Teksti suurus:

Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 29, 447

Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadus

Vastu võetud 19.03.1997

§ 1. Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja 32) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustiku tekstis asendatakse kogu teksti ulatuses, välja arvatud seadustiku VIII osas, sõna «vanglaasutus» sõnaga «vangla», sõna «täitevbüroo» või «büroo» sõnaga «täitevosakond» ja sõnad «täitevbüroo direktor» sõnadega «täitevosakonna juhataja» vastavas käändes, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; 

2) seadustiku § 1 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8) notariaalselt tõestatud lepingulistest suhetest tulenevad vaidlustamata varalised nõuded;»;

3) seadustiku 1. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1. peatükk

TÄITMISE KORRALDUS

§ 2. Täitmise korraldus

Kohtuotsuste ja -määruste, samuti muude käesoleva seadustikuga ettenähtud lahendite täitmist korraldavad:

1) vabadusekaotuse osas -- vanglad;

2) eelvangistuse, aresti ja haldusaresti osas -- vanglad, politsei arestimajad või arestikambrid;

3) interneeritu kinnipidamise osas -- interneeritute vastuvõtupunktid, nende puudumisel vanglad, politsei arestimajad või arestikambrid;

4) muude käesoleva seadustiku §-s 1 nimetatud lahendite osas -- maa- ja linnakohtute täitevosakonnad.

§ 3. Vanglate Amet

Vanglate Amet on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis vastavalt käesolevale seadustikule ja oma põhimäärusele korraldab vanglate ja interneeritute vastuvõtupunktide tööd.

§ 4. Vangla

Vangla on Vanglate Ameti täidesaatva riigivõimu volitusi omav kohalik asutus, mille ülesandeks on isikute kinnipidamise otsuste täitmine käesolevas seadustikus sätestatud korras.

§ 5. Interneeritute vastuvõtupunkt

Interneeritute vastuvõtupunkt on Vanglate Ameti täidesaatva riigivõimu volitusi omav kohalik asutus, mille ülesanne on interneeritute kinnipidamine.

§ 6. Kinnipidamiskohