Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 53, 313

Kriminaalmenetluse koodeksi, kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 30.05.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 14. juuni 2001. a otsusega nr 1083

I. Kriminaalmenetluse koodeksi muutmine

Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 48 lõikes 2, § 81 lõikes 1, § 157 lõikes 4, §-s 206 ja § 284 lõikes 3 asendatakse sõnad «eksperdi arvamus» vastavas käändes sõnaga «eksperdiarvamus» vastavas käändes.

§ 2. Paragrahvis 58 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «on vaja» sõnaga «mitteõiguslikke»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Ekspertiisi määramisel selgitatakse:
1) ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi;
2) vajadus määrata ainuisikuline või komisjoniekspertiis, esma-, täiend-, kordus- või kompleksekspertiis.»

§ 3. Paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 59. Ekspert ja eksperdiarvamus

(1) Ekspert on isik, kellel on mitteõiguslikud eriteadmised, mille rakendamine on antud kriminaalasjas vajalik. Eksperdi määrab: uurija, prokurör või kohus.

(2) Eksperti määrates eelistatakse võimaluse korral riiklikus ekspertiisiasutuses töötavaid kohtueksperte ja riiklikult tunnustatud eksperte, kuid uurijal, prokuröril ja kohtul on õigus määrata eksperdiks ka teisi asjakohaste eriteadmistega isikuid. Uurija, prokuröri või kohtu nõudmine eksperdi väljakutsumise kohta on täitmiseks kohustuslik selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või juriidilise isiku juhile, kus ekspert töötab.

(3) Kui Eesti Vabariigis ei ole ekspertiisi tegemiseks nõutava erialaga erapooletut eksperti või kui ekspertiisi tegemiseks puuduvad tehnikavahendid, võib uurija, prokurör või kohus taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses.

(4) Eksperdiarvamus ei ole uurijale, prokurörile ega kohtule kohustuslik, kuid sellega mittenõustumine peab olema määruses või otsuses motiveeritud.

(5) Kui eksperdiarvamus on ekspertiisiülesandeid või tõendamise asjaolusid arvestades ebaselge või mittetäielik, võib määrata täiendekspertiisi. Esmaekspertiisi tulemusi täiendekspertiisi korral ei vaidlustata. Täiendekspertiisi võib määrata tegema esmaekspertiisi teinud või uue eksperdi.

(6) Eksperdiarvamuse põhjendamatuse või õigsuses kahtlemise korral võib määrata kordusekspertiisi. Kordusekspertiisi tehes korratakse eksperdiuuringuid ja vajaduse korral lahendatakse lisaülesandeid. Komisjoniekspertiisi korral võib ekspertide komisjoni kuuluda ka esmaekspertiisi teinud ekspert.»

§ 4. Paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 60. Eksperdi õigused ja kohustused

(1) Eksperdil on ekspertiisi tegemisel õigus:
1) tutvuda ekspertiisi tegemiseks vajalike kriminaalasja materjalidega;
2) taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist;
3) taotleda, et uurija, prokuröri või kohtu loal viibiks ekspertiisi tegemise juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi;
4) viibida uurija loal kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamise ning teiste uurimistoimingute juures ja esitada ülekuulatavale uurija kaudu küsimusi;
5) seada ja lahendada oma algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne;
6) osa võtta kriminaalasja kohtulikust arutamisest, esitada kohtu loal küsimusi kohtuistungil ülekuulatavatele isikutele ning taotleda kohtus uute tõendite kriminaalasja juurde võtmist.

(2) Ekspert on eksperdiks määratuna kohustatud:
1) tegema ekspertiisi;
2) ilmuma uurija, prokuröri või kohtu kutsel ülekuulamisele;
3) tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse;
4) hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud, mida võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.

(3) Eksperdil on õigus ekspertiisi tegemisest keelduda, kui:
1) ekspertiisimaterjal on puudulik ja seda pole võimalik täiendada või kui lisamaterjali saamise taotlust ei rahuldata;
2) kõik ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või
3) ta ei ole kriminaalasjas erapooletu.

(4) Eksperdi mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisest tingitud kulud on kohtul õigus oma algatusel või menetlusosalise taotlusel panna eksperdi kanda.»

§ 5. Paragrahvi 783 lõikest 1 jäetakse välja sõna «eksperdi,».

§ 6. Paragrahvi 87 punktis 1 asendatakse sõna «ekspertiisiasutuste» sõnadega «seoses ekspertiisiga riikliku ekspertiisiasutuse, muu asutuse või juriidilise isiku».

