Krediidiasutuste seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 13.12.2001
| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. detsembri 2001. a otsusega nr 73 |
I. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Kogu seaduse tekstis tehakse järgmised muudatused:
1) sõnad «tegevusloa tühistamine» asendatakse sõnadega «tegevusloa kehtetuks tunnistamine» vastavas käändes;
2) sõnad «sisekontrolli osakond» asendatakse sõnadega «siseauditi üksus» vastavas käändes;
3) sõnad «sisekontrolli osakonna juhataja» asendatakse sõnadega «siseauditi üksuse juht» vastavas käändes;
4) sõna «tütarkrediidiasutus» asendatakse sõnadega «tütarettevõtjast krediidiasutus» vastavas käändes.
§ 2. Paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «samuti nende» sõnadega «Eestis asuvatele ema- ja».
§ 3. Paragrahvis 5 asendatakse sõnad «käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–14» sõnadega «käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12».
§ 4. Paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Finantsinspektsiooni nõusolekul ei arvata krediidiasutuse konsolideerimisgruppi
ettevõtjat, kelle:
1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks Finantsinspektsiooni arvamuse
kohaselt krediidiasutuse konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku
olukorda;
2) asukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike (edaspidi kolmas riik)
ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud selles kolmandas riigis
kehtivate õigusaktide kohaselt.»
§ 5. Paragrahvi 11:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «ning mis tegutseb põhimääruse alusel»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Paragrahvi 13:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «asutada krediidiasutust» sõnadega «või soovib alustada tegevust krediidiasutusena,»;
2) lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 12) asutatava äriühingu aktsia- või osakapitali olemasolu tõendav dokument või tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite olemasolu tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;»;
3) lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Krediidiasutuse tegevusloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.»;
5) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Kui isik, kes soovib asutada Eestis krediidiasutust, on Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse emaettevõtja, krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, omab otseselt või kaudselt olulist osalust Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis või häältes või omab muul viisil märkimisväärset mõju või kontrolli vastava krediidiasutuse juhtimise üle, on Finantsinspektsioon kohustatud enne tegevusloa väljaandmise otsustamist konsulteerima selle liikmesriigi pangajärelevalve asutusega.»;
6) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Krediidiasutusel peavad olema kavandatavate tehingute ja toimingute tegemiseks klienditeenuste osutamise ja turvalisuse nõuetele vastavad ruumid, vajalikud tehnilised, info- ja muud tehnoloogilised vahendid ja süsteemid, turvasüsteemid, kontrollimehhanismid ja -süsteemid. Krediidiasutuste info- ja muudele tehnoloogilistele vahenditele ja süsteemidele ning turvasüsteemidele esitatavad miinimumnõuded kehtestab Eesti Pank.»
§ 7. Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele tegevusloa, kui:
1) asutatava krediidiasutuse aktsia- või osakapital on täielikult rahas sisse
makstud või tegevusluba taotleva äriühingu neto-omavahendid vastavad käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele;
2) asutatav krediidiasutus või krediidiasutusena tegevust alustav äriühing
on võtnud kohustuse tasuda Hoiuste Tagamise Fondi seaduses ettenähtud ühekordse
makse;
3) krediidiasutuse juhtide, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni
esimehe kandidaadid vastavad neile õigusaktides kehtestatud nõuetele;
4) krediidiasutuses olulist osalust omavad aktsionärid vastavad olulist osalust
omavate aktsionäride kohta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
5) krediidiasutuse juhtimine, organisatsiooniline struktuur ja vajalikud tehnilised
vahendid vastavad krediidiasutuse äriplaanis kavandatud tegevusele ja õigusaktides
kehtestatud nõuetele;
6) krediidiasutuse asukoht on Eestis;
7) krediidiasutuse ja teise isiku vahel olev märkimisväärne seos ei takista
piisavat järelevalvet;
8) kolmandas riigis, kus asub isik, kellega krediidiasutusel on märkimisväärne
seos, kehtivad õigusaktid ei sätesta takistusi krediidiasutuse üle piisava
järelevalve teostamiseks.»
§ 8. Paragrahvi 17:
1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada kaheteistkümne kuu jooksul, alates tegevusloa väljaandmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks või»;
2) punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 12) krediidiasutus ei ole tähtaegselt tasunud Hoiuste Tagamise Fondi kohustuslikku osamakset ega ole täitnud Finantsinspektsiooni vastavasisulist ettekirjutust selles määratud tähtajaks.»
§ 9. Paragrahvi 20:
1) lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
«Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.»;
2) täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
« (61) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali
avamiseks antud loa kehtetuks, kui:
1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides
sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks;
2) krediidiasutuse välisriigis asuv filiaal ei esita aruandeid nõuetekohaselt.
(62) Käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi pangajärelevalve asutust.»
§ 10. Seadust täiendatakse §-dega 201 ja 202 järgmises sõnastuses:
« § 201. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel Euroopa Liidu liikmesriigis
(1) Filiaali asutamisel Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 välisriigis filiaali asutamise kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest viivitamatult filiaali asukohamaa pangajärelevalve asutust ja edastab andmed krediidiasutuste omavahendite summa suuruse ja kapitali adekvaatsuse näitaja kohta.
(3) Krediidiasutus võib asutada filiaali ja alustada selle tegevust pärast filiaali asukohamaa pangajärelevalve asutuselt vastava teabe saamist või, kui seda ei ole saadetud, siis pärast kahe kuu möödumist, arvates käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud teabe laekumisest liikmesriigi pangajärelevalve asutusele.
§ 202. Piiriüleste pangateenuste osutamine Euroopa Liidu liikmesriigis
(1) Krediidiasutus peab teatama Finantsinspektsioonile kavatsusest osutada Euroopa Liidu liikmesriigis piiriüleseid pangateenuseid.
(2) Finantsinspektsioon informeerib vastava liikmesriigi pangajärelevalve asutust ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest.»
§ 11. Paragrahvi 21:
1) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Kui Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus või tema emaettevõtja soovib asutada Eestis tütarettevõtjast krediidiasutust või omandada osalust mõnes Eesti krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks või muul viisil kontrollitavaks äriühinguks, on Finantsinspektsioon kohustatud konsulteerima vastava krediidiasutuse või tema emaettevõtja asukohamaa pangajärelevalve asutusega.»;
3) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (8) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 3 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest arvates.»
§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses:
« § 211. Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaal Eestis
(1) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamisele Eestis ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõigetes 3 ja 7–9 sätestatut.
(2) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni filiaali asutamise kavatsusest Eestis oma asukohariigi pangajärelevalve asutuse kaudu. Teabele peavad olema lisatud käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 5 nimetatud andmed.
(3) Finantsinspektsioon teatab vajaduse korral Euroopa Liidus registreeritud krediidiasutuse filiaalile järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, mida filiaal on kohustatud täitma enne tegevuse alustamist Eestis. Filiaal võib tegevust alustada ka juhul, kui Finantsinspektsioon ei ole vastavat teadet saatnud kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamisest arvates.
(4) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete saamise kohta.»
§ 13. Paragrahvi 24 lõike 2 lõppu lisatakse sõnad «või Eesti krediidiasutuses avatud kontole».
§ 14. Paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Olulise osalusena käsitatakse käesolevas seaduses osalust äriühingus, mis moodustab otseselt või kaudselt äriühingu aktsia- või osakapitalist või häältest 10 või enam protsenti või mis annab muul viisil märkimisväärse mõju äriühingu juhtimises.»
§ 15. Paragrahvi 30:
1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) andmed ja tõendid olulise osaluse omandamiseks vajalike rahaliste vahendite päritolu kohta;»;
2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Olulise osaluse omandamise loa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.»
3) lõikes 5 asendatakse sõna «investeerimisfond» sõnaga «finantseerimisasutus»;
4) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 16. Paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva seaduse § 31 lõigetes 3 ja 4» sõnadega «käesoleva seaduse § 31 lõigetes 4 ja 5».
§ 17. Paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 34. Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine
(1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.
(2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 ja § 284 lõikes 1 sätestatut.
(3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.»
§ 18. Paragrahvi 36:
1) lõike 1 lõppu lisatakse sõnad:
«või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel»;
2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Üldkoosoleku otsusel võib panga aktsiakapitali suurendamisel pankade ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.
(3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.»;
3) täiendatakse lõikega 31 sõnastuses:
« (31) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.»
§ 19. Paragrahvi 37:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «ainult»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.»;
3) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
« (3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.
(4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.»
§ 20. Paragrahvi 39:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Ühistupanga asutajaid peab olema vähemalt 50 isikut.»;
2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ja § 18 lõikes 2».
§ 21. Paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks.
§ 22. Paragrahvi 42:
1) lõikesse 1 lisatakse punkt 5 järgmises sõnastuses:
« 5) revisjonikomisjoni töökord.»;
2) lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 23. Paragrahvi 43:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõikes 2 asendatakse sõnad «hoiu-laenuühistu seaduse § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatut» sõnadega «tulundusühistu seaduse §-des 34 kuni 37 sätestatut».
§ 24. Paragrahvi 49 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
1) teise äriühingu juhatuse ega nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegemist
on samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega;
2) teise äriühingu prokurist, audiitor, revisjonikomisjoni liige ega revident.»
§ 25. Paragrahvi 52 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;».
§ 26. Paragrahvi 55:
1) lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu «üldistest põhimõtetest» sõnadega «ja kinnitama tagatiseta laenude andmise tingimused ja piirmäärad»;
2) lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad «ja filiaalide põhimäärused»;
3) lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;».
§ 27. Paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «revisjonikomisjoni liige» sõnadega «, revident, audiitor».
§ 28. Paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 59. Sisekontrolli süsteem
(1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab toimima pidevalt piisav sisekontrolli süsteem.
(2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.
(3) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust.
(4) Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist.
(5) Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.
(6) Ühistupangas täidab käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud ülesandeid revisjonikomisjon ja tal on käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud õigused.»
§ 29. Paragrahvi 60 lõikes 3 asendatakse sõna «juhatuse» sõnaga «nõukogu».
§ 30. Paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra.»
§ 31. Paragrahvi 71:
1) lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kapitali adekvaatsuse määr»;
2) lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad.»;
4) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «neto-omavahendite minimaalsuurus,».
§ 32. Paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Krediidiasutuse omavahendid on:
1) esimese taseme omavahendid;
2) teise taseme omavahendid;
3) kolmanda taseme omavahendid.»
§ 33. Seadust täiendatakse §-ga 721 järgmises sõnastuses:
« § 721. Allutatud laen
(1) Allutatud laen on nõue krediidiasutuse vastu, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud laenust tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.
(2) Allutatud laenu võib kaasata krediidiasutuse omavahendite koosseisu, kui
see vastab järgmistele lepingulistele tingimustele:
1) krediidiasutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks;
2) sätted ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib krediidiasutusel kohustus
teatud asjaolude korral tasuda laen ennetähtaegselt, välja arvatud krediidiasutuse
lõpetamise korral;
3) sätted ei sisaldada tingimust, mis võib muuta laenu esialgselt kokkulepitust
kallimaks;
4) lepingus on sätestatud krediidiasutuse õigus intressi maksmine edasi lükata,
kui peale vastavate summade maksmist krediidiasutuse omavahendid ei ole
piisavad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.
(3) Krediidiasutuse omavahendite koosseisu kaasatud allutatud laenu ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenusaaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel.
(4) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku, kui pärast allutatud laenu tagasimaksmist on krediidiasutuse omavahendid piisavad käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.»
§ 34. Paragrahvid 73 ja 74 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 73. Esimese taseme omavahendid
(1) Esimese taseme omavahendid on:
1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud kumulatiivsete eelisaktsiate
eest tasutud summad;
2) aažio;
3) seaduse ja põhikirjaga ettenähtud kasumi arvel moodustatud reservid ja
reservkapital;
4) eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;
5) käesoleva majandusaasta kasum, mille suuruse on kinnitanud audiitor;
6) muud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga
Finantsinspektsiooni poolt esimese taseme omavahenditena aktsepteeritud
finantsinstrumendid.
(2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 loetletud kirjete kogusummast maha:
1) oma aktsiad;
2) immateriaalne põhivara;
3) käesoleva majandusaasta kahjum.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esimese taseme omavahendeid peab krediidiasutusel olema võimalik koheselt ja piiranguteta kasutada kahjumite või riskide katmiseks.
§ 74. Teise taseme omavahendid
(1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid summasid, mis on rahalise
sissemaksena täielikult antud krediidiasutuse käsutusse. Teise taseme omavahendid
on:
1) allutatud laenud käesoleva seaduse § 721 lõigete 1 ja 2 tähenduses;
2) kumulatiivsed eelisaktsiad;
3) muud Finantsinspektsiooni poolt teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad
käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning
kapitali iseloomuga instrumendid.
(2) Teise taseme omavahendid jagunevad:
1) ülemised omavahendid;
2) alumised omavahendid.
(3) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad instrumendid peavad vastama
järgmistele tingimustele:
1) lepingus ei ole sätestatud tagastamise tähtaega (tähtajatu leping);
2) lepingus on sätestatud kohustus teatada laenu tagasimaksmise nõudest ette
vähemalt viis aastat;
3) lepingus on sätestatud võimalus, et allutatud laenu summasid saab krediidiasutuse
aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel piiranguteta kasutada tavapäraste
pangandusriskide katmiseks enne kahjumi kindlaks määramist.
(4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kaasatud kohustused ja kapitali iseloomuga instrumendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse tähtajalisteks ja neid käsitletakse teise taseme alumiste omavahenditena.
(5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud instrumendid, kui lepingu kohaselt on nende tagasimaksmise tähtaeg vähemalt viis aastat ja üks päev.
(6) Lepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvat summat järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra laenu algsummast. Vähendust arvestatakse kvartali kaupa.»
§ 35. Paragrahvi 75:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «esmased ja täiendavad omavahendid» sõnadega «esimese ja teise taseme omavahendid»;
2) lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 2) allutatud nõuded ja muud finantsinstrumendid, mis kuuluvad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahenditesse.»;
3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 36. Paragrahvi 76:
1) lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna «väärtpaberid» sõnaga «, kaubad» ja pärast sõna «soetatud» sõnadega «edasimüümiseks ja»;
2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «väärtpaberitest» sõnaga «, kaupadest».
§ 37. Paragrahvid 77–79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 77. Kolmanda taseme omavahendid
(1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad allutatud laenud käesoleva
seaduse § 721 lõigete 1 ja 2 tähenduses, mis on rahalise sissemaksena täielikult
antud krediidiasutuse käsutusse ja kui on täidetud järgmised tingimused:
1) lepingus sätestatud allutatud laenu tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt
kaks aastat;
2) lepingus on sätestatud krediidiasutuse õigus lepingu tähtaja saabumisel
jätta laen ja intressid maksmata, kui tema omavahendid ei ole piisavad
käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.
(2) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud laenude ja sellega seotud intresside maksmisest, kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja on väiksem kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud või selle kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määr.
§ 78. Omavahendite piirangud
(1) Teise taseme omavahendite hulka arvatud allutatud laenude ja kumulatiivsete eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.
(2) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.
(3) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.
(4) Kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavad teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada 250 protsenti kauplemisportfelli riskide katmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud usaldatavusnormatiivide arvutamisel.
§ 79. Kapitali adekvaatsus
(1) Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust krediidiasutuse omavahenditega. Kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamise korra kehtestab Eesti Pank.
(2) Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja peab olema vähemalt kaheksa protsenti, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud kõrgemat määra.»
§ 38. Paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 81. Investeerimispiirangud
(1) Investeeringuna käesoleva seaduse mõistes käsitletakse registrisse kantava vallasasja, välja arvatud väärtpaberi, ja kinnisasja, samuti finantspõhivara omandamist pikaajalise hoidmise eesmärgil. Finantspõhivarana käsitletakse käesolevas seaduses osalust teises äriühingus aktsiate või osade näol, mis on omandatud pideva hoidmise ja pikema aja jooksul tulu saamise eesmärgil.
(2) Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus.
(3) Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises äriühingus ei tohi ületada 15 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.
(4) Krediidiasutuse investeeringute summa kokku finantspõhivarasse oluliste osalustena ei tohi ületada 60 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.
(5) Krediidiasutuse investeeringud kokku ei tohi olla suuremad krediidiasutuse neto-omavahenditest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud piiranguid ei rakendata:
1) finantspõhivara suhtes, mille krediidiasutus on omandanud seoses osaluse
omandamisega krediidi- või finantseerimisasutuses või sama krediidiasutuse
abiettevõtjas;
2) investeeringu suhtes, mille krediidiasutus on teinud kahjude ennetamise
või vältimise või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu ja kui krediidiasutus
ei hoia neid kauem kui üks aasta;
3) kinnisasja suhtes, mis on vajalik krediidiasutusele tema peamise ja püsiva
tegevuse teostamiseks.»
§ 39. Paragrahvid 83–85 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 83. Nõuded laenudele
(1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
(2) Laenude andmise ja jälgimise põhimõtted kehtestab Eesti Pank.
(3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe ja häid pangandustavasid.
(4) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.
§ 84. Laenud krediidiasutusega seotud isikutele
(1) Krediidiasutusega seotud isikud on:
1) krediidiasutuse juhid, siseauditi üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees
või revident;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku
huvi omavad isikud;
3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri
juhatuse või seda asendava organi liige.
(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe abikaasa või faktiline abikaasa, lapsed, vanemad, õed ja vennad.
(3) Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
1) krediidiasutuse juhi, siseauditi üksuse juhi või revisjonikomisjoni esimehe
või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing
käesoleva seaduse § 10 lõike 2 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja;
2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juhid, siseauditi
üksuse juht või revisjonikomisjoni esimees või käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud isik.
(4) Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära.
(5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.
(6) Krediidiasutusega seotud isikutele ja krediidiasutuse aktsionäridele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele.
(7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.
§ 85. Riskide kontsentreerumise piirmäärad
(1) Riskide kontsentreerumine on krediidiasutuse nõuete, tuletisinstrumentide, bilansiväliste kohustuste ja teiste äriühingute aktsia- või osakapitalis omandatud osaluste summa suhe krediidiasutuse neto-omavahenditesse. Riskide kontsentreerumist arvutatakse iga kliendi või omavahel seotud isikute kohta eraldi. Riskide kontsentreerumine on suur, kui see ületab 10 protsenti.
(2) Juhatus on kohustatud igast kliendist või omavahel seotud isikutest, kelle suhtes on tekkinud suur riskide kontsentreerumine, igakordselt informeerima krediidiasutuse nõukogu.
(3) Omavahel seotud isikuteks loetakse:
1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast krediidiasutusele või selle
konsolideerimisgrupile ühist riski, kuna neist üks omab kas otseselt või
kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle või
2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole küll käesoleva lõike punktis 1
mainitud seost, kuid kes kujutavad endast krediidiasutusele või tema konsolideerimisgrupile
ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi
halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või teistel.
(4) Krediidiasutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ületada 25 protsenti.
(5) Kui klient või omavahel seotud isikud on krediidiasutuse emaettevõtja, tütar- või sidusettevõtja või krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja, siis riskide kontsentreerumine nende suhtes ei või ületada 20 protsenti.
(6) Riskide kontsentreerumine käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 nimetatud isikute või krediidiasutuse aktsionäride ja krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu aktsionäride, kellele kuulub rohkem kui üks protsent nende äriühingute aktsiakapitalist, suhtes ei tohi ületada viit protsenti. Piirmäära ei rakendata käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 nimetatud ettevõtjate suhtes.
(7) Krediidiasutuse suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 protsenti.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirmäärad ei kehti konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja ja tütarettevõtja suhtes.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 nimetatud riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel tehtavad lubatud mahaarvamised ja piirmäärast vabastamise alused kehtestab Eesti Pank.
(10) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult informeerima Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 nimetatud piirmäärade ületamisest.»
§ 40. Seadust täiendatakse §-ga 851 järgmises sõnastuses:
« § 851. Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäär
(1) Krediidiasutuse kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi ületada 30 protsenti krediidiasutuse neto-omavahenditest.
(2) Välisvaluutade avatud netopositsioonide ja kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise metoodika ning välisvaluutade avatud netopositsioonide piirmäärad kehtestab Eesti Pank.
(3) Konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus täidab ja jälgib välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäära konsolideeritud alusel, kui Eesti Pank ei ole kehtestanud teisiti.»
§ 41. Paragrahv 86 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 86. Varade hindamine
(1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.
(2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.
(3) Nõuete hindamise korra kehtestab Eesti Pank.»
§ 42. Paragrahvi 88 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 4) maksuhaldurile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule;»
§ 43. Paragrahvi 90 lõiget 5 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:
«Krediidiasutus on kohustatud koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid Eesti Panga kehtestatud korras.»
§ 44. Paragrahvi 91:
1) lõike 1 esimese lause preambula muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele ja välisriigi krediidiasutuste filiaalidele:»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Krediidiasutuse majandusaasta aruanne kinnitatakse seaduse ning krediidiasutuse põhikirjaga kehtestatud korras. Majandusaasta aruanne ja üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta ja üle 2 protsendi aktsia- või osakapitalist või häälte arvust omavate aktsionäride või liikmete nimekiri esitatakse Finantsinspektsioonile kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või liikmete üldkoosolekut.»
§ 45. Paragrahv 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 92. Aruannete avalikustamine
(1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja avalikustama majandusaasta aruande ning vahearuanded jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta. Avalikustamisele kuuluvate andmete miinimumnõuded, aruannete vormid, koostamise metoodika ja avalikustamise nõuded kehtestab Eesti Pank.
(2) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama vahearuande jooksva majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta vastava aruandeperioodi lõpust hiljemalt kahe kuu möödumisel ning kinnitatud majandusaasta aruande majandusaasta lõpust hiljemalt kuue kuu möödumisel.
(3) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest koheselt avalikkusele teatada ja avalikustada korrigeeritud aruanne.»
§ 46. Paragrahvi 93 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele.
(2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama
krediidiasutusele ja Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muuhulgas
avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) vara hindamise vastavuse kohta vara tegelikule väärtusele;
2) omavahendite kohta kehtestatud eeskirjade täitmise kohta;
3) sisekontrolli süsteemi või revisjonikomisjoni tegevuse ja toimingute piisavuse
ja tõhususe kohta;
4) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisuse kohta.»
§ 47. Paragrahvi 95:
1) lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «informeerima kirjalikult Finantsinspektsiooni» sõnadega «talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud»;
2) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju krediidiasutusele või tema kliendile;»;
3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) märkimisväärse seose tekkimine käesoleva seaduse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolu tõttu.»
§ 48. Paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse filiaali tegevuse üle Eestis teostab järelevalvet krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutus, sealhulgas kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teatatud Finantsinspektsioonile.»
§ 49. Paragrahvi 97 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises sõnastuses:
« (2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet kui:
1) Eesti krediidiasutus on emaettevõtja;
2) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja;
3) kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud krediidiasutuste
emaettevõtja on Eestis registreeritud finantsvaldusettevõtja.
(3) Kui ükski tütarettevõtjast krediidiasutus ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis, kus asub tema emaettevõtjaks olev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet selle liikmesriigi järelevalve asutus, kes andis välja tegevusloa kõige suurema bilansimahuga tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui selle liikmesriigi pangajärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud.
(4) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse asukohamaa pangajärelevalve asutusega.»
§ 50. Paragrahvi 99:
1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
« 7) saada informatsiooni ja selgitusi krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu kohta kolmandatelt isikutelt, samuti nõuda nende isikute käsutuses olevate vastavate dokumentide esitamist.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 7 alusel teabe andmisest on õigus keelduda:
1) advokaadil ja advokatuuri töötajal asjaolude kohta, mis said temale teatavaks
seoses õigusabi andmisega;
2) notaril, vaimulikul ja arstil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks
seoses kutse- või ametitegevusega;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal temale seoses vaatlusega teatavaks
saanud andmete kohta.»
§ 51. Paragrahvi 100 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.»
§ 52. Paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) nõuda selgitusi krediidiasutuse juhtidelt ja töötajatelt.»
§ 53. Paragrahvi 104 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 51) nõuda käesoleva seadusega või Eesti Panga poolt kehtestatud määrast kõrgemat kapitali adekvaatsuse näitajat või likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist;».
II. Seaduse rakendamine
§ 54. Krediidiasutused peavad viima oma põhikirja vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga ja esitama avalduse põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmiseks hiljemalt 2002. aasta 1. juuliks.
§ 55. Krediidiasutused peavad viima oma sise-eeskirjad ja protseduurireeglid vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga hiljemalt 2002. aasta 1. juuliks.
§ 56. Allutatud laenu summasid, mis on rahalise sissemaksena täielikult antud krediidiasutuse käsutusse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud allutatud laenu lepingu alusel ja mida arvestatakse käesoleva seaduse jõustumise päeva seisuga krediidiasutuse omavahendite koosseisus, on lubatud arvestada krediidiasutuse teise ja kolmanda taseme omavahendite koosseisus kuni 2002. aasta 31. detsembrini.
§ 57. Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesoleva seaduse §-des 54–56 sätestatud tähtaegade jooksul, tuleb koostada ülevaade ning nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kava ning esitada need Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Finantsinspektsioonil on õigus anda ettekirjutusega tähtaeg nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 58. Vabariigi Valitsus tagab ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamisest, krediidiasutuste seaduse tervikteksti avaldamise koos kõigi tehtud muudatuste ja täiendustega.
§ 59. (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 31–38 ja 40–41 jõustuvad 2002. aasta 1. juulil.
(3) Kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, jõustuvad alates Eesti Vabariigi
Euroopa Liidu liikmeks vastuvõtmisest järgmised käesoleva seaduse sätted:
1) paragrahvis 4 toodud krediidiasutuste seaduse § 9 lõike 5 punkt 2;
2) paragrahvi 6 punkt 5;
3) paragrahvis 7 toodud krediidiasutuste seaduse § 14 lõike 1 punkt 8;
4) paragrahv 10, § 11 punkt 2, §-d 12 ja 48;
5) paragrahvis 49 toodud krediidiasutuste seaduse § 97 lõike 2 punkt 3 ning
lõiked 3 ja 4.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter