Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 29.08.2001

I. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375) § 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.»

II. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 3. (1) Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed on:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass;
4) gümnaasium – 10.–12. klass.

(2) Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava kehtestab haridusminister määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastava riikliku õppekava alusel koostab kool oma õppekava. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(4) Usuõpetus on mittekonfessionaalne. Kool on kohustatud usuõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.»

§ 2.  Paragrahvi 12 lõike 3:

1) punktis 1 asendatakse sõna «nimi» sõnaga «nimetus»;

2) punkti 8 täiendatakse pärast sõna «ümberkorraldamise» sõnaga «, ümberkujundamise».

§ 3. Paragrahvi 15 lõikest 5 jäetakse välja sõnad «hälvikute eriklasside,».

§ 4.  Paragrahvi 27:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Õpitulemuste välishindamine on põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatuse hindamine riigi tasandil. Õpitulemuste välishindamine toimub riigieksamite, põhikooli lõpueksamite ja üleriigiliste tasemetööde kaudu. Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsi alused kehtestab haridusminister määrusega.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 27¹ järgmises sõnastuses:

« § 27¹. (1) Klassitunnistus ja õpinguraamat on dokumendid, mille kaudu kool teavitab õpilast ja lapsevanemat (eestkostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul. Klassitunnistusele ja õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed:
1) kooli nimetus ja klass;
2) õpilase ees- ja perekonnanimi;
3) õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul;
4) käitumise ja hoolsuse hinded õppeveerandi, poolaasta või kursuse ja õppeaasta lõpul;
5) andmed täiendavale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikursust kordama jätmise kohta.

(2) Klassitunnistus ja õpinguraamat kinnitatakse kooli direktori ja klassijuhataja allkirjade ning kooli pitseriga.

(3) Klassitunnistus on üheks õppeaastaks, õpinguraamat kolmeks õppeaastaks (üheks kooliastmeks).

(4) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.»

§ 6. Paragrahvi 29:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega.»;

2) lõikes 3 asendatakse sõnad «põhikooli ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega lõpueksamite» sõnadega «põhikooli lõpueksamite»;

3) lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Haridusministri määratud isik annab riigieksamimaterjalid üle maavanema määratud isikule, kes annab materjalid üle kooli direktorile riigieksami toimumise päeval.»;

4) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite ettevalmistamiseks luuakse komisjonid, kelle ülesanne on töötada välja riigieksamite ning põhikooli lõpueksamite ülesanded ning nende hindamisjuhendid. Riigieksameid ja põhikooli lõpueksameid ettevalmistavate komisjonide töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja komisjonide koosseisud käskkirjaga.»;

5) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Iga õppeaine riigieksamitöid hindab eraldi komisjon. Riigieksamitöid hindavate komisjonide töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja komisjonide koosseisud käskkirjaga.»;

6) lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Apellatsioonikomisjoni töökorra kinnitab haridusminister määrusega ja koosseisu käskkirjaga.»

§ 7. Paragrahvi 38 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor (juhataja) vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor (juhataja) töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

(2) Õpetajate, direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor (juhataja) konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kinnitab kooli hoolekogu (nõukogu) direktori (juhataja) ettepanekul.»

§ 8. Paragrahvi 44¹ täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

« (4) Teised vallad või linnad katavad munitsipaalkooli tegevuskulud valla- või linnavalitsuse esitatud arvete alusel. Vastavad vallad või linnad lepivad kokku munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise korras. Kokkuleppe mittesaavutamisel osalevad teised vallad või linnad munitsipaalkooli tegevuskulude katmises Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(5) Munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arve tasumise kohustusest.

(6) Kui teised vallad või linnad ei osale munitsipaalkooli tegevuskulude katmises, on maavanemal õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek vähendada katmata tegevuskulude ulatuses sellele valla- või linnaeelarvele riigieelarvest tehtavaid ülekandeid, et kompenseerida nende vahendite arvel munitsipaalkooli tegevuskulude katmata osa.»

