Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 2001, 72, 443 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded Vastu võetud 28.08.2001 nr 288 Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234) § 26 lõike 3 ja § 261 lõike 1 alusel. 1. peatükk VEEKAITSENÕUDED VÄETISE- JA SÕNNIKUHOIDLATELE NING SILOLADUSTAMISKOHTADELEJA MINERAALVÄETISTE, SÕNNIKU NING SILOMAHLA HOIDMISE NÕUDED § 1. Mineraalväetis Käesolevas määruses käsitatakse mineraalväetisena «Väetiseseaduse» (RT I 1997, 93, 1563; 2001, 50 283) tähenduses mineraalväetist ja melioranti. § 2. Veekaitsenõuded tahke mineraalväetise hoidlatele (1) Tahke mineraalväetise hoidla väetisega kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema lekkekindlad ning nende ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel. (2) Tahke mineraalväetise hoidla peab olema ehitatud nii, et väetis ei satuks sademete või tuule mõjul keskkonda. (3) Tahke mineraalväetise hoidla valdaja peab kasutama tavalisi abinõusid kõrvaliste isikute ning loomade hoidlasse sattumise vältimiseks. Tavalisteks abinõudeks loetakse suletud ja lukustatud uksi ning hoidlahoone seisukorda, mis ei võimalda inimestel pääseda hoidlasse abivahendeid kasutamata. (4) Väljaspool tahke mineraalväetise hoidlat tohib tahket mineraalväetist hoida niiskuskindlates kottides pakendatuna või puistena veekindlal alusel ja kaetuna mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. § 3. Veekaitsenõuded vedela mineraalväetise hoidlatele (1) Lenduvate vedelate mineraalväetiste hoidla peab olema õhukindlalt suletav ja valmistatud rõhkutaluvatest ning vedela mineraalväetise suhtes vastupidavast materjalist. (2) Vedela mineraalväetise hoidla mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis mahuti lekke korral hoiab ära väljavoolava vedela mineraalväetise laialivalgumise. (3) Juhul kui lõikes 3 nimetatud piirde rajamine pole võimalik, tuleb rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne suurima mahuti mahuga. (4) Vedela mineraalväetise hoidla peab olema ümbritsetud aiaga, mis väldib kõrvaliste isikute ning loomade hoidlasse pääsemise. § 4.  Sõnnik, sõnniku liigid ja virts (1) Käesolevas määruses käsitatakse sõnnikuna «Väetiseseaduse» tähenduses tahesõnnikut, poolvedelat sõnnikut ja vedelsõnnikut. (2) Virtsana käsitatakse loomade vedelaid väljaheiteid koos sõnnikust väljanõrgunud vedelikega. (3) Sügavallapanusõnnikuna käsitatakse loomapidamishoones küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikut, millest ei eraldu virtsa. § 5. Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele (1)  Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. (2) Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud. (3) Nitraaditundlikul alal asuv sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel. (4) Sõnnikuhoidla valdaja peab võtma kasutusele abinõud tagamaks, et kõrvalised isikud või loomad ei pääseks hoidlasse. § 6. Sõnniku hoidmine põllul (1) Sõnnikuaunana käsitatakse «Veeseaduse» tähenduses käesolevas määruses kehtestatud nõuete kohaselt hoitavat sõnnikut. (2) Sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga. (3) Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. (4) Sõnnikuaun peab olema veekogust või allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m. § 7. Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele (1) Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad. (2) Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse. (3) Silo ladustamisel maa peale tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks põhukihti paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise. (4) Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta. (5) Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse. § 8. Rullsilo hoidmine põllul Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine. 2. peatükk MINERAALVÄETISE KASUTAMISE NÕUDED § 9. Mineraalväetise vedu (1) Mineraalväetise veol peab vedaja hoidma ära mineraalväetise keskkonda sattumise. (2) Pakendamata mineraalväetise veol peab väetis olema kaitstud sademete ja tuule eest. § 10. Mineraalväetisega väetamine (1) Mineraalväetistega antavate taimetoiteelementide kogus ei tohi ületada kogust, mis on vajalik mullas sisalduvate toitainete tasakaalu säilimiseks, arvestades väetatavate taimede toitainete vajadust, saagikust, külvikordi, mulla omadusi ja muid väetamisel tähtsust omavaid tegureid. (2) Mineraalväetisega võib aastas haritava maa hektari kohta anda lämmastikku mitte rohkem kui määruse lisas sätestatud koguses, sõltuvalt kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist. (3) Mineraalväetist ei tohi külvata lumele ja külmunud maale. (4) Mineraalväetist ei tohi külvata lennukilt. 3. peatükk SÕNNIKU KASUTAMISE NÕUDED § 11.  Sõnnikuvedu Sõnnikuveol peab vedaja ära hoidma sõnniku keskkonda sattumise. § 12.  Sõnnikuga väetamine (1) Sõnnikut ei tohi laotada lumele ja külmunud maale. (2) Üle 300 loomühiku loomi pidav isik (edaspidi loomapidaja), kes kasutab loomapidamishoones vedelsõnnikutehnoloogiat, koostab enne vedelsõnniku laotamist vedelsõnniku laotamisplaani, milles näidatakse laotatav vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, laotatava ala põhjavee kaitstus, laotataval alal asuvad pinnaveekogud ja veehaarded. (3) Vedelsõnniku laotamisplaani kinnitab enne vedelsõnniku laotamist keskkonnateenistus. Vedelsõnniku laotamisplaan kinnitatakse kolme aasta kohta. Vedelsõnniku koguse suurenemise puhul taotleb loomapidaja laotamisplaani muudatuse tegemist või esitab kinnitamiseks uue plaani. Loomapidaja peab laotamisplaani säilitama üks aasta pärast vedelsõnniku laotamisaega. 4. peatükk SILOMAHLA KASUTAMISE NÕUDED § 13. Silomahla laotamine (1) Silomahla laotamisel tuleb silomahl segada veega vahekorras 1:1. (2) Veega segatud silomahla võib ühe hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas. (3) Silomahla ei tohi laotada lumele ja külmunud maale. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 14. Määruse rakendamine (1) Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel oleva loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle 5 loomühiku loomi ja see asub nitraaditundlikul alal, tuleb § 5 lõiked 1, 2 ja 3 täita 1. jaanuariks 2006. a. (2) Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel oleva loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle 100 loomühiku loomi ja see asub väljaspool nitraaditundlikku ala, tuleb § 5 lõiked 1 ja 2 täita 1. jaanuariks 2006. a. (3) Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel oleva loomakasvatushoone juurde, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ja see asub väljaspool nitraaditundlikku ala, tuleb § 5 lõiked 1 ja 2 täita 1. jaanuariks 2010. a. § 15. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. 1 Euroopa Ühenduse direktiiv 91/676/EMÜ Vee kaitsmise kohta reostuse vastu, mille põhjustavad põllumajanduslikest allikatest pärit nitraadid (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1) Majandusminister peaministri ülesannetes Mihkel PÄRNOJA Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded» lisa MINERAALVÄETISTEGA AASTAS HARITAVA MAA HEKTARI KOHTA LUBATUD LÄMMASTIKU KOGUSED SÕLTUVALT KASVATATAVAST KULTUURIST JA PLANEERITAVAST SAAGIST Kultuur Planeeritav saak t/ha Lämmastiku kogus kg/ha SUVITERAVILI Suvinisu 2,5 70   3,0 90   3,5 110*   4,0** 120* Oder 2,5 65   3,0 85   3,5 95   4,0** 100* Oder allakülviga   50 Õlleoder   80 Kaer 2,5 65   3,0 70   3,5 75   4,0** 80 TALITERAVILI Talirukis 2,5 60   3,0 80   3,5 90   4,0** 100* Talinisu 2,5 70   3,0 90   3,5 110*   4,0** 120* KARTUL     söögiks   100 Söödaks ja tööstusele   130 SÖÖDAJUURVILJAD     Söödapeet   130 Söödakaalikas   120 MUUD KULTUURID     Suviraps   120 Suvirüps   80–100 Hernes, segavili, segatis   0 Kitsehernes   30*** Mais   120–150 Lina   40 *  nii suure lämmastikunormi korral tuleb lämmastikväetist anda jaotatult; **  lämmastiku norme tuleb suurendada vastavalt 20 kg võrra enamsaagi iga 1000 kg kohta hektarile; ***  lämmastiku norm käib külviaja kohta, kasvuajal lämmastikväetist ei anta. Keskkonnaminister Heiki KRANICH