kehtestab rahandusminister.»

§ 7. Paragrahvidest 9–11 jäetakse välja sõnad «ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis».

§ 8. Paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 22. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu

Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.»

§ 11. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tööseisaku tõttu

(1) Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.

(2) Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse palka töö järgi, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast endisel tööl.

(3) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid ettenähtud mahus, makstakse teisel tööl palka töö järgi.»

§ 12. Paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Lapse toitmiseks töötajale seadusega ettenähtud vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

« § 241. Tagatised rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks

Rasedale, kellele tööandja on kohustatud andma arsti otsuses näidatud vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, säilitatakse töötaja keskmine palk.»

§ 14. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Tervisekontrollile suunatud töötaja tagatised

Töötajale, kes seoses oma tööga on kohustatud läbima tervisekontrolli, säilitab tööandja tervisekontrolli läbiviimise aja eest töötaja keskmise palga.»

§ 15. Paragrahvi 26:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «miinimumpalga» sõnadega «palga alammäära»;

2) lõikes 2 asendatakse number «10» numbriga «14».

§ 16. Paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 29. Hüvitised tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest

Tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233) sätestatud korras.»

§ 18. Paragrahvi 31:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Palga või selle osa ülekandmise kulud kannab tööandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole.»;

3) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Paragrahvi 32 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Paragrahvi 33 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui palgapäev langeb puhkepäevale, on tööandja kohustatud töötajale palga maksma või üle kandma töötaja pangakontole puhkepäevale eelneval tööpäeval.»

§ 21. Paragrahvis 34 asendatakse sõnad «individuaalse töövaidluse lahendamiseks» sõnadega «individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (RT I 1996, 3, 57; 2000, 25, 144)».

§ 22. Paragrahvis 35 asendatakse sõna «pangaarvele» sõnaga «pangakontole».

§ 23. Paragrahvi 36:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada:
1) seadusega kehtestatud makse;
2) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel;
3) muid seadusega ettenähtud summasid.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõna «pangaarvele» sõnaga «pangakontole»;

3) lõikest 5 jäetakse välja sõna «alimendid» ja sõnad «punktis 5» asendatakse sõnadega «punktis 2»;

4) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 24. Paragrahvi 37 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «pangaarvele» sõnaga «pangakontole».

§ 25. Seadust täiendatakse VI1 peatükiga järgmises sõnastuses:

«VI1 peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 371. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal ja tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise korral ning kontrollida ettekirjutuse täitmist. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja ja tööinspektori ettekirjutused on tööandjale täitmiseks kohustuslikud.

§ 372. Ettekirjutuse vaidlustamine

(1) Kui tööandja ei nõustu oma asukoha (elukoha) tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada kas Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale või halduskohtule kaebus ettekirjutuse saamise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal ettekirjutusega mittenõustumise korral õigus esitada kaebus kas Tööinspektsiooni peadirektorile või halduskohtule ettekirjutuse saamise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul.

(2) Kaebuse esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita.

(3) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, Tööinspektsiooni peadirektoril või halduskohtul on õigus kaebuse esitaja taotlusel või oma algatusel peatada ettekirjutuse täitmine kuni kaebuse lahendamiseni.

(4) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või Tööinspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi ning kaebuse saamise päevast arvates ühe nädala jooksul otsustab, kas jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada. Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Kui kaebuse esitaja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või Tööinspektsiooni peadirektori otsusega ei nõustu, võib ta selle vaidlustada halduskohtus.»

§ 26. Paragrahvis 38 asendatakse sõnad «individuaalse töövaidluse lahendamiseks» sõnadega «individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses».

Riigikogu esimees Toomas SAVI