§ 9.  IX peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«IX peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE».

§ 10. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 49. (1) Riigikooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358) alusel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Riigikooli korraldab ja kujundab ümber Haridusministeerium. Munitsipaalkooli korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Kooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(3) Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;
2) finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud;
3) ümberkorraldused haridussüsteemis;
4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.

(4) Koolide ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb koolide ühinemises või jagunemises. Koolid ühinevad või jagunevad järgmiselt:
1) koolid ühendatakse üheks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus kool;
2) kool liidetakse teise kooliga ja liidetav kool lõpetab tegevuse;
3) kool jaotatakse vähemalt kaheks kooliks ja jagunev kool lõpetab tegevuse;
4) kool eraldatakse teisest koolist, selle tulemusena moodustatakse uus kool ja säilib esialgne kool.

(5) Kooli ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 nimetatud kooli liigi muutmine.

(6) Kooli ümberkorraldamine või ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

(7) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud munitsipaalkoolile taotletakse koolitusluba.»

§ 11. Paragrahvi 49¹:

1)  lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Kooli tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, kooli, lapsevanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.»;

2)  lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahvi 53³:

1) senine tekst loetakse lõikeks 1;

2) täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Tegutsevate koolide põhimäärused viiakse vastavusse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktiga 8 ja §-ga 49 2002. aasta 1. septembriks.»

III. Erakooliseaduse (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255; 95, 611) § 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Erakooli õppekava peab vastama:
1) koolieelsel lasteasutusel – alushariduse raamõppekavale;
2) lasteaed-algkoolil – lasteaia osas alushariduse raamõppekavale ja algkooli osas põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
3) algkoolil, põhikoolil ja gümnaasiumil – põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevusele ja ainete õpitulemustele;
4) kutseõppeasutusel – kutse-, eri- või ametiala riiklikule õppekavale;
5) kõrgkoolil ja ülikoolil – kõrgharidusstandardile;
6) huvialakoolil – üleriigilisele raamõppekavale, kui see on kehtestatud;
7) erikoolil – põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale või põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale.»

IV. Koolieelse lasteasutuse seaduses (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611) tehakse järgmised muudatused:

§ 13. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna «nimi» sõnaga «nimetus».

§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 9¹ järgmises sõnastuses:

« § 9¹. Arengukava

(1) Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava.

(2) Arengukavas määratakse:
1) lasteasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad;
2) tegevuskava kolmeks aastaks;
3) arengukava uuendamise kord.

(3) Arengukava kinnitamine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras.»

§ 15. 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«7. peatükk
LASTEASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE».

§ 16. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Lasteasutuse ümberkorraldamine ja ümberkujundamine

(1) Lasteasutuse korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridusministeeriumi, maavanemat, lasteasutust ja vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või ümberkujundamise tähtaega.

(2) Lasteasutuse ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb lasteasutuste ühinemises või jagunemises. Lasteasutused ühinevad või jagunevad järgmiselt:
1) lasteasutused ühendatakse üheks lasteasutuseks, kusjuures ühendatavad lasteasutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteasutus;
2) lasteasutus liidetakse teise lasteasutusega ja liidetav lasteasutus lõpetab tegevuse;
3) lasteasutus jaotatakse vähemalt kaheks lasteasutuseks ja jagunev lasteasutus lõpetab tegevuse;
4) lasteasutus eraldatakse teisest lasteasutusest, selle tulemusena moodustatakse uus lasteasutus ja säilib esialgne lasteasutus.

(3) Lasteasutuse ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud lasteasutuse liigi muutmine.

(4) Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud lasteasutusele taotletakse koolitusluba.»

§ 17. Paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Lasteasutuse tegevuse lõpetamine toimub käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud korras.»

§ 18. Paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Tegutseva lasteasutuse arengukava kinnitatakse hiljemalt 2002. aasta 1. septembriks.»