Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.06.2004 Avaldamismärge: RT II 2004, 7, 23 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikku toimetamist tõkestav protokoll (õ) 12.04.10 11:15 Täiendava protokolli ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta   Koostatud 15. novembril 2000. a New Yorgis PREAMBUL Protokolliosalised deklareerides, et maa- või mere- või õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseadusliku toimetamise vältimiseks tuleb teha igakülgset piirkondlikku, üleriigilist ja rahvusvahelist koostööd teabe vahetamiseks sotsiaal- ja majandusvaldkonnas ning üksteisele võetavate asjakohaste meetmete tutvustamiseks; tuletades meelde peaassamblee 1999. aasta 22. detsembri resolutsiooni 54/212, milles on assamblee innustanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle liikmesriike tugevdama koostööd rahvusvahelise migratsiooni ja riikide arengu valdkonnas, et selgitada rände põhjused ning et esmajoones rakendada seoses vaesusest tuleneva migratsiooniga neid abinõusid, mis võimaldavad parandada migrantide elujärge, assamblee soovitab riikidel jätkata piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd, et ühiselt rakendada abinõusid migratsiooni- ja arenguküsimuste lahendamiseks; olles veendunud vajaduses tagada migrantidele humaanne kohtlemine ja nende õiguste kaitse; võttes arvesse asjaolu, et muudes rahvusvahelistes esinduskogudes tehtavast tööst olenemata ei ole vastu võetud üle riigipiiri välismaalaste ebaseadusliku toimetamise tõkestamist ja sellega seotud kõiki asjaolusid käsitlevat ühtset õigusakti; tundes muret selle üle, et organiseeritud kuritegelikud ühendused on oluliselt tõhustanud oma tegevust, mille eesmärk on ebaseaduslikult toimetada üle riigipiiri välismaalasi ja panna toime muid käesolevas protokollis käsitletud kuritegusid, mis tekitavad asjaomastele riikidele palju kahju; tundes samuti muret, et üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslik toimetamine võib ohustada välismaalase elu; tuletades meelde peaassamblee 1998. aasta 9. detsembri resolutsiooni 53/111, mille alusel otsustas assamblee moodustada avaliku valitsustevahelise ajutise komisjoni, et välja töötada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise rahvusvaheline konventsioon ning et arutada mereteed pidi üle riigipiiri välismaalaste ebaseadusliku toimetamise tõkestamist ja sellekohase meretransporti käsitleva rahvusvahelise õigusakti väljatöötamist; olles veendunud, et rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendamine maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseadusliku toimetamise ärahoidmist käsitleva rahvusvahelise õigusaktiga aitab võidelda selle kuriteo vastu, on kokku leppinud järgmises. I. ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Seos rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga 1. Protokoll täiendab rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni. Protokolli tõlgendatakse koos konventsiooniga. 2. Konventsiooni sätteid kohaldatakse protokolli suhtes mutatis mutandis, kui protokollis ei ole ette nähtud teisiti. 3. Protokolli artikli 6 kohaselt määratletud õiguserikkumist käsitatakse kooskõlas konventsiooniga määratletud õiguserikkumisena. Artikkel 2. Eesmärgid Protokolli eesmärk on ära hoida üle riigipiiri välismaalaste ebaseaduslik toimetamine ja edendada protokolliosaliste vahelist koostööd selles valdkonnas ning kaitsta ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalaste huve. Artikkel 3. Mõisted Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslik toimetamine tähendab isikule sellise osalisriigi piiri ebaseaduslikku piiri ületamise võimaldamist, mille kodanik ega alaline elanik isik ei ole, temalt otse või kaudselt saadava raha või muu hüvitise eest; (b) ebaseaduslik piiriületus tähendab riigi piiride ületamist sellele kohaldatavaid seaduslikke nõudeid järgimata; (c) võltsitud reisidokument või isikut tõendav muu võltsitud dokument tähendab reisidokumenti või isikut tõendavat muud dokumenti: i) mis on valmistatud võltsinguna või mida on oluliselt muutnud isik või asutus, kes ei ole riigi nimel volitatud reisidokumente ja isikut tõendavaid muid dokumente valmistama või väljastama, või ii) mis ei ole väljastatud nõuetekohaselt või mis on omandatud pettuse või korruptsiooni teel või sundi kasutades või muul ebaseaduslikul viisil või iii) mida kasutab selleks õigustamata isik; (d) laev on liuglaev või vesilennuk või muu veesõiduk, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada veetranspordis; laev ei tähenda käesolevas protokollis sõjalaeva, mereväe abilaeva ega muud riigile kuuluvat või riigi käitatavat laeva, mida kasutatakse mitteärilisel eesmärgil. Artikkel 4. Kohaldamisala Kui protokollis ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse seda protokolli artikli 6 alusel määratletud kuriteo tõkestamise ja uurimise ning selle kuriteo toimepanemise eest vastutusele võtmise suhtes, kui kuriteo on toime pannud rahvusvaheline organiseeritud kuritegelik ühendus, ning sellise kuriteo ohvri õiguste kaitse suhtes. Artikkel 5. Ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalase kriminaalvastutus Ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalast ei võeta protokolli järgi kriminaalvastutusele selle eest, et ta on olnud protokolli artiklis 6 käsitletud tegevuse ohver. Artikkel 6. Kuriteo määratlemine 1. Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et määratleda kuriteona järgmises loetelus nimetatud tegu, kui see on tahtlikult toime pandud otsese või kaudse rahalise või muu ainelise kasu saamiseks: (a) välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle riigipiiri; (b) üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslikule toimetamisele kaasaaitamiseks: i) võltsitud reisidokumendi või isikut tõendava muu võltsitud dokumendi esitamine; ii) sellise dokumendi hankimine, valmistamine või kasutamine; (c) asjaomase riigi kodakondsuseta või alalise elamisloata isikule sellesse riiki jäämise võimaldamine, ilma et täidetaks seaduslikuks riiki jäämiseks vajalikke nõudeid, kasutades selleks punktis (b) nimetatud abinõusid või muid ebaseaduslikke abinõusid. 2. Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et määratleda kuriteona: (a) oma riigi õiguse põhiprintsiipe arvestades lõike 1 kohaselt määratletud kuriteo katse; (b) lõike 1 punkti (a), punkti (b) alapunkti (i) või punkti (c) kohaselt määratletud kuriteos kaasaaitajana osalemine või riigi õiguse põhiprintsiipe arvestades lõike 1 punkti (b) alapunkti (ii) kohaselt määratletud kuriteos kaasaaitajana osalemine; (c) lõike 1 kohaselt määratletud kuriteo organiseerimine või sellele kallutamine. 3. Protokolliosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et lõike 1 punkti (a), punkti (b) alapunkti (i) või punkti (c) kohaselt määratletud kuriteo toimepanemise korral või riigi õiguse põhiprintsiipe arvestades lõike 2 punkti (b) või (c) kohaselt määratletud kuriteo toimepanemise korral kvalifitseerida raskendavana asjaolud, mis: (a) ohustavad või võivad ohustada ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalase elu või tervist või (b) väljenduvad nimetatud isiku ekspluateerimises või muul viisil ebainimlikus või alandavas kohtlemises. 4. Protokolliga ei ole vastuolus protokolliosalise õigus rakendada asjakohaseid abinõusid selle isiku vastu, kelle käitumist võib selle riigi õiguse alusel käsitada õiguserikkumisena. II. MERETEED PIDI VÄLISMAALASE EBASEADUSLIK TOIMETAMINE ÜLE RIIGIPIIRI Artikkel 7. Koostöö Protokolliosalised teevad tihedat koostööd, et rahvusvahelist mereõigust järgides ära hoida mereteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseaduslik toimetamine. Artikkel 8. Mereteed pidi üle riigipiiri välismaalase ebaseadusliku toimetamise ärahoidmiseks võetavad meetmed 1. Kui protokolliosalisel on alust kahtlustada, et tema lippu kandval või väidetavalt tema registris registreeritud laeval, millel puudub riikkondsus või mis, võõrriigi lipu all sõitmisest hoolimata või lipu heiskamise keeldumisest sõltumata, tegelikult on asjaomase protokolliosalise riikkondsuses, toimetatakse välismaalane ebaseaduslikult üle riigipiiri, võib protokolliosaline taotleda teistelt protokolliosalistelt abi, et tõkestada laeva sel eesmärgil kasutamine. Abitaotluse saanud protokolliosaline annab abi oma võimaluste piires. 2. Kui protokolliosalisel on alust kahtlustada, et kooskõlas rahvusvahelise õigusega meresõiduvabadust kasutav laev ja teise protokolliosalise lippu kandev või laeva teises osalisriigis registreerimisele viitavaid tunnusmärke kandev laev toimetab välismaalasi ebaseaduslikult üle riigipiiri, võib protokolliosaline sellest teatada lipuriigile ja nõuda kinnitust laeva registreerimise kohta, kui kinnitus on saadud, võib ta lipuriigilt taotleda luba rakendada laeva suhtes vajalikke meetmeid. Lipuriik võib taotluse esitanud riigil lubada: (a) minna laeva pardale; (b) laeva läbi otsida; (c) üle riigipiiri välismaalase ebaseadusliku toimetamise kohta tõendite leidmise korral võtta laeva ning selle pardal asuvate isikute ja veose suhtes asjakohaseid meetmeid lipuriigi loal. 3. Lõike 2 kohaselt meetmeid võtnud protokolliosaline teeb meetmete võtmise tulemuse lipuriigile viivitamata teatavaks. 4. Protokolliosaline peab viivitamata vastama teise osalisriigi taotlusele selgitada väidetavalt tema lippu kandva laeva õigust toimida eespool käsitletud viisil ning ta peab vastama ka lõike 2 alusel esitatud loataotlustele. 5. Kooskõlas artikliga 7 võib lipuriik oma loas esitada vastutust käsitlevad tingimused ja muud tingimused, milles nad peaksid taotluse esitanud protokolliosalistega kokku leppima, ning teabe meetmete võtmise ulatuse ja meetmete tõhususe kohta. Protokolliosalised ei võta lisameetmeid ilma lipuriigi loata; see ei kehti, kui on vaja kõrvaldada otsene oht isikute elule või kui on vaja võtta asjaomastest kahe- või mitmepoolsetest lepingutest tulenevaid meetmeid. 6. Protokolliosaline määrab ametiasutuse või vajaduse korral ametiasutused, kelle pädevuses on vastu võtta abitaotlus, registrikinnitustaotlus, taotlus kinnitada laeva õigus kanda lippu ja taotlus lubada võtta asjakohaseid meetmeid ning kes taotlustele vastab. Määramise kohta saadetakse peasekretäri kaudu teade kõigile teistele protokolliosalistele määramisest alates ühe kuu jooksul. 7. Kui protokolliosalisel on alust kahtlustada, et laeval toimetatakse välismaalasi ebaseaduslikult üle riigipiiri ning et laev on riikkondsuseta või võrdsustatud sellise laevaga, võib ametiisik minna laeva pardale, et laev läbi otsida. Kui leitakse kahtlust kinnitavaid tõendeid, võtab protokolliosaline meetmeid oma riigi õiguse ja rahvusvahelise õiguse alusel. Artikkel 9. Isikute ja veose ning riigi huvide kaitse 1. Kui protokolliosaline võtab laeva vastu meetmeid artikli 8 kohaselt, peab ta: (a) tagama pardal viibivate isikute turvalisuse ja humaanse kohtlemise; (b) vajalikul määral arvestama vajadust võtta meetmeid laeva ja veost kahjustamata; (c) vajalikul määral arvestama vajadust hoiduda lipuriigi või muu asjaomase riigi kaubandushuvide ja muude seaduslike huvide kahjustamisest; (d) tagama kättesaadavate vahendite abil laeva suhtes võetavate meetmete keskkonnaohutuse. 2. Kui selgub, et artikli 8 kohaselt meetmete võtmiseks ei olnud piisavalt alust, hüvitatakse laevale selle asjaolu tõttu tekkinud vigastus või muu kahju tingimusel, et laev ei ole meetmete võtmist õigustanud tegu toime pannud. 3. Kui abinõusid kavandatakse või rakendatakse kooskõlas käesoleva peatükiga, tuleb vajalikul määral arvestada, et piiranguid ei kohaldata: (a) rannikuriigile rahvusvahelisest mereõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste ega tema jurisdiktsiooni teostamise suhtes; (b) lipuriigi õigusele teostada jurisdiktsiooni ja kontrolli laevaga seotud haldus-, tehnika- ja sotsiaalasjades. 4. Käesoleva peatüki alusel võtab meetmeid üksnes merel olev sõjalaev või meetmete võtmiseks volitatud sõjalennuk või selleks volitatud muu laev või õhusõiduk, millel on riigi õhusõiduki või riiklikke kohustusi täitva laeva selged välised tunnusmärgid. III. KURITEO ÄRAHOIDMINE, KOOSTÖÖ TEGEMINE NING MUUD MEETMED Artikkel 10. Teabevahetus 1. Konventsiooni artiklitega 27 ja 28 ei ole vastuolus ühispiiriga või üle riigipiiri välismaalaste ebaseadusliku toimetamise marsruutidel asuvate osalisriikide ja muude protokolliosaliste õigus vahetada kooskõlas oma õigus- ja halduskorraga protokolli eesmärkide saavutamiseks teavet järgmiste asjaolude kohta: (a) laevaleminekukohad ja sihtkohad, marsruudid ning vedajad ja veovahendid, mille puhul on teada või on kahtlus, et organiseeritud kuritegelikud ühendused kasutavad neid artiklis 6 käsitletud tegevuseks; (b) organiseeritud kuritegelikke ühendusi iseloomustavad asjaolud ning nende ja organiseerumise meetodid, kui on teada või kui on alust kahtlustada, et nad tegutsevad artiklis 6 käsitletud viisil; (c) protokolliosalise väljaantavate reisidokumentide ehtsuse ja dokumentidele kohaldatavate vorminõuete kindlaks tegemine ning reisidokumentide või isikut tõendavate muude dokumentide plankide vargus ja väärkasutus, mis seondub vargusega; (d) isikute varjamiseks ja veoks kasutatavad vahendid ja meetodid, artiklis 6 käsitletud tegevuses kasutatavate reisidokumentide ja isikut tõendavate muude dokumentide seadusevastane muutmine, paljundamine või omandamine või muu väärkasutus ja selle tuvastamise viisid; (e) artiklis 6 käsitletud tegevuse ärahoidmiseks rakendatud seadusandlikud abinõud ja riigi asjakohane õiguspraktika; (f) õiguskaitseks vajalik teadus- ja tehnikaalane teave, mis aitab protokolliosalistel tõhustada artiklis 6 käsitletud tegevuse ärahoidmiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks ning asjaomaste isikute karistamiseks tehtavat koostööd. 2. Teavet saanud protokolliosaline järgib piiranguid, mida teabe edastanud protokolliosaline kohaldab teabe kasutamisele. Artikkel 11. Piirikontrolli tõhustamise meetmed 1. Protokolliosalisele isikute vaba liikumise tagamiseks pandud rahvusvaheliste kohustustega ei ole vastuolus protokolliosalise õigus muuta piirikontroll üle riigipiiri välismaalaste ebaseadusliku toimetamise ärahoidmise huvides võimalikult tõhusaks. 2. Protokolliosaline võtab seadusandlikke või muid meetmeid, et võimaluste piires tõkestada kaubaveokite kasutamist artikli 6 lõike 1 punktis (a) nimetatud kuritegude toimepanemiseks. 3. Kui see on vajalik ega ole vastuolus rahvusvaheliste konventsioonidega, paneb protokolliosaline oma kaubavedajale ja muule veoettevõtjale või muule veovahendi omanikule või kasutajale kohustuse teha kindlaks, kas kõigil reisijatel on vastuvõtvasse riiki sisenemiseks vajalikud reisidokumendid. 4. Protokolliosaline võtab kooskõlas oma seadustega meetmeid, et näha ette karistused lõikes 3 nimetatud kohustuse rikkumise eest. 5. Protokolliosaline kavandab selliste meetmete võtmise, mis tema seaduse kohaselt võimaldavad keelata riiki siseneda käesoleva protokolliga kooskõlas määratletava kuriteo toimepanemisega seotud isikul või mis võimaldavad selle isiku viisa tühistada. 6. Konventsiooni artikliga 27 ei ole vastuolus protokolliosaliste piirikontrolliasutuste õigus luua ja kasutada otsesidevahendeid ning õigus tõhustada nende asutuste koostööd muul viisil. Artikkel 12. Dokumentide turvalisus ja dokumentide kontrollimine Protokolliosaline võtab oma võimaluste piires meetmeid, et tagada: (a) tema väljaantava reisidokumendi ja isikut tõendava muu dokumendi selline kvaliteet, mis raskendab nende väärkasutust ja võltsimist ning võltsitud dokumendi paljundamist ja väljastamist; (b) protokolliosalise välja antud või tema nimel väljastatud reisidokumendi või isikut tõendava muu dokumendi terviklikkus ja turvalisus ning et tõkestada dokumendi ebaseaduslikku valmistamist, väljastamist ja kasutamist. Artikkel 13. Dokumentide seaduslikkus ja kehtivus Teise protokolliosalise taotlusel kontrollib protokolliosaline oma seadust järgides mõistliku aja jooksul tema nimel välja antud või väidetavalt tema nimel välja antud reisidokumendi või isikut tõendava muu dokumendi seaduslikkust ja kehtivust, kui on alust arvata, et dokumenti kasutatakse artiklis 6 nimetatud eesmärkidel. Artikkel 14. Väljaõpe ja tehniline koostöö 1. Protokolliosaline korraldab selles protokollis välismaalastele ettenähtud õigusi järgides migratsiooni- ja muude asjaomaste ametnike väljaõppe või tõhustab väljaõpet, et täiendada nimetatud ametnike teadmisi artiklis 6 nimetatud tegevuse ärahoidmise ning sellise tegevuse ohvriks langenud välismaalaste humaanse kohtlemise valdkonnas. 2. Protokolliosaline teeb koostööd teiste protokolliosalistega ning pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjaomaste ühendustega, et oma territooriumil korraldada asjaomaste ametnike tõhus väljaõpe artiklis 6 käsitletud tegevuse ärahoidmiseks ja sellise tegevuse ohvriks langenud välismaalaste kaitseks. Väljaõppes antakse teadmisi: (a) reisidokumentide turvalisuse suurendamise huvides nende kvaliteedi parandamiseks; (b) võltsitud reisidokumentide ja isikut tõendavate muude võltsitud dokumentide äratundmiseks; (c) sellise kriminaalteabe kogumiseks, mis eelkõige võimaldab kindlaks teha organiseeritud kuritegelikud ühendused, kes panevad toime või eeldatavasti panevad toime artiklis 6 nimetatud tegusid; ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalaste veoks kasutatavaid meetodeid; reisidokumentide või isikut tõendavate muude dokumentide väärkasutuse artiklis 6 nimetatud eesmärkidel ning ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalaste varjamise viisid; (d) ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatavate välismaalaste tuvastamiseks nende sisenemise ja väljumise tavalistes ja ebatavalistes kohtades ning tuvastamismenetluse tõhustamiseks; (e) kõnealuste välismaalaste humaanseks kohtlemiseks ja käesolevas protokollis neile ettenähtud õiguste kaitseks. 3. Asjakohaste kogemustega protokolliosaline võtab meetmeid, et anda tehnilist abi riikidele, mis on kõige sagedamini artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langevate isikute päritolu- või transiidiriigid. Protokolliosaline teeb kõik selleks, et anda neile artiklis 6 käsitletud tegevuse tõkestamiseks sõidukeid, arvutisüsteeme ja dokumendilugejaid ning muid asjakohaseid vahendeid. Artikkel 15. Muud ennetusmeetmed 1. Protokolliosaline võtab meetmeid, et välja töötada või edendada teabeprogramme, mis paremini aitavad avalikkust teavitada asjaolust, et artiklis 6 käsitletud teod on kuriteod, mida sageli panevad kasu saamiseks toime organiseeritud kuritegelikud ühendused ning millega seatakse asjaomased välismaalased suurde ohtu. 2. Kooskõlas konventsiooni artikliga 31 teevad protokolliosalised avalikkuse teavitamiseks koostööd, et ära hoida välismaalaste langemine organiseeritud kuritegelike ühenduste ohvriks. 3. Protokolliosaline tõhustab vastavalt vajadusele arenguprogramme ning üleriigilist, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, võttes arvesse migratsiooni sotsiaal-majanduslikke põhjusi ning pöörates erilist tähelepanu majanduslikult ja sotsiaalselt vähe arenenud piirkondadele, et kaotada üle riigipiiri välismaalaste ebaseadusliku toimetamise sotsiaal-majanduslikud põhjused nagu vaesus ja arengu mahajäämus. Artikkel 16. Kaitse- ja abimeetmed 1. Protokolli kohaldav protokolliosaline võtab talle rahvusvahelise õiguse alusel pandud kohustustega kooskõlas asjakohaseid  ja vajaduse korral ka seadusandlikke meetmeid, et kaitsta artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isikule rahvusvahelise õigusega ettenähtud õigust elada ning et kaitsta teda piinamise või muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise eest. 2. Protokolliosaline võtab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud välismaalast vägivalla eest, mida tema vastu võivad kasutada üksikisik või teatav rühmitus. 3. Protokolliosaline annab asjakohast abi välismaalasele, kelle elu või tervis on ohus seetõttu, et ta on artiklis 6 nimetatud tegevuse ohver. 4. Käesolevat artiklit kohaldades arvestab protokolliosaline naiste ja laste erivajadusi. 5. Artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isiku kinnipidamisel täidab osalisriik konsulaarsuhete Viini konventsioonist tulenevaid kohustusi, kui ta seda kohaldab; esmajoones täidab ta kohustuse viivitamata tutvustada asjaomasele isikule konsulaarametniku teavitamist ja nendega suhtlemist käsitlevaid sätteid. Artikkel 17. Lepingud ja kokkulepped Protokolliosalised kaaluvad kahepoolsete ja mitmepoolsete lepingute või kokkulepete sõlmimist, mille eesmärk on: (a) kavandada otstarbekaimad meetmed artiklis 6 käsitletud tegevuse tõkestamiseks või (b) tõhustada protokolli kohaldamist. Artikkel 18. Ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud välismaalase tagasisaatmine 1. Protokolliosaline nõustub võtma artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isiku põhjendamatult viivitamata tagasi, kui see isik on tema kodanik või kui isikul on tagasipöördumise ajal õigus alaliselt elada tema territooriumil. 2. Protokolliosaline kaalub võimalust võtta artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isik tagasi, kui tema seaduse kohaselt oli isikul õigus alaliselt elada tema territooriumil vastuvõtva protokolliosalise territooriumile sisenemise ajal. 3. Vastuvõtva protokolliosalise taotlusel kontrollib taotluse saanud protokolliosaline põhjendamatult viivitamata, kas artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isik on taotluse esitanud protokolliosalise kodanik või kas tal on õigus selle riigi territooriumil alaliselt elada. 4. Et hõlbustada artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud ja nõuetekohaste dokumentideta isiku tagasipöördumist, nõustub isiku kodakondsusriik või alalise elukoha riik väljastama vastuvõtva protokolliosalise taotlusel sellise reisidokumendi või muu loa, mis võimaldab isikul reisida ja uuesti oma riigi territooriumile siseneda. 5. Protokolliosaline, kes saadab artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isiku tagasi, võtab asjakohaseid meetmeid, et saata isik tagasi ettenähtud korra kohaselt, järgides isiku kaitse nõuet ja isiku väärikuse austamise vajadust. 6. Protokolliosalised võivad käesoleva artikli kohaldamisel teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega. 7. Käesoleva artikliga ei ole vastuolus õigused, mis on artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvrile ette nähtud vastuvõtva protokolliosalise seadusega. 8. Käesoleva artikliga ei ole vastuolus kohustused, mis on võetud muu kahe- või mitmepoolse lepinguga või kokkuleppega, mis osaliselt või täielikult reguleerib artiklis 6 nimetatud tegevuse ohvriks langenud isikute tagasisaatmist. IV. LÕPPSÄTTED Artikkel 19. Reservatsioon 1. Protokolliga ei ole vastuolus riikide ja üksikisikute õigused, kohustused ja ülesanded, mis tulenevad rahvusvahelistest humanitaar- ja inimõigustest ning eelkõige 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ja selle 1967. aasta protokollist ning neis esitatud välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõttest. 2. Protokollis ettenähtud abinõusid tõlgendatakse ja rakendatakse viisil, mis välistab isiku diskrimineerimise selle alusel, et ta on artiklis 6 nimetatud tegevuse ohver. Tõlgendamine ja rakendamine on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud mittediskrimineerimise põhimõtetega. Artikkel 20. Vaidluste lahendamine l. Protokolliosalised püüavad protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle tekkinud vaidlused lahendada läbirääkimiste teel. 2. Kui protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle tekkinud vaidlust ei ole protokolliosalistel võimalik lahendada läbirääkimiste teel mõistliku aja jooksul, esitatakse vaidlusasi ühe protokolliosalise taotlusel lahendada vahekohtule. Kui vahekohtule taotluse esitamisest alates kuue kuu jooksul ei ole protokolliosalised jõudnud vahekohtu korralduses kokkuleppele, võib kes tahes neist kooskõlas Rahvusvahelise Kohtu põhikirjaga esitada vaidluse lahendamise taotluse Rahvusvahelisele Kohtule. 3. Protokolliosaline võib protokolli alla kirjutades, ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades või sellega ühinedes teatada, et ta käesoleva artikli lõiget 2 ei kohalda. Teised protokolliosalised ei pea käesoleva artikli lõike 2 kohta reservatsiooni teinud protokolliosalisega suheldes seda lõiget järgima. 4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt reservatsiooni teinud protokolliosaline võib reservatsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega igal ajal tagasi võtta. Artikkel 21. Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine ja ühinemine 1. Protokoll on kõigile riikidele allakirjutamiseks avatud 12. kuni 15. detsembrini 2000 Palermos Itaalias ning pärast seda kuni 12. detsembrini 2002 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis. 2. Protokoll on allakirjutamiseks avatud ka piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, tingimusel et vähemalt üks selle organisatsiooni liikmesriik on protokollile kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 alla kirjutanud. 3. Protokoll ratifitseeritakse, võetakse vastu või kinnitatakse. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Piirkonna majanduskoostöö organisatsioon võib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja hoiule anda, kui seda on teinud vähemalt üks tema liikmesriik. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjas teatab organisatsioon, milline on tema pädevus protokolliga reguleeritavates asjades. Organisatsioon teatab hoiulevõtjale ka oma pädevuse muutumisest. 4. Protokoll on ühinemiseks avatud igale riigile või igale piirkonna majanduskoostöö organisatsioonile, kui vähemalt üks organisatsiooni liikmesriik on protokolliosaline. Ühinemiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Ühinemiskirja üle andes teatab piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, milline on tema pädevus protokolliga reguleeritavates asjades. Organisatsioon teatab hoiulevõtjale ka oma pädevuse muutumisest. Artikkel 22. Jõustumine 1. Protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast neljakümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule andmist, kuid mitte enne konventsiooni jõustumist. Käesoleva lõike tähenduses ei täienda piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni hoiuleantud dokument organisatsiooni liikmesriigi hoiuleantud dokumenti. 2. Kui riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab protokolli või ühineb sellega pärast neljakümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub protokoll tema suhtes kolmekümnendal päeval pärast seda, kui riik või organisatsioon on asjaomase dokumendi hoiule andnud, või päeval, mil protokoll jõustub käesoleva artikli lõike 1 kohaselt, olenevalt sellest, milline sündmus toimub hiljem. Artikkel 23. Muutmine 1. Protokolli jõustumisest alates viie aasta möödudes võib osalisriik teha muudatusettepaneku ning esitada selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab muudatuse teksti protokolliosalistele ja konventsiooniosaliste konverentsile arutamiseks ja ettepaneku suhtes otsuse tegemiseks. Konventsiooniosaliste konverentsist osa võtvad protokolliosalised teevad kõik endast oleneva selleks, et võtta muudatus vastu konsensuse teel. Kui konsensuse saavutamise võimalused on ammendatud ning kokkuleppele ei jõuta, korraldatakse protokolliosaliste konverentsil hääletamine ja muudatus võetakse vastu, kui selle poolt on kaks kolmandikku konverentsil osalevatest ja hääletavatest osalisriikidest. 2. Piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid kasutavad oma hääleõigust nende pädevuses olevates asjades käesoleva artikli alusel ja nende häälte arv on võrdne nende liikmesriikide arvuga, kes on protokolliosalised. Organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust, kui hääleõigust kasutab tema liikmesriik ja vice versa. 3. Protokolliosaline ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastuvõetud muudatuse. 4. Kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 vastuvõetud muudatus jõustub osalisriigi suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui muudatuse ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskiri on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule antud. 5. Jõustunud muudatust on kohustatud järgima protokolliosaline, kes on teatanud, et ta muudatusega nõustub. Teised protokolliosalised kohaldavad käesolevat protokolli ja varasemat muudatust, mille nad on ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud. Artikkel 24. Denonsseerimine 1. Osalisriik võib protokolli denonsseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub teate kättesaamisest arvates ühe aasta pärast. 2. Piirkonna majanduskoostöö organisatsioon lakkab olemast protokolliosaline, kui kõik tema liikmesriigid on protokolli denonsseerinud. Artikkel 25. Hoiulevõtja ja keeled 1. Protokolli hoiulevõtjaks määratakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär. 2. Protokolli originaal, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.   PROTOCOL AGAINST THE SMUGGLING OF MIGRANTS BY LAND, SEA AND AIR, SUPPLEMENTING THE UNITED NATIONS CONVENTION AGAINST TRANSNATIONAL ORGANIZED CRIME PREAMBLE The States Parties to this Protocol, Declaring that effective action to prevent and combat the smuggling of migrants by land, sea and air requires a comprehensive international approach, including cooperation, the exchange of information and other appropriate measures, including socio-economic measures, at the national, regional and international levels, Recalling General Assembly resolution 54/212 of 22 December 1999, in which the Assembly urged Member States and the United Nations system to strengthen international cooperation in the area of international migration and development in order to address the root causes of migration, especially those related to poverty, and to maximize the benefits of international migration to those concerned, and encouraged, where relevant, interregional, regional and subregional mechanisms to continue to address the question of migration and development, Convinced of the need to provide migrants with humane treatment and full protection of their rights, Taking into account the fact that, despite work undertaken in other international forums, there is no universal instrument that addresses all aspects of smuggling of migrants and other related issues, Concerned at the significant increase in the activities of organized criminal groups in smuggling of migrants and other related criminal activities set forth in this Protocol, which bring great harm to the States concerned, Also concerned that the smuggling of migrants can endanger the lives or security of the migrants involved, Recalling General Assembly resolution 53/111 of 9 December 1998, in which the Assembly decided to establish an open-ended intergovernmental ad hoc committee for the purpose of elaborating a comprehensive international convention against transnational organized crime and of discussing the elaboration of, inter alia, an international instrument addressing illegal trafficking in and transporting of migrants, including by sea, Convinced that supplementing the United Nations Convention against Transnational Organized Crime with an international instrument against the smuggling of migrants by land, sea and air will be useful in preventing and combating that crime, Have agreed as follows: I. GENERAL PROVISIONS Article 1. Relation with the United Nations Convention against Transnational Organized Crime 1. This Protocol supplements the United Nations Convention against Transnational Organized Crime. It shall be interpreted together with the Convention. 2. The provisions of the Convention shall apply, mutatis mutandis, to this Protocol unless otherwise provided herein. 3. The offences established in accordance with article 6 of this Protocol shall be regarded as offences established in accordance with the Convention. Article 2. Statement of purpose The purpose of this Protocol is to prevent and combat the smuggling of migrants, as well as to promote cooperation among States Parties to that end, while protecting the rights of smuggled migrants. Article 3. Use of terms For the purposes of this Protocol: (a) “Smuggling of migrants” shall mean the procurement, in order to obtain, directly or indirectly, a financial or other material benefit, of the illegal entry of a person into a State Party of which the person is not a national or a permanent resident; (b) “Illegal entry” shall mean crossing borders without complying with the necessary requirements for legal entry into the receiving State; (c) “Fraudulent travel or identity document” shall mean any travel or identity document: (i) That has been falsely made or altered in some material way by anyone other than a person or agency lawfully authorized to make or issue the travel or identity document on behalf of a State; or (ii) That has been improperly issued or obtained through misrepresentation, corruption or duress or in any other unlawful manner; or (iii) That is being used by a person other than the rightful holder; (d) “Vessel” shall mean any type of water craft, including non-displacement craft and seaplanes, used or capable of being used as a means of transportation on water, except a warship, naval auxiliary or other vessel owned or operated by a Government and used, for the time being, only on government non-commercial service. Article 4. Scope of application This Protocol shall apply, except as otherwise stated herein, to the prevention, investigation and prosecution of the offences established in accordance with article 6 of this Protocol, where the offences are transnational in nature and involve an organized criminal group, as well as to the protection of the rights of persons who have been the object of such offences. Article 5. Criminal liability of migrants Migrants shall not become liable to criminal prosecution under this Protocol for the fact of having been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol. Article 6. Criminalization 1. Each State Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences, when committed intentionally and in order to obtain, directly or indirectly, a financial or other material benefit: (a) The smuggling of migrants; (b) When committed for the purpose of enabling the smuggling of migrants: (i) Producing a fraudulent travel or identity document; (ii) Procuring, providing or possessing such a document; (c) Enabling a person who is not a national or a permanent resident to remain in the State concerned without complying with the necessary requirements for legally remaining in the State by the means mentioned in subparagraph (b) of this paragraph or any other illegal means. 2. Each State Party shall also adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as criminal offences: (a) Subject to the basic concepts of its legal system, attempting to commit an offence established in accordance with paragraph 1 of this article; (b) Participating as an accomplice in an offence established in accordance with paragraph 1 (a), (b) (i) or (c) of this article and, subject to the basic concepts of its legal system, participating as an accomplice in an offence established in accordance with paragraph 1 (b) (ii) of this article; (c) Organizing or directing other persons to commit an offence established in accordance with paragraph 1 of this article. 3. Each State Party shall adopt such legislative and other measures as may be necessary to establish as aggravating circumstances to the offences established in accordance with paragraph 1 (a), (b) (i) and (c) of this article and, subject to the basic concepts of its legal system, to the offences established in accordance with paragraph 2 (b) and (c) of this article, circumstances: (a) That endanger, or are likely to endanger, the lives or safety of the migrants concerned; or (b) That entail inhuman or degrading treatment, including for exploitation, of such migrants. 4. Nothing in this Protocol shall prevent a State Party from taking measures against a person whose conduct constitutes an offence under its domestic law. II. SMUGGLING OF MIGRANTS BY SEA Article 7. Cooperation States Parties shall cooperate to the fullest extent possible to prevent and suppress the smuggling of migrants by sea, in accordance with the international law of the sea. Article 8. Measures against the smuggling of migrants by sea 1. A State Party that has reasonable grounds to suspect that a vessel that is flying its flag or claiming its registry, that is without nationality or that, though flying a foreign flag or refusing to show a flag, is in reality of the nationality of the State Party concerned is engaged in the smuggling of migrants by sea may request the assistance of other States Parties in suppressing the use of the vessel for that purpose. The States Parties so requested shall render such assistance to the extent possible within their means. 2. A State Party that has reasonable grounds to suspect that a vessel exercising freedom of navigation in accordance with international law and flying the flag or displaying the marks of registry of another State Party is engaged in the smuggling of migrants by sea may so notify the flag State, request confirmation of registry and, if confirmed, request authorization from the flag State to take appropriate measures with regard to that vessel. The flag State may authorize the requesting State, inter alia: (a) To board the vessel; (b) To search the vessel; and (c) If evidence is found that the vessel is engaged in the smuggling of migrants by sea, to take appropriate measures with respect to the vessel and persons and cargo on board, as authorized by the flag State. 3. A State Party that has taken any measure in accordance with paragraph 2 of this article shall promptly inform the flag State concerned of the results of that measure. 4. A State Party shall respond expeditiously to a request from another State Party to determine whether a vessel that is claiming its registry or flying its flag is entitled to do so and to a request for authorization made in accordance with paragraph 2 of this article. 5. A flag State may, consistent with article 7 of this Protocol, subject its authorization to conditions to be agreed by it and the requesting State, including conditions relating to responsibility and the extent of effective measures to be taken. A State Party shall take no additional measures without the express authorization of the flag State, except those necessary to relieve imminent danger to the lives of persons or those which derive from relevant bilateral or multilateral agreements. 6. Each State Party shall designate an authority or, where necessary, authorities to receive and respond to requests for assistance, for confirmation of registry or of the right of a vessel to fly its flag and for authorization to take appropriate measures. Such designation shall be notified through the Secretary-General to all other States Parties within one month of the designation. 7. A State Party that has reasonable grounds to suspect that a vessel is engaged in the smuggling of migrants by sea and is without nationality or may be assimilated to a vessel without nationality may board and search the vessel. If evidence confirming the suspicion is found, that State Party shall take appropriate measures in accordance with relevant domestic and international law. Article 9. Safeguard clauses 1. Where a State Party takes measures against a vessel in accordance with article 8 of this Protocol, it shall: (a) Ensure the safety and humane treatment of the persons on board; (b) Take due account of the need not to endanger the security of the vessel or its cargo; (c) Take due account of the need not to prejudice the commercial or legal interests of the flag State or any other interested State; (d) Ensure, within available means, that any measure taken with regard to the vessel is environmentally sound. 2. Where the grounds for measures taken pursuant to article 8 of this Protocol prove to be unfounded, the vessel shall be compensated for any loss or damage that may have been sustained, provided that the vessel has not committed any act justifying the measures taken. 3. Any measure taken, adopted or implemented in accordance with this chapter shall take due account of the need not to interfere with or to affect: (a) The rights and obligations and the exercise of jurisdiction of coastal States in accordance with the international law of the sea; or (b) The authority of the flag State to exercise jurisdiction and control in administrative, technical and social matters involving the vessel. 4. Any measure taken at sea pursuant to this chapter shall be carried out only by warships or military aircraft, or by other ships or aircraft clearly marked and identifiable as being on government service and authorized to that effect. III. PREVENTION, COOPERATION AND OTHER MEASURES Article 10. Information 1. Without prejudice to articles 27 and 28 of the Convention, States Parties, in particular those with common borders or located on routes along which migrants are smuggled, shall, for the purpose of achieving the objectives of this Protocol, exchange among themselves, consistent with their respective domestic legal and administrative systems, relevant information on matters such as: (a) Embarkation and destination points, as well as routes, carriers and means of transportation, known to be or suspected of being used by an organized criminal group engaged in conduct set forth in article 6 of this Protocol; (b) The identity and methods of organizations or organized criminal groups known to be or suspected of being engaged in conduct set forth in article 6 of this Protocol; (c) The authenticity and proper form of travel documents issued by a State Party and the theft or related misuse of blank travel or identity documents; (d) Means and methods of concealment and transportation of persons, the unlawful alteration, reproduction or acquisition or other misuse of travel or identity documents used in conduct set forth in article 6 of this Protocol and ways of detecting them; (e) Legislative experiences and practices and measures to prevent and combat the conduct set forth in article 6 of this Protocol; and (f) Scientific and technological information useful to law enforcement, so as to enhance each other’s ability to prevent, detect and investigate the conduct set forth in article 6 of this Protocol and to prosecute those involved. 2. A State Party that receives information shall comply with any request by the State Party that transmitted the information that places restrictions on its use. Article 11. Border measures 1. Without prejudice to international commitments in relation to the free movement of people, States Parties shall strengthen, to the extent possible, such border controls as may be necessary to prevent and detect the smuggling of migrants. 2. Each State Party shall adopt legislative or other appropriate measures to prevent, to the extent possible, means of transport operated by commercial carriers from being used in the commission of the offence established in accordance with article 6, paragraph 1(a), of this Protocol. 3. Where appropriate, and without prejudice to applicable international conventions, such measures shall include establishing the obligation of commercial carriers, including any transportation company or the owner or operator of any means of transport, to ascertain that all passengers are in possession of the travel documents required for entry into the receiving State. 4. Each State Party shall take the necessary measures, in accordance with its domestic law, to provide for sanctions in cases of violation of the obligation set forth in paragraph 3 of this article. 5. Each State Party shall consider taking measures that permit, in accordance with its domestic law, the denial of entry or revocation of visas of persons implicated in the commission of offences established in accordance with this Protocol. 6. Without prejudice to article 27 of the Convention, States Parties shall consider strengthening cooperation among border control agencies by, inter alia, establishing and maintaining direct channels of communication. Article 12. Security and control of documents Each State Party shall take such measures as may be necessary, within available means: (a) To ensure that travel or identity documents issued by it are of such quality that they cannot easily be misused and cannot readily be falsified or unlawfully altered, replicated or issued; and (b) To ensure the integrity and security of travel or identity documents issued by or on behalf of the State Party and to prevent their unlawful creation, issuance and use. Article 13. Legitimacy and validity of documents At the request of another State Party, a State Party shall, in accordance with its domestic law, verify within a reasonable time the legitimacy and validity of travel or identity documents issued or purported to have been issued in its name and suspected of being used for purposes of conduct set forth in article 6 of this Protocol. Article 14. Training and technical cooperation 1. States Parties shall provide or strengthen specialized training for immigration and other relevant officials in preventing the conduct set forth in article 6 of this Protocol and in the humane treatment of migrants who have been the object of such conduct, while respecting their rights as set forth in this Protocol. 2. States Parties shall cooperate with each other and with competent international organizations, non-governmental organizations, other relevant organizations and other elements of civil society as appropriate to ensure that there is adequate personnel training in their territories to prevent, combat and eradicate the conduct set forth in article 6 of this Protocol and to protect the rights of migrants who have been the object of such conduct. Such training shall include: (a) Improving the security and quality of travel documents; (b) Recognizing and detecting fraudulent travel or identity documents; (c) Gathering criminal intelligence, relating in particular to the identification of organized criminal groups known to be or suspected of being engaged in conduct set forth in article 6 of this Protocol, the methods used to transport smuggled migrants, the misuse of travel or identity documents for purposes of conduct set forth in article 6 and the means of concealment used in the smuggling of migrants; (d) Improving procedures for detecting smuggled persons at conventional and non-conventional points of entry and exit; and (e) The humane treatment of migrants and the protection of their rights as set forth in this Protocol. 3. States Parties with relevant expertise shall consider providing technical assistance to States that are frequently countries of origin or transit for persons who have been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol. States Parties shall make every effort to provide the necessary resources, such as vehicles, computer systems and document readers, to combat the conduct set forth in article 6. Article 15. Other prevention measures 1. Each State Party shall take measures to ensure that it provides or strengthens information programmes to increase public awareness of the fact that the conduct set forth in article 6 of this Protocol is a criminal activity frequently perpetrated by organized criminal groups for profit and that it poses serious risks to the migrants concerned. 2. In accordance with article 31 of the Convention, States Parties shall cooperate in the field of public information for the purpose of preventing potential migrants from falling victim to organized criminal groups. 3. Each State Party shall promote or strengthen, as appropriate, development programmes and cooperation at the national, regional and international levels, taking into account the socio-economic realities of migration and paying special attention to economically and socially depressed areas, in order to combat the root socio-economic causes of the smuggling of migrants, such as poverty and underdevelopment. Article 16. Protection and assistance measures 1. In implementing this Protocol, each State Party shall take, consistent with its obligations under international law, all appropriate measures, including legislation if necessary, to preserve and protect the rights of persons who have been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol as accorded under applicable international law, in particular the right to life and the right not to be subjected to torture or other cruel, inhuman or degrading treatment or punishment. 2. Each State Party shall take appropriate measures to afford migrants appropriate protection against violence that may be inflicted upon them, whether by individuals or groups, by reason of being the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol. 3. Each State Party shall afford appropriate assistance to migrants whose lives or safety are endangered by reason of being the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol. 4. In applying the provisions of this article, States Parties shall take into account the special needs of women and children. 5. In the case of the detention of a person who has been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol, each State Party shall comply with its obligations under the Vienna Convention on Consular Relations, where applicable, including that of informing the person concerned without delay about the provisions concerning notification to and communication with consular officers. Article 17. Agreements and arrangements States Parties shall consider the conclusion of bilateral or regional agreements or operational arrangements or understandings aimed at: (a) Establishing the most appropriate and effective measures to prevent and combat the conduct set forth in article 6 of this Protocol; or (b) Enhancing the provisions of this Protocol among themselves. Article 18. Return of smuggled migrants 1. Each State Party agrees to facilitate and accept, without undue or unreasonable delay, the return of a person who has been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol and who is its national or who has the right of permanent residence in its territory at the time of return. 2. Each State Party shall consider the possibility of facilitating and accepting the return of a person who has been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol and who had the right of permanent residence in its territory at the time of entry into the receiving State in accordance with its domestic law. 3. At the request of the receiving State Party, a requested State Party shall, without undue or unreasonable delay, verify whether a person who has been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol is its national or has the right of permanent residence in its territory. 4. In order to facilitate the return of a person who has been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol and is without proper documentation, the State Party of which that person is a national or in which he or she has the right of permanent residence shall agree to issue, at the request of the receiving State Party, such travel documents or other authorization as may be necessary to enable the person to travel to and re-enter its territory. 5. Each State Party involved with the return of a person who has been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol shall take all appropriate measures to carry out the return in an orderly manner and with due regard for the safety and dignity of the person. 6. States Parties may cooperate with relevant international organizations in the implementation of this article. 7. This article shall be without prejudice to any right afforded to persons who have been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol by any domestic law of the receiving State Party. 8. This article shall not affect the obligations entered into under any other applicable treaty, bilateral or multilateral, or any other applicable operational agreement or arrangement that governs, in whole or in part, the return of persons who have been the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol. IV. FINAL PROVISIONS Article 19. Saving clause 1. Nothing in this Protocol shall affect the other rights, obligations and responsibilities of States and individuals under international law, including international humanitarian law and international human rights law and, in particular, where applicable, the 1951 Convention and the 1967 Protocol relating to the Status of Refugees and the principle of non-refoulement as contained therein. 2. The measures set forth in this Protocol shall be interpreted and applied in a way that is not discriminatory to persons on the ground that they are the object of conduct set forth in article 6 of this Protocol. The interpretation and application of those measures shall be consistent with internationally recognized principles of non-discrimination. Article 20. Settlement of disputes 1. States Parties shall endeavour to settle disputes concerning the interpretation or application of this Protocol through negotiation. 2. Any dispute between two or more States Parties concerning the interpretation or application of this Protocol that cannot be settled through negotiation within a reasonable time shall, at the request of one of those States Parties, be submitted to arbitration. If, six months after the date of the request for arbitration, those States Parties are unable to agree on the organization of the arbitration, any one of those States Parties may refer the dispute to the International Court of Justice by request in accordance with the Statute of the Court. 3. Each State Party may, at the time of signature, ratification, acceptance or approval of or accession to this Protocol, declare that it does not consider itself bound by paragraph 2 of this article. The other States Parties shall not be bound by paragraph 2 of this article with respect to any State Party that has made such a reservation. 4. Any State Party that has made a reservation in accordance with paragraph 3 of this article may at any time withdraw that reservation by notification to the Secretary-General of the United Nations. Article 21. Signature, ratification, acceptance, approval and accession 1. This Protocol shall be open to all States for signature from 12 to 15 December 2000 in Palermo, Italy, and thereafter at United Nations Headquarters in New York until 12 December 2002. 2. This Protocol shall also be open for signature by regional economic integration organizations provided that at least one member State of such organization has signed this Protocol in accordance with paragraph 1 of this article. 3. This Protocol is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations. A regional economic integration organization may deposit its instrument of ratification, acceptance or approval if at least one of its member States has done likewise. In that instrument of ratification, acceptance or approval, such organization shall declare the extent of its competence with respect to the matters governed by this Protocol. Such organization shall also inform the depositary of any relevant modification in the extent of its competence. 4. This Protocol is open for accession by any State or any regional economic integration organization of which at least one member State is a Party to this Protocol. Instruments of accession shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations. At the time of its accession, a regional economic integration organization shall declare the extent of its competence with respect to matters governed by this Protocol. Such organization shall also inform the depositary of any relevant modification in the extent of its competence. Article 22. Entry into force 1. This Protocol shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit of the fortieth instrument of ratification, acceptance, approval or accession, except that it shall not enter into force before the entry into force of the Convention. For the purpose of this paragraph, any instrument deposited by a regional economic integration organization shall not be counted as additional to those deposited by member States of such organization. 2. For each State or regional economic integration organization ratifying, accepting, approving or acceding to this Protocol after the deposit of the fortieth instrument of such action, this Protocol shall enter into force on the thirtieth day after the date of deposit by such State or organization of the relevant instrument or on the date this Protocol enters into force pursuant to paragraph 1 of this article, whichever is the later. Article 23. Amendment 1. After the expiry of five years from the entry into force of this Protocol, a State Party to the Protocol may propose an amendment and file it with the Secretary-General of the United Nations, who shall thereupon communicate the proposed amendment to the States Parties and to the Conference of the Parties to the Convention for the purpose of considering and deciding on the proposal. The States Parties to this Protocol meeting at the Conference of the Parties shall make every effort to achieve consensus on each amendment. If all efforts at consensus have been exhausted and no agreement has been reached, the amendment shall, as a last resort, require for its adoption a two-thirds majority vote of the States Parties to this Protocol present and voting at the meeting of the Conference of the Parties. 2. Regional economic integration organizations, in matters within their competence, shall exercise their right to vote under this article with a number of votes equal to the number of their member States that are Parties to this Protocol. Such organizations shall not exercise their right to vote if their member States exercise theirs and vice versa. 3. An amendment adopted in accordance with paragraph 1 of this article is subject to ratification, acceptance or approval by States Parties. 4. An amendment adopted in accordance with paragraph 1 of this article shall enter into force in respect of a State Party ninety days after the date of the deposit with the Secretary-General of the United Nations of an instrument of ratification, acceptance or approval of such amendment. 5. When an amendment enters into force, it shall be binding on those States Parties which have expressed their consent to be bound by it. Other States Parties shall still be bound by the provisions of this Protocol and any earlier amendments that they have ratified, accepted or approved. Article 24. Denunciation 1. A State Party may denounce this Protocol by written notification to the Secretary-General of the United Nations. Such denunciation shall become effective one year after the date of receipt of the notification by the Secretary-General. 2. A regional economic integration organization shall cease to be a Party to this Protocol when all of its member States have denounced it. Article 25. Depositary and languages 1. The Secretary-General of the United Nations is designated depositary of this Protocol. 2. The original of this Protocol, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations. In witness whereof, the undersigned plenipotentiaries, being duly authorized thereto by their respective Governments, have signed this Protocol.   Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Riigikogu. Lisatud seosed.