Teksti suurus:

"Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010" kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.03.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.01.2009
Avaldamismärge:RTL 2004, 40, 667

"Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010" kinnitamine

Vastu võetud 27.03.2004 nr 212

«Rahuaja riigikaitse seaduse» (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69; 88, 594) § 5 lõike 2 punkti 7 alusel:

1. Kinnitada «Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010»1.

2. Kaitseministril ja kaitseväe juhatajal võtta nimetatud dokument aluseks kaitsejõudude edasisel arendamisel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. septembri 2002. a korraldus nr 596-k ««Kaitsejõudude arengueesmärkide kuni aastani 2015» kinnitamine» (RTL 2002, 103, 1561).

1 Dokumendi lisasid 1–3 ei avaldata tulenevalt «Riigi Teataja seaduse» (RT I 1999, 10, 155; 2001, 24, 133; 93, 565; 2002, 44, 283; 102, 600; 2003, 4, 19 ja 22) § 4 lõikest 1 ja «Riigisaladuse seaduse» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7) § 5 punktist 5.

Peaminister Juhan PARTS

Riigisekretär Heiki LOOT

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldusega nr 212-k «Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010» kinnitamine

KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ARENGUPLAAN
KUNI AASTANI 2010

SISSEJUHATUS

1. Käesoleva dokumendi koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2003. a istungil (protokoll nr 9) tehtud otsus ««Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010» koostamine», mille kohaselt tuli aluseks võtta NATO kaitseplaneerimise protsessi raames esitatud väevõimekuseesmärgid ja lähtuda järgmistest soovitustest:
– pöörata Eesti kaitsejõudude arendamisel peatähelepanu NATO kõikideks operatsioonideks võimeliste ja NATO kriteeriumidele vastavate ümberpaigutatavate (deployable) üksuste väljaarendamisele;
– tagada NATO operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support – HNS) väljaarendamine Eestis;
– täpsustada territoriaalstruktuuri ülesandeid, vähendada oluliselt selle suurust ja väljaarendamiseks vajalikke ressursse;
– täpsustada Siseministeeriumi valitsemisala riigikaitselised ülesanded eesmärgiga optimeerida ülesannete jaotus Kaitseministeeriumi valitsemisala ja Siseministeeriumi valitsemisala vahel.

2. Käesolev dokument määrab Eesti kaitsejõudude sõjalised arengueesmärgid ja prioriteedid kuni aastani 2010 koos Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste põhisuundadega.

JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITILISED ALUSED

3. 29. märtsist 2004. a on Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (North Atlantic Treaty Organisation – NATO) liige. Liitumise hetkest oleme uues julgeolekukeskkonnas koos sellest tulenevate riskide, garantiide ja kohustustega. 1999. aastal toimunud Washingtoni tippkohtumisel heaks kiidetud NATO strateegiline kontseptsioon kinnitab, et NATO põhiülesanne – iga potentsiaalse agressori eemalhoidmine (deterrence) ja kollektiivne kaitsetegevus NATO lepingu artikli 5 alusel – ei ole muutunud.

4. Eesti ohuhinnang kattub NATO julgeolekukeskkonna hinnanguga, samuti toetab Eesti NATO poolt tehtud järeldusi võimalike ohustsenaariumide osas. Eesti ei näe praegu ega lähitulevikus oma julgeolekule laiaulatusliku sõjalise rünnaku ohtu. Rahvusvahelise olukorra järsu muutuse korral ei saa seda täielikult välistada, kuid sel juhul oleks tegemist sõjalise rünnaku ohuga NATOle. Palju tõenäolisemalt ohustavad Eesti julgeolekut asümmeetrilised ohud.

5. Antud suuremastaabilise konventsionaalse rünnaku võimaluse hinnang langeb kokku NATO 1999. aasta strateegilise kontseptsiooni määratlusega, et laiaulatuslik konventsionaalne agressioon NATO vastu on äärmiselt ebatõenäoline, kuid pikema perioodi vältel ei saa sellise ohu üleskerkimise võimalust välistada. Perioodi kuni 2010. aastani hindamisel lähtutakse ka 2003. aasta kevadel NATO kaitseministrite poolt vastu võetud ministrite juhisest (Ministerial Guidance) selles, et antud hinnangu kohaselt ei ole ükski riik ega riikide grupp NATO-vastaseks laiaulatuslikuks konventsionaalseks rünnakuks võimeline vähemalt kümne aasta jooksul.

6. Seega on eelhoiatusaeg NATO/Eesti vastu laiaulatusliku konventsionaalse rünnaku toimepanemiseks, mis nõuab Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 ja kollektiivkaitse käivitamist, poliitilisel ja sõjalisel tasandil pikk ning mõõdetav aastates. Sellise rünnaku tõrjumiseks eraldab Eesti ressursse vastavalt ohuhinnangu muutumisele kooskõlas NATO ühiskaitsest tulenevate planeerimisotsustega.

7. Rahvusvahelise olukorra muutumisel tuleb võimaliku sõjalise ohu stsenaariumidest arvestada lühikest ettevalmistust nõudva kukutusrünnakuga.

8. Eeltoodust lähtuvalt praeguses ja lähituleviku julgeolekupoliitilises olukorras on Eesti jaoks kõige tõenäolisem sõjalist osalust nõudev stsenaarium väljaspool Eesti territooriumi toimuvad rahvusvahelised kriisihaldamisoperatsioonid, sh võitlus rahvusvahelise terrorismiga.

9. Ohuhinnangu piirides arvestatakse ka järgmiste stsenaariumidega:
– toetus tsiviilvõimudele tehnoloogilise ja looduskatastroofi korral;
– toetus tsiviilvõimudele võimalikes kriisisituatsioonides (rahutused, terrorism);
– poliitilise surve avaldamine Eestile sõjaliste vahenditega;
– Eesti vastu suunatud kukutusrünnak.

10. Nimetatud ohustsenaariumidest tulenevalt on prioriteediks nüüdisaegsete, mitmeotstarbeliste, ümberpaigutatavate, mobiilsete, jätkusuutlike ning kiire reageerimisega üksuste arendamine. Sellised üksused tagavad parimal moel riigi huvide kaitse eelkirjeldatud julgeolekusituatsioonis ning võimaldavad Eestil olla aktiivne ja usaldatav NATO ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) liige.

11. Muutunud julgeolekukeskkonnas on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika üheks sihiks Eesti riigi vastu suunatud sõjalise rünnaku ärahoidmine ning kõige tõenäolisema võimalusega kriisiolukordade, mille lahendamine eeldab sõjalisi vahendeid, neutraliseerimine. See on kõige efektiivsemalt teostatav koostöös teiste NATO liikmesriikidega, mille aluseks on Washingtoni lepingust tulenev kollektiivse kaitse kokkulepe. Pärast liitumist NATOga ja ELiga tuleb välistada Eesti võimaliku marginaliseerumise risk nendes organisatsioonides selliselt, et liikmesus NATOs ja ELis ei muutuks üksnes vormiliseks ning et Eesti ei anna nähtavat sõjalist ega poliitilist panust. Taoline marginaliseerumine oleks iseenesest oht Eesti julgeolekule.

PLANEERIMISEELDUSED JA ALUSED

12. «Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010» koostamisel on lähtutud lisaks eespool loetletule järgmistest planeerimiseeldustest ja alustest:
– sõjaline tegevus Eesti kaitseks toimub osana NATO sõjalisest struktuurist;
– struktuuri ja arenguplaani koostamise üheks aluseks on olnud NATO kaitseplaneerimise protsessi käigus esitatud väevõimekusettepanekud (Force Proposals);
– planeeritav struktuur peab olema loodud 2010. aastaks ja selleks ajaks saavutanud vähemalt esmase operatiivvõimekuse;
– kuni aastani 2010 eraldatakse sõjalisteks kaitsekulutusteks vähemalt 2% sisemajanduse koguproduktist (SKP);
– sõjaliste kaitsekulutuste määratlemisel lähtutakse NATO kaitsekulutuste definitsioonist;
– väljaspool Eesti territooriumi toimuvad operatsioonid rahastatakse kaitse eelarvest. Kui operatsioonidel osalevate kaitseväelaste arv ületab käesoleva dokumendi lõike 26 alalõikes 2 sätestatud mahu, kaetakse piirarvu ületava osa operatsioonikulud väljaspool Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet;
– tagamaks üksuste varustamise kaasaegse varustusega, eraldatakse põhivarustuse hangeteks (major equipment ) igal aastal vähemalt 16,44% sõjalisest kaitse eelarvest;
– kõik NATOga integratsiooni raames ettevalmistatavad üksused ja võimekused planeeritakse terviklikult ja valmistatakse ette kompleksselt;
– lisaks NATO raames täidetavatele ülesannetele tuleb fikseerida ja planeerida ka teiste sõjaliste riigikaitseliste ülesannete täitmine.

SÕJALISE RIIGIKAITSE ARENDAMISE PRIORITEEDID

13. Sõjaline riigikaitsesüsteem peab kas iseseisvalt või koostöös liitlastega tagama järgmiste põhivõimete pideva ja kvaliteetse olemasolu prioriteetsuse järjekorras:
– õhukaitse (sh õhuseire ja õhuturbe) teostamise võime Eesti õhuruumi puutumatuse demonstreerimiseks;
– sõjaliste operatsioonide teostamise võime väljaspool Eesti territooriumi (sh osalus terrorismivastases võitluses);
– Eesti territooriumil kaitseoperatsioonide teostamise võime, k.a koos liitlasvägedega;
– esmane iseseisev kaitsevõime (k.a liitlasvägede saabumise tagamise operatsioonide läbiviimise võime;
– HNS teostamiseks vajalik infrastruktuur, mis katab saabuvate vägede vajadused;
– HNS operatsioonide võime, mis sisaldavad kaitsejõudude tegevust toetuse osutamisel saabunud vägedele;
– koostöövõime liitlasvägedega;
– võime vahetada julgeoleku- ja kaitsealast informatsiooni NATOga ja NATO liikmesriikidega;
– tsiviilvõimudele abi osutamise võime eelkõige Kaitseliidu baasil;
– võime teostada miinipuhastus- ja -tõrjeoperatsioone Eesti territoriaalvetes.

KAITSEVÄE STRUKTUUR

14. Oma ülesannete täitmiseks on kaitsevägi jaotatud operatiivstruktuuriks ning väljaõppe- ja administratiivstruktuuriks. Piirivalve ja Päästeameti poolt ettevalmistatavaid üksusi ei nähta ette kaitseväe operatiivstruktuuris ning väljaõppe- ja administratiivstruktuuris ajavahemikul 2005–2010. Kaitseliidu poolt ettevalmistatud üksuste ülemineku operatiivstruktuuri koosseisu korraldab kaitseväe juhataja.

15. Kaitsevägi koosneb kolmest põhiväeliigist, keskalluvusega üksustest, staapidest ja asutustest.

JUHTIMISSTRUKTUUR

16. Kuna kaitseväe juhtimisstruktuuri analüüs ei ole lõpuni viidud, sisaldab käesolev dokument endas esmase analüüsi tulemused, mis võimaldavad kindlaks määrata juhtimisstruktuuri üldised arengusuunad. Juhtimisstruktuuri lõplik ja üksikasjalik lahend selgub kaitseväe planeerimisprotsessi raamistikus hiljemalt 2004. aasta lõpus.

17. Kaitseväe juhtimisstruktuur arendatakse välja kolmel tasandil: sõjalis-strateegilisel, operatiiv- ja taktikalisel tasandil. Nimetatud tasandite juhtimisorganid funktsioneerivad nii operatiiv- kui ka administratiiv- ja väljaõppestruktuuris.

18. Sõjalis-strateegilisel tasandil juhib sõjalist riigikaitset kaitseväe juhataja, kelle tööorganiks on Kaitsejõudude Peastaap. Kaitsejõudude Peastaap (General Staff of the Estonian Defence Forces – GS EDF) teostab sõjalis-strateegilise tasandi planeerimist, kaitseväe eelarve eelnõu koostamist ning kaitseväe juhataja käskude ja juhiste ettevalmistamist. Kaitsejõudude Peastaabi ülem allub vahetult kaitseväe juhatajale.

19. Operatiivtasandil arendatakse välja ühendoperatsioonide ja väeliikide operatsioonide juhtimise võimekus. Rahu- ja sõjaajal planeerib ning juhib sõjalisi ühendoperatsioone ning operatsioone väljaspool Eesti territooriumi operatiivülem. Väeliikide operatsioonide juhtimist ning väljaõpet ja arendust korraldavad väeliigi ülemad, kelle peamine ülesanne on väeliikide üksuste arendamine nende ettevalmistamise ja väljaõppe kaudu. Väeliikide ülemate tööorganiteks on väeliikide staabid.

20. Sõjalis-strateegilise ja kaitseväe operatiivtasandi staabid moodustavad Ühendstaabi (Headquarters of the Estonian Defence Forces – HQ EDF).

21. Taktikalise tasandi juhtimist teostavad operatiiv- ning väljaõppe- ja administratiivstruktuuriüksuste ülemad oma tööorganite kaudu.

22. Juhtimisstruktuuri esmaanalüüs on näidanud võimalust olemasolevat Ühendstaabi struktuuri vähendada kuni 100 ametikoha võrra. Ametikohtade koosseis selgub täiendava analüüsi käigus.

OPERATIIVSTRUKTUUR

23. Operatiivstruktuuri põhiülesanne on planeerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone ning kontrollida operatsioonideks määratavate juhtimisstruktuuride ja üksuste valmisolekut. Operatiivstruktuuri koosseisus on kaitseväe sõjaliseks tegevuseks mõeldud juhtimisstruktuurid ja üksused. Reservväelased, kes ei ole määratud ametikohtadele operatiivstruktuuris, kuuluvad täiendusreservi ning nende üle peetakse arvestust üksuse ja eriala põhiselt.

24. Kaitseväe operatiivstruktuur koosneb juhtimiskomponendist, kolme põhiväeliigi (maavägi, õhuvägi ja merevägi) komponentidest ja logistikakomponendist. Operatiivstruktuuri maaväe komponendi koosseisus on üldotstarbelised üksused ja maakaitsestruktuur.

25. Kaitseväe operatiivstruktuuri maksimaalne suurus on kuni 16 000 inimest.

OPERATIIVSTRUKTUURI SÕJALISED VÕIMED

26. Ajavahemikul 2005–2010 väljaarendatavad sõjalised põhivõimed:
– Kiirreageerimisvõime määratud üksustega operatsioonide teostamiseks
– Võime osaleda pikemaajalistes rahvusvahelistes operatsioonides väljaspool Eestit kuni 250 inimese suuruse kontingendiga ja ühe miinitõrjelaevaga
– Võime teostada operatsioone ümberpaigutamisvõimelise pataljoni taktikalise grupiga
– Maismaaoperatsioonide teostamise võime Eesti territooriumil koostöös liitlasvägedega
– Õhukaitseoperatsioonide läbiviimise võime ning õhuturbe osas toetuse tagamise võime
– Miinitõrjeoperatsioonide teostamise võime
– Rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate üksuste logistilise toetuse tagamise võime
– Operatiivstruktuurile logistilise toetuse tagamise võime piiratud mahus
– Piiratud võime juhtida operatsioone Eesti territooriumil
– HNS operatsioonide teostamise võime ja liitlasvägedega koostegutsemisvõime

MAAVÄE KOMPONENT

27. Maaväe komponendi peaeesmärk on välja arendada maaväe komponendi nõutavad võimekused, mis tagavad võimekuse korraldada koostöös NATO struktuuridega Eesti riigi kaitset Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 tüüpi kollektiivse kaitse operatsioonina ning osaleda rahvusvahelistes operatsioonides.

