Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 67, 403

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» muutmine

Vastu võetud 17.07.2001 nr 250

Määrus kehtestatakse «Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576) § 7 lõike 1 punkti 3 ja § 37 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 9 138; 2000, 66, 427) kinnitatud «Üüri arvestamise korras» tehakse järgmised muudatused:

1) korra preambul sõnastatakse järgmiselt:

«Käesolev üüri arvestamise kord on kehtestatud «Elamuseaduse» (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576) § 7 lõike 1 punkti 3 ja § 37 lõike 2 alusel.»;

2) punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

« 2. Üürilepingu järgi on eluruumi üürileandjaks eluruumi omanik.»;

3) punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

« 5. Üürileandja võib võtta eraldi tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide (puukuur, pesuköök, kelder jne) ja abiruumide kasutamise eest. Kui nimetatud ruumid on koos eluruumiga üürilepingu esemeks, ei tohi nende kasutamise eest võetav tasu arvestatuna ruumide üldpinna 1 m2 kohta olla suurem eluruumi vastavast üürimäärast.»;

4) punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

« 6. Üüri sisse kuuluvad, kui üürilepingus ei sätestata teisiti, arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud ning üürilepingu esemeks olevate ruumide pindala osatähtsusele vastavad kulud, samuti tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna 1 m2 kohta:
1) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate abi(teenindus)hoonete (puukuur, pesuköök jms) ehituskonstruktsioonide hoolduseks ja remondiks;
2) kulud hoone ja selle juurde kuuluvate järgmiste tehnovõrkude, -seadmete ja -süsteemide hoolduseks ja remondiks:
hoonevälised tehnovõrgud (soojus-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja gaasivõrgud);
katlamaja;
soojussõlm;
küttesüsteem;
soojaveevarustussüsteem;
külmaveevarustussüsteem;
kanalisatsioonisüsteem;
elektrivarustussüsteem;
gaasivarustussüsteem;
suitsuärastus- ja tuletõrjesüsteemid;
muud tehnoseadmed ja süsteemid (teleantenn, fonolukk jne);
korstnad, ventilatsioonisüsteemid, prügišahtid;
üldkasutatavad veevõtukohad;
pliidid, ahjud ja suitsukäigud;
3) kulud üldkasutatavate ruumide ja kohtade (trepikojad, keldrid, pööningud, tehnilised korrused, pesuköögid, liftid, sanitaarsõlmed, terrassid, kuivkäimlad jms) hoolduseks ja remondiks;
4) kulud üldkasutatavate ruumide sanitaarpuhastuseks, kahjurputukate ja -näriliste tõrjeks ning hoone krundi või ümbruse korrashoiuks;
5) tasu üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse valgustuseks ning muuks üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest;
6) tasu hoone ja hoone juurde kuuluvate tehnoseadmete ja -süsteemide avariilise teenindamise ning kanalisatsioonisüsteemi ummistuste likvideerimise eest;
7) tasu prügiveo eest;
8) hoone halduskulud;
9) üürileandja kasum.»;

5) punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

« 7. Lisaks üürile peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa.»;

6) punkti 8 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

« 8. Üürileandja võib enne elamu renoveerimist üürnikuga sõlmitud vastava kirjaliku kokkuleppe alusel nõuda lisaks üürile elamu renoveerimiseks tehtud täiendavate investeeringute väljamaksmist.»;

7) punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

« 9. Eluruumi remondiks (sh renoveerimiseks) loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, mille tulemusel pikeneb eluruumi kasutusiga. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Eluruumi remondikulusid tuleb arvestada teistest kuludest eraldi «Raamatupidamise seaduses» (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) materiaalse põhivara arvestust reguleerivate sätete kohaselt.»;

8) korda täiendatakse punktidega 91 ja 92 järgmistes sõnastustes:

« 91. Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu elamiseks kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elanike ohutus eluruumi kasutamisel.

92. Tehnosüsteemide avariiks loetakse juhtumit, mille tagajärjel tekkiv olukord seab ohtu elamu üldseisundi või mis võib üürnikule või üürileandjale põhjustada olulise varalise kahju.»;

9) punkti 12 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:

«Üüriarvele tuleb märkida makseperioodil võetava üüri suurus ning muud maksed, võlgnevused ja viivised lahtikirjutatult järgmiselt:
1) Üür (eluruumi üldpinna 1 m2 kohta ja kokku):
hoolduskulud (arvestatud korra punkti 6 alapunktide 1, 2, 3 ja 6 alusel);
remondikulud (arvestatud korra punkti 6 alapunktide 1, 2 ja 3 alusel);
kulud sanitaarpuhastuseks ja korrashoiuks (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 4 alusel);
tasu üldotstarbeks kasutatava elektrienergia eest (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 5 alusel);
tasu prügiveo eest (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 7 alusel);
halduskulud (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 8 alusel);
üürileandja kasum (arvestatud korra punkti 6 alapunkti 9 ja punkti 10 alusel);
renoveerimiskulud, kui need on korra punkti 8 alusel arvestatud üüri sisse;
eluruumi üür kokku.
2) Tasu abiruumide kasutamise eest (üldpinna 1 m2 kohta ja kokku), kui üürileandja võtab seda korra punkti 5 alusel eraldi.
3) Muud maksed (arvestusühiku kohta ja kokku, sh käibemaks):
tasu soojusenergia eest kütteks;
tasu soojusenergia eest soojaveevarustuseks;
tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest;
tasu muude kommunaalteenuste (elektrienergiaga ja gaasiga varustamine jms) eest, kui neid teenuseid vahendab üürnikule üürileandja;
maamaks;
hoonekindlustus;
muud maksed kokku.
4) Maksed hoone renoveerimiseks investeeritud summa või selleks võetud laenu ja laenu  intresside katteks, kui need ei ole korra punkti 8 alusel sõlmitud üürileandja ja üürniku vahelise kokkuleppe kohaselt arvestatud üüri sisse.
5) Ettemaks.
6) Võlgnevus.
7) Viivised.
8) Tasumisele kuuluv summa kokku.»

Peaminister Mart LAAR

Majandusminister Mihkel PÄRNOJA

Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA

/otsingu_soovitused.json