Teksti suurus:

Tõestamisseaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 2001, 93, 565

Tõestamisseaduse rakendamisega seotud seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.11.2001

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 27. novembri 2001. a otsusega nr 38

§ 1. Abieluvararegistri seaduses (RT I 1995, 87, 1540; 1996, 51, 967; 1999, 10, 155; 2001, 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 8 lõikes 2, § 21 lõikes 2 ja § 22 lõikes 2 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

(2) Paragrahvi 19:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kanne tehakse, sealhulgas kustutatakse ja muudetakse abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus.»;

2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(3) Paragrahvi 20:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Avalduse võib esitada abikaasa ise või tema esindaja. Avalduse esitamiseks ja tagasivõtmiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Avalduse kinnitanud notar loetakse volitatuks avaldust esitama ja tagasi võtma.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kuni kandeotsuse tegemiseni võib avalduse esitaja selle osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Notar, kes avalduse registripidajale esitas, on õigustatud seda ka tagasi võtma.»

(4) Paragrahvi 35:

1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kandeotsuse tegemiseks pädev isik kinnitab ärakirja õigsust.»;

2) lõikes 5 asendatakse sõna «tõestamata» sõnaga «kinnitamata».

§ 2. Arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531) § 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 43. Arhiiviteatised, ärakirjad ja väljavõtted

(1) Isiku õiguste või tehingute tuvastamiseks vajalike arhivaalide olemasolu ja nendes sisalduva teabe vahendamiseks väljastab avalik arhiiv arhiiviteatisi ning ärakirju ja väljavõtteid.

(2) Arhiiviteatis, ärakiri ja väljavõte vormistatakse vastavalt arhiivieeskirjale.

(3) Arhiiv kinnitab isikute õiguste ja tehingute tuvastamiseks väljastatava ärakirja, väljavõtte ja arhiiviteatise õigsust vastavalt tõestamisseadusele ning registreerib sellised väljastamised.

(4) Taotleja kannab arhiivi poolt väljastatavate ärakirjade ja väljavõtete valmistamise ning arhivaalide kopeerimise kulud riigiarhivaari kehtestatud üldiste kulunormide alusel.»

§ 3. Asjaõigusseaduses (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 64 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav nende isikute nõusolek, kelle kinnistusraamatusse kantud õigust kande tegemine, muutmine või kustutamine kahjustaks.»

(2) Paragrahvi 120 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kinnisomandi ülekandmiseks, samuti kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on vajalik võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe ülekandmise või koormamise kohta (asjaõigusleping) ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.»

(3) Paragrahvi 138 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, välja arvatud § 137 2. lõikes sätestatud juhul».

(4) Paragrahvi 300 lõikest 5 jäetakse välja sõnad «notariaalselt tõestatud».

(5) Paragrahvi 328 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Omanikuhüpoteegi seadmine toimub omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse.»

(6) Paragrahvi 329 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Loobumiseks tuleb teha hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kanne kinnistusraamatusse.»

(7) Paragrahvi 338 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Hüpoteegi ülekandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse.»

(8) Paragrahvi 341 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Omanikuhüpoteegi ülekandmiseks on vajalik omaniku ja hüpoteegi omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe.»

§ 4. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 161 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nõudeõiguse loovutamine on tagastamise korraldajale kehtiv, kui talle on esitatud nõudeõiguse loovutamise leping või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri.»

(2) Paragrahvi 18:

1) lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul teistele isikutele»;

2) lõike 1 seitsmes lause jäetakse välja;

3) lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni võib tagastatavaid ehitisi lammutada ja ümber ehitada üksnes maavanema taotlusel Vabariigi Valitsuse loal või õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul.»

§ 5. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532) § 10 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) asutatud äriühingu aktsiate või osade registreerimisel äriregistri registrikaardi ärakiri või registreerimistunnistuse notariaalselt kinnitatud ärakiri; asutamisel oleva äriühingu aktsiate või osade registreerimisel asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri. Eelnimetatud dokumentidele lisab taotluse esitaja oma volitusi tõendavad dokumendid;».

§ 6. Elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576; 2001, 85, 509) § 33 lõike 3 punkti 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud.»

§ 7. Eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 2000, 99, 638) § 3 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest;».

§ 8. Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303; 88, 531) §-s 91 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud»;

2) lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78; 1998, 12, 153; 30, 411; 2000, 51, 324; 2001, 26, 149; 48, 265; 89, 532) § 5 lõike 2 punkti 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Loobumisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud.»

§ 10. Investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532) §-s 21 tehakse järgimised muudatused:

1) lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri» sõnadega «asutamislepingu ametlikult kinnitatud ärakiri»;

2) lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad «äriregistri väljavõte» sõnadega «registrikaardi ametlikult kinnitatud ärakiri».

§ 11. Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340) § 434 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) käesoleva seaduse § 32 lõikes 11 nimetatud jäätmeloa taotlemisel tuleb lisaks käesoleva paragrahvi punktides 1–5 sätestatule esitada jäätmeloa andjale äriregistri registrikaardi ärakiri.»

§ 12. Karistusregistri seaduses (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 17:

1) lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) kohtu registriosakonnal õiguspärase registrikande tegemiseks;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

« 13) notaril tõestamistoimingut taotleva isiku andmete kontrollimiseks.»

(2) Paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse sõnad «§17 lõike 1 punktides 2–12» sõnadega «§ 17 lõike 1 punktides 2–13».

§ 13. Kaubandusliku meresõidu koodeksis (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 59, 941; 2000, 35, 221; 2001, 21, 114) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 49. Tunnistus laeva omandiõiguse kohta ja laevapilet võivad laevas olla ametlikult kinnitatud ärakirjana.»

(2) Paragrahvi 66 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kapten on kohustatud võtma hoiule laeval viibiva isiku poolt koostatud testamendi, kui testamendi koostaja seda soovib, ning säilitama testamenti kuni selle üleandmiseni Tallinna Linnakohtu pärimisregistrile või Eesti konsulaarasutusele; testamendi sisu peab ta hoidma saladuses.»

(3) Paragrahv 348 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 348. Mereprotesti koostamise avaldus esitatakse Eesti sadamas notarile, välisriigi sadamas konsulaarseaduse alusel volitatud isikule või välisriigi pädevale ametiisikule selle riigi seadustega kindlaksmääratud korras.»

(4) Paragrahv 352 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 352. Paragrahvis 348 nimetatud ametiisik koostab ja tõestab kapteni avalduse, logiraamatu andmete, samuti kapteni enese ning vajaduse korral ka laevapere liikmete küsitluse põhjal mereprotesti.»

§ 14. Keeleseaduses (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes.»

(2) Paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad, notar, kohtutäitur, vandetõlk ja nende büroo töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks.»

(3) Paragrahvi 8 täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:

«Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse avalike teenistujate ja töötajatega, samuti notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik.»

§ 15. Kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529) § 54 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ühinemisleping või selle ametlikult kinnitatud ärakiri;».

§ 16. Kinnistusraamatuseaduses (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 1:

1) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesolevas seaduses sätestamata küsimustes juhindutakse tsiviilkohtumenetluse kohta käivast seadusest.;

(12) Kinnistusraamatut peetakse kirjalikus menetluses, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.»;

2) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) nõude, mille kohaselt kinnistusametile esitatava avalduse ja muu notariaalselt kinnitatava dokumendi projekti peab koostama notar.»

(2) Paragrahvi 6:

1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Senises kinnistusametis peetud kinnistusregistriosad ja kinnistustoimikud antakse üle uuele kinnistusametile.

(3) Üleantud kinnistusregistriosa ja kinnistustoimiku pealkirjas muudetakse kinnistuspiirkond, kinnistusjaoskond ja kinnistu number.»;

2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(3) Paragrahvi 13 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Omaniku ja puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.»

(4) Paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

(5) Paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Märke kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.»

(6) Paragrahvi 321 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtunikuabi on pädev tegema kinnistamisotsuseid ning kinnistusraamatu pidamisega seotud kohtumäärusi.»

(7) Paragrahvi 34:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kande muutmisel või kustutamisel peab vastav kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud.»;

2) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Kui notarit on volitatud kinnistamisavaldust esitama ja ta on seda teinud, siis on avalduse tagasivõtmise õigus kas ainult sellel notaril või asjaõiguslepingu osalisel teiste osaliste notariaalselt kinnitatud nõusolekul.»

(8) Paragrahvi 341 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Puudutatud isiku nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.»

(9) Paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Notariaalsel tõestamisel kasutatud kinnistu plaani koopia või skeem on notariaalakti osa.»

(10) Paragrahvi 361:

1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nendeks võivad olla registrikaardi kinnitatud ärakiri, notariaalselt tõestatud volikiri või muu seadusega ettenähtud dokument.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Seadusest tulenevast erinevaid abikaasade varalisi suhteid tõendatakse abieluvararegistri kinnitatud väljavõttega.»

(11) Paragrahvi 37:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega.»;

2) lõige 3 jäetakse välja.

(12) Paragrahvi 74 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kinnistusraamatuga tutvumiseks ja väljavõtte saamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument. Kinnistusregistriosaga tutvumiseks ja sellest väljavõtte saamiseks ei pea dokumenti esitama. Tutvumise ja väljavõtte andmise kord sätestatakse kinnistusameti reglemendis.»

(13) Paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse sõna «tõestab» sõnaga «kinnitab».

(14) Paragrahvi 7715 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Elektroonilise kinnistusraamatu korral asendab ärakirja väljatrükk ning kinnitatud ärakirja kinnitatud väljatrükk. Kinnitamata väljatrükile alla ei kirjutata.»

(15) Paragrahvi 322 lõige 2 ja § 79 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Kodakondsuse seaduses (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Alla 15-aastane alaealine saab Eesti kodakondsuse, kui seda taotlevad alaealisele tema vanemad, kes on Eesti kodakondsuses, või Eesti kodakondsuses olev vanem ametlikult kinnitatud allkirjadega kokkuleppel Eesti kodakondsuses mitteoleva vanemaga või alaealist üksi kasvatav vanem või lapsendaja, kes on Eesti kodakondsuses.»

(2) Paragrahvi 15 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud juhul vanemate ametlikult kinnitatud allkirjadega kokkulepe.»

§ 18. Kommertspandiseaduses (RT I 1996, 45, 848; õiend, 49; 1997, 48, 774) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 16:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud. Avaldus võib sisalduda kommertspandilepingus.»;

2) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kommertspandi kande muutmiseks on nõutav nende pandipidajate notariaalselt tõestatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust selline kande muutmine kahjustab.»

(2) Paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «registrisekretäri poolt».

(3) Paragrahvis 19 asendatakse sõnad «kommertspandi registri osa» sõnadega «kommertspandiregistri kaardi».

(4) Paragrahvides 20 ja 21 asendatakse sõna «kohtunik» sõnadega «kandeotsuse tegemiseks pädev isik» vastavas käändes.

(5) Paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast otsuse tegemist tehakse selle alusel kanne registrikaardile.»

(6) Paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) § 26 lõikes 3 ja § 60 lõikes 3 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

§ 20. Konsulaarseaduses (RT I 1998, 113/114, 1874; 2001, 23, 126) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 30. Tõestamistoimingud

(1) Konsulaarametnik võib teha tõestamistoimingu, kui selle tegemiseks väljaspool Eestit on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodanikuga või Eestis asuva varaga.

(2) Konsulaarametnik on pädev tegema notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684) § 29 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning §-des 31 ja 32 nimetatud toiminguid, välja arvatud hääletamise, loosimise ja liisuheitmise tõestamine.

(3) Konsulaarametnik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 ettenähtud nõuetele, on pädev kinnitama allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toiminguid tehakse vastavalt tõestamisseadusele, arvestades järgmisi erisusi:
1) ei kohaldata tõestamisseaduse § 2 lõiget 2;
2) kohaldatakse tõestamisseaduse § 5 lõiget 2;
3) registriseisu tõendeid väljastatakse ja väljatrüki õigsust kinnitatakse vaid juhul, kui konsulaarasutus on arvutivõrgu kaudu ühenduses vastava registriga;
4) viimse tahte avalduse tõestab konsulaarametnik siis, kui pärandaja on Eesti kodanik;
5) notariaadiseaduse §-s 32 nimetatud toiming tehakse siis, kui vannutatav on Eesti kodanik.

(5) Konsulaarametnikule kohaldatakse notariaadiseaduse § 3.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toimingul ja hoiulevõetud notariaalakti ärakirja kinnitamisel Välisministeeriumi poolt on samasugune tähendus kui notariaalsel tõestamistoimingul.»

(2) Seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

« § 301. Tõestamistoiming Välisministeeriumi osalusel

(1) Kui konsulaarametnik ei vasta käesoleva seaduse § 13 lõike 2 nõuetele, võib ta tõestamistoimingu teha Välisministeeriumi igakordsel heakskiidul.

(2) Aukonsul võib tõestamistoimingu teha Välisministeeriumi igakordsel heakskiidul.

(3) Konsulaarametnik ja aukonsul lähtuvad tõestamistoimingu tegemisel Välisministeeriumi juhistest.

(4) Välisminister kehtestab käesoleva paragrahvi alusel tõestamistoimingute tegemise täpsema korra.»

§ 21. Korteriomandiseaduses (RT I 2000, 92, 601) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud allkirjaga» sõnadega «notariaalselt kinnitatud».

(2) Paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Vajaduse korral tõendab valitseja oma volitusi käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 käsitletud korteriomanike üldkoosoleku notariaalselt kinnitatud protokolliga.»

(3) Paragrahvi 29 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud.»

§ 22. Korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) §-s 3 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed;»;

2) lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt kinnitatud»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «, allkirjad avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud» sõnadega «ning see peab olema notariaalselt kinnitatud»;

4) lõike 5 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eraldumisotsus peab olema notariaalselt kinnitatud.»

§ 23. Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268) § 21 lõikes 6 ja § 22 lõikes 2 asendatakse sõnad «notari poolt tõestatud» sõnadega «notariaalselt kinnitatud» ning § 68 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «tõestatud» sõnadega «või ametlikult kinnitatud».

§ 24. Laeva asjaõigusseaduse (RT I 1998, 30, 409; 59, 941; 2000, 55, 365; 2001, 34, 186; 56, 336) § 14 lõikes 2, § 16 lõikes 3, § 17 lõikes 3, § 22 lõikes 2, §-s 46 ja § 50 lõikes 3 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud allkirjaga» sõnadega «notariaalselt kinnitatud».

§ 25. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 21 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3, § 22 lõikes 1, § 39 lõikes 1, § 55 lõikes 4 ja lõike 7 punktides 1 ja 4, § 56 lõikes 3 ja lõike 4 punktides 1 ja 3 ning § 92 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud allkirjaga» ja «notariaalselt tõestatud allkirjadega» sõnadega «notariaalselt kinnitatud».

(2) Paragrahvi 21 lõikes 1 ning § 36 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt kinnitatud».

(3) Paragrahvi 75 lõikes 3 ja § 79 lõikes 2 asendatakse sõna «tõendatud» ning § 90 lõikes 2 sõna «tõestatud» sõnadega «ametlikult kinnitatud».

§ 26. Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 17 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Juhil, kes ei ole sõiduki omanik ja kelle nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Volikiri võib olla lihtkirjalik, kui seadus ei nõua ametlikult kinnitatud volikirja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud volikiri peab olema ametlikult kinnitatud, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise registrimassiga veoautoga sõita Eestist välja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametlikult kinnitatud volikirja asendab sõiduki rendileping, kui sõiduki omanik ja rendileandja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on sõidukite rentimine. Rendileping peab sisaldama käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud andmeid.»

(2) Paragrahvi 65 lõike 2 esimest lauset täiendatakse ja see sõnastatakse järgmiselt:

«Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, samuti notaril ja kohtutäituril on õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele.»

§ 27. Loteriiseaduse (RT I 1994, 50, 845; 1995, 95, 1630; 1997, 1, 6; 2000, 14, 95) § 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) tutvuda loterii korraldajale väljastatud korraldusloaga või selle ametlikult kinnitatud ärakirjaga ja loterii korraldamise tingimustega enne mängu alustamist;».

§ 28. Maakatastriseaduses (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

(2) Paragrahvi 20:

1) lõike 51 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Piirinaabrite allkirjad kinnitab piiriprotokolli koostaja.»;

2) lõikes 11, 13 ja 14 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

§ 29. Maakorraldusseaduse (RT I 1995, 14, 169; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1999, 10, 155; 54, 580; 2001, 31, 171) § 11 lõikes 4 ning § 22 lõikes 3 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnaga «kirjaliku».

§ 30. Maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304) § 191 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt kinnitatud».

§ 31. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse (RT I 1998, 108/109, 1783; 2001, 27, 151) § 48 lõikes 3, § 49 lõikes 3 ja § 52 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna «tõestatud» sõnadega «ametlikult kinnitatud».

§ 32. Mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi registrist kustutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.»

(2) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 3, § 10 lõikes 3, § 44 lõikes 1, § 60 lõike 1 punktis 1, § 69 lõike 1 punktis 1, § 79 lõikes 3 ning § 85 lõikes 3 asendatakse sõna «notariaalselt tõestatud» sõnaga «notariaalselt kinnitatud».

(3) Paragrahvi 77 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitab kohtunikuabi või volitatud registrisekretär.»

(4) Paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Kui avaldus sisaldub asutamislepingus, peab asutamisleping olema notariaalselt kinnitatud.»

§ 33. Notariaadiseaduses (RT I 2000, 104, 684) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Notar salvestab enda koostatud notariaalaktid digitaalsesse notariaalarhiivi (§ 441) ning kinnitab salvestatud andmete vastavust originaaldokumendile. Notariaalmärkega dokumendi salvestab notar digitaalsesse notariaalarhiivi juhul, kui notar säilitab selle originaaldokumendi tõestamisseaduse § 46 lõike 3 kohaselt ning see on tehniliselt võimalik.»

(2) Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 33. Hoiustamine

(1) Notar võib hoiule võtta raha, väärtpabereid, väärtasju ja dokumente, kui hoiustamine on seotud tema poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel. Notar ei võta hoiule muid asju ega sularaha. Seadusega võib ette näha ka muid hoiustamisjuhtumeid.

(2) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt tõestatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.

(3) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.

(4) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi.»

(3) Paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks.

(4) Paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) digitaalse notariaalarhiivi haldamine ja korraldamine.»

(5) Seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

« § 441. Digitaalne notariaalarhiiv

(1) Digitaalses notariaalarhiivis säilitatakse notarite poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 4 alusel salvestatud andmeid.

(2) Digitaalse notariaalarhiivi andmetele laieneb käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud saladuse hoidmise kohustus. Notarite Koda ja notarid tagavad digitaalse notariaalarhiivi andmekaitse. Andmetöötlus kolmandate isikute poolt on lubatud vaid juhul, kui saladuse hoidmise kohustus ning andmekaitse nõuete täitmine on tagatud.

(3) Digitaalsele notariaalarhiivile juurdepääsu õigus on üksnes notaril ja tema asendajal. Notaril on juurdepääs enda salvestatud andmetele. Juurdepääs muudele andmetele on lubatud juhul, kui seda lubab isik, kelle taotlusel või kelle suhtes ametitoiming tehti, või tema esindaja. Samuti võib notar kontrollida teise notari poolt salvestatud andmeid, kui talle on tõestamistoimingu alusena esitatud teise notari tehtud notariaalakt või -märge.

(4) Kui notar on seaduse kohaselt kohustatud või õigustatud dokumente esitama kohtu kinnistusametile või registriosakonnale, edastab notar lisaks paberdokumendile ka digitaalsesse notariaalarhiivi salvestatud andmed.

(5) Notarite Koda kehtestab juhendi digitaalse notariaalarhiivi pidamiseks, sealhulgas notari ametitegevuse raamatute andmete lisamise, andmete salvestamise, salvestatud andmete originaaldokumendile vastavuse kinnitamise, andmetele juurdepääsu tehniliste tingimuste ning saladuse hoidmise kohustuse ja andmekaitse tagamise kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeedastuse tingimused ning korra kehtestab justiitsminister.»

(6) Paragrahvi 57 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

« 7) Notarite Koja ettepanekul digitaalse notariaalarhiivi kasutuselevõtmise tähtaja kohta.»

§ 34. Notari distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1995, 75, 1322; RT III 1999, 24, 230) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või omakasu ajendil notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine;».

(2) Paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse või aukohtu ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister notarilt kirjaliku seletuse.»

(3) Paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 2 punktis 2 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates.»

(4) Seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

« § 151. Distsiplinaarkaristuse vaidlustamine

Notar võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule ühe kuu jooksul talle distsiplinaarkaristuse määramisest teatamise päevast arvates.»

§ 35. Notari tasu seaduses (RT I 1996, 23, 456; 1998, 95, 1512; 1999, 27, 380; 29, 400; 2001, 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid.»

(2) Paragrahvi 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus.»

(3) Seadust täiendatakse §-dega 171–174 järgmises sõnastuses:

« § 171. Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus

Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest.

§ 172. Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus

Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus.

§ 173. Varaloendi tehinguväärtus

Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus.

§ 174. Enampakkumise tehinguväärtus

Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus.»

(4) Paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Äriühingu organi otsuste tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast.»

(5) Paragrahvi 25 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui kinnistamisavalduse, sealhulgas laevakinnistamisavalduse aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu kinnistamisavalduse või kinnistatud laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 50 krooni.»

(6) Paragrahvi 281 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 1000 krooni.»

(7) Seadust täiendatakse §-dega 282–284 järgmises sõnastuses:

« § 282. Loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ja tõestamine

Notari tasu loosimise läbiviimise ja tõestamise eest on kahekordne ning liisuheitmise läbiviimise ja tõestamise eest ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

§ 283. Varaloendi koostamine ja tõestamine

Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

§ 284. Enampakkumise läbiviimine ja tõestamine

(1) Notari tasu:
1) enampakkumise läbiviimise ettevalmistamise eest on pool täistasust;
2) enampakkumise läbiviimise eest on ühekordne täistasu;
3) pakkumise aktseptimise tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 750 krooni toimingu kestuse aja iga tunni eest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu kuulub maksmisele toimingu tegemiseks taotluse esitamisel ning ei kuulu tagastamisele, kui enamapakkumine ise jääb toimumata või ebaõnnestub.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tasude maksmise eest vastutab iga ostja solidaarselt müüjaga ostetud eseme väärtusega proportsionaalses osas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu arvestatakse iga ostja puhul ostetud eseme väärtuse alusel ning selle maksmise eest vastutab erinevalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatust ostja.»

(8) Paragrahvi 29:

1) lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) äriühingu organi otsuste tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 500 krooni ja mitte rohkem kui 3000 krooni;»;

2) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 50 krooni;».

(9) Paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud

Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud:
1) testamendi tõestamine – 200 krooni;
2) üldvolituse tõestamine – 200 krooni;
3) volituse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks – 10 krooni;
4) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 30 krooni;
5) juriidilise isiku muu volituse tõestamine – 100 krooni;
6) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 10 krooni;
7) isiku elusoleku kinnitamine – 50 krooni;
8) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 50 krooni;
9) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 50 krooni;
10) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 50 krooni;
11) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 10 krooni;
12) kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse tõestamine, samuti kohtu registriosakonnale esitatava notariaalselt kinnitatava kandeavalduse projekti koostamine – 50 krooni. Kui kandeavaldus sisaldub notariaalselt tõestatud asutamislepingus, -otsuses või kommertspandilepingus, siis avalduse tõestamise eest notari tasu ei võeta;
13) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 10 krooni;
14) ühepoolse kinnistamisavalduse tõestamine pärimisõiguse tunnistuse alusel kinnistusraamatu või laevakinnistusraamatu kande tegemiseks või muutmiseks – 50 krooni;
15) kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kande tegemise või kustutamise nõusoleku tõestamine – 50 krooni;
16) hoonestusõiguse seadmise eelkokkuleppe tõestamine – 50 krooni;
17) dokumendi ärakirja või väljavõtte kinnitamine – esimese lehekülje eest 20 krooni, iga järgneva lehekülje eest 5 krooni;
18) notariaadiseaduse §-s 31 nimetatud tõendi ja väljatrüki ning muu registri väljatrüki väljastamine – sama summa, mis tuleb tasuda riigilõivuna vastava registri registrikaardi, registriosa või muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest;
19) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine – lehekülje eest 40–200 krooni;
20) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine varale, mille tehinguväärtust ei määrata – 100 krooni;
21) pärimisõiguse tunnistuse väljaandmine rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate rahalisele väärtusele, ühismajandi tööosakule või erastamisväärtpaberile – 50 krooni;
22) dokumentide (välja arvatud testamendid) hoiulevõtmine, iga üriku hoidmine ühe kuu jooksul – 50 krooni;
23) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 100 krooni;
24) avalduse või teate edastamine teisele isikule – 40 krooni;
25) tunnistuse väljastamine avalduse või teate edasiandmise või edasiandmise võimatuse kohta – 40 krooni;
26) mereprotesti tõestamine – 500 krooni;
27) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 500 krooni;
28) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 500 krooni;
29) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu organi otsuse tõestamine – 200 krooni;
30) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 300 krooni;
31) pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamine – 50 krooni;
32) abikaasa poolt tehingu tegemiseks antava, tehinguga ühes dokumendis mitteoleva nõusoleku tõestamine – 50 krooni;
33) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 100 krooni ühe korteriomandi eseme kohta;
34) vannutamine – 100 krooni;
35) vande all antava kirjaliku tunnistuse tõestamine – 300 krooni.»

(10) Paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 34. Õigusabi ja esindamine

Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684) §-s 30 nimetatud notari tegevuse eest eraldi tasu ei võeta, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud juhul.»

(11) Paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta.»

(12) Paragrahvi 39 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusametis või registriosakonnas tehtava kande või märke eest.»

§ 36. Pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336; 82, 488) § 69 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad.»

§ 37. Patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227; 107, 1768; 1999, 84, 764; 2001, 27, 151) § 44 lõikes 3 ja § 45 lõikes 3 asendatakse sõnad «selle tõestatud ärakirja» sõnadega «selle ametlikult kinnitatud ärakirja».

§ 38. Patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151) § 4 punktis 5 asendatakse sõna «tõestama» sõnaga «kinnitama».

§ 39. Pärimisseaduses (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807; 2001, 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

(2) Paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna «dokumendi» sõnaga «notariaalakti».

(3) Paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina.»

(4) Paragrahvi 118 lõike 21 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) vaidluse puudumise korral notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku.»

(5) Paragrahvi 163 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Justiitsminister kehtestab käesoleva seaduse alusel notari ametitoimingute tegemise korra.»

§ 40. Rahapesu tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533) § 9 lõikes 3 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt tõestatud või kinnitatud» ning lõikes 4 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud».

§ 41. Raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170) § 10 lõike 1 punktid 3–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) asutamisel oleva äriühingu puhul asutamislepingu ametlikult kinnitatud ärakiri;
4) tegutseva äriühingu puhul registrikaardi ärakiri, samuti majandusaasta aruanne, mis on koostatud ja kinnitatud mitte varem kui kuus kuud enne avalduse esitamist, ning Maksuameti kohaliku asutuse tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;».

§ 42. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 53, 310; 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543) tehakse järgmised muudatused:

(1) Seaduse kogu tekstis asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

(2) Paragrahvi 3 lõike 2 punktid 21 ja 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 21) välisesinduste tõestamis- ja muud toimingud;
25) valla- või linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud;».

(3) Paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Riigilõiv valla- või linnasekretäri tõestamistoimingu eest laekub valla või linna eelarvesse.»

(4) Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 24. Riigilõivu tasumisest vabastamine valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingutes

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu puhul on riigilõivu tasumisest vabastatud füüsilised isikud riiklike toetuste ja pensionide saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja lapsendamise asjades vajalike dokumentide väljastamise ja ärakirjade õigsuse kinnitamise eest.»

(5) Seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

« § 281. Riigilõivu tasumisest vabastamine ametlike teadaannete avaldamisel

Teadaannete avaldamisel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) maareformi käigus tagastatud maa kohta kinnistusregistriosa avamisel kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511) § 81 kohaselt nõutava teadaande avaldamine;
2) kohtute, sealhulgas kohtute registriosakondade ja kinnistusametite poolt ametiülesande korras teadaande avaldamine;
3) notari poolt pärimisseaduse (RT I 1996, 38, 752; 1999, 10, 155; 88, 807) § 118 lõike 1 alusel teadaande avaldamine;
4) käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamine.»

(6) Paragrahvi 683 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2–13 nimetatud isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest karistusregistri toimingutes.»

(7) Paragrahv 155 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 155. Tõlke õigsuse kinnitamine

Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest.»

(8) Paragrahv 156 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 156. Ärakirja, väljavõtte või allkirja õigsuse kinnitamine

(1) Dokumendi ärakirja või sellest tehtud väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni lehekülje kohta.

(2) Dokumendil oleva allkirja, sealhulgas tõlgi allkirja õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 160 krooni.»

(9) Paragrahv 157 tunnistatakse kehtetuks.

(10) Paragrahv 163 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 163. Muu tõestamistoiming

Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.»

(11) Paragrahv 164 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 164. Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruume

Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume võetakse riigilõivu kahekordses määras.»

(12) Seaduse 7. peatüki 18. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«18. jagu
Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingud

§ 184. Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamine

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni iga lehekülje eest.

§ 185. Allkirja õigsuse kinnitamine

Valla- ja linnasekretäri ning vangladirektori poolt dokumendil allkirjade õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

§ 186. Volikirja tõestamine

Valla- ja linnasekretäri poolt volikirja (notariaadiseaduse § 53) tõestamise eest tasutakse riigilõivu 30 krooni.»

(13) Paragrahv 1942 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1942. Ametlike teadaannete avaldamine

Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.»

§ 43. Riigisaladuse seaduse (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17) § 31 lõikes 2 asendatakse sõna «tõestatud» sõnadega «ametlikult kinnitatud».

§ 44. Riigi Teataja seaduse (RT I 1999, 10, 155; 2001, 24, 133) § 15 lõikes 1 asendatakse sõna «tõestatud» sõnaga «kinnitatud».

§ 45. Riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) § 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riigile kuuluva vallasvara võõrandamise leping sõlmitakse kirjalikus vormis, kui seadus ei sätesta teisiti või kui vähemalt üks pooltest ei nõua selle notariaalset tõestamist või kinnitamist.»

§ 46. Sihtasutuste seaduses (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi registrist kustutatud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.»

(2) Paragrahvi 11 lõike 1 punktis 5, § 14 lõike 21 kolmandas lauses, § 65 lõike 1 punktis 1 ja § 74 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «notariaalselt tõestatud» sõnaga «notariaalselt kinnitatud».

(3) Paragrahvi 11 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «§ 14 lõike 1 punktides 2–11» sõnadega «§ 14 lõike 1 punktides 2–5 ja 8–11».

(4) Paragrahvi 14:

1) lõikes 21 asendatakse sõna «nõukogu» sõnaga «organi»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Registrile esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Avaldus võib sisalduda asutamisotsuses.»

§ 47. Sordikaitseseaduses (RT I 1998, 36/37, 553; 2000, 10, 56) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 16:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui sort on aretatud töösuhte või tellimuse täitmise käigus, tuleb taotlusele lisada nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende ametlikult kinnitatud ärakirjad.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui taotluse esitaja on aretaja või omaniku õigusjärglane, tuleb taotlusele lisada õigusjärglust tõendav dokument või selle ametlikult kinnitatud ärakiri.»

(2) Paragrahvi 42 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Registripidajale esitatakse õiguste üleminekut ja osaluse muutumist tõendavad dokumendid originaalis või ametlikult kinnitatud ärakirjana.»

§ 48. Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283) § 253 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «ametlikult kinnitatud».

§ 49. Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 90, õiend; 97, 859; 102, 907; 2000, 95, 608; 2001, 56, 335; 64, 368; 88, 531) § 15 lõikes 2 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt tõestatud või notariaalselt või ametlikult kinnitatud».

§ 50. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Seadusega võib sätestada, et teatud tõendi õigsust eeldatakse.»

(2) Paragrahvi 175:

1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Vandetõlgile ei ole vaja kohustusi selgitada.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Vannet ei pea kohtuistungil andma vandetõlk ega tõlk, keda on samas asjas vannutatud.»

§ 51. Tööstusdisaini kaitse seaduse (RT I 1997, 87, 1466; 1998, 108/109, 1783; 2001, 27, 151; 56, 335) § 72 lõikes 3, § 73 lõikes 3 ja § 76 lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõna «tõestatud» sõnadega «ametlikult kinnitatud».

§ 52. Veterinaarkorralduse seaduse (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861; 2001, 3, 4) § 25 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) veterinaararsti haridust tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;»

§ 53. Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106; 51, 859; 54, 905; 1995, 29, 357; 1997, 13, 210; 1998, 12, 153; 1999, 23, 354; 2000, 51, 324) § 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Aluste § 12 lõikes 2 sätestatud juhul sõlmitakse õigustatud subjektide vahel notariaalselt kinnitatud kokkulepe, milles määratakse kindlaks igale kompensatsiooni taotlevale õigustatud subjektile makstava kompensatsiooni suurus, tasumise viis ja kord ning muud tingimused.»

§ 54. Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532) tehakse järgmised muudatused:

(1) Paragrahvi 11:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest.»;

3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Ärinimi ei pea olema eristatav vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimest, kui õigus ärinimele omandati ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses või käesoleva seadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel või kui tegemist on välismaa äriühingu filiaali ärinimega.»

(2) Paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Ärinimes ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.»

(3) Paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Võõrkeelsed dokumendid esitatakse registripidajale koos notariaalselt kinnitatud tõlkega.»

(4) Paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitab kohtunikuabi või selleks volitatud registrisekretär.»

(5) Paragrahvis 32, § 386 lõike 2 punktis 6, § 400 lõike 1 punktis 1, § 413 lõikes 2, § 422 lõikes 2, § 443 lõike 1 punktis 1, § 457 lõikes 2, § 466 lõikes 2 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud» sõnadega «notariaalselt kinnitatud».

(6) Paragrahv 321 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 321. Tõestamistoimingud ja täiendavad notari teenused

(1) Registripidajale esitatav avaldus ja avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.

(2) Registripidajale esitatav allkirjanäidis ja võõrkeelse dokumendi eestikeelne tõlge peavad olema notariaalselt kinnitatud. Ettevõtja või tema seadusjärgse esindaja allkirjanäidist ei pea esitama, kui sama isik on notari juuresolekul kirjutanud alla asjaomase kande tegemise avaldusele või seda sisaldavale asutamislepingule.

(3) Notar peab tõestama:
1) osaühingu ja aktsiaseltsi asutamislepingu;
2) äriühingute ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava;
3) punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendile allakirjutamiseks antud volikirja.

(4) Notariaalselt tõestatud asutamisleping võib ühtlasi sisaldada juriidilise isiku registrisse kandmise avaldust. Sel juhul ei kohaldata avaldusele juhatuse liikmete poolt allakirjutamise nõuet.

(5) Avaldaja soovil edastab notar enda tõestatud või kinnitatud avalduse ning sellele lisatud dokumendid registripidajale. Notaril on õigus edastamisest keelduda, kui avaldus ei vasta seaduse nõuetele või kui avaldusele ei ole kahe nädala jooksul lisatud seaduses nõutavaid dokumente.

(6) Avalduse kinnitanud notar on volitatud esindama avaldajat registripidaja juures, sealhulgas esitama avaldaja nimel avalduse muutmise avalduse või tagasivõtmise avalduse ning vastulause.

(7) Notar väljastab avaldajale tema soovil avalduse kohta tehtud kandeotsuse ja määruse ärakirja ning teate kande tegemise kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud toimingute eest võetav notari tasu katab nii õigusalase konsultatsiooni ja dokumendi projekti koostamise kui ka lõigetes 5–7 nimetatud toimingute tasu.»

(7) Paragrahvi 33:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Selle võib asendada avaldusel olevate allkirjade kinnitamisega välismaise ametiisiku poolt, kellel on õigus tõestada allakirjutanu isikusamasust, kui vastava ametiisiku volitusi on kinnitatud dokumendi legaliseerimisega Eesti konsulaarasutuses.»;

2) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud»;

3) lõiget 41 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kui kohtunikuabi on teinud käesoleva seadustiku § 61 alusel kandeotsuse, täidetakse see käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel.»;

4) lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Avalduse tagasivõtmiseks tuleb registripidajale esitada notariaalselt kinnitatud avaldus, milles näidatakse ära tagasivõtmise põhjus.»

(8) Paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.»

(9) Paragrahvi 67 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Arvutis peetava äriregistri ärakirja asendab väljatrükk, mille õigsuse kinnitab registripidaja isiku soovil.»

(10) Paragrahvi 73 lõikes 11 asendatakse arv «54» arvuga «59».

(11) Paragrahvi 731:

1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kohtunikuabi otsuse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, võib huvitatud isik esitada vastulause kahe kuu jooksul ning käesoleva seadustiku § 61 alusel tehtud kandeotsuse peale ühe kuu jooksul, arvates otsuse allakirjutamisest.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vastulausega ei saa taotleda tähtaja ennistamist ega pikendamist.»

(12) Paragrahvi 144 lõike 1 punktist 4 ja § 250 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad «juhatuse ja».

(13) Paragrahvi 150 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Pärast osa võõrandamise lepingu tõestamist saadab notar viivitamatult lepingu ärakirja äriregistri pidajale.»

(14) Paragrahvi 184 lõike 1 neljas, viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek.»

(15) Paragrahvist 304 jäetakse välja lõige 5.

(16) Paragrahvi 309:

1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «kirjalik»;

2) lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Avaldusele tuleb lisada asjaomane nõukogu koosoleku protokoll.»

(17) Paragrahvi 388:

1) lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui välismaa äriühing peab avalikustama majandusaasta aruande, peab filiaali juhataja hiljemalt üks kuu pärast aastaaruande kinnitamist ja seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja, samuti aruande filiaali tegevuse kohta.

(3) Kui filiaali asutaja on asukohamaal tütarettevõtja, võib ta aastaaruande esitamise asemel esitada emaettevõtja kontserniaruande lihtärakirja, kui samaaegselt esitatakse emaettevõtja juhtorgani poolt allakirjutatud õiend selle kohta, et tütarettevõtja ei pea äriühingu asukohamaa seaduse kohaselt aastaaruannet koostama ja äriühingu bilanss ning kasum kajastuvad emaettevõtja kontserniaruandes.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruande ärakirja õigsust kinnitab filiaali juhataja oma allkirjaga.»

(18) Paragrahvi 517 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

(19) Paragrahvi 520 lõikes 2 asendatakse sõnad «notariaalselt tõestatud vormi» sõnadega «notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi».

(20) Paragrahvi 525 lõikes 2 asendatakse sõnad «tõestab ärakirju» sõnadega «kinnitab ärakirja ja väljatrüki õigsust».

§ 55. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub samaaegselt tõestamisseadusega.

(2) Käesoleva seaduse §-d 12 ja 20, § 26 lõige 2, § 42 lõiked 5, 6 ja 13, § 54 lõige 6, lõike 7 punktid 2–3 ja lõiked 10–17 jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json