Haigus- või väsimusseisundi tuvastamise kord
Vastu võetud 17.07.2001 nr 241
Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 20 lõike 7 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus reguleerib haigus- ja väsimusseisundi tuvastamise korda.
§ 2. Haigus- või väsimusseisund
(1) «Liiklusseaduse» § 20 lõike 7 kohaselt ei tohi juht (edaspidi isik) olla sellises haigus- või väsimusseisundis (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» nõuete kõrvalekaldumatut täitmist.
(2) Liiklusohtlikeks haigusseisunditeks, mille esinemisel on
sõidukijuhtimine keelatud, loetakse:
1) nägemisvõime vähenemine
– korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa
nägeva silmaga alla 0,6;
2) horisontaalne vaateväli on kitsam
kui 120°;
3) tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või
moone, liigesejäikus või halvatus), välja arvatud «Liiklusseaduses» või
selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
4)
teadvusekadu;
5) raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse-
või käitumishäire;
6) juhtimisvõimet alandava või
halvava ravimi toime;
7) mootorsõiduki juhtimisõiguse eritingimuse
(mootorsõiduki juhtimisel prillide, kontaktläätsede kasutamine)
mittetäitmine.
§ 3. Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastaja
Liiklusohtlikku terviseseisundit võivad tuvastada:
1)
liiklusjärelevalvet teostav ametiisik (edaspidi ametiisik);
2)
arst.
2. peatükk
LIIKLUSOHTLIKU TERVISESEISUNDI TUVASTAMINE AMETIISIKU
POOLT
§ 4. Ametiisiku poolt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise üldnõuded
(1) Ametiisiku poolt isiku liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise juures peab viibima vähemalt üks tunnistaja. Tuvastamise kohta koostab ametiisik protokolli, mis võib olla ühendatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga.
(2) Ametiisik tuvastab järgmisi haigusseisundeid:
1)
nägemisvõime vähenemine juhiloale märgitud vastavate eritingimuste
(prillide, kontaktläätsede kasutamine) mittetäitmisel;
2)
juhtimist takistav raskekujuline nägemispuue;
3) juhtimist
takistav raskekujuline liikumispuue;
4) teadvusekadu;
5)
koordinatsioonihäired, häired aja, koha ja enda isiku tajus.
§ 5. Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise protokoll
Isiku liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisel ametiisiku poolt
koostatakse protokoll, milles märgitakse:
1) ametiasutuse nimi
ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
2) protokolli
koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus;
3) isiku
ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg);
4)
liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise kuupäev, kellaaeg ja koht;
5)
liiklusohtliku terviseseisundi visuaalsed tunnused (juhtimist segav
vigastus või puue, teadvusekadu, välised väsimuse tunnused jne);
6)
isiku seletus;
7) tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund või selle
puudumine;
8) isiku kinnitus tuvastamise tulemustega nõustumise ja
liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobumise
kohta;
9) protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik,
tunnistaja(d) ja uuritav isik. Kui uuritav isik keeldub protokolli
allkirjastamast, tehakse protokolli selle kohta vastavasisuline märge.
§ 6. Protokolli vaidlustamine
(1) Ametiisiku poolt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise võib isik vaidlustada viivitamata pärast talle käesoleva määruse §-s 5 nimetatud protokolli tutvustamist, nõudes liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamist arsti poolt käesoleva määruse 3. peatükis sätestatud korras.
(2) Liiklusohtliku terviseseisundi vaidlustamise korral on ametiisik kohustatud toimetama isiku tema nõudmisel haiglasse või ambulatoorset arstiabi osutava isiku juurde (edaspidi tervishoiuasutus) liiklusohtliku terviseseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks.
3. peatükk
LIIKLUSOHTLIKU TERVISESEISUNDI TUVASTAMINE ARSTI POOLT
§ 7. Üldnõuded
(1) Isiku toimetamisel tervishoiuasutusse tuvastab liiklusohtliku terviseseisundi arst.
(2) Arst teeb sõltumatu otsuse vastavalt isiku terviseseisundile ning oma teadmistele. Arst annab liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilisel tuvastamisel otsuse vastavalt käesoleva määruse §-s 10 nimetatud kohustuslikele formuleeringutele.
(3) Arstil on õigus valida iseseisvalt metoodika, mille alusel uurida liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse toimetatud isikut ja otsustada, kes viibivad liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise juures või samas ruumis.
(4) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub saatekirja väljastanud asutus.
(5) Kui isik toimetati tervishoiuasutusse tema nõudmisel ja tal tuvastati liiklusohtlik terviseseisund, esitatakse isikule arve tuvastamiskulude hüvitamiseks.
§ 8. Isiku tervishoiuasutusse toimetamise vormistamine
(1) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks toimetab ametiisik isiku tervishoiuasutusse.
(2) Isiku toimetamisel tervishoiuasutusse koostab ametiisik saatekirja,
kuhu märgitakse:
1) saatekirja koostamise kuupäev ja kellaaeg;
2)
saatekirja koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja
ametiasutus, kelle nimel ta tegutseb;
3) tervishoiuasutuse nimi;
4)
isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg);
5)
saatmise eesmärk;
6) muud vajalikud andmed.
§ 9. Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise vormistamine
(1) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tehtud arstliku läbivaatuse ja uuringute tulemused ning oma otsuse isikul haigus- või väsimusseisundi olemasolu kohta fikseerib arst liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis. Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise akt võib olla ühendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga.
(2) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis
märgitakse:
1) tervishoiuasutuse nimi, aadress, telefon;
2)
isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ja
isikut tõendav dokument;
3) saatekirja väljastanud asutus;
4)
läbivaatusele saabumise kuupäev ja kellaaeg;
5) läbivaatuse
põhjus;
6) läbivaatuse teostanud arsti ametikoht, ees- ja
perekonnanimi, läbivaatuse kuupäev ja kellaaeg;
7) isiku
välimus (riietus, vigastused, kehalised defektid, puuded) ja käitumine;
8)
nägemisvõime vastavus miinimumnõudele;
9)
horisontaalne vaateväli (käe liikumisega määratuna);
10)
isiku teadvuseseisund ja mälu viimaste tundide sündmuste kohta;
11)
isiku kaebused tervise suhtes;
12) ravimite tarvitamine isiku poolt
viimase 24 tunni vältel;
13) isiku vegetatiivsete reaktsioonide
kirjeldus, pulsisagedus ja vajadusel vererõhu väärtused, hingamissagedus
(kiirenenud, aeglustunud, normis);
14) artikulatsioonihäirete
olemasolu isikul;
15) isiku pupillide suurus ja reaktsioon valgusele,
nüstagmi olemasolu;
16) tasakaalu- ja koordinatsioonihäirete
olemasolu;
17) neuroloogiline või muu kliiniline leid,
neuroloogiliste või psüühiliste haiguste põdemine isiku anamneesis;
18)
isiksuse- või käitumishäired, äge psühhoos;
19)
isiku ütlused liiklusohtliku terviseseisundi esinemise kohta;
20)
muud olulised andmed (tuvastamisest keeldumine, tuvastamise takistamine
vms);
21) arsti otsus liiklusohtliku terviseseisundi esinemise kohta;
22)
märge isikule otsuse tutvustamise kohta.
(3) Lõike 2 punktides 8–18 nimetatud asjaolud märgitakse aktis vastavalt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise iseloomule.
(4) Akt koostatakse vähemalt kahes eksemplaris. Ametiisikule antakse akti originaal. Teist eksemplari säilitatakse tervishoiuasutuses 5 aastat.
(5) Isikul on õigus saada liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ärakiri.
(6) Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiiniline tuvastamine registreeritakse registreerimisraamatus, mida säilitatakse tervishoiuasutuses 10 aastat.
§ 10. Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise kohustuslikud formuleeringud
Arsti poolt liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamisel tehtud otsuse
kohustuslikud formuleeringud on järgmised:
1) liiklusohtlik
haigusseisund;
2) liiklusohtlik väsimusseisund;
3)
liiklusohtlikku terviseseisundit ei esine.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 11. Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise tagamine
Sotsiaalministeerium tagab liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise võimaluse tervishoiuasutustes ööpäevaringselt igas maakonnas.
| Peaminister Mart LAAR |
| Sotsiaalminister Eiki NESTOR |
|
Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA |
Facebook
Twitter