28. Maaväe arendamisel ajavahemikul 2005–2010 lähtutakse järgmistest prioriteetidest:
– maaväe üksuste NATOga koostöövõimelisuse ja kiirreageerimisvõime tagamine eesmärgiga olla valmis osalema rahvusvahelistes operatsioonides kuni pataljoni taktikalise grupiga;
– eraldada üksusi NATO ja/või muu koalitsiooni poolt juhitavatesse rahvusvahelistesse operatsioonidesse arvestusega kuni 250 inimest korraga missioonil alates 2008. aastast.

29. Operatiivstruktuuri maaväe komponent koosneb jalaväebrigaadist ja maakaitse struktuurist.

30. Prioriteetsete ülesannete täitmiseks arendatakse välja jalaväebrigaad kui väljaõpperaamistik NATO väevõimekuseesmärkide nõuetele vastava pataljoni taktikalise grupi ettevalmistamiseks.

31. Scoutspataljon arendatakse välja 2005. aasta lõpuks. Pataljoni taktikaline grupp (Scoutspataljon koos lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetusüksustega) arendatakse välja 2007. aasta lõpuks.

32. Maakaitsestruktuuri põhielementideks on kaitseringkonnad (KRK) ja erikaitsepiirkonnad (EKPK), mille alluvuses on üks jalaväepataljon ja neli pataljoni taktikalist gruppi koos ümberpaigutatavate elementidega. Maakaitsestruktuur rajatakse põhiliselt Kaitseliidu poolt ettevalmistatavate üksuste baasile. Üksused on suutelised täitma sõjalisi ülesandeid riigisiseselt ning toetama tsiviilstruktuure. Osadel üksustel on võimekus osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel.

MEREVÄE KOMPONENT

33. Mereväe komponendi peaeesmärk on omada kiirreageerimisvõimet osalemiseks operatsioonides NATO valmidusüksuste koosseisus vastavalt NATO väevõimekuseesmärkidega kindlaksmääratud võimekustele.

34. Mereväe arendamisel ajavahemikul 2005–2010 lähtutakse järgmistest prioriteetidest:
– mereväe üksuste NATOga koostöövõimelisuse ja kiirreageerimisvõime tagamine eesmärgiga olla valmis osalema NATO poolt juhitavatel operatsioonidel;
– miinitõrjevõimekuse arendamine;
– logistilise ja juhtimistoetuse tagamine nii merel kui maismaal.

35. Prioriteetsete ülesannete täitmiseks valmistatakse ette üks miinijahtija ja tagatakse selle pidevas valmisolekus hoidmine osalemaks NATO poolt juhitavatel operatsioonidel. Rotatsiooni tagamiseks NATO poolt juhitavatel operatsioonidel valmistatakse ette teine miinijahtija. Arendatakse välja miinituukrigrupp, kes on võimeline osalema rahvusvahelistel operatsioonidel ja täitma riigisiseseid ülesandeid. Vaadeldaval ajavahemikul viiakse läbi kahe miinijahtija moderniseerimine ning kahe miinijahtija väljavahetamine. Logistilise ja juhtimistoetuse osutamiseks tagatakse miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks arendatakse välja mereväe laevade side- ja juhtimisvõimekus ning turvaline side NATO operatsioonidel osalevate laevadega.

36. Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu.

37. Operatiivstruktuuri mereväe komponendi koosseisu kuuluvad Miinilaevade Divisjon ja Mereväebaas.

ÕHUVÄE KOMPONENT

38. Õhuväe komponendi peaeesmärk on tagada õhuväe üksuste koostöövõimelisus NATOga vastavalt väevõimekuseesmärkidega kindlaksmääratud võimekustele.

39. Õhuväe arendamisel ajavahemikul 2005–2010 lähtutakse järgmistest prioriteetidest:
– õhuseiresüsteemist ja õhuturbevõimekusest koosnev õhuruumi kontrolli süsteemi väljaarendamine ning selle ühendamine NATO integreeritud õhukaitsesüsteemiga (NATINEADS);
– sõjalise abi vastuvõtuks vajaliku lennuvälja (Ämari) ja muu koostöövõimelise infrastruktuuri väljaarendamine.

40. Õhuväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu.

41. Operatiivstruktuuri õhuväe komponendi koosseisu kuuluvad Õhuseiredivisjon ja Lennubaas.

42. Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline alalises valmiduses olev üksus. Õhuseiredivisjoni ülesanne on osana NATINEADSist tagada Eesti Vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine, kasutades kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid.

43. Lennubaas on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline kiirreageerimisüksus, mis tagab õhukaitse funktsiooni täitmise toetamise ning tertsiaarklassi lennuväljana APOD/APOE1 osa HNS funktsioonist.

44. Õhuseiresüsteem arendatakse välja NADC/NAADC 2 poolt koostatud õhuseiremudelist lähtuvalt.

45. Aastatel 2006–2008 ehitatakse välja minimaalnõuetele vastav õhuturbe (Air Policing) lennuväli tagamaks alates 2008. aasta keskpaigast NATO hävituslennukite lahinguvalveteenistus QRA 3 positsioonilt ja 2010. aasta lõpuks minimaalnõuetele vastav HNS tertsiaarlennuväli Ämaris.

LOGISTIKAKOMPONENT

46. Logistikakomponendi peaeesmärk ajavahemikul 2005–2010 on NATO väevõimekuseesmärkidega kindlaksmääratud toetusüksuste ja -võimekuste väljaarendamine, alalises valmiduses olevate ja kiirreageerimisüksuste ning operatsioonidel osalevate üksuste logistilise toetuse tagamine ning operatiivstruktuuri kuuluvate logistikaüksuste ettevalmistamine.

47. Operatiivstruktuuri logistilised toetusüksused koondatakse terviklikuks logistikakomponendiks, kelle ülesandeks on tagada operatsioonide läbiviimise toetus kõikidele operatiivstruktuuri komponentidele ning osaleda vastuvõtjariigi toetuse tagamise operatsioonides.

48. Logistikakomponendi arendamisel ajavahemikul 2005–2010 on prioriteediks üksuste väljaarendamine NATO väevõimekuseesmärkide täitmiseks ja kaitseoperatsioonideks Eesti territooriumil.

49. Prioriteetsete ülesannete täitmiseks arendab logistikakomponent välja brigaadi logistikapataljoni (sh tagalateenindustoetuskompanii (CSS) rahvusvahelistes operatsioonides osalevatele üksustele), keskalluvusega transpordipataljoni, keskalluvusega hospidali ja kaitseringkonna/erikaitsepiirkonna (KRK/ERKP) logistikapataljoni.

50. Lisaks luuakse strateegilise liikumise kontrolli ja juhtimise võimekus, tagatakse operatsioonidele saadetavate üksuste personali nõuetekohane vaktsineerimine ja operatsioonidel kasutatava tehnika võime töötada NATO ühtsele standardile vastava kütusega.

VALMISOLEK

51. Kaitseväes kehtib mitmeastmeline valmisolekusüsteem, mis võimaldab paindlikult reageerida kasvavale rahvusvahelisele pingele ning samuti täita Eesti riigile rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Kaitseväe valmisoleku tõstmine toimub valmisolekuastmete rakendamise kaudu.

52. Kaitseväeüksused jagunevad valmidusastme järgi alalises valmiduses olevateks üksusteks, kiirreageerimisüksusteks ja põhivalmiduses olevateks üksusteks. Üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste.

53. Alalises valmiduses olevad üksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest. Kiirreageerimisüksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvatest reservväelastest. Alalises valmiduses olevate üksuste ja kiirreageerimisüksuste relvastus ning varustus on rahuajal täielikult komplekteeritud. Põhivalmiduses olevad üksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest ja reservväelastest.

54. Alalises valmiduses olevate üksuste ja kiirreageerimisüksuste peamiseks ülesandeks on esmane kaitsetegevus Eesti ja/või NATO liikmesriigi vastu suunatud sõjalise agressiooni korral (artikli 5 operatsioonid). Ümberpaigutatavad üksused on valmis osalemiseks NATO kiirreageerimisjõudude (High Readiness Force – HRF) ja madalama valmisolekuga jõudude (Forces of Lower Readiness – FLR ) koosseisus.

55. Kaitseliit valmistab ette formeerimisüksusi tagamaks kaitseväe operatiivstruktuuri koosseisu kuuluvate üksuste formeerimisvõimekuse.

56. Valmisoleku suuremaarvulise kaitseväe ülesehitamiseks rahvusvahelise julgeolekuolukorra põhjalikul muutumisel tagab pikaajalist ülesehitust vajavate jõudude (Long-Term Build-up Forces – LTBF) põhimõtte rakendamine.

57. Pikaajalist ülesehitust vajavate jõudude arendamise aluseks on täiendusreserv ning ajateenistuse ja reservteenistusega seonduv õiguslik baas koos kutsealuste ja reservi üle arvestust pidava struktuuriga. Samuti koostatakse täiendavad varustuse hankeplaanid ja üksuste ettevalmistamise plaanid. Täiendusreservi kuuluvad need reservväelased, kes ei ole määratud ametikohtadele operatiivstruktuuriüksustes, kuid kelle üle peetakse arvestust üksuse ja eriala põhiselt.

VÄLJAÕPPE- JA ADMINISTRATIIVSTRUKTUUR

58. Väljaõppe- ja administratiivstruktuuriüksuste põhiülesandeks on operatiivstruktuuriüksuste väljaarendamine ja valmisoleku tagamine operatsioonide läbiviimiseks ja kaitseväe tegevuse üldine tagamine. Väljaõppe- ning administratiivstruktuuri koosseisus on väljaõppekeskused, toetusüksused ja struktuurid ning kaitseväe õppeasutused.

59. Väljaõppe- ning administratiivstruktuuri koosseisus on punktides 60 ja 61 nimetatud struktuuriüksused.

60. Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on:
– Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused;
– Kaitseväe Lahingukool;
– Kaitseväe Logistikakeskus.

61. Maaväe koosseisus on:
– staabi- ja sideüksuste väljaõppekeskus «Üksik-sidepataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Üksik-vahipataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Viru Üksik-jalaväepataljon»;
– jalaväe väljaõppekeskus «Pärnu Üksik-jalaväepataljon» (kuni 2006. aasta lõpuni);
– lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus «Tapa Väljaõppekeskus»;
– väljaõppekeskus «Rahuoperatsioonide Keskus».

