Teksti suurus:

Lennundusseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 87, 525

Lennundusseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.10.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 5. novembri 2001. a otsusega nr 14

I. Lennundusseaduses (RT I 1999, 26, 376) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eesti õhuruumi kasutamist korraldab Lennuamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviil- ja riiklikus lennunduses tagavad sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavad ettevõtjad.»

§ 2. Paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Teede- ja sideminister kehtestab 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (RT 1992, 6, 85; RT II 2000, 2, 12) ja 1990. aasta Küprose ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe (RT II 2000, 2, 13) rakendamiseks:
1) ühtsetes lennundusnõuetes kasutatavad mõisted ja lühendid;
2) nõuded lennukitele, tiivikõhusõidukitele, nende mootoritele, abimootoritele, propelleritele, lennuki lennusimulaatoritele ning lennu- ja navigatsiooniprotseduuride treeningvahenditele;
3) nõuded õhusõiduki minimaalvarustusele ning varustusele lendamiseks erinevates ilmastikutingimustes;
4) tehnilised nõuded õhusõiduki seadmetele ja varustusele;
5) käesoleva lõike punktides 2–4 loetletud nõuetele vastavuse tõendamise korra.»

§ 3. Paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Registrisse kantakse teave:
1) õhusõiduki, selle omaniku ja käitaja ning seda teavet puudutavate muutuste kohta;
2) õhusõidukile seatud pandiõiguste kohta.»

§ 4. Paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 23. Lennunduslubade kohustuslikkus

(1) Õhusõiduki lennundustehnilise töötaja, lennuliikluse lennujuhi ja -informaatori, lendude korraldaja ning käesoleva seaduse § 27 lõikes 21 määratletud lennumeeskonna liikmena (edaspidi lennundusspetsialistid) on lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv ja Eestis tunnustatud lennundusluba.

(2) Eesti õhusõidukit võib ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on Eestis väljaantud või välisriigis väljaantud ja Eestis tunnustatud kehtiv lennundusluba. Välisriigi õhusõidukit võib Eestis ärilistel eesmärkidel käitada isik, kellel on selles välisriigis väljaantud või selles välisriigis tunnustatud kehtiv lennundusluba.

(3) Lennundusspetsialistide atesteerimist, lennunduslubade väljaandmist ja välisriigis väljaantud lennunduslubade tunnustamist ning nende kohta arvestuse pidamist teostab Lennuamet.»

§ 5. Paragrahvis 24:

1) lõige 1 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirja kehtestab teede- ja sideminister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I sätestatud nõuetest.»

§ 6. Seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:

« § 241. Lennundusspetsialistide terviseseisund ja terviseuuringud

(1) Lennundusspetsialistide ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud koolitusele asuvate isikute terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervisenõuetele ja seda tõendab sellekohane tervisetõend.

(2) Lennundusspetsialistide tervisenõuded, terviseuuringute loetelu ja mahu ning arstliku läbivaatuse, selle sageduse ning eriarsti otsuse tegemise korra kehtestab sotsiaalminister.

(3) Tervisetõendi vormistab ja väljastab lennundusloa taotlejale või käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud koolitusele asujale enne tööle või koolitusele asumist ning perioodiliselt lennundusspetsialistidele eriarsti otsuse alusel Lennuameti töötervishoiuarst.

(4) Järelevalvet lennundusspetsialistide terviseuuringute kvaliteedi üle teostatakse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (RT I 2001, 50, 284).»

§ 7. Paragrahvis 27:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Õhusõiduki meeskonnaliige on isik, kelle õhusõiduki omanik või valdaja on määranud täitma töökohustusi õhusõiduki pardal lennuülesande täitmise ajal.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Lennumeeskonna liige on kehtivat lennundusluba omav õhusõiduki meeskonnaliige, kelle kohustuseks on õhusõiduki käitamisega seotud tegevus lennuülesande täitmise ajal.»

§ 8. Paragrahvi 28 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või valdaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.

(2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.»

§ 9. Paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kõik väljaspool lennuvälja lähiümbrust asuvaid maapinnast üle 45 m kõrguseid ehitisi hõlmavad detailplaneeringud ja selliste ehitiste ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Lennuametiga lennuohutusalase hinnangu ja vajaduse korral lennuohutust puudutavate tingimuste saamiseks. Maapinnast üle 100 m kõrguste ehitiste puhul on Lennuametil õigus nõuda valminud ehitise asukoha ja kõrguse mõõdistamist ehitise omaniku kulul.»

§ 10. Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Lennuettevõtja sertifikaat peab olema ka nendel isikutel, kes teevad õhusõidukilt või õhusõidukiga tasu eest töid, mis ei ole käsitatavad reisijate, posti ja/või lasti veona.»

§ 11. Paragrahvis 47:

1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Otsingutöid lennuõnnetuse korral korraldab maismaal ja siseveekogudel, sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Piirivalveamet.

(3) Päästetöid lennuõnnetuse korral korraldab maismaal ja siseveekogudel Päästeamet, sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Piirivalveamet.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Otsingu- ja päästetöödel lennuväljade piirkonnas raadiusega kuni 5 meremiili on Piirivalveameti ja Päästeameti korraldusel kohustatud osalema ka lennuväljade valdajad ja sertifitseeritud lennuliiklusteenistused. Tekkinud kulude hüvitamine toimub vastavalt päästeseadusele (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283).»

§ 12. Paragrahvis 48:

1) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Eesti territooriumil või õhuruumis toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise korraldamiseks moodustab Vabariigi Valitsus sõltumatu alalise struktuuriüksuse (edaspidi uurimisüksus) Teede- ja Sideministeeriumis.

(4) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid teede- ja sideministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimiskomisjonile või eksperdile vajalikku kaasabi.»

§ 13. Paragrahvid 49 ja 50 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 49. Teabe ja tõendite tagamine

(1) Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Uurimiskomisjonil või eksperdil on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.

(2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada uurimiskomisjoni või eksperdi loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.

(3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vara, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseile, uurimisüksusele või eksperdile, kes peavad võtma meetmeid vara säilitamiseks.

§ 50. Uurimisaruanne

Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus uurimisaruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse või -intsidendi iseloomule ja raskusastmele ning mis avalikustatakse. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on lennuohutusalased soovitused. Uurimisaruandeid kasutab Lennuamet lennuohutuse tagamise meetmete väljatöötamisel.»

§ 14. Paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lennuliikluse juhtimise teenuse osutajal on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, mille käitaja ei ole tasunud varasema lennuliikluse juhtimise teenuse eest, kui sellega ei seata ohtu inimeste elu ja tervist ega tekitata kahju keskkonnale ega kolmandatele isikutele.»

§ 15. Paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusliku kindlustuse lepingud sõlmitakse kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359) §-s 6 sätestatud korras.»

II. § 16. Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json