Teksti suurus:

Politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 85, 511

Politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 11.10.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 23. oktoobri 2001. a otsusega nr 9

I. Politseiteenistuse seaduses (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

§ 1. Paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Sisekaitseakadeemia politseieriala professor kuulub politseiametnike 8. ametiastmesse, dotsent 7. ametiastmesse, lektor 6. ametiastmesse ja õpetaja 5. ametiastmesse.»

§ 2. Seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:

« § 71. Politseikadett

Politseiõppeasutuse õpilane ja Sisekaitseakadeemia politseieriala üliõpilane on politseikadetid.»

§ 3. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Politseikadeti õppepraktikat juhendavale politseiametnikule võib maksta lisatasu kuni 5 protsenti juhendava politseiametniku palgaastme palgamäärast iga juhendatava kohta.»

§ 4. Paragrahvis 21:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 21. Toetus politseiametniku hukkumise, püsivalt töövõimetuks tunnistamise, haigestumise ja talle kehavigastuse tekitamise korral»;

2) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis püsivalt töövõimetuks tunnistatud politseiametnikule makstakse ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa politseiteenistusest vabastamist, – tema ühe aasta palga ulatuses;
2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa politseiteenistusest vabastamise, – tema kahe aasta palga ulatuses;
3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

(4) Politseiametnikule, kellele teenistuskohustuste täitmisel või seoses teenistusega politseis tekitati terviserikkega kehavigastus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, makstakse ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.»

§ 5. Seadust täiendatakse §-dega 211, 212 , 213 ja 214 järgmises sõnastuses:

« § 211. Politseiametniku pension

(1) Politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

(2) Politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud vanuse, tervisliku seisundi või koosseisude koondamise tõttu ning on teenistusest vabastamise päevaks saanud 55-aastaseks ja kelle üldine pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž on vähemalt 25 aastat, millest 12 aastat ja 6 kuud on teenitud politseiametnikuna, on õigus saada politseiametniku pensioni 30 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

(3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimaalselt kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast.

(4) Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi politseiametniku pensioni suurus, sõltumata tema üldisest politseiteenistuse staažist ja vanusest, on alates tema teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti tema viimasest ametipalgast.

(5) Kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates ametipalga muutumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(6) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260) § 57 alusel.

(7) Politseiametniku pensioni ei maksta politseiametniku ametikohal töötamise korral. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses, sõltumata sissetuleku suurusest.

(8) Politseiametniku pension määratakse eluajaks.

(9) Politseiametnikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele käesolevas seaduses või teistes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse üks riikliku pensioni liik tema valikul.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku pensionile ei teki õigust politseiametnikul, kes on teenistusest vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud politseiametniku pensionile ei teki õigust politseiametnikul, kes on politseiteenistusest vabastatud teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest või joobnuna teenistuses viibimise eest.

§ 212. Politseiteenistuse staaž

(1) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal.

(2) Politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse samuti käesoleva paragrahvi punktides 1–4 nimetatud teenistuse või õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal:
1) õppimise aeg politseiõppeasutuses;
2) teenistuse aeg Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana ja uurimisala juhtivtöötajana (peadirektor, peadirektori asetäitja, uurimisnõunik, uurimisbüroo direktor, abidirektor, uurimisosakonna juhataja, uurimisala peaspetsialist, uurija);
3) tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes;
4) teenistusaeg teiste riikide siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel.

(3) Teenistuse aeg enne 1992. aasta 1. juulit kohtunikuna, prokurörijärelvalve töötajana või eeluurimisorgani uurimisala töötajana arvatakse politseiteenistuse staaži hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, kui sellelt ametikohalt asuti teenistusse politseiametniku ametikohale või kui sellele järgnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 sätestatud teenistuse või õppimise aeg ja teenistus politseiametniku ametikohal.

(4) Politseiteenistuse staaži hulka arvestatakse teenistuse aeg politseiametnikuna alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

§ 213. Politseiametniku töövõimetuspension

(1) Politseiametnikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime haiguse või vigastuse tõttu, mis tekkis seoses teenistusülesannete täitmisega või politseiametniku poolt kuriteo tõkestamisel, tekib õigus politseiametniku töövõimetuspensionile püsiva töövõimetuse tekkimise päevast alates.

(2) Politseiametniku töövõime kaotuse protsent, selle tekkimise aeg ja põhjused tuvastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) sätestatud korras.

(3) Politseiametniku töövõimetuspension on täieliku püsiva töövõimetuse korral 100 protsenti politseiametniku viimasest ametipalgast. Osalise püsiva töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi politseiametniku viimasest ametipalgast. Politseiametnikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata.

(4) Kui muutub püsiva töövõime kaotuse protsent või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse politseiametniku töövõimetuspension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(5) Kui politseiametnikul on tema töövõimetuks tunnistamise päevaks politseiametniku pensioni määramiseks nõutav staaž, määratakse tema soovil talle politseiametniku töövõimetuspension politseiametniku pensioni suuruses.

(6) Kui politseiametniku töövõimetuspensioni saav politseiametnik tunnistati töövõimetuks enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist, jätkatakse talle sellesse ikka jõudmisel senise pensioni maksmist eluaegselt, kohaldades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud pensioni ümberarvutamise korda.

(7) Politseiametniku töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

(8) Politseiametnikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele käesolevas seaduses või teistes seadustes sätestatud riiklikule pensionile, määratakse üks riikliku pensioni liik tema valikul.

§ 214. Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni taotlemine, määramine ja maksmine

(1) Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni taotlemisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 sätteid.

(2) Politseiametniku pension ja politseiametniku töövõimetuspension määratakse vastavale pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensionitaotlus esitati kolme kuu jooksul, arvates pensionile õiguse tekkimisest. Teistel juhtudel määratakse politseiametniku pension ja politseiametniku töövõimetuspension alates pensioni taotlemise päevast. Pensioni määramisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 37 sätteid.

(3) Politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(4) Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku pensioni ja politseiametniku töövõimetuspensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

(5) Käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamiseks, määramiseks, ümberarvutamiseks ja maksmiseks on Vabariigi Valitsusel või tema määratud pädeval ministril õigus anda määrusi.»

§ 6. Paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) kuuluda äriühingu juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse.»

§ 7. Paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Politseiametnik, politseikadett ja politseiõppeasutuse lõpetanu on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitamisele või välisriigis korraldatud täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta:
1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud või täiendusõppe;
2) vabastati politseiteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) vabastati politseiteenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
4) vabastati politseiteenistusest oma algatusel;
5) arvati välja politseiõppeasutusest õppetööst mahajäämuse või mitterahuldava õppeedukuse tõttu või distsiplinaarsüüteo eest;
6) keeldub pärast kooli lõpetamist politseiteenistusse asumisest.»

§ 8. Paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) on teenistusest vabastatud oma algatusel seoses püsiva töövõimetuse või vajadusega hooldada püsiva töövõimetuse või puudega perekonnaliiget.»

§ 9. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 39. Ergutused

(1) Politseinikule kohaldatavad ergutused on:
1) tänu avaldamine;
2) rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4) autasustamine aukirjaga;
5) autasustamine nimelise relvaga;
6) autasustamine politsei teeneteristiga.

(2) Politsei teeneteristi liigid ja kirjelduse, teeneteristiga autasustamise tingimused ning teeneteristi kandmise korra kehtestab siseminister määrusega.

(3) Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute autasustamisel, kes ei ole politseiametnikud.»

§ 10. Paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 49. Politseiteenistusest vabastamine piirvanuse tõttu

(1) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni järgmise piirvanuseni:
1) noorem- ja vanempolitseiametnikuna – kuni 55-aastaseks saamiseni;
2) kõrgema politseiametnikuna – kuni 60-aastaseks saamiseni.

(2) Politseiametnik vabastatakse politseiteenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud piirvanuse täitumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

(3) Politseiametnik võib olla politseiteenistuses kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumiseni Politseiameti või Kaitsepolitseiameti juhi loal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud politseiametnik vabastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniea saabumisel.»

§ 12. Paragrahvis 51:

1) lõikes 2 asendatakse sõnad «2000. aasta 1. juuliks» sõnadega «2002. aasta 31. detsembriks»;

2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

« (6) Isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991. aasta 1. märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele.

(7) Isikul, kes töötab politseiametniku ametikohal ja saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud tingimustele.

(8) Põhjendatud taotluse korral arvutatakse varem määratud riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. Kui isik jätkab teenistust politseiametnikuna, arvutatakse tema riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks alates tema politseiteenistusest vabastamisele järgnevast päevast.»

§ 13. Seaduse tekstis asendatakse sõnad «Eesti Riigikaitse Akadeemia» sõnaga «Sisekaitseakadeemia» vastavas käändes.

II. Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756; 2001 7, 17; 65, 377) § 115 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Politseikadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, kui ta viibib õppepraktikal või kui ta kaasati või ta asus oma initsiatiivil või kannatanu palvel politseiametniku ülesannete täitmisele.»

III. Käesoleva seaduse § 5 ja § 12 punkt 2 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

/otsingu_soovitused.json