Toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 14.11.2001
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. novembri 2001. a otsusega nr 39 |
I. Toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Alkoholi ja vee käitlemise suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd alkoholi ja vee käitlemist ei ole reguleeritud teiste seadustega.»
§ 2. Paragrahvi 2:
1) lõikest 2 jäetakse välja lause «Toidu kohta kehtivad nõuded laienevad ka toidu valmistamiseks ja joogiks kasutatavale veele.»;
2) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained.»
§ 3. Paragrahvi 3 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Toidutoore on põllumajanduses või selle allharus toodetud saadus, samuti jahipidamise või kalapüügiga või muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. Toidutoorme tootmist põllumajanduses või selle allharudes, jahipidamist, kalapüüki või muul viisil looduslike saaduste varumist mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses toidutoorme tootmisena.
(2) Toidutoorme esmane töötlemine on puhastamine, sorteerimine, kuivatamine, jahutamine, koorimine, tükeldamine, jahvatamine, pakendamine või muu sarnasel viisil töötlemine, mille tulemus on toidu valmistamiseks kõlblik toore.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse toidutoorme tootjaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusaladel ning toidutoorme töötlejaks isikut, kes tegutseb ainult käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal.»
§ 4. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 5. Turustamisotstarbeline toidutoore ja toit
Turustamisotstarbeline on käitleja poolt müügiks käideldav ning müüdav ja muul viisil tasu eest või tasuta üleantav toidutoore ja toit, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.»
§ 5. Paragrahvi 6:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on toidutoorme tootmine ja esmane töötlemine, toidu valmistamine ning toidutoorme ja toidu vedamine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, samuti teised toimingud, mille tulemusel muutub toidutoore või toit kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käitleja on isik, kes tegutseb püsivalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud käitlemisvaldkondades.»;
3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingud, mille tulemusel saadavat toidutooret või toitu kasutatakse üksnes oma tarbeks, ei ole käitlemine käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei ole käitlemine nimetatud toimingute tegemine haridusasutuses õpilaste õpetamise või hoolekandeasutuses seal viibivate isikute õpetamise, arendamise või abistamise eesmärgil.»
§ 6. Paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käitlemisettevõte peab olema enne käitlemise alustamist tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub ainult toidutoorme tootmine, käitleja enda toodetud toidutoorme selline esmane töötlemine, mille käigus ei muutu toidutoorme esialgne kuju ja esialgsed omadused, ning nimetatud toidutoorme edasiseks käitlemiseks müümine või edasiseks käitlemiseks muul viisil üleandmine, ei pea olema tunnustatud. Käitlemisettevõte, kus toimub mee või munade tööstuslik pakendamine, kuulub tunnustamisele.»
§ 7. Paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Eri käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate käitlemisettevõtete liikide loetelu ja nende tunnustamise menetluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»
§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:
« § 101. Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamine
(1) Kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes tagada toidutoorme, toidu või käitlemise nõuetekohasust ja kui seetõttu võib olla ohustatud inimese tervis, on tunnustamise otsuse teinud järelevalveasutuse juhil või tema volitatud järelevalveametnikul käitleja üle järelevalvet teostanud järelevalveametniku ettepanekul õigus peatada tunnustamise otsuse kehtivus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise asjaolude selgumiseni või järelevalveametniku ettekirjutuse täitmiseni.
(2) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning tunnustamise otsuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.
(3) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise põhjendatud kirjalik otsus väljastatakse käitlejale.»
§ 9. Paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui käitleja ei suuda käitlemisettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita toidutoorme, toidu või käitlemise kohta kehtestatud nõudeid või kui esineb oht inimese tervisele.»
§ 10. Paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
« (5) Veterinaar- ja Toiduametil on õigus peatada uuendtoidu käitlemise loa kehtivus, kui uuendtoit ei vasta käesoleva seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Uuendtoidu käitlemise loa kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.
(6) Kui pärast uuendtoidu käitlemise loa andmist on teatavaks saanud andmed selle uuendtoiduga seotud ohtude kohta inimese tervisele või keskkonnale või kui loa taotleja on esitanud loa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata luba väljastatud, on Veterinaar- ja Toiduametil õigus uuendtoidu käitlemise luba kehtetuks tunnistada.
(7) Uuendtoidu käitlemise loa kehtivus peatatakse, taastatakse või luba tunnistatakse kehtetuks loa väljastaja asjakohase põhjendatud kirjaliku otsusega, mis väljastatakse käitlejale.
(8) Kui uuendtoidu käitlemist jätkatakse ajavahemikul, mil uuendtoidu käitlemise loa kehtivus on peatatud, loetakse seda loata käitlemiseks.»
§ 11. Paragrahvi 14:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoiduks loetakse ka imiku- ja väikelapsetoit.»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kui tavatoit on sobiv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud inimestele ja sellele soovitakse toidu kohta antavas teabes viidata, kohaldatakse sellise tavatoidu suhtes eritoidu kohta kehtestatud nõudeid.»;
3) täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:
« (6) Tervisekaitseinspektsioonil on õigus peatada eritoidu käitlemise loa kehtivus, kui eritoit ei vasta käesoleva seaduse ega selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Eritoidu käitlemise loa kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud ning loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud.
(7) Kui pärast eritoidu käitlemise loa andmist on teatavaks saanud andmed selle eritoiduga seotud ohtude kohta inimese tervisele või sobimatuse kohta inimeste grupile, kellele eritoit on ette nähtud, või kui loa taotleja on esitanud loa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest olenemata luba väljastatud, on Tervisekaitseinspektsioonil õigus eritoidu käitlemise luba kehtetuks tunnistada.
(8) Eritoidu käitlemise loa kehtivus peatatakse, taastatakse või luba tunnistatakse kehtetuks loa väljastaja asjakohase põhjendatud kirjaliku otsusega, mis väljastatakse käitlejale.
(9) Kui eritoidu käitlemist jätkatakse ajavahemikul, mil eritoidu käitlemise loa kehtivus on peatatud, loetakse seda loata käitlemiseks.»
§ 12. Paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kui uuringute tulemusena on selgunud töötlemisviisi või aine kahjulikkus inimese tervisele, on seda keelatud toidutoorme ja toidu käitlemisel kasutada. Toidutoorme ja toidu käitlemisel keelatud töötlemisviiside ja ainete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötlemisviisi või aine kohta, mida teatud juhul võib toidutoorme või toidu käitlemisel kasutada, kehtestab Vabariigi Valitsus käitlemise erinõuded, milles sätestatakse, millisel juhul ja kuidas on lubatud töötlemisviisi või ainet kasutada.»
§ 13. Paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käitleja peab järgima toidu pakendil või saatedokumendil märgitud säilitamisnõudeid, mille määrab toidu valmistaja või pakendaja kestvuskatsete või põllumajandusministri poolt kehtestatud toidu säilitamisnõuete alusel. Põllumajandusminister kehtestab säilitamisnõuded sõltuvalt toidu võimalikust ohtlikkusest inimese tervisele toidugruppide kaupa. Kestvuskatsete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»
§ 14. Paragrahvi 24:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Toidu valmistamisel, välja arvatud toitlustusettevõttes üksnes kohapeal turustatava toidu valmistamisel, peab käitleja järgima enda valitud või koostatud toidu tehnilise kirjelduse nõudeid.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Enda koostatud tehniline kirjeldus ja sellesse tehtavad muudatused peavad olema vormistatud dokumendina, millest peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud andmetele nähtuma vähemalt selle vormistamise kuupäev ning allkirjaga kinnitanud isiku nimi ja ametinimetus.»
§ 15. Paragrahvi 26 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käitlemisettevõte, selle territoorium, hooned, rajatised ja ruumid ning nende planeering, samuti sisseseade ja käitlemisvahendid ning töökorraldus peavad vastama käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjades sätestatud nõuetele.»
§ 16. Paragrahvi 28:
1) lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad «käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuv töötaja» sõnadega «käitlemisvahenditega kokkupuutuv töötaja» vastavas käändes;
2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tervisetõendit puudutavad nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.»
§ 17. Paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuded ei laiene toidutoorme tootjale, kelle käitlemisettevõte ei pea vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõikele 1 olema tunnustatud, kui teistes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.»
§ 18. Paragrahvi 30:
1) lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile.»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Paragrahvi 32 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Erandina võib merel viibivatel kalalaevadel kasutada kala esmaseks töötlemiseks sellist merevett, mis ei põhjusta kala saastumist, ei halvenda selle omadusi ega muuda seda ohtlikuks inimese tervisele.»
§ 20. Paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Pakendamata vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada ainult selleks ettenähtud ja vastavalt tähistatud veokis, konteineris või anumas, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.»
§ 21. Paragrahvi 34:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme, toidu ja nende käitlemise nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.»;
2) lõikes 2 asendatakse sõnad «toiduhügieeni üldeeskirja ja teiste toiduhügieeni eeskirjade» sõnadega «käesoleva seaduse § 26 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjade»;
3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Enesekontrolliplaan tuleb kooskõlastada käitlemise üle järelevalvet teostava järelevalveasutusega, kes annab käitleja soovi korral ka selgitusi enesekontrolliplaani koostamiseks ja muutmiseks. Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid enesekontrolliplaani muutmiseks ja täiendamiseks, kui on ilmnenud, et olemasoleva enesekontrolliplaaniga ei suudeta tagada toidu ohutust.»;
4) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
« (5) Enesekontrolli raames võetud proove analüüsitakse põllumajandusministri kehtestatud nõuetele vastavas laboratooriumis.
(6) Enesekontrollikohustust ei kohaldata tunnustamisele mittekuuluva käitlemisettevõtte suhtes.»
§ 22. Paragrahvi 35 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Partiina käsitatakse ühesugustel tingimustel toodetud või valmistatud, ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega toidutoorme või toidu kogust.»
§ 23. Paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Toidu kohta antavas teabes või selle märgistuses peab sisalduma teave toidu päritolumaa kohta, kui nimetatud teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Eestis valmistatud toidu puhul tuleb tarbijat informeerida ka toidu valmistamiseks kasutatud toidutoorme päritolust, kui Eestis toodetava toidutoorme asemel kasutatakse teistest riikidest pärinevat toidutooret. Toidutoorme päritolust informeerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»
§ 24. Paragrahvi 40 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Samuti ei tohi muuta müügipakendil olevat kuupäeva ega turustada toitu pärast realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva möödumist.»
§ 25. 7. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7. peatükk
SISSE- JA VÄLJAVEDU NING SELLE JÄRELEVALVE
§ 41. Piiripunktid
(1) Toidutoorme ja toidu sissevedu ning sisseveoks eriluba vajava toidutoorme ja toidu väljavedu on lubatud selleks ettenähtud piiripunktide kaudu.
(2) Toidutoorme ning toidu sisse- ja väljaveoks ettenähtud piiripunktide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Piiripunktis peavad olema vajalikud ruumid ja vahendid käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud järelevalvetoimingute tegemiseks. Piiripunkti valdaja on kohustatud tagama järelevalveametnikule järelevalvetoimingute teostamiseks vajalikud tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.
§ 42. Toidutoorme ja toidu importija tegevusluba
(1) Toidutoorme ja toidu sissevedamiseks vabaks ringluseks peab olema tegevusluba, mis väljastatakse põllumajandusministri kehtestatud korras kuni kaheks aastaks.
(2) Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui tegevusloa taotleja:
1) ei esita tegevusloa väljastamiseks vajalikke dokumente või
2) esitab teadvalt tegevusloa väljastajale valeandmeid.
(3) Tegevusluba pikendatakse tegevusloa väljastamisega samadel alustel.
(4) Tegevusloa väljastaja võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa
omanik:
1) on korduvalt sisse vedanud kehtestatud nõuetele mittevastavat toidutooret
või toitu;
2) on korduvalt esitanud asjaomasele järelevalveasutusele teadvalt valeandmeid;
3) on esitanud tegevusloa väljastajale teadvalt valeandmeid ja talle on sellest
olenemata tegevusluba väljastatud;
4) esitab selleks kirjaliku taotluse;
5) lõpeb või sureb.
§ 43. Eriluba
(1) Loomse toidutoorme ja sellesse toidugruppi kuuluva toidu sisseveoks peab olema eriluba, mille väljastab Veterinaar- ja Toiduamet loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) kehtestatud korras.
(2) Eriluba vajava toidutoorme ja toidu kavandatavast sisseveost peab kauba eest vastutav isik teavitama piiripunkti järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette.
§ 44. Sisse- ja väljavedu
(1) Järelevalvetoiminguid toidutoorme ja toidu sisse- ja väljaveol teevad Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud.
(2) Toidutoorme ja toidu üle järelevalve teostamise korra sisse- ja väljaveol ning järelevalve alla kuuluvate kaupade loetelu kehtestab põllumajandusminister.
(3) Sisseveetav Eestis töötlemiseks, müümiseks või muul viisil üleandmiseks mõeldud eriluba vajav toidutoore või toit peab olema toodetud või valmistatud ettevõttes, mida on tunnustanud ja mille on registreerinud selle riigi asjaomane järelevalveasutus ning heaks kiitnud Veterinaar- ja Toiduamet. Ettevõtete loetelu avalikustab Veterinaar- ja Toiduamet oma veebilehel.
(4) Järelevalve alla kuuluva toidutoorme ja toidu üle järelevalvetoimingute teostamiseks on toidutoorme või toidu eest vastutav isik kohustatud pöörduma piiripunkti järelevalveametniku poole.
§ 45. Järelevalvetoimingud
(1) Järelevalvetoimingud toidutoorme ja toidu sisseveol on kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll, toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll nimetatud dokumentides esitatud kirjeldusele ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll õigusaktide nõuetele.
(2) Eriluba vajava toidutoorme või toidu sisseveo korral esitab selle eest vastutav isik järelevalveametnikule päritoluriigi asjaomase järelevalveasutuse väljastatud toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava sertifikaadi.
(3) Eriluba vajava toidutoorme ja toidu sisseveo korral tehakse kõik järelevalvetoimingud piiripunktis. Muu toidutoorme ja toidu sisseveo korral võib selle vastavust õigusaktide nõuetele kontrollida kauba sihtkohas. Enne järelevalvetoimingute tegemist on keelatud partiid või selle osa edasi käidelda.
(4) Järelevalveametnik väljastab tõendi järelevalvetoimingute tulemuse kohta või teeb vastava märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(5) Väljaveo korral teostatakse järelevalvet ainult sisseveoks eriluba vajava toidutoorme ja toidu üle ning järelevalvetoimingud on kaubaga kaasasolevate dokumentide kontroll ning vajaduse korral toidutoorme ja toidu vastavuse kontroll nimetatud dokumentides esitatud kirjeldusele.
(6) Eesti päritolu toidutoorme ja toidu väljaveo korral väljastab asjaomane järelevalveasutus toidutoorme või toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamine on sihtriigis nõutav.
(7) Järelevalvemenetluse käigus järelevalveametniku otsuse tõttu toidutoorme või toidu omanikule või nende eest vastutavale isikule tekkinud kulusid, välja arvatud õigusvastaselt tekitatud kahju, ei hüvitata.
§ 46. Nõuetele mittevastav toidutoore ja toit
(1) Järelevalveametnik koostab toidutoorme või toidu üle tehtud järelevalve ja selle tulemuste kohta akti ning, lähtudes toidutoorme või toidu ohtlikkusest, otsustab nõuetele mittevastava toidutoorme või toidu sisseveo keelamise või ümbertöötamisele või hävitamisele saatmise, arvestades võimaluse korral toidutoorme või toidu eest vastutava isiku sooviga, ja teeb vastava märke kaubaga kaasasolevatele dokumentidele.
(2) Kui toidutoorme või toidu eest vastutav isik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveametniku otsust, kuulub nõuetele mittevastav toidutoore või toit erikonfiskeerimisele. Kui toidutoorme või toidu sisseveo eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, hävitatakse toidutoore või toit riigi kulul. Hävitamise kohta koostatakse akt, mille kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.»
§ 26. Paragrahvi 48 lõiget 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Kui on alust arvata, et ohtlik toidutoore või toit on saanud kättesaadavaks tarbijale, on järelevalveasutus kohustatud sellest kohe teavitama avalikkust, kasutades massimeedia vahendeid ning järelevalveasutuse veebilehte.»
§ 27. Paragrahvi 49:
1) lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Käitlejal on õigus teha kontrollprooviga samadel tingimustel võetud vastuproovi sõltumatu analüüs teises laboratooriumis oma kulul.»;
2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal toidutoore, toit või muu analüüsitu ei vasta nõuetele, kannab tehtud analüüside ja sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate kontrollproovide analüüsimise kulud käitleja.»
§ 28. Paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Inimese tervisele ohtlike asjaolude ilmnemisel on järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutus toidutoorme või toidu käitlemise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada käitlejat toidutooret või toitu käitlemisest kõrvaldama.»
§ 29. Seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses:
« § 511. Toidutoorme või toidu käitlemise keeld
(1) Kui on põhjust arvata, et teatud toidutoore või toit võib olla ohtlik inimese tervisele või keskkonnale, peatab asjaomase järelevalveasutuse juht sellise toidutoorme või toidu käitlemise. Otsustus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjana, milles näidatakse ära toidutoorme või toidu nimetus, vajaduse korral andmed vastava partii kohta ning teised ohtlikku toidutooret või toitu identifitseerida võimaldavad andmed ja käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine tuleb peatada. Järelevalveasutuse juht teavitab käskkirjast kohe avalikkust ning teave avaldatakse järelevalveasutuse veebilehel.
(2) Järelevalveasutuse juht edastab oma käskkirja viivitamata põllumajandusministrile, kes otsustab toidutoorme või toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse. Määruses märgitakse lisaks järelevalveasutuse juhi käskkirjas sisalduvatele andmetele ka piirangu tähtaeg, järelevalveasutuste ja isikute kohustused ning ohu kõrvaldamise viis. Järelevalveasutuse juhi käskkiri kehtib kuni põllumajandusministri määruse jõustumiseni.
(3) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased järelevalveasutused koostöös kindlaks ohu ulatuse, võtavad tarvitusele vastavad meetmed ja pärast ohu kõrvaldamist teeb käskkirja andnud järelevalveasutuse juht põllumajandusministrile kirjaliku ettepaneku käitlemise peatamise lõpetamiseks ning põllumajandusminister kehtestab vastava määruse.»
§ 30. Paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Analüüside tegemiseks võib volitada üksnes käitlejast sõltumatut laboratooriumi.»
§ 31. Paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Kui volitatud referentlaboratoorium ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuune tähtaeg, mille jooksul ei ole laboratooriumil õigust tegutseda referentlaboratooriumina. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks.»
§ 32. Paragrahvi 55:
1) lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori volitatud ametnikul ning maa- või linnakohtul.
(2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul või Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal, Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal ja tema asetäitjal või Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori volitatud ametnikul on õigus käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni. Sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult maa- või linnakohus.
(3) Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohus. Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor, tema asetäitja ja järelevalveametnik ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, tema asetäitja ja järelevalveametnik.
(4) Käesoleva seaduse §-s 54 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on protokolli
koostamise õigus:
1) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul
ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal
ja järelevalveametnikul;
2) Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni
kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja riikliku järelevalve inspektoril;
3) Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal, peainspektoril ja inspektoril
ning tarbijakaitse järelevalvepädevusega kohaliku talituse juhatajal, peainspektoril
ja inspektoril.»;
2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Kui õigusrikkuja on juriidilise isiku ametiisik, võib selle rikkumise asjas määrata halduskaristuse juriidilisele isikule ja ametiisikule samaaegselt seadusega ettenähtud korras.»
§ 33. Paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Toidutoore või toit, mille kohta on tehtud erikonfiskeerimise otsus, läheb kohe tasuta üle riigi omandisse. Kiirestirikneva toidutoorme või toidu erikonfiskeerimise otsuse, milles nähakse ette toidutoorme või toidu hävitamine, võib täide viia enne erikonfiskeerimise otsuse jõustumist.»
§ 34. Paragrahvi 63 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Enne tegevuslitsentsi kehtivusaja lõppu on importijal õigus taotleda vastava tegevusloa väljastamist käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel.»
II. Veterinaarkorralduse seaduses (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861; 2001, 3, 4) tehakse järgmised muudatused:
§ 35. Paragrahvi 2:
1) lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Loomse saaduse käitlemine on loomse saaduse tootmine, varumine, töötlemine, müümine ja muul viisil tasu eest või tasuta üleandmine, sisse- ja väljavedu ning teised toimingud, mille tulemusel muutub loomne saadus kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.»;
2) lõikest 7 jäetakse välja sõnad «ja toitlustamisel tekkivaid jäätmeid».
§ 36. Paragrahvi 4:
1) punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) inimeste tervise kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest
ja nende haiguste tõrje loomadel;
4) laboratoorse uurimise korraldamine loomahaiguste diagnoosimiseks ja loomsete
saaduste, loomasööda ning joogivee ohutuse hindamiseks;»;
2) punktis 5 asendatakse sõnad «imporditavate loomade» sõnadega «sisseveetavate loomade»;
3) punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
4) punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 10) loomakasvatushoonete ja -rajatiste, põllumajandusloomi kasvatavate ja loomseid saadusi käitlevate ettevõtete järelevalve;»;
5) punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 11) loomakasvatushoonete ja -rajatiste, põllumajandusloomi kasvatavate ja loomseid saadusi käitlevate ettevõtete ehitusprojektide kooskõlastamine;»;
6) punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 12) keskkonna kaitsmine loomapidamise, loomsete saaduste käitlemise ja loomahaigustega kaasnevate kahjulike tegurite eest;»;
7) punktis 13 asendatakse sõna «loomaomanike» sõnaga «loomapidajate»;
8) punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 14) Eestist väljaveetavate loomade, loomsete saaduste, toidutoorme ja toidu sihtriigis kehtestatud nõuetele vastavuse kontroll.»
§ 37. Paragrahvi 5:
1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Riikliku veterinaarjärelevalve teostamiseks on Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil õigus nimetada ametisse järelevalveametniku abiline ja määrata tema pädevus. Järelevalveametniku abilise koolitust korraldab Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617). Lihakäitlemisel järelevalvet teostava järelevalveametniku abilise ülesanded, vastava koolituse sisunõuded ning koolituse läbimist tõendava tunnistuse väljaandmise korra kehtestab põllumajandusminister.»;
2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Veterinaarjärelevalveks võetud proovide analüüsimisega tegelevad Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, käesoleva seaduse § 6 kohaselt volitatud referentlaboratoorium ja veterinaarlaboratooriumi tegevusluba omav laboratoorium.»;
3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti poolt järelevalveobjekti kontrollimise käigus võetud proovide laboratoorse uurimise kulud kaetakse riigieelarvest.»
§ 38. Paragrahvi 6:
1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mis juhendab loomahaiguste diagnoosimisega tegelevaid laboratooriume ja koordineerib nende tegevust.
(2) Referentlaboratooriumina volitatakse tegutsema igas valdkonnas üks laboratoorium.»;
2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul volitada tegutsema referentlaboratooriumina ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi. Volituse tunnistab kehtetuks põllumajandusminister Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul.»;
3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Referentlaboratooriumina võib volitada tegutsema üksnes akrediteeritud laboratooriumi. Akrediteeritud on laboratoorium, kelle pädevust analüüside tegemiseks selles valdkonnas on ametlikult tunnustanud akrediteerimisorgan.»;
4) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Nõuded laboratooriumile, kes soovib saada volitust tegutseda referentlaboratooriumina, volituse taotlemise ja volituse andmise korra, volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab põllumajandusminister.»
§ 39. Paragrahvi 7:
1) punktid 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) keelata veterinaarnõuetele mittevastavate loomadega kauplemine ning selliste
loomade karjatamine, ühest karjast teise või loomseid saadusi käitlevasse
ettevõttesse viimine;
6) keelata loomsete saaduste hügieeninõuetele mittevastavate loomsete saaduste
käitlemine;»;
2) punktides 7 ja 8 asendatakse sõnad «veterinaarhügieeni- ja loomakaitsealased nõuded» sõnadega «loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuded» vastavas käändes.
§ 40. Paragrahvi 12 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 41. Paragrahvi 13 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Komisjoni ettepaneku alusel annab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht konkursi läbinud veterinaararstile oma käskkirjaga õiguse tegutseda volitatud veterinaararstina ja määrab kindlaks tema tegevuspiirkonna.»
§ 42. Paragrahvi 15 lõike 1:
1) punktis 4 asendatakse sõnad «veterinaarhügieeni nõuetele» sõnadega «loomsete saaduste hügieeninõuetele»;
2) punktis 5 asendatakse sõna «veterinaarhügieeni ja loomakaitse nõuded» sõnadega «loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuded».
§ 43. Paragrahvi 16 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) vormistama volituse täitmisel tehtud otsustused põhjendatud kirjaliku otsusena ning teavitama sellest järelevalveametnikku;».
§ 44. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
« § 251. Veterinaararsti tegevusloa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti hariduse välisriigis
(1) Tegevusluba taotlev välisriigis veterinaararsti hariduse omandanud isik
esitab tegevusloa andjale:
1) käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud dokumendid
ja andmed;
2) veterinaararsti haridust tõendava dokumendi originaali.
(2) Vajaduse korral võib tegevusloa andja nõuda tegevusloa taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide tõlkeid, mille õigsust või mille tõlkija allkirja õigsust on notar tõestanud.
(3) Isikutele, kes on veterinaararsti hariduse omandanud Euroopa Liidu liikmesriigis, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ja muus välisriigis veterinaararsti hariduse omandanud isikutele käesoleva paragrahvi lõikeid 7–11.
(4) Euroopa Liidu liikmesriigis omandatud veterinaararsti haridust tõendab dokument, mis annab õiguse osutada veterinaarteenust veterinaararstina selles liikmesriigis, kus kvalifikatsioon omandati. Tegevusloa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis veterinaararsti haridust tõendavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister.
(5) Euroopa Liidu liikmesriigis veterinaararsti hariduse omandanud isiku suhtes, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud loetelus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 7–11.
(6) Euroopa Liidu liikmesriigis käesoleva paragrahvi lõikele 4 vastava veterinaararsti hariduse omandanud isik, kelle Eestis viibimise periood ei ületa ühte kuud, võib Eestis osutada ajutist veterinaarteenust veterinaartegevuseks õigust omava isiku juures ilma tegevusluba taotlemata. Veterinaartegevuseks õigust omav isik peab viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduametit sellisest isikust.
(7) Muus välisriigis veterinaararsti hariduse omandanud isik esitab tegevusloa taotlemiseks tegevusloa andjale tema nõudmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele veterinaararsti haridust tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse veterinaararsti hariduse andmise õppekava ning käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumendid. Tegevusloa andja hindab esitatud õppekava vastavust Eesti veterinaararsti hariduse andmise aluseks olevale õppekavale.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tegevusloa taotleja esitatud õppekava ei erine oluliselt Eesti vastavast õppekavast, menetleb tegevusloa andja taotlust käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul tegevusloa taotleja esitatud õppekava on oluliselt erinev Eesti vastavast õppekavast, peab taotleja sooritama sobivustesti, millega kontrollitakse tegevusloa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi ning mille põhjal hinnatakse taotleja teadmisi, oskusi ja vilumusi.
(10) Tegevusloa andja määrab oma otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud sobivustesti kuuluvad ainevaldkonnad, arvestades, et sobivustest peab sisaldama õppeaineid, mida välisriigis läbitud õppekava ei sisalda, kuid mille omandamine on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud sobivustesti läbiviimise korra kehtestab põllumajandusminister. Sobivustesti tulemust hinnatakse koos tegevusloa taotleja poolt esitatud veterinaararsti haridust tõendava dokumendiga.»
§ 45. Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Tegevusloa andja menetleb tegevusloa taotlusi ja teeb otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul kõigi nõuetele vastavate dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates. Kui tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsustamiseks on vajalik läbi viia käesoleva seaduse § 251 lõikes 9 nimetatud sobivustest, võib tegevusloa andja pikendada otsuse tegemise tähtaega kahe kuuni kõigi nõuetele vastavate dokumentide Veterinaar- ja Toiduametisse saabumisest arvates.»
§ 46. Paragrahvi 28 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) kirjutada välja looma terviseseisundit ja loomsete saaduste ohutust tõendavaid dokumente.»
§ 47. Paragrahvi 35 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) tagama järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.»
§ 48. Paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Järelevalveametniku ettekirjutuse või muu erialase toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.»
§ 49. Paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile 10 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast arvates.»
§ 50. Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Veterinaararsti või veterinaarlaboratooriumi osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile.»
§ 51. Paragrahvi 39:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse §-dest 36–38 tuleneva otsusega mittenõustumise korral on õigus esitada kirjalik kaebus või järelepärimine põllumajandusministrile, kes edastab kaebuse või järelepärimise veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise ekspertkomisjonile.»;
2) lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) teha Veterinaar- ja Toidumeti peadirektorile või kohaliku asutuse juhile ettepanek mittekvaliteetse veterinaarteenuse osutaja haldus- või distsiplinaarkorras karistamiseks, tema tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks;».
§ 52. Paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) paragrahvi 6 lõige 6, mis jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.»
III. Loomatauditõrje seaduses (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) tehakse järgmised muudatused:
§ 53. Paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Uusehitise ja põhjaliku tehnoloogilise ümberkorralduse projekt tuleb kooskõlastada Veterinaar- ja Toiduametiga.»
§ 54. Paragrahvi 9 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) teavitama kohe veterinaararsti põllumajanduslooma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest;».
§ 55. Paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:
«Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul.»
§ 56. Paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise korra ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.»
§ 57. 4. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4. jagu
Loomade ja loomsete saaduste veo veterinaarnõuded
§ 16. Veo veterinaarnõuded
(1) Põllumajandusloomade ja loomsete saaduste veoks peab kasutama selleks ettenähtud või kohandatud veovahendeid. Loomade veol tuleb vältida keskkonna reostumist loomade väljaheidetega. Pärast iga põllumajandusloomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist loomade vedu, kui veovahendiga on veetud kaupa, mis võib olla loomade tervist ohustav, tuleb veovahend puhastada ja desinfitseerida Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel avalikustatud loetelus oleva desinfektsioonivahendiga. Loetelus nimetamata desinfektsioonivahendit võib kasutada järelevalveametniku nõusolekul.
(2) Haigeid või haiguskahtlasi loomi tuleb vedada eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Kui loom haigestub veo ajal, peab vedaja sellest kohe teavitama veterinaararsti.
(3) Vedaja peab tagama veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise ning kasutatud allapanu ladestamise.
(4) Vedaja peab pidama dokumenteeritud arvestust põllumajandusloomade laadimise aja ja koha, veetud põllumajandusloomade, nende saatja ja saaja ning veovahendi puhastamise ja desinfitseerimise aja ja koha kohta. Nimetatud dokumente tuleb säilitada vähemalt kolm aastat.»
§ 58. Paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Põllumajandusminister võib kehtestada veterinaarnõuded loomsete saaduste käitlemisega tegelevatele ettevõtetele käitlemisvaldkondade kaupa, määrates nende kuulumise tunnustamisele või registreerimisele, ning kehtestab tunnustamise või registreerimise korra.»
§ 59. Paragrahvi 18:
1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti poolt tapmisele saadetud või tapamajas avastatud kliiniliselt haigeid ja taudikahtlasi loomi tapetakse eraldi tervetest loomadest järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti järelevalve all.»;
2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.»
§ 60. Paragrahvi 19:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Loomsete jäätmete valdaja korraldab tema valduses olevate loomsete jäätmete käitlemise. Loomsete jäätmete matmisel tuleb matmispaiga suhtes arvestada kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorranõudeid.»;
2) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Loomsete jäätmete matmispaik peab vastama keskkonnanõuetele. Loomsete jäätmete kavandatava matmispaiga keskkonnanõuetele vastavuse kohta annab arvamuse maakonna keskkonnateenistus.»
§ 61. 7. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7. jagu
Loomade ja loomsete saaduste sisse- ja väljavedu
§ 20. Nõuded loomade ja loomsete saaduste sisse- ja väljaveol
(1) Loomade ja loomsete saaduste sissevedu Eestisse on lubatud riigist või selle piirkonnast, mille episotoloogiline olukord vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Veterinaarnõuetele mittevastavaid loomi ja loomseid saadusi on keelatud sisse vedada.
(2) Riigi või selle piirkonna episotoloogilise olukorra vastavuse Eestis kehtivatele
nõuetele teeb kindlaks Veterinaar- ja Toiduamet, lähtudes riigi poolt esitatavatest
rahvusvaheliselt heakskiidetud loomatervishoiualastest garantiidest, arvestades
sealjuures:
1) loomataudide esinemist riigis või selle piirkonnas;
2) loomataudide esinemise kohta esitatava teabe regulaarsust ja kiirust;
3) riigi poolt rakendatavaid loomataudide seire programme ja tauditõrjemeetmeid;
4) riigi veterinaarjärelevalve korraldust;
5) riigist või selle piirkonnast väljaveetava kauba liiki ja selle sisseveoga
Eestisse inimeste ning loomade tervisele kaasnevaid riske.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet koostab loetelud riikidest ja piirkondadest, millest on lubatud sisse vedada teatud loomaliiki kuuluvat looma või loomset saadust ning avalikustab need oma veebilehel.
(4) Sisse- ja väljaveol kontrollitavate kaupade loetelu kehtestab põllumajandusminister.
(5) Sisseveetavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded kehtestab põllumajandusminister.
(6) Kui riigis või selle piirkonnas, kust sisseveetavad loomad või loomsed saadused on pärit, ilmneb või levib rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikuks tunnistatud loomataud, zoonoos või muu haigus või asjaolu, mis kujutab tõsist ohtu looma või inimese tervisele, on Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril õigus viivitamata peatada loomade ja loomsete saaduste sissevedu kõnesolevast riigist või selle piirkonnast või piirata nende edasist kasutamist. Kehtestatud piirangud tuleb viivitamata avalikustada Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel ning teavitada nendest selle riigi pädevat järelevalveasutust.
§ 21. Eriluba
(1) Loomade ja loomsete saaduste sisseveoks peab olema Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi eriloa väljaandja) eriluba ning neid veetakse sisse käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
(2) Ühekordseks loomade ja loomsete saaduste sisseveoks väljastatakse eriluba, mille kehtivusaja määrab eriloa väljaandja.
(3) Korduvaks loomsete saaduste sisseveoks võib väljastada eriloa kehtivusajaga kuni üks aasta.
(4) Loomsete saaduste sisseveol seestöötlemiseks tuleb eriloa taotlemisel esitada andmed töötlemise kohta.
(5) Eriloa taotlemise ning väljaandmise korra, samuti loa sisunõuded kehtestab põllumajandusminister.
(6) Eriloa saaja loetakse loomade või loomsete saaduste sisseveo eest vastutavaks isikuks.
§ 22. Sisse- ja väljavedu
(1) Veterinaar- ja Toiduamet teavitab importijat tema soovil sisseveetavatelele loomadele ja loomsetele saadustele esitatavatest nõuetest.
(2) Kavandatavast sisseveost tuleb teavitada piiripunkti järelevalveametnikku vähemalt 24 tundi ette.
(3) Loomade ja loomsete saaduste eksportijale väljastab Veterinaar- ja Toiduamet loomade ja loomsete saaduste sihtriigis kehtestatud nõuete kohasuse tõendamiseks käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud veterinaarsertifikaadi.
§ 23. Piiripunktid
(1) Loomade ja loomsete saaduste sisse- ja väljavedu on lubatud selleks ettenähtud piiripunktide kaudu.
(2) Nõuded loomade ja loomsete saaduste sisse- ja väljaveoks ettenähtud piiripunktidele ja nende piiripunktide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Piiripunktis peavad olema vajalikud ruumid ja vahendid käesolevas seaduses ja teistes veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud järelevalvetoimingute tegemiseks. Piiripunkti valdaja on kohustatud tagama järelevalveametnikule järelevalvetoimingute teostamiseks vajalike tööohutuse ja töötervishoiu nõuete kohased ruumid tasuta kasutamiseks, sealhulgas vajaduse korral sisustatud bürooruumid ja sidevahendid. Sideteenuse eest tasub järelevalveasutus.
§ 24. Järelevalvetoimingud piiripunktis
(1) Loomade ja loomsete saaduste nõuetekohasuse tõendamiseks esitab loomade või loomsete saaduste sisseveo eest vastutav isik nende päritoluriigi volitatud järelevalveasutuse väljastatud veterinaarsertifikaadi piiripunkti järelevalveametnikule.
(2) Järelevalveametnik kontrollib:
1) nõutavate dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust;
2) loomade ja loomsete saaduste vastavust dokumentides esitatud kirjeldusele;
3) loomade tervislikku seisundit ja sisseveol vajaduse korral ka loomsete
saaduste nõuetekohasust.
(3) Järelevalveametnikul on loomataudi kahtluse korral või loomade tervisliku seisundi või loomsete saaduste nõuetekohasuse kontrollimiseks õigus laboratoorseks uurimiseks võtta sisseveetavatelt loomadelt ja loomsetest saadustest loomade ja loomsete saaduste sisseveo eest vastutava isiku kulul kontrollproove.
(4) Loomade ja loomsete saaduste üle sisse- ja väljaveol piiripunktis tehtava veterinaarjärelevalve korra kehtestab põllumajandusminister.
(5) Sisseveo lubamise korral väljastab järelevalveametnik tõendi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korrale.
§ 25. Nõuetele mittevastavad loomad ja loomsed saadused
(1) Järelevalveametnik koostab looma üle tehtud järelevalve ja selle tulemuste kohta akti ning, lähtudes looma ohtlikkusest, otsustab nõuetele mittevastava looma sisseveo keelamise või loomakaitseseaduse (RT I 2001, 3, 4) §-s 10 sätestatud hukkamisele saatmise, arvestades võimaluse korral looma eest vastutava isiku sooviga, ja teeb vastava märke loomaga kaasasolevatele dokumentidele.
(2) Järelevalveametnik koostab loomsete saaduste üle tehtud järelevalve ja selle tulemuste kohta akti ning, lähtudes loomsete saaduste ohtlikkusest, otsustab nõuetele mittevastavate loomsete saaduste sisseveo keelamise või ümbertöötamisele või hävitamisele saatmise, arvestades võimaluse korral loomsete saaduste eest vastutava isiku sooviga, ja teeb vastava märke loomsete saadustega kaasasolevatele dokumentidele.
(3) Järelevalveametnik keelab sisseveo:
1) kui loom või loomsed saadused pärinevad riigist või selle piirkonnast,
kust ei ole lubatud sisse vedada sellesse loomaliiki kuuluvat looma või
sellist loomset saadust;
2) loomataudi kahtluse korral;
3) kui dokumendid ei ole nõuetekohased;
4) kui sisseveetav loom või loomsed saadused ei ole nõuetekohased või on sellekohane
põhjendatud kahtlus;
5) kui looma tervislik seisund ei luba vedu jätkata.
(4) Kui looma või loomsete saaduste sisseveo eest vastutav isik ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud järelevalveametniku otsust, kuuluvad nõuetele mittevastav loom ja loomsed saadused erikonfiskeerimisele.
(5) Kui looma või loomsete saaduste sisseveo eest vastutavat isikut ei ole võimalik kindlaks teha, suunatakse loomsed saadused ümbertöötamisele või hävitamisele ja loom hukkamisele riigi kulul. Ümbertöötamise, hävitamise või hukkamise kohta koostatakse akt, mille kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.
§ 26. Profülaktiline karantiin
(1) Profülaktiline karantiin on karja juurdetoodavate või ärilisel eesmärgil vabaks ringluseks sisseveetavate loomade pidamine karja ülejäänud loomadest eraldi kindlaksmääratud ajavahemiku vältel, millal selgitatakse diagnostiliste uurimistega loomade tervislik seisund ja teostatakse veterinaarprofülaktilised menetlused.
(2) Loomade sisseveo eest vastutav isik on kohustatud paigutama vabaks ringluseks sisseveetud põllumajandusloomad, välja arvatud hobused, profülaktilisse karantiini. Profülaktilist karantiini läbimata lubatakse vabaks ringluseks sisse vedada tapaloomi, kui nad saadetakse kohe tapamajja tapmisele. Veterinaar- ja Toiduametil on õigus vajaduse korral nõuda profülaktilise karantiini rakendamist kõigi sisseveetavate loomade puhul.
(3) Nõuded loomade profülaktilise karantiini läbiviimisele ja karantiinilautadele kehtestab põllumajandusminister.
(4) Profülaktilise karantiini nõuetekohase läbiviimise eest vastutab ja sellega kaasnevad kulud katab loomade sisseveo eest vastutav isik.
(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib, lähtudes looma päritoluriigi episotoloogilisest olukorrast, nõuda loomade sisseveo eest vastutavalt isikult enne loomade sissevedu vabaks ringluseks nende paigutamist profülaktilisse karantiini päritoluriigis.»
§ 62. Paragrahvi 33 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ja otsustab järelevalveametnik.»
§ 63. Paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Loomataudi ametliku diagnoosi teatamiskohustuslike loomataudide puhul paneb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, episotoloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel või Veterinaar- ja Toiduameti määratud ekspertide komisjon kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja episotoloogiliste andmete alusel.»
§ 64. Paragrahvi 40:
1) lõiget 1 täiendatakse järgmise lausega:
«Teatamiskohustusliku zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohustatud viivitamata teavitama Tervisekaitseinspektsiooni kohalikku asutust.»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab aruande Veterinaar- ja Toiduametile registreeritud loomataudide ning Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele registreeritud zoonooside kohta tema järelevalvealasel territooriumil. Aruande esitamise korra kehtestab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.»
§ 65. Paragrahvi 41:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «või diagnoosimisest» sõnadega «või laboratoorsest diagnoosimisest»;
2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Registreerimiskohustusliku loomataudi laboratoorsest diagnoosimisest teatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laboratoorium Veterinaar- ja Toiduametile regulaarse aruandluse korras, kui selle loomataudi tõrje-eeskiri ei näe ette teisiti.»
§ 66. Paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Veterinaar- ja Toiduamet teatab rahvusvahelistele veterinaarorganisatsioonidele, Euroopa Liidu Komisjonile, Euroopa Liidu liikmesriikide ja naaberriikide veterinaarteenistustele rahvusvaheliselt teatamiskohustuslikeks tunnistatud loomataudide puhkemisest 24 tunni jooksul pärast ametliku diagnoosi panemist esmases taudipunktis ning uutest taudipunktidest hiljemalt iga nädala esimesel tööpäeval.»
§ 67. Seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:
« § 421. Tervisekaitseinspektsiooni kohustused zoonoosidest teavitamisel
(1) Tervisekaitseinspektsiooni kohalik asutus on kohustatud teatama zoonooside diagnoosimisest inimestel sellele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, kelle järelevalvealasel territooriumil zoonoos diagnoositi.
(2) Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu ning Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele esitatava asjakohase teatise vormi nõuded ning esitamise korra kehtestab sotsiaalminister kooskõlastatult põllumajandusministriga.»
§ 68. Seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
« § 431. Loomatauditõrje programm
(1) Loomatauditõrje programm on loomataudide ennetamise ja tõrjemenetluste täpsustatud kava, milles sätestatakse loomataudide ennetamise ja tõrjemenetluste loetelu ning vastavate menetluste mahud loomataudide kaupa iga aasta kohta.
(2) Loomatauditõrje programmi kehtestab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.
(3) Loomatauditõrje programmi rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.»
§ 69. Paragrahvi 44:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «kõikide teatamiskohustuslike loomataudide» sõnadega «eriti ohtlike loomataudide»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Situatsioonplaani koostab ning selle tegelikkusele vastavuse eest vastutab Veterinaar- ja Toiduamet. Situatsioonplaani kinnitab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor. Situatsioonplaani avalikustab Veterinaar- ja Toiduamet oma veebilehel.»;
3) lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) riikliku loomatauditõrje komisjoni moodustamine;»;
4) lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) konkreetsete loomataudide tõrjeks vajaminevate vaktsiinide kogused ja nende hanke allikad;».
§ 70. Paragrahvi 45:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Veterinaar- ja Toiduameti pädevus loomataudi ennetamise, selle leviku
tõkestamise ja likvideerimise korral»;
2) paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
« (2) Loomataudi leviku tõkestamiseks ja selle likvideerimiseks vajalike meetmete rakendamisel teeb Veterinaar- ja Toiduamet koostööd Politseiameti, Päästeameti, Piirivalveameti ja teiste riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse asutustega nende pädevuse piires.»
§ 71. Paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Metslooma püüdmine ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise eesmärgil ning metsloomade ümberasustamine ühest piirkonnast teise on lubatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt ning kooskõlastatult Veterinaar- ja Toiduametiga.»
§ 72. Paragrahvi 48 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu «komisjoni kuuluvad» sõnadega «maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindaja,».
§ 73. Paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse lausega:
«Komisjoni tööd juhib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor.»
§ 74. Paragrahvi 54:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kui on tegemist eriti ohtliku loomataudiga või kui loomataud levib ulatuslikult, informeerib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor sellest põllumajandusministrit, kes teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord vastavalt eriolukorra seadusele (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598).»;
2) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) loomade liikumise, sealhulgas sisse- ja väljaveo piirangud ja keelud.»
§ 75. Paragrahvi 57:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Riik hüvitab eriti ohtlike loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud põllumajandusloomade taudikahju käesoleva seaduse §-s 55 loetletud kulud ning muude loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud põllumajandusloomade taudikahju käesoleva seaduse § 56 lõike 3 alusel kehtestatud korras sätestatud kulud.»;
2) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Põllumajandusloomade väärtuse arvutamise ning taudikahjude hüvitamise korra kehtestab põllumajandusminister.»;
3) lõike 5 preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Taudikahjuks loetakse ka:».
§ 76. Paragrahvi 60:
1) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) põllumajanduslooma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest ja metslooma rünnakust teatamata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni 40 000 krooni;»;
2) punktis 5 asendatakse sõnad «transportimise nõuete» sõnaga «veonõuete»;
3) punktis 7 asendatakse sõnad «impordi, transiidi ja taasväljaveo kohustusega sisseveo nõuete» sõnadega «sisse- ja väljaveo nõuete»;
4) täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
« 10) looma või loomsete saaduste veterinaarnõuete rikkumise või mittenõuetekohase täitmise eest viisil, mis ohustab inimese või looma tervist või keskkonda, – määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni.»
§ 77. Paragrahvi 61:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse §-s 60 nimetatud haldusõiguserikkumiste asjades on asja arutamise ja karistuse määramise õigus Veterinaar- ja Toiduameti peadirektoril, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhil, tema asetäitjal ja järelevalveametnikul ning maa- või linnakohtul.»;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «halduskohtunik» sõnadega «maa- või linnakohus»;
3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohus. Erikonfiskeerimisega seotud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor, tema asetäitja ja järelevalveametnik ning Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, tema asetäitja ja järelevalveametnik.»
§ 78. Seadust täiendatakse §-ga 611 järgmises sõnastuses:
« § 611. Haldusõiguserikkumise objektiks oleva looma või loomsete saaduste erikonfiskeerimine
(1) Käesoleva seaduse § 60 punktis 10 nimetatud haldusõiguserikkumise korral võib kohaldada õiguserikkumise objektiks olnud looma või loomsete saaduste erikonfiskeerimist.
(2) Erikonfiskeerimisele kuuluva looma või loomsed saadused võtab ära ametnik, kellel on käesoleva seaduse § 61 lõike 3 järgi haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus.
(3) Äravõetud looma või loomseid saadusi hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohas, mille määrab looma või loomsed saadused äravõtnud ametnik. Äravõetud looma või loomsed saadused võib jätta ka õiguserikkuja hoiule. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse.
(4) Loom või loomsed saadused, mille kohta on tehtud erikonfiskeerimise otsus, läheb kohe tasuta üle riigi omandisse.
(5) Looma erikonfiskeerimise otsuse, milles nähakse ette looma hukkamine, ja kiirestiriknevate loomsete saaduste erikonfiskeerimise otsuse, milles nähakse ette nende hävitamine, võib täide viia enne erikonfiskeerimise otsuse jõustumist.
(6) Erikonfiskeerimise otsuse täitmise menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras.»
§ 79. Seadust täiendatakse §-ga 641 järgmises sõnastuses:
« § 641. Kasutuses olevate loomakasvatushoonete ja -rajatiste tunnustamine ja registreerimine
(1) Registreerimisele kuuluvad loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad, mis on kasutuses 2002. aasta 1. jaanuaril, peavad olema registreeritud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
(2) Tunnustamisele kuuluvad loomakasvatushooned ja -rajatised ning loomade pidamiseks piiritletud alad, mis on kasutuses käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud vastavate veterinaarnõuete jõustumise hetkel, peavad olema tunnustatud hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.»
§ 80. Paragrahv 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 65. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 15 lõige 1, mis jõustub 2002. aasta 1. juulil ning § 18 lõige 1, mis jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud veterinaarnõuded jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, kui nende kehtestamisel ei ole ette nähtud jõustumise hilisemat tähtpäeva.»
IV. Loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4) tehakse järgmised muudatused:
§ 81. Seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses:
« § 811. Üleminekusätted
(1) Loomapidajad, kes tegutsevad 2002. aasta 1. juulil, peavad täitma käesoleva seaduse § 3 lõike 4 alusel kehtestatud loomapidamisnõudeid alates 2003. aasta 1. jaanuarist, kui nendes ei ole teatud nõuete täitmiseks ette nähtud hilisemat tähtpäeva.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev loomaaed peab omama loomaaia tegevusluba alates 2003. aasta 1. jaanuarist.»
§ 82. Paragrahv 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 82. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juulil, välja arvatud § 22 lõiked 1–3 ja 7, mis jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril, 8. ja 9. peatükk, mis jõustuvad 2002. aasta 1. juulil ning § 11 lõige 1, mis jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 3 lõike 4 alusel kehtestatud loomapidamisnõuded jõustuvad 2002. aasta 1. juulil.»
V. § 83. Rakendussätted
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(2) Vabariigi Valitsus korraldab toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter