Kutseõppeasutuse seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, Eesti Vabariigi haridusseaduse ja keeleseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 13.06.2001
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 3. juuli 2001. a otsusega nr 1115 |
I. Kutseõppeasutuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550; 2001, 3, 7; 18, 86) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
« § 41. Riigi ning valla ja linna kohustus
Riik ning vald ja linn tagavad soovijatele võimaluse põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamiseks.»
§ 2. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 10. Õppekavad
(1) Koolis toimub õpe kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekava alusel koostatud õppekava järgi. Koolis võib toimuda õpe kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekava alusel koostatud kutsealase eelkoolituse õppekava järgi, mis võimaldab põhiharidust või üldkeskharidust omandavatel õpilastel omandada põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames esmased kutse-, eri- või ametialased teadmised ja oskused.
(2) Keskhariduse baasil tegutsevates koolides võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava kutsekõrghariduse õppekava järgi. Kutsekõrghariduse õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496) kehtestatud nõuded.»
§ 3. Paragrahvi 14:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kooli, mis tegutseb põhihariduse baasil, võivad õppima asuda isikud, kellel on põhiharidus. Kooli, mis tegutseb keskhariduse baasil, võivad õppima asuda isikud, kellel on üld- või kutsekeskharidus. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridusminister määrusega.»;
2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet. Õpilaspileti vormi ja väljaandmise korra kehtestab haridusminister määrusega.»
§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
« § 141. Kutsealane eelkoolitus
(1) Kool võimaldab põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames ja kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust põhiharidust või üldkeskharidust omandavatele õpilastele. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi, mille alusel tehakse kanne õpilase põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele.
(2) Kool võimaldab kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes on väljunud koolikohustuse east ja omandavad põhiharidust õhtuses või kaugõppe vormis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) sätestatud alustel ja korras. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kutsealase eelkoolituse
korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi
vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Leping kooskõlastatakse
kooli asukohajärgse maavanemaga ning selle kohustuslikud tingimused on:
1) andmed koolide kohta;
2) kutsealase eelkoolituse maht;
3) koolituskohtade arv;
4) koolituskoha maksumus;
5) kutsealase eelkoolituse eest tasumise kord;
6) poolte õigused ja kohustused;
7) poolte vastutus.
(4) Kooli juurde, kus toimub kutsekeskhariduse omandamine muusika või koreograafia valdkonna õppekavade järgi, võib moodustada vastava kutsealase eelkoolituse korraldamiseks õppegruppe neljanda kuni üheksanda klassi õpilastele. Kutsealase eelkoolituse läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi. Põhihariduse omandamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras.
(5) Kutsealase eelkoolituse läbinud õpilane on omandanud kooli õppekavas ettenähtud esmased kutse-, eri- või ametialased teadmised ja oskused ning võib jätkata õpinguid koolis käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras, kusjuures kooli õppekava täitmisel arvestatakse eelkoolituse õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi.»
§ 5. Paragrahvi 17:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja vahelised suhted õpilaste õppepraktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel sõlmitava lepinguga.»;
2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse vähemalt 10 päeva enne õppepraktika algust.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu kohustuslikud tingimused
on:
1) õppepraktika alustamise ja lõpetamise aeg;
2) õppepraktika kestus;
3) õppepraktika toimumise koht ja aadress;
4) õppepraktika ülesande kirjeldus lähtuvalt kooli õppekavast;
5) õppepraktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused;
6) õppepraktika korraldaja õigused ja kohustused;
7) kooli õigused ja kohustused;
8) andmed õppepraktika korraldaja ning koolipoolse õppepraktika juhendaja
kohta;
9) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
10) vaidluste lahendamise kord.»
§ 6. Paragrahvi 22:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist.»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks ka eesti keele riigieksami. Eesti keele riigieksami sooritamine toimub keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998; 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.»
§ 7. Paragrahvi 23:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kool korraldab täiskasvanute tööalast koolitust haridusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Paragrahvi 27:
1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ja otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi. Kooli nõukogu on viie- kuni üheksaliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.
(2) Kooli nõukogu moodustatakse ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsusüksuste liidu, vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute ning Tööturuameti piirkondlike tööhõiveametite esindajatest kolmeks aastaks.»;
2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Nõukogu liikmed võib minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastav valla- või linnavalitsus tagasi kutsuda juhul, kui nõukogu koosseis ei ole kokku tulnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu koosseisu kinnitamist või kui nõukogu ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid.»;
3) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga riigikooli puhul ministeeriumile, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul vastavale valla- või linnavalitsusele;»;
4) lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
« 31) kuulab ära direktori kava kooli eelarve kulude planeerimise kohta eelarveaastal ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga riigikooli puhul ministeeriumile, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul vastavale valla- või linnavalitsusele;».
§ 9. Paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 28. Liikmeskond
(1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased (edaspidi õpilased).
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilaseks kutsekõrghariduse õppekava järgi õppija. Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd rakenduskõrgkooli seadus ei sätesta teisiti.»
§ 10. Paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
« 71) saada õpilaspilet;».
§ 11. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 33. Kooli finantseerimine ja eelarve
(1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt ja muudest vahenditest.
(2) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve vahenditest, kelle valitsemisalasse kool kuulub.
(3) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarve vahenditest riigi poolt finantseeritavate koolituskohtade arvu ulatuses õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha maksumusest ning õppekavade ja õppevormide koefitsientidest.
(4) Riigikooli riigi poolt finantseeritavad koolituskohad kinnitab pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub. Munitsipaalkooli valla- või linnaeelarvest finantseeritavad koolituskohad kinnitab pärast vastava kutsenõukogu arvamuse ärakuulamist valla- või linnavalitsus.
(5) Koolituskoha maksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus. Õppevaldkondade ja õppevormide koefitsiendid ning koefitsiendid erivajadustega õpilastele õppe läbiviimiseks kehtestab Vabariigi Valitsus.
(6) Munitsipaalkoolis põhihariduse baasil õppivate õpilaste õpetamisega seotud õppekulud kaetakse riigieelarve vahenditest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel. Riigieelarve vahenditest võib kokkuleppel vastava valla- või linnavalitsusega lõikes 3 nimetatud alustel katta ka munitsipaalkoolis keskhariduse baasil õppivate õpilaste õpetamisega seotud õppekulud.
(7) Munitsipaalkoolis keskhariduse baasil õppivate õpilaste õpetamisega seotud
õppekulude katmiseks riigieelarve vahenditest sõlmitakse vastava valla-
või linnavalitsuse ja Haridusministeeriumi kui riigi esindaja vahel leping.
Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) koolituskohtade arv vastavalt õppekavale ja õppevormile;
2) koolituskoha maksumus;
3) riigieelarvest raha eraldamise kord;
4) riigi finantseeritavatel koolituskohtadel õppivate õpilaste arvestuseks
vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
5) poolte õigused ja kohustused;
6) poolte vastutuse alused;
7) õppevaldkondade ja õppevormide koefitsiendid.
(8) Põhiharidust omandavate isikute kutsealase eelkoolituse korraldamisega seotud kulud kaetakse riigikooli puhul riigieelarvest selle ministri kinnitatud koolituskohtade arvu ulatuses, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul valla- või linnaeelarvest vastava valla- või linnavalitsuse kinnitatud koolituskohtade arvu ulatuses. Riigieelarve vahenditest võib vastava valla- või linnavalitsuse ja Haridusministeeriumi kui riigi esindaja vahelise lepingu alusel katta ka munitsipaalkoolis põhiharidust omandavate isikute kutsealase eelkoolituse korraldamisega seotud kulud. Lepingule kohaldatakse käesoleva seaduse § 141 lõikes 3 nimetatud lepingu kohustuslikke tingimusi.
(9) Koolil on oma eelarve.»
§ 12. 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 34. Riikliku järelevalve teostajad
Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeerium ja maavanem (edaspidi riiklik järelevalveorgan). Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisele eksperte.
§ 341. Riikliku järelevalve eesmärk ja riikliku järelevalveorgani ülesanded
(1) Riikliku järelevalve eesmärk on tagada õppe- ja kasvatustegevuse efektiivsus ning seaduslikkus.
(2) Riikliku järelevalve põhieesmärgist tulenevalt on riiklikul järelevalveorganil
järgmised ülesanded:
1) analüüsida ja hinnata kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkust;
2) hinnata õpitulemuste vastavust riiklikule õppekavale;
3) kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
4) kontrollida riigieelarvest koolile eraldatud vahendite ning kooli kasutuses
või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust;
5) nõustada kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning haridusökonoomika küsimustes;
6) analüüsida kutsekeskhariduse taset ning kutsekõrghariduse õppekava järgi
omandatava kõrghariduse taset.
§ 342. Riikliku järelevalveorgani pädevus
(1) Oma ülesannete täitmiseks on riiklikul järelevalveorganil õigus:
1) külastada direktori teadmisel õppetunde;
2) osaleda kooli õppenõukogu ja kooli nõukogu koosolekutel;
3) viia koolis läbi tasemetöid õppetaseme kindlaksmääramiseks;
4) teha direktorile ettepanekuid kooli tegevuse parandamiseks ja ettekirjutusi
õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
5) teha direktorile ettekirjutusi tema poolt antud ja seadusega vastuolus
olevate õigusaktide kooskõlla viimiseks kehtivate seadustega;
6) teha direktorile ettekirjutusi riigieelarvest koolile eraldatud vahendite
ning kooli kasutuses või valduses oleva riigivara seaduslikuks ja otstarbekaks
kasutamiseks;
7) teha ministeeriumile, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või valla- või
linnavalitsusele ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste
parandamiseks või direktori distsiplinaarkorras karistamiseks.
(2) Oma ülesannete täitmisel on riiklik järelevalveorgan kohustatud:
1) olema hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja
usaldusväärsele teabele;
2) arvestama kooli õppe- ja kasvatustegevusele üldhinnangu andmisel kompleksse
analüüsi tulemusi.
§ 343. Riikliku järelevalve läbiviimine
(1) Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse kooli tegevust kompleksselt või üksikküsimustes.
(2) Riikliku järelevalve läbiviimise aja, kontrollimise kava ja riiklikku järelevalvet läbiviivad ametnikud kinnitab haridusminister või maavanem.
(3) Kontrollimise kestus ei tohi ületada kaht nädalat.
(4) Riikliku järelevalve läbiviimisest teavitatakse kooli direktorit, munitsipaalkooli puhul ka valla- või linnavalitsust, vähemalt 10 päeva enne kontrollimise algust, edastades neile kontrollimise kava. Üksikküsimuste kontrollimisest ei pea eelnevalt informeerima kooli direktorit ega munitsipaalkooli puhul vastavat valla- või linnavalitsust.
§ 344. Riikliku järelevalve tulemused
(1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse kontrollaktiga, kui kooli tegevust kontrolliti kompleksselt. Üksikküsimuste kontrollimine vormistatakse õiendiga. Kontrollakti või õiendi kinnitab haridusminister või maavanem.
(2) Kinnitatud kontrollakt või õiend edastatakse kooli direktorile ning munitsipaalkooli puhul vastavale valla- või linnavalitsusele 30 päeva jooksul kontrollimise lõpetamise päevast arvates.
(3) Maavanema kinnitatud kontrollakt või õiend edastatakse Haridusministeeriumile 10 päeva jooksul selle koolile edastamisest arvates.
(4) Riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutused on täitmiseks kohustuslikud ettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul.
(5) Kontrollakti või õiendiga mittenõustumisel on kooli direktoril õigus vaidlustada kontrollakt või õiend Haridusministeeriumis ühe kuu jooksul kontrollakti või õiendi kättesaamisest arvates.»
§ 13. 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«8. peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, MUNITSIPAAL- VÕI ERAOMANDISSE ANDMINE JA TEGEVUSE
LÕPETAMINE».
§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:
« § 351. Kooli munitsipaal- või eraomandisse andmine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus haridusministri ettepanekul anda luba riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmiseks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub likvideerimismenetluseta ja riigikool antakse munitsipaal- või eraomandisse koos kõigi tema õiguste, kohustuste, asjade ja muude õigushüvedega. Selle tulemusel moodustub munitsipaalkool või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega väljastatakse munitsipaal- ja erakoolile koolitusluba.
(3) Riigikooli võib anda munitsipaal- või eraomandisse, kui:
1) see on otstarbekas kutseharidussüsteemi arengu seisukohalt;
2) kooli juhtimine ning õppe- ja kasvatustegevus munitsipaal- või erakoolina
on tulemuslikum;
3) koolil on munitsipaal- või erakoolina paremad võimalused omandatava hariduse
kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse tingimuste
parandamiseks;
4) kool suudab munitsipaal- või erakoolina efektiivsemalt reageerida tööturu
nõuetele.
(4) Riigikooli võib anda eraõigusliku juriidilise isiku omandisse, mille üheks osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik või vald või linn.
(5) Riigikooli munitsipaalomandisse andmiseks esitab valla- või linnavolikogu, riigikooli eraomandisse andmiseks aga eraõigusliku juriidilise isiku vastav organ haridusministrile taotluse, mis peab sisaldama andmeid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmise kohta. Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise taotlusega taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile või erakoolile koolitusluba.
(6) Haridusminister otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ja õigusaktidega sätestatud koolitusloa saamise tingimused on täidetud.
(7) Vabariigi Valitsus annab loa riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, ja volitab haridusministrit sõlmima riigikooli munitsipaal- ja eraomandisse andmise kohta lepingut.
(8) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine sätestatakse vastavalt
valla- või linnavolikogu või eraõigusliku juriidilise isiku organi ja Vabariigi
Valitsuse volitusel haridusministri vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas
lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise kuupäev;
2) munitsipaalkooli või erakooli ülesanded;
3) õppekavad, mille alusel riigikooli õpilased jätkavad õpinguid munitsipaalkoolis
või erakoolis;
4) riigikooli õpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis
või erakoolis;
5) riigikooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord munitsipaalkoolis
või erakoolis töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel,
tingimustel ja korras;
6) riigikooli kasutuses oleva riigivara vallale või linnale või eraõiguslikule
juriidilisele isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega
sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
7) riigikooli asjaajamise vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele
isikule üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
8) riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisega kaasnevate võimalike
organisatsiooniliste ja eelarveliste, sealhulgas koolituskoha maksumusest
tulenevate küsimuste, ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate
küsimuste lahendamine.
(9) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmisel tagavad Haridusministeerium ja vald või linn või eraõiguslik juriidiline isik õpilastele võimaluse jätkata õpinguid munitsipaalkoolis või erakoolis samal või lähedasel erialal.
(10) Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmine toimub pärast õppeaasta lõppu. Riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.»
§ 15. Paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Käesoleva seaduse § 41 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
(7) Käesoleva seaduse § 33 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.»
II. Rakenduskõrgkooli seadust (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150; 102, 908; 2000, 54, 350; 78, 496) täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:
« § 51. Rakenduskõrgkooliga assotsieerunud kutseõppeasutused
(1) Rakenduskõrgkooliga võib assotsieeruda tema struktuuri mittekuuluv kutseõppeasutus, mis ja milles toimuv õpe vastab kutseõppeasutuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550; 2001, 3, 7; 18, 86) ja haridusministri määrusega kehtestatud nõuetele.
(2) Rakenduskõrgkooliga assotsieeruvale kutseõppeasutusele ja selles toimuvale õppele esitatavad nõuded kehtestab haridusminister määrusega.
(3) Kutseõppeasutuse assotsieerumiseks rakenduskõrgkooliga annab haridusministri
ettepanekul loa Vabariigi Valitsus, kui:
1) see on otstarbekas kutseharidus- ja regionaalpoliitika seisukohalt;
2) sellega kaasneb kutsekeskhariduse ja kutsekõrghariduse omandamise kvaliteedi
paranemine ning arendustegevus vastavas valdkonnas;
3) sellega kaasneb õppetegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse
ja muu õppemateriaalse baasi ühine ja efektiivne kasutamine;
4) sellega kaasneb kõrge kvalifikatsiooniga pedagoogide ja õppejõudude ühine
rakendamine õppetegevuse läbiviimisel;
5) sellega kaasneb koostöö õppetegevuse, sealhulgas õppepraktika läbiviimisel.
(4) Kutseõppeasutuse assotsieerumiseks rakenduskõrgkooliga sõlmivad rakenduskõrgkool, assotsieeruv kutseõppeasutus ja haridusminister lepingu, milles sätestatakse assotsieerunud kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli vahelised suhted, vastastikused õigused ja kohustused.»
III. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611) tehakse järgmised muudatused:
§ 16. Paragrahvi 5 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) riigi lasteaed-algkooli (algkooli osa), algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töö tasustamise aluste kehtestamine;».
§ 17. Paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punkt 6 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.»
IV. Keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326) § 51 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega õppegruppide lõpetajate eesti keele riigieksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridusminister.»
V. Seaduse tervikteksti avaldamine
Vabariigi Valitsusel korraldada kutseõppeasutuse seaduse tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
X.com