Teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise piirmäär ja kord
Vastu võetud 06.11.2001 nr 338
Määrus kehtestatakse « Julgeolekuasutuste seaduse» (RT I 2001, 7, 17) § 18 lõike 2 alusel.
1. peatükk
VARALISE KAHJU HÜVITAMISE ALUSED
§1. Vastavalt «Julgeolekuasutuste seaduse» § 18 lõikele 1 hüvitab teenistusülesande täitmise käigus julgeolekuasutuse ametnikule või tema perekonnaliikmele (edaspidi kannatanu) tekitatud otsese varalise kahju riik.
§2. Varalise kahju hüvitamise aluseks on avaldus ja teenistusjuurdluse kokkuvõte.
§3. Varaline kahju hüvitatakse kannatanu kirjaliku
motiveeritud avalduse alusel, milles peab olema:
1) kannatanu ees- ja
perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elu- ja töökoht.
Juhul kui kannatanuks on julgeolekuasutuse ametniku perekonnaliige,
esitatakse ka andmed tema kuulumise kohta julgeolekuasutuse ametniku
perekonda;
2) hävinud, kadunud või rikutud vara nimetus, liik,
soetusaasta, soetushind ning selle arvatav harilik väärtus vara
hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval. Vara rikkumise korral
märgitakse selle jääkväärtus;
3) näidatud
põhjuslik seos varalise kahju tekkimise ja julgeolekuasutuse ametniku
teenistusülesande täitmise vahel;
4) avalduse esitamise
kuupäev ja avalduse esitaja allkiri.
§4. Avaldusele lisatakse varalise kahju tekitamist ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Kui sama kahju on osaliselt või täielikult hüvitatud muudest allikatest, peab kannatanu avaldusele lisama muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavad dokumendid.
§5. Avaldus esitatakse julgeolekuasutusele, mille koosseisu kuulus julgeolekuasutuse ametnik temale või tema perekonnaliikmele varalise kahju tekitamise ajal (edaspidi asutus).
§6. Kui avaldus ei vasta nõuetele või selle juurde pole lisatud nõutavaid dokumente, teatab asutus sellest kannatanule ühe nädala jooksul ning määrab puuduvate andmete või dokumendi esitamise tähtaja. Kui nimetatud puudused ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud, jäetakse avaldus ilma käiguta asutuse juhi motiveeritud otsusel. Asutuse juhi otsusest teavitatakse kannatanut kirjalikult ühe nädala jooksul avalduse käiguta jätmise otsuse tegemise päevast arvates.
§7. Avalduses märgitud asjaolude kontrollimiseks viiakse läbi teenistusjuurdlus, mille käigus kontrollitakse avalduses nimetatud asjaolusid ning vajaduse korral määratakse ekspertiis kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks.
§8. Teenistusjuurdluse määrab asutuse juht, kes ühtlasi määrab ka juurdlust teostava ametiisiku. Teenistusjuurdlus peab olema läbi viidud ühe kuu jooksul avalduse saamisele järgnevast päevast arvates. Teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitab asutuse juht.
§9. Teenistusjuurdluse kokkuvõttes võetakse seisukoht avalduse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ning esitatakse arvestused hüvitamisele kuuluva varalise kahju summa osas. Teenistusjuurdluse kokkuvõte peab olema motiveeritud ning sisaldama viidet vastavale seadusesättele.
2. peatükk
HÜVITISE SUURUSE MÄÄRAMINE
§10. Varalise kahju hüvitise (edaspidi hüvitis ) suuruse määramisel võetakse aluseks kahjustatud vara harilik väärtus «Asjaõigusseaduse» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) § 29 lõike 2 tähenduses.
§11. Kahjustatud vara esialgset harilikku väärtust hindab kannatanu ise ja märgib selle avaldusse.
§12. Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mis kannatanu on sama kahju hüvitamiseks saanud või on õigustatud saama muudest allikatest.
§13. Kui kannatanu pärast hüvitise kättesaamist käesoleva määruse alusel saab ka muudest allikatest hüvitist, mida ei ole arvatud hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha vastavalt käesoleva määruse §-le 12, peab ta sellest teatama asutuse juhile ühe nädala jooksul hüvitise saamise päevast arvates ning maksma hüvitisest tagasi summa, mis maksti talle välja muudest allikatest.
§14. Kui varaline kahju on väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär, hüvitatakse varaline kahju asutuse juhi käskkirja alusel ühe kuu jooksul, arvates teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest asutuse juhi poolt.
§15. Kui varaline kahju on suurem kui Vabariigi Valitsuse
poolt kehtestatud kuupalga kolmekordne alammäär, taotletakse
hüvitamisele kuuluvat summat kuni kuuekümne kuupalga alammäära ulatuses
Vabariigi Valitsuse reservist järgmiselt:
1) asutuse juht esitab
vastavalt alluvusele Siseministeeriumile või Kaitseministeeriumile
kannatanu avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte hiljemalt viie päeva
jooksul teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamise päevast arvates;
2) Siseministeerium või Kaitseministeerium vaatab avalduse ja
teenistusjuurdluse kokkuvõtte läbi ning esitab pärast seda ühe kuu
jooksul Rahandusministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku
varalise kahju hüvitamiseks Vabariigi Valitsuse reservist vastavalt
Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 «Vabariigi
Valitsuse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord» (RT I
1999, 86, 787) kehtestatud korrale.
§16. Juhul kui kannatanu avaldus osutus põhjendamatuks, teatab asutuse juht kannatanule oma otsusest avalduse rahuldamata jätmise kohta, viidates ka vastavale seadusesättele, ning lisab teatele teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitatud koopia.
|
|
|
|
|
|
Facebook
Twitter