§ 7. Paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Asutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras.»

§ 8. Paragrahvi 152 lõikes 1 asendatakse sõna «kohtumeditsiiniline» sõnaga «kohtuarstlik».

§ 9. Paragrahv 156 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 156. Ekspertiisi määramise kord

Tunnistanud ekspertiisi vajalikuks, koostab uurija ekspertiisimääruse, milles esitab ekspertiisi määramise põhjenduse, eksperdi nime või riikliku ekspertiisiasutuse nimetuse, ekspertiisiks vajalikud lähteandmed ja materjalid ning eksperdile esitatud küsimused. Käesoleva koodeksi § 158 lõikes 3 nimetatud juhul märgitakse ekspertiisimäärusesse ka ekspertiisi tähtaeg. Kui ekspertiis korraldatakse riiklikus ekspertiisiasutuses, võib uurija määrata kooskõlastatult ekspertiisiasutuse juhiga kohtueksperdi nimeliselt.»

§ 10. Paragrahvis 157 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus: avaldada taandust eksperdi vastu; taotleda eksperdi määramist tema poolt näidatud isikute hulgast; esitada taotlusi täiendavate materjalide väljanõudmiseks ja tutvuda ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga, samuti ka eksperdi ülekuulamise protokolliga.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määrust ja ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti, samuti ka eksperdi ülekuulamise protokolli ei avaldata kahtlustatavale või süüdistatavale, kui tema psüühiline seisund seda ei võimalda.»

§ 11. Paragrahv 158 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 158. Ekspertiisi tegemine

(1) Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või eksperdiks määratud muu isik.

(2) Ekspertiisi tegemiseks riiklikus ekspertiisiasutuses saadab uurija ekspertiisiasutusele ekspertiisimääruse koos ekspertiisiks vajaliku materjaliga. Ekspertiisimääruse alusel võib ekspertiisiasutuses kuuluda ekspertide komisjoni eriteadmistega isik, kes ei ole kohtuekspert.

(3) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab uurija, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja on nõus tegema ekspertiisi. Eksperdile selgitatakse tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva koodeksi §-s 60 sätestatule. Uurija määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

(4) Kui eksperdiks määratakse vannutamata isik, hoiatab uurija teda kriminaalkaristusest, mida kohaldatakse teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule. Selle kohta võetakse allkiri ja hoiatus lisatakse toimikusse.

(5) Vajaduse korral võib uurija isiklikult viibida ekspertiisi tegemise juures.»

§ 12. Paragrahvi 159 lõikes 1 asendatakse sõnad «kohtumeditsiini- või psühhiaatriaekspertiisi» sõnadega «kohtuarstliku ekspertiisi või kohtupsühhiaatriaekspertiisi».

§ 13. Paragrahv 160 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 160. Ekspertiisiakt

(1) Ekspertiisiakt on ekspertiisi tegemise tingimuste, käigu ja tulemuste kirjalik väljendus, millele kirjutavad alla ekspertiisi teinud ekspert või eksperdid.

(2) Ekspertiisiakti sissejuhatuses märgitakse:
1) akti koostamise koht ja kuupäev;
2) kes on ekspertiisi määranud, millal on ekspertiisimäärus koostatud või eksperdile edastatud;
3) kriminaalasja number;
4) ekspertiisi liik;
5) andmed eksperdi kohta;
6) ekspertiisiobjekti nimetus või isiku nimi, kellele on ekspertiis tehtud;
7) kas ja millal on taotletud ekspertiisimaterjali täiendamist ja millal on taotlus rahuldatud;
8) ekspertiisi tegemise lähteandmed;
9) ekspertiisi tegemise juures viibinud isikud;
10) ekspertiisimääruses esitatud ja eksperdi omaalgatuslikult sõnastatud küsimused.

(3) Ekspertiisiakti põhiosas märgitakse:
1) eksperdiuuringute kirjeldus;
2) uuringutulemuste hindamine ja eksperdiarvamuste põhjendus.

(4) Ekspertiisiakti lõpposas esitatakse eksperdiarvamus, mis peab rajanema uuringutel ja tulenema nendest.

(5) Kui komisjoniekspertiisi tegemisel jõuavad eksperdid ühisarvamusele, koostatakse ühine ekspertiisiakt. Lahkarvamuse korral koostab ekspert eraldi ekspertiisiakti.

(6) Ekspertiisiaktile kirjutavad alla ekspert või komisjoniekspertiisi teinud eksperdid.»

§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 1601 järgmises sõnastuses:

« § 1601. Ekspertiisist keeldumise akt

(1) Kui ekspert keeldub käesoleva koodeksi § 60 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud asjaoludel ekspertiisi tegemast, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti.

(2) Ekspertiisist keeldumise aktis märgitakse käesoleva koodeksi § 160 lõikes 2 nimetatud andmed ja põhjendatakse keeldumist.»

§ 15. Paragrahvi 161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tutvunud ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga, on uurijal õigus ekspert üle kuulata akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks.»

§ 16. Paragrahvis 162 tehakse järgmised muudatused:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «akt ekspertiisi tegemise võimatuse kohta» sõnadega «ekspertiisist keeldumise akt» vastavas käändes;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Paragrahvi 216 lõikes 3 asendatakse sõna «valearvamuse» sõnadega «vale eksperdiarvamuse».

§ 18. Paragrahvi 236 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui ekspertiis on korraldatud väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile tema õigused ja kohustused. Kui eksperdiks määratud isikut ei ole vannutatud, hoiatab kohtunik teda kriminaalkaristusest, mida kohaldatakse teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule, ning võtab selle kohta allkirja.»

§ 19. Paragrahv 249 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 249. Ekspertiisi määramine kohtus

(1) Ekspert võtab osa ekspertiisi esemesse puutuvate tõendite uurimisest ja võib esitada kohtu loal kohtualusele, kannatanule ja tunnistajatele küsimusi ekspertiisi tegemiseks tähtsate asjaolude kohta.

(2) Kohtunik teeb menetlusosalistele ettepaneku esitada eksperdile küsimused kirjalikult. Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad või väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused ja sõnastab ekspertiisimääruses küsimused, millele ekspert peab vastama. Eksperdile esitatud küsimused avaldab kohus kohtuistungil.

(3) Ekspertiis tehakse vastavalt käesoleva koodeksi §-des 158, 160 ja 1601 sätestatule. Ekspertiisiakt või ekspertiisist keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil.»

§ 20. Paragrahvi 250 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti avaldamist võib eksperdile esitada küsimusi akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks. Eksperdi selgitused ja täiendused, mida vajatakse eksperdiarvamuse kontrollimiseks ja hindamiseks, ei ole kriminaalasjas tõendid.»

§ 21. Paragrahvi 251 lõikes 1 asendatakse sõnad «7 ja 8» sõnadega «5 ja 6».

II. Kriminaalkoodeksi muutmine

Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597; 104, 685; 2001, 21, 115 ja 116; 31, 174) tehakse järgmised muudatused:

§ 22. Paragrahvi 173 lõikest 1 jäetakse välja sõna «eksperdi,».

§ 23. Paragrahvi 175 lõikes 1 asendatakse sõnad «arvamuse andmise» sõnadega «eksperdiarvamuse andmise».

III. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236) tehakse järgmised muudatused:

§ 24. Paragrahvi 222 lõikes 2 ja §-s 279 asendatakse sõnad «eksperdi arvamus» sõnaga «eksperdiarvamus» vastavas käändes ning § 3292 punktis 1 asendatakse sõna «arvamus» sõnaga «eksperdiarvamus».

§ 25. Paragrahv 224 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 224. Ekspert ja ekspertiis

(1) Kui haldusõiguserikkumise asjaolude selgitamiseks on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi, määrab ametiisik, kohtunik või kohus ekspertiisi. Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või muu vajalike mitteõiguslike eriteadmistega isik. Eksperdiks määratud isiku nimi tehakse teatavaks haldusõiguserikkujale ja kannatanule.

(2) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, tuleb selgitada, kas eksperdiks määratav isik on erapooletu ja nõus tegema ekspertiisi. Ametiisik, kohtunik või kohus määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

(3) Ekspert on kohustatud andma temale esitatud küsimuste ja uuritud materjali põhjal objektiivse ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamuse. Ekspert on kohustatud ilmuma ametiisiku, kohtuniku või halduskohtu kutsel ülekuulamisele. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolusid. Neid võib avaldada üksnes ametiisiku, kohtuniku või kohtu kirjalikul loal.

(4) Eksperdil on õigus:
1) tutvuda ekspertiisi tegemiseks vajalike haldusõiguserikkumise asja materjalidega;
2) esitada taotlusi talle lisamaterjali esitamiseks;
3) ametiisiku, kohtuniku või kohtu loal, kelle menetluses on haldusõiguserikkumise asi, esitada küsimusi haldusõiguserikkujale, kannatanule ja tunnistajale ning tutvuda kirjalike tõenditega;
4) seada ja lahendada oma algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne.

(5) Ekspert võib ekspertiisist keelduda, kui tal ei ole eksperdiarvamuse andmiseks vajalikke eriteadmisi või kui temale esitatud ekspertiisimaterjal on puudulik ja seda pole võimalik täiendada või kui lisamaterjali saamise taotlust ei rahuldata. Sellisel juhul koostab ekspert ekspertiisist keeldumise akti.

(6) Eksperdi vastu võib esitada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alusel.»

§ 26. Paragrahvi 266 lõiget 6 täiendatakse sõnadega «ja riiklikule ekspertiisiasutusele, muule asutusele või juriidilisele isikule ekspertiisi tegemisest tekkinud kulude hüvitamine».

§ 27. Paragrahv 294 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 294. Ekspertiisi määramine ja eksperdiarvamuse uurimine

(1) Kohtunik või kohus võib ekspertiisi määrata asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal.

(2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus kohtule esitada küsimusi, mida tuleb ekspertiisiga selgitada. Lõpliku küsimuste ringi määrab kohtunik. Kohtuliku arutamise osaliste küsimuste tagasilükkamist peab kohus motiveerima.

(3) Ekspertiisiakt või ekspertiisi tegemisest keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil.

(4) Eksperdi võib üle kuulata ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks või täiendamiseks.

(5) Kohtunik võib esitada eksperdile küsimusi kohtuliku arutamise mis tahes momendil.»

§ 28. Paragrahvi 303 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) kohtuliku arutamise osaliste seletuste sisu, tunnistajate ütlused, küsimused ekspertidele ja ekspertide vastused, märkused kohtus asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta ning vaatluste tulemused;».

§ 29. Paragrahvi 351 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Asutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras.»

IV. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku muutmine

Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1998, 17, 265; 51, 756; 1999, 16, 271; 2000, 35, 222; 40, 249; 58, 376; 86, 542) tehakse järgmine muudatus:

§ 30. Paragrahvi 39 lõike 3 punktis 9 asendatakse sõnad «eksperdi arvamuse» sõnaga «eksperdiarvamuse».

V. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186) tehakse järgmised muudatused:

§ 31. Paragrahvi 90 lõikes 2, § 131 lõikes 1, § 136 lõikes 1, § 172 lõikes 2, § 180 lõikes 1, § 192 pealkirjas ning lõikes 3, §-s 332, § 353 lõikes 4 asendatakse sõnad «eksperdi arvamus» vastavas käändes sõnaga «eksperdiarvamus» vastavas käändes ning § 366 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «arvamus» sõnaga «eksperdiarvamus».

§ 32. Paragrahvi 52 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud;».

§ 33. Paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Poolel on õigus kohtule esitada asja tundva isiku või asutuse arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina.»

§ 34. Paragrahv 129 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 129. Ekspertiis

Kohtul on õigus asjas tähtsate ja mitteõiguslikke eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks määrata ekspertiis.»

§ 35. Paragrahv 130 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 130. Ekspert ja ekspertiisi korraldamine

(1) Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu asjatundja. Eksperdi määramisel arvestab kohus poolte arvamusi.

(2) Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus selle isiku tema sobivuse korral eksperdiks. Kohus võib määrata lisaks teisi eksperte.

(3) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohus, kas eksperdiks määratav isik on erapooletu ja nõus tegema ekspertiisi. Kohus määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

(4) Kui poolte kohalolek on ekspertiisi tegemise ajal vajalik ja võimalik, märgib kohus seda ekspertiisimääruses. Kui pooled eksperdi juurde ei ilmu ja eksperdiarvamuse andmine on võimalik nende kohalolekuta, ei takista poolte puudumine ekspertiisi tegemist.»

§ 36. Paragrahvi 131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Pärast eksperdiarvamuste uurimist kohtuistungil võivad protsessiosalised eksperdile ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks ja täpsustamiseks esitada küsimusi. Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad ja väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused.»

§ 37. Paragrahv 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 132. Eksperdi kohustused ja õigused

(1) Ekspert peab andma temale esitatud küsimustes õige ja põhjendatud eksperdiarvamuse. Ekspert peab kohtu kutsel ilmuma kohtusse. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud. Neid võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.

(2) Eksperdil on õigus ekspertiisi tegemiseks tutvuda vajalikus ulatuses asja materjalidega, osa võtta tõendite uurimisest kohtus ja taotleda kohtult ekspertiisimaterjali täiendamist. Ekspert võib taotleda, et kohtu loal viibiks ekspertiisi tegemise juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi. Kui ekspert teeb ekspertiisiga kindlaks asjas tähtsa asjaolu, võib ta oma algatusel tõstatada ja lahendada ekspertiisimääruses esitamata küsimusi.

(3) Ekspert võib ekspertiisi tegemisest keelduda, kui tal ei ole eksperdiarvamuse andmiseks vajalikke eriteadmisi või kui temale esitatud ekspertiisimaterjal on puudulik ja seda ei ole võimalik täiendada või kui lisamaterjali saamise taotlust ei rahuldata.»

§ 38. Paragrahv 133 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 133. Eksperdi vastutus

(1) Kui ekspert seadusliku takistuseta ei ilmu kohtu kutse peale kohtusse või põhjuseta keeldub ekspertiisi tegemast või ei järgi ekspertiisi tegemise tähtaega, võib kohus teda trahvida.

(2) Kohus võib oma algatusel või poole taotlusel määrata, et ekspertiisi tegemisest põhjendamata keeldumisest või kohtu kutse peale ilmumata jätmisest tingitud kulud hüvitab ekspert.»

§ 39. Paragrahv 134 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 134. Eksperdiarvamus ja ekspertiisiakt

(1) Ekspert annab eksperdiarvamuse kirjalikult. Ekspertiisiaktis märgitakse ka eksperdiuuringutes kasutatud meetodid ja vahendid, uuringutulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendus. Ekspert kirjutab ekspertiisiaktile alla.

(2) Kui mõni eksperdile esitatud küsimustest on õiguslik, eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate arvamuste andmist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis nendele vastamast.

(3) Kui kohus on määranud mitu eksperti ja eksperdid jõuavad ühisarvamusele, koostavad nad ühise ekspertiisiakti. Lahkarvamuse korral koostab iga ekspert eraldi ekspertiisiakti.

(4) Kui ekspert keeldub vastavalt käesoleva seadustiku § 132 lõikele 3 ekspertiisi tegemisest, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti, milles põhjendab keeldumist.

(5) Kohus võib ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks kutsuda eksperdi välja suuliseks küsitlemiseks.»

§ 40. Paragrahv 135 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 135. Eksperdi vanne

(1) Kui eksperdiks määratakse vannutamata isik, annab ta kohtule järgmise vande:

«Mina, (nimi), tõotan täita eksperdiülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule.»

(2) Ekspert kirjutab vandetekstile alla, kuupäevastab selle ja esitab hiljemalt koos ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga kohtule.»

§ 41. Paragrahvi 136 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui eksperdiarvamused on ekspertiisiülesandeid või tõendamise asjaolusid arvestades ebaselged või mittetäielikud, võib määrata täiendekspertiisi. Esmaekspertiisi tulemusi täiendekspertiisi korral ei vaidlustata. Täiendekspertiisi võib määrata tegema esmaekspertiisi teinud või uue eksperdi.»

§ 42. Paragrahv 178 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 178. Eksperdi vannutamine

Kui istungist võtab osa ekspert, tutvustab eesistuja pooltele eksperti ja selgitab eksperdile käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi ning vajadusel vannutab eksperdi käesoleva seadustiku §-s 135 sätestatud korras.»

§ 43. Paragrahvis 192 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ekspertiisiakt avaldatakse kohtuistungil. Ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks võib eksperdile esitada küsimusi.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Ekspertiisist keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil. Eksperdile võib esitada küsimusi ka ekspertiisi tegemisest keeldumise akti sisu selgitamiseks või täiendamiseks käesolevas paragrahvis sätestatud korras.»

VI. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321) tehakse järgmised muudatused:

§ 44. Paragrahvi 19 lõikes 5 ja §-s 43 asendatakse sõnad «eksperdi arvamus» sõnaga «eksperdiarvamus» vastavas käändes ning § 75 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «arvamus» sõnaga «eksperdiarvamus».

§ 45. Paragrahvi 20 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «suuline arvamus» sõnadega «, suulised vastused».

VII. Seaduse jõustumine

§ 46. Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json