62. Ajateenistus on käsitletaval planeerimisperioodil peamine vahend operatiivstruktuuriüksuste mehitamiseks. Planeerimisperioodi jooksul ei ületa teenistusse kutsutavate ajateenijate arv 2500 ajateenijat aastas.

OSALEMINE NATO REAGEERIMISJÕUDUDES (NATO RESPONSE FORCE – NRF) JA PANUS PRAGUE CAPABILITIES COMMITMENT’I (PCC4)

63. NATO reageerimisjõududes osalemine on Eesti jaoks suure tähtsusega ning võimaldab panustada aktiivselt alliansi kõige uuemasse ja moodsamasse sõjalisse formatsiooni. Eesti on võimeline NRFis osalema NATO kaitseplaneerimise protsessi raames, kuid väiksemate üksustega kui need, mis sisalduvad NATO võimekusettepanekutes.

64. Osalus NRFi koosseisus on planeeritud demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste ja ühe miinitõrjelaevaga.

65. Eesti panus PCC-sse on osalus rahvusvahelises strateegilise meretranspordi võimekuse väljaarendamise projektis; osalus AGS 5 võimekuse väljaarendamises; ümberpaigutatava pataljoni taktikalise grupi otstarbeks moodsa taktikalise side- ja infosüsteemi väljaarendamine; rõugete ning siberi katku vaktsiinide ja kollektiivse ABK kaitse varustuse hange ümberpaigutatavatele üksustele ja moodsa õhutõrjevõimekuse väljaarendamine ümberpaigutatava pataljoni taktikalise grupi vajadusteks.

KAITSEMINISTEERIUMI JA TEMA VALITSEMISALA ASUTUSTE PÕHISUUNAD

66. Kaitseväe prioriteetsete võimekuste tagamiseks ja väevõimekuseesmärkidest tulenevalt juhib Kaitseministeerium strateegilise transpordi võimekuse väljaarendamist ja AGS projektis osalemist.

67. Kaitseministeeriumi praegune asukoht ei võimalda täita kõiki julgeolekunõudeid ega vasta ka muudes aspektides tänapäeva vajadustele. Seetõttu viiakse Kaitseministeerium planeerimisperioodi jooksul uude asukohta.

68. Eesmärgiga lähtuda kaitseväe arendamisel ja sõjalise tegevuse juhtimisel efektiivsuse ja minimaalse vajalikkuse põhimõttest teostatakse vaadeldaval ajavahemikul analüüs Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi võimaliku integreerimise kohta.

69. Teabeamet jätkab vaadeldaval ajavahemikul Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutseva asutusena, kelle põhiülesanneteks on riigile välis-, majandus- ja riigikaitsepoliitika kujundamiseks ning riigikaitseks vajaliku välisriike, välismaiseid tegureid või tegevust puudutava teabe kogumine ja töötlemine, vastuluure teostamine riigi välisesinduste ja nende kaitseväeüksuste kaitseks, mis asuvad väljaspool riigi territooriumi, ning elektroonilise teabeturbe ning eriside korraldamine ja kontrollimine.

70. Riigikaitseosakondade tegevuse eesmärgiks on tagada kutsealuste arvelevõtmine, nende tervisekontroll ja ajateenistusse kutsumine vastavalt üksuste ettevalmistusplaanile, kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike registri pidamine ning kaitsevalmiduse tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi selle osa üle arvepidamine, mida planeeritakse võtta kasutusele väljaspool kaitseväge. Vaadeldaval ajavahemikul moodustatakse senise nelja riigikaitseosakonna baasil üks keskne riigikaitseosakond ja kolm regionaalset bürood ning optimeeritakse riigikaitseosakondade esindatust maakondades. Koostöö parandamiseks, dubleerimise vältimiseks ning ressursside kokkuhoiuks on planeeritud üle anda riigikaitseosakondadest mobilisatsiooni ja reservväelastega seonduvad funktsioonid koos personali ja varadega kaitseringkonna- ja erikaitsepiirkonna staapidele ning lahendada ühised haldusküsimused.

71. Seli Tervisekeskus on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev taastusraviasutus, kes osutab taastusraviteenust peamiselt sõjaveteranidele ja represseeritutele. Vaadeldaval ajaperioodil suurendatakse järk-järgult taastusraviteenuse sisseostmist erasektorist.

72. Laidoneri Muuseum tegutseb kuni 2010. aastani Kaitseministeeriumi valitsemisala hallatava riigiasutusena. Üldiseks eesmärgiks on kujundada muuseumist keskne sõja-ajaloo teaduskeskus, kelle tegevusvaldkondadeks on materjalide kogumine, uurimine, publitseerimine ja koolitustegevus.

RESSURSID

73. Käesolevas arenguplaanis kirjeldatud struktuuride ja võimete väljaarendamine on tagatud rahaliste ressurssidega vastavalt 15. septembril 2003. a NATO Ministrite Komisjoni poolt heaks kiidetud põhimõtetele, millest tulenevalt eraldatakse kuni aastani 2010 sõjalisteks kaitsekulutusteks vähemalt 2% sisemajanduse koguproduktist.

74. Vaadeldaval ajavahemikul suunatakse vähemalt 16,44% kaitse eelarvest hangete (major equipment) teostamiseks eesmärgiga tagada planeeritud võimekuste kaetus moodsa relvastuse ja varustusega.

75. Sõjalise kaitse eelarve hindamisel on lähtutud lisas 6 kirjeldatud SKP reaalkasvu prognoosist, mille aluseks on Rahandusministeeriumi 25. veebruari 2004. a prognoos. Aastate 2009–2010 osas on lähtutud 4%-sest SKP reaalkasvust analoogselt «Arengukava 2015» lähtealustega.

Kaitseminister Margus HANSON

LISADE LOETELU

Lisa 1. Kaitsejõudude operatiivstruktuuri skeem (KONFIDENTSIAALNE)

Lisa 2. Kaitseväe operatiivstruktuuri staapide ja üksuste ettevalmistamise ajakava (KONFIDENTSIAALNE)

Lisa 3. Ambitsioonide tasandi koondanalüüs (KONFIDENTSIAALNE)

Lisa 4. Ülevaade hankeplaanist 2005–2010

Lisa 5. Kaitseväe infrastruktuuri investeeringute plaan aastani 2010 indikatiivse maksumusega

Lisa 6. Sõjalise kaitse eelarve koondtabel 2005–2010
1 APOD/APOE – ingl k Air Port of Debarkation and Embarkation – riiki saabuvate NATO ja sõbralike riikide vägede vastuvõtmise lennuväli
2 NADC – ingl k NATO Air Defence Committee – NATO õhukaitse komitee; NAADC – ingl k NATO Analytical Air Defence Cell
3 QRA – ingl k Quick Reaction Alert – lahingvalve/kiirreageerimine
4 PCC – ingl k Prague Capabilities Commitment – initsiatiiv NATO prioriteetsete võimekuste alaste puudujääkide kõrvaldamiseks
5 AGS – ingl k Alliance Ground Surveillance, rahvusvahelise koostööprojektina väljaarendatav radarsüsteem

LISA 4

ÜLEVAADE HANKEPLAANIST 2005–2010

1. Käesolev lisa annab ülevaate kaitseväejõudude hankeplaanist kuni aastani 2010. Hankeplaan kajastab aastate 2005–2010 olulisemaid suurhankeid ja sätestab üldised põhimõtted ning piirsummad varustuse hangeteks summade ja koguste lõikes planeerimisperioodi jooksul. Hankeplaan 2005–2010 on aluseks iga-aastaste hankeplaanide koostamiseks ja sätestab väljaõppe- jm varustuse arengustrateegia järgnevaks kuueks aastaks. Hankeplaan on koostatud võimekuste ja üksuste põhiselt.

2. Hankeplaani 2005–2010 koostamise üheks aluseks kaitsejõudude kaitseväe prioriteetsete võimekuste väljaarendamise tagamisel on planeerimiseeldus, et hangetele eraldatav summa moodustab vähemalt 22,44% iga-aastasest kaitse eelarvest kogu planeerimisperioodi vältel (keskmiselt 16,44% põhivarustuse hangeteks ja 6% väljaõppevarustuse hangeteks).

3. Planeerimisperioodi 2005–2010 käsitletakse hangete seisukohalt kahe eraldi alaperioodina, millest esimene hõlmab aastaid 2005–2007 ja teine aastaid 2008–2010. Mõlema alaperioodi jooksul viiakse läbi üks äärmiselt ressursinõudlik suurhange, 2–3 keskmise suurusega hanget ning mitmeid väiksemamahulisi ja igapäevategevuseks vajalikke hankeid. Kõik alljärgnevad hangete maksumused on indikatiivsed.

PERIOOD 2005–2007

4. Alaperioodi 2005–2007 olulisemad hanked on järgmised:

Õhutõrje relvasüsteemide ost 700 mln krooni
Transpordivahendite hange 227 mln krooni
Soomukite hange 200 mln krooni
ABK rühma varustus 80 mln krooni

5. Käsitletava perioodi olulisim ja ressursinõudlikum hange on õhutõrje relvasüsteemi ost. Õhutõrje relvasüsteemi hankimise põhieesmärgiks on tagada pataljoni taktikalise grupi õhutõrje võimekuse väljaarendamine ning seejärel ülejäänud brigaadi vajadused.

6. 2004. aastal alustatud transpordivahendite hange Saksamaalt jätkub ka aastatel 2005–2007. Transpordivahendite hankega tagatakse eelkõige Eestist rahvusvahelistele operatsioonidele väljasaadetavate üksuste ja operatiivstruktuuri koosseisu kuuluva brigaadi ning tema toetusüksuste sõidukitega varustamine.

7. Aastatel 2005–2007 jätkub ka soomukite hange eesmärgiga varustada Scoutspataljoni.

8. 2005. aastal käivitatakse tulenevalt Eestile esitatud NATO väevõimekusettepanekutest uus väljaõppe eriala – ABK (aatomi-, bioloogiline ja keemiakaitse) ning hangitakse ABK varustust.

9. Lisaks eeltoodule hangitakse esimese alaperioodi jooksul riidevarustust ja rakmeid, ABK kaitse vahendeid väljasaadetavatele üksustele ning muud varustust.

PERIOOD 2008–2010

10. Alaperioodi 2008–2010 olulisemad hanked on järgmised:

Kahe miinijahtija väljavahetamine 800 mln krooni
Kaudtulesüsteemi hange 240 mln krooni
3 D keskmaaradari hange 130 mln krooni
Lennuvälja eritehnika 90 mln krooni
Jalaväe tankitõrjerelvad 50 mln krooni

11. Käsitletava alaperioodi olulisim ja ressursinõudlikum on kahe mereväe miinijahtija väljavahetamine, mis toetab miinitõrjevõimekuse väljaarendamist ja NATO väevõimekuseesmärkide täitmist.

12. 2008. aastal alustatakse Scoutspataljoni relvastuse moderniseerimist, käivitades kaudtulesüsteemi hanke. Antud relvasüsteem tõstab oluliselt Scoutspataljoni tulevõimsust.

13. 3 D keskmaaradari soetus on käesoleva plaani kohaselt planeeritud aastatele 2008–2009. Radari hange on seotud õhuseirevõimekuse arendamisega.

14. Seoses 2008. aastal Ämaris valmiva lennuvälja käikulaskmisega on planeeritud soetada käsitletava alaperioodi jooksul lennuvälja eritehnikat. Lennuvälja eritehnika soetused on otseselt seotud lennuvälja valmimise ja Eestile seatud kohustuste täitmisega.

15. Seoses Scoutspataljoni relvastuse moderniseerimisega aastatel 2008–2010 on planeeritud hankida uued jalaväe tankitõrjerelvad.

16. Lisaks eeltoodule hangitakse teise alaperioodi jooksul täiendavalt riidevarustust ja rakmeid, samuti ABK kaitse vahendeid väljasaadetavatele üksustele, täiendatakse Scoutspataljoni laskemoonakomplekti ning soetatakse muud varustust.

TULEM

17. Hankeplaani elluviimine planeeritud kujul loob eeldused, et planeerimisperioodi lõpuks (2010. a) on:
– kõik väljasaadetavad üksused varustatud vajaliku varustusega üksuste valmimistähtaegadeks;
– Scoutspataljon varustatud soomukitega ja on alustatud pataljoni relvastuse moderniseerimist jalaväe tankitõrjerelvade ning kaudtulesüsteemi soetamisega;
– kaks mereväe miinijahtijat välja vahetatud ning seega loodud võimekus osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel kiirreageerimisjõudude koosseisus;
– õhuväel vajalik eritehnika lennuvälja opereerimiseks ja seega on lennuväli võimeline maandama saabuvaid lennukeid;
– maaväel varustus õhutõrje ja ABK erialade väljaõppeks;
– tagatud vajalik väljaõppevarustus ajateenijate iga-aastaseks väljaõppeks;
– operatiivstruktuuril isikliku varustuse komplektid ja samuti kogu vajalik relvastus;
– brigaadi üksustele hangitud kogu vajalik optika ja üksuse varustus.

LISA 5

KAITSEVÄE INFRASTRUKTUURI INVESTEERINGUTE PLAAN AASTANI 2010 INDIKATIIVSE MAKSUMUSEGA

milj krooni

Objekti nimetus Kokku 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Märkused

MAAVÄGI

kokku

750,0

                 

Kuperjanovi ÜJP

200,0

                 

Tapa VÕK

150,0

                 

Viru ÜJP

100,0

                 

Keskpolügoon

100,0

                 

Pärnu ÜJP

                   

Rahuoperatsioonide Keskus

200,0

               

Scoutspataljon

Üksik-Vahipataljon

                   

Üksik-Sidepataljon

                   

MEREVÄGI

kokku

290,0

                 

Mereväebaas

290,0

 

KAI

         

Miinilaevade Divisjon

0,0

                 

ÕHUVÄGI

kokku

575,0

                 

Lennubaas

520,0

     

LENNUVÄLI

     

Õhuseiredivisjon

55,0

                 

KESKALLUVUSEGA

kokku

927,0

                 

Kaitseväe Logistikakeskus

717,0

               

sh väljaõppekeskus

Kaitsejõudude Peastaap

20,0

                 

Luurepataljon

90,0

                 

Kaitseväe Lahingukool

50,0

                 

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

50,0

                 

         

planeeritavate investeeringute teostamise aastad

LISA 6

SÕJALISE KAITSE EELARVE KOONDTABEL 2005–2010

Hinnatase

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

SKP reaalkasv

5,6%

5,8%

5,6%

5,9%

5,8%

4,0%

4,0%

SKP mld kr

128,4

135,8

143,5

151,9

160,7

167,2

173,8

Kaitse eelarve, % SKP-st

2,00%

2,00%

2,00%

2,00%

2,00%

2,00%

2,00%

Kaitseministeerium

1,78%

1,85%

1,93%

2,00%

2,00%

2,00%

2,00%

Muud ministeeriumid

0,22%

0,15%

0,07%

0,00%

0,00%

0,00%

0,00%

Kaitse eelarve, mln kr

2568,0

2716,9

2869,1

3038,4

3214,6

3343,2

3476,9

Kaitseministeerium

2285,5

2517,7

2763,9

3038,4

3214,6

3343,2

3476,9

Muud ministeeriumid

 

199,2

105,2

0,0

0,0

0,0

0,0

/otsingu_soovitused.json