Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 06.06.2001

§ 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 1999, 84, 762; 2000, 40, 254; 58, 376; 2001, 16, 68) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused

(1) Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.

(2) Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused (edaspidi viibimisalused) sätestab välismaalaste seadus (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68).»;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist.»;

3) paragrahvid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Ettekirjutus

(1) Ettekirjutus on haldusakt, millega kohustatakse Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras Eestist lahkuma või oma Eestis viibimine seadustama.

(2) Välismaalane on kohustatud täitma ettekirjutuse lühima võimaliku aja jooksul.

§ 5. Väljasaatmine

Väljasaatmine on seaduses sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine.»;

4) 2. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. peatükk
ETTEKIRJUTUS

§ 7. Lahkumisettekirjutus

(1) Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (edaspidi lahkumisettekirjutus).

(2) Lahkumisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus ettekirjutuse sundtäitmise kohta.

(3) Lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine.

(4) Lahkumisettekirjutust ei pea tegema välismaalasele, kes lahkub Eestist 15 päeva jooksul pärast viibimisaluse lõppemist.

§ 8. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtajad

(1) Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 15. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

(2) Ilma viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele, kelle elamisluba on tühistatud või kelle elamisluba on lõppenud, tehtud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 60. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

§ 9. Seadustamisettekirjutus

(1) Ettekirjutus kohustusega taotleda kehtestatud korras elamisluba Eestis viibimise seadustamiseks (edaspidi seadustamisettekirjutus) tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele, kes:
1) elab Eestis seadusega kaitstavat perekonnaelu;
2) on eesti rahvusest;
3) on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle jätkuv Eestis viibimine ei kahjusta Eesti riigi huve.

(2) Seadustamisettekirjutuses tehakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta. Hoiatuses märgitakse nõutav sunniraha suurus. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

(3) Seadustamisettekirjutus loetakse täidetuks ka juhul, kui välismaalane Eestist lahkub.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välismaalasele, kelle elamisloa või selle pikendamise taotlus on menetluses, seadustamisettekirjutust ei tehta kuni tema elamisloa või selle pikendamise taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

(5) Seadustamisettekirjutust ei pea tegema välismaalasele, kes lahkub Eestist 15 päeva jooksul pärast viibimisaluse lõppemist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik avaliku korra, julgeoleku, tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud välismaalasele tehakse lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik riigi julgeoleku kaitsmiseks või kuriteo ärahoidmiseks.

§ 10. Ettekirjutuse täitmise tagamine

(1) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ettekirjutuses või motiveeritud otsusega välismaalast kohustada järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha.

(2) Järelevalvemeetmed on:
1) elamine kindlaksmääratud elukohas;
2) ilmumine määratud ajavahemike järel Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse registreerimisele;
3) ilmumine Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele;
4) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest;
5) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti teavitamine perekonnaseisu muutumisest.

(3) Politseiametnikul on õigus kontrollida välismaalase elamist kindlaksmääratud elukohas.

(4) Sunniraha rakendatakse alates 90. päevast ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

(5) Sunniraha rakendatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Sunniraha võib korduvalt rakendada alates 90. päevast pärast eelmise sunniraha rakendamiseks antud täitekorralduse tegemise päeva.

(6) Piirivalveasutus teavitab Kodakondsus- ja Migratsiooniametit Eestis viibimisaluseta viibinud välismaalase riigist lahkumisest siseministri kehtestatud korras.

§ 11. Ettekirjutuse tegemise kord

(1) Ettekirjutuse teeb Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor võib volitada sama valitsusasutuse ametnikke tegema ettekirjutust Kodakondsus- ja Migratsiooniameti nimel.

(2) Ettekirjutuse tegemise korral on välismaalasel õigus ärakuulamisele ametniku poolt ning õigus esitada vastuväiteid ja taotlusi. Ärakuulamise ja ettekirjutuse tegemise juures võib olla välismaalase esindaja. Välismaalane peab tõendama käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud asjaolusid.

(3) Ettekirjutuse tegemisel töödeldakse välismaalase kohta järgmisi andmeid:
1) isikuandmed;
2) Eestisse saabumise asjaolud;
3) sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed Eestis ning välisriigis;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud;
5) elatusvahendite olemasolu.

(4) Vajaduse korral kutsutakse välismaalane ettekirjutuse tegemisele kirjaliku kutsega. Kutse antakse välismaalasele kätte allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega. Kui ettekirjutuse tegemisele kutse saanud välismaalane ei ilmu ettekirjutuse tegemisele, võidakse välismaalase suhtes kohaldada politseiga sundtoomist.

(5) Ettekirjutus vormistatakse kirjalikult, selles märgitakse ettekirjutuse tegemise aeg ja koht, ettekirjutuse teinud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, välismaalase ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, isikut tõendava või reisidokumendi väljaandmise kuupäev ja koht, kodakondsus- või asukohariik, elukoht, ettekirjutusega välismaalasele pandud kohustus, hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgede kohta, kohaldatavad järelevalvemeetmed, ettekirjutuse tegemise aluseks olevad faktilised asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid, samuti viide ettekirjutuse vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Ettekirjutusele kirjutab alla ettekirjutuse teinud ametnik.

(6) Ettekirjutus antakse välismaalasele kätte allkirja vastu. Ettekirjutuse tegemisel selgitatakse välismaalasele õigust ettekirjutuse tegemise peale edasi kaevata ning ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi. Ettekirjutuse sisu selgitatakse välismaalasele talle arusaadavas keeles. Kui välismaalane keeldub ettekirjutuse kättesaamise kohta allkirja andmast või kui välismaalane ei ilmunud ettekirjutuse tegemisele, tehakse ettekirjutuse ärakirjale või vastavasse raamatusse keeldumise ja selle motiivide või mitteilmumise kohta märge.

(7) Kui välismaalane on saanud kutse ilmuda ettekirjutuse tegemisele ning välismaalane ei ilmu määratud ajaks, võidakse ettekirjutus teha ilma välismaalase juuresolekuta. Sellisel juhul edastatakse ettekirjutus välismaalasele tähitud postiga. Otsuse postiga edastamise kuupäev märgitakse ettekirjutusele.

(8) Ettekirjutuse tegemise kohta kannab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vastavalt siseministri kehtestatud vormile märke välismaalase reisidokumenti, mis on aluseks piiri ületamisel.

(9) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud motiveeritud otsuse tegemisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut.

§ 12. Ettekirjutuse tegemine alaealisele

(1) Kui välismaalasega, kellele tehakse ettekirjutus, viibib Eestis koos tema välismaalasest alaealine laps või eestkostetav (edaspidi alaealine), kellel puudub viibimisalus, pannakse vanemale, eestkostjale või muule alaealise eest vastutavale isikule (edaspidi vanem) sama ettekirjutusega kohustus korraldada ettekirjutuse täitmine ka alaealise suhtes.

(2) Ilma vanemata Eestis viibivale alaealisele tehakse ettekirjutus ja selle täitmise korraldab eestkosteasutus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 alaealise kohta sätestatut kohaldatakse ka täisealise teovõimetu isiku suhtes.

§ 13. Ettekirjutuse kehtivus ja vaidlustamine

(1) Ettekirjutus kehtib ettekirjutuse tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni.

(2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistab ettekirjutuse kehtetuks ettekirjutuse tegemise aluse äralangemisel.

(3) Ettekirjutuse tegemise või ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud otsuse peale võib halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313) sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse 10 päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.»;

5) paragrahvid 14–16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 14. Väljasaatmise alused

(1) Välismaalane saadetakse Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

(2) Enne lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumist või vaidlustamise tähtaja lõppemist või ilma eelneva ettekirjutuseta võib välismaalase välja saata halduskohtu loal, kui see on vajalik avaliku korra, julgeoleku, tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks, samuti käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmetele mitteallumisel. Halduskohus annab loa halduskohtumenetluse seadustiku 4. peatükis sätestatud korras.

(3) Ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.

(4) Väljasaatmist ei kohaldata, kui:
1) ettekirjutus on tühistatud või kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud;
2) väljasaatmine on muutunud võimatuks;
3) väljasaatmine võib kaasa tuua välismaalase piinamise, ebainimliku või alandava karistamise või kohtlemise, surma või tagakiusamise rahvuslikel, rassilistel, usulistel, sotsiaalsetel või poliitilistel motiividel.

(5) Väljasaatmine peatatakse:
1) kui kohus peatab lahkumisettekirjutuse sundtäitmise;
2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul.

§ 15. Väljasaatmise otsustamine

(1) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud juhul pöördub selleks pädev kodakondsus- ja migratsiooniametnik välismaalase väljasaatmiseks taotlusega politsei poole, kes peab välismaalase kinni ja korraldab välismaalase Eestist lahkumise.

(2) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud juhul esitab halduskohtule taotluse välismaalase Eestist väljasaatmiseks loa saamiseks piirivalveametnik, politseiametnik või kaitsepolitseiametnik.

(3) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 sätestatud juhul korraldab välismaalase väljasaatmise piirivalveametnik või politseiametnik.

(4) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet töötleb väljasaatmise täideviimise tagamiseks välismaalase kohta, kelle suhtes kohaldatakse väljasaatmist (edaspidi väljasaadetav), järgmisi andmeid:
1) isikuandmed;
2) Eestisse saabumise asjaolud;
3) sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed Eestis ning välisriigis;
4) väljasaatmise aluseks olevad asjaolud;
5) elatusvahendite olemasolu.

§ 16. Väljasaatmise vaidlustamine

(1) Väljasaatmise võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi.

(2) Pärast ettekirjutuse, mille sundtäitmiseks väljasaatmist kohaldatakse, vaidlustamise tähtaja möödumist ei saa väljasaatmise vaidlustamisel tugineda ettekirjutuse õigusvastasusele.»;

6) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Välismaalast ei tohi välja saata riiki, kuhu väljasaatmine võib kaasa tuua välismaalase piinamise, ebainimliku või alandava karistamise või kohtlemise, surma või tagakiusamise rahvuslikel, rassilistel, usulistel, sotsiaalsetel või poliitilistel motiividel.»;

7) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Väljasaatmise tähtaeg

(1) Väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates.

(2) Kui väljasaadetavat karistatakse haldusarestiga, viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul pärast haldusaresti lõppemist.

(3) Väljasaadetav, kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune, saadetakse välja 48 tunni jooksul pärast asja menetluse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse edasikaebamise korral saadetakse väljasaadetav välja 48 tunni jooksul kaebuse tagastamisest või kõrgemalseisva kohtu otsuse jõustumisest arvates. Kuni menetluse lõpetamiseni või otsuse tegemiseni kohaldatakse väljasaadetava suhtes kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542; 2001, 3, 9) sätestatud tõkendit või paigutatakse ta halduskohtuniku otsuse alusel väljasaatmislaagrisse.

(4) Kui väljasaadetavat karistatakse aresti või vabadusekaotusega või kui väljasaatmisele kuulub välismaalane, kes kannab aresti või vabadusekaotust, viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul pärast aresti või vabadusekaotuse ärakandmist.»;

8) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Väljasaatmise kohta teeb selleks pädev politseiametnik vastavalt siseministri poolt kehtestatud vormile märke välismaalase reisidokumenti, mis on aluseks piiri ületamisel.»;

9) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Alaealise väljasaatmine korraldatakse kooskõlastatult vastuvõtva ning vajaduse korral transiitriigi pädevate riigiasutustega, tagades alaealise õiguste kaitse.»;

10) paragrahvi 23 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvid 24–26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Väljasaatmislaagrist vabastamine

(1) Kui osutub võimalikuks väljasaatmislaagris viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine, vabastatakse välismaalane väljasaatmislaagrist ning saadetakse käesolevas seaduses sätestatud korras välja väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotluse alusel.

(2) Kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse väljasaadetav väljasaatmislaagrist vahi alla võtmise määruse alusel.

(3) Ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmislaagrist ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel.

(4) Ettekirjutuse tühistamisest või kehtetuks tunnistamisest või Eestis viibimisaluse andmisest teavitab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kohe välismaalast ja väljasaatmislaagrit.

§ 25. Väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamine

Kui väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi.

§ 26. Otsuse tegemine

(1) Otsuse väljasaadetava kinnipidamise ja kinnipidamise tähtaja pikendamise kohta teeb halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku 4. peatükis sätestatud korras.

(2) Väljasaatmislaagrisse paigutamine ja väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamine otsustatakse kohtuistungil.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 34² järgmises sõnastuses:

« § 34². Sunniraha rakendamine

Käesolevas seaduses ettenähtud sunniraha rakendatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.»

§ 2. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Välismaalasel on õigus elamis- või tööloa pikendamisest keeldumise või tühistamise otsus, samuti talle Eestist lahkumiseks tehtud ettekirjutus vaidlustada kohtus.»;

2) paragrahvi 12 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust.»

§ 3. Vabariigi Valitsusel korraldada väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.