Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2001, 58, 355 Halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seadus Vastu võetud 06.06.2001 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 26. juuni 2001. a otsusega nr 1103 § 1. Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 53, 313) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 9. Kaebuse esitamise tähtaeg (1) Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. (4) Kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. (5) Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. (6) Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks võib esitada tähtajatult. (7) Kaebus isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale esitatakse halduskohtule kolme päeva jooksul väljaandmise otsuse teatavakstegemisest arvates. (8) Kui kaebuses on esitatud mitu taotlust, kohaldatakse igale taotlusele vastavat tähtaega. Kaebust võib täiendada uue taotlusega ainult kooskõlas käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaegadega.»; 2) paragrahvi 12 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadustikku täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: « § 121. Esialgne õiguskaitse (1) Kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti. (2) Halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. (3) Esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus: 1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut sooritama või jätkuvat toimingut lõpetama; 4) rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313) § 156 lõike 1 punktides 1–3 hagi tagamiseks ettenähtud abinõusid. (4) Halduskohus võib esialgse õiguskaitse määruses rakendada mitut abinõu. (5) Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtib kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega.»; 4) seadustikku täiendatakse §-ga 122 järgmises sõnastuses: « § 122. Esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlus (1) Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide esitamist. (2) Esialgse õiguskaitse taotlus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik ilma viivituseta. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Määrus võib olla tingimuslik. Esialgse õiguskaitse määrus jõustub teatavakstegemise hetkest. (3) Kohus võib protsessiosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. (4) Esialgse õiguskaitse määruse saadab halduskohus viivitamata täitmiseks vastavale asutusele või ametnikule või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvale muule isikule. (5) Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kui määruse esialgse õiguskaitse kohta tegi ringkonnakohus, võib selle peale esitada erikaebuse Riigikohtule. (6) Esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest võib halduskohus isikut trahvida vastavalt käesoleva seadustiku §-le 98. Kaebuse esitajal on õigus nõuda, et isik, kelle süül esialgse õiguskaitse määrus jäi täitmata, hüvitaks sellega tekitatud kahju. (7) Esialgse õiguskaitse määruse ja selle alusel antud haldusakti alusel saadu tuleb vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmisel tagastada. Tagastamise kohustuse suhtes kohaldatakse vastavalt eraõiguses alusetu rikastumise kohta sätestatut. Halduskohus võib oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel otsuses või eraldi määruses kohustada esialgse õiguskaitse määruse või selle alusel antud haldusakti alusel saadu tagastamiseks. Kahju hüvitamise nõudeid esialgse õiguskaitse määruse täitmisest ei tulene, kui täitmine toimus õiguspäraselt.»; 5) paragrahvi 13 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Kaebuse isiku välisriigile väljaandmise otsuse peale vaatab halduskohus läbi viie tööpäeva jooksul nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest halduskohtus.»; 6) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: « (11) Halduskohtul on õigus tühistada ainult haldusakti kõrvaltingimus, kui: 1) haldusakti andnud asutus, ametiisik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik oli kohustatud haldusakti andma ilma kõrvaltingimuseta; 2) kõrvaltingimuse tühistamine haldusaktist eraldi ei kahjusta avalikku huvi ega piira kolmanda isiku õigusi. (12) Muudel kõrvaltingimuse vaidlustamise juhtudel võib halduskohus tühistada haldusakti täielikult ja teha ettekirjutuse uue haldusakti väljaandmiseks.»; 7) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: « (51) Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada ringkonnakohtule kolme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates.»; 8) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Ringkonnakohtul on õigus rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 121 ja 122.»; 9) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta vaatab ringkonnakohus läbi viie tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase kaebuse vastuvõtmisest ringkonnakohtus.»; 10) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale isiku välisriigile väljaandmise kohta tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, kui asi lahendati kirjalikus menetluses, siis kohtuotsuse kättesaamisest.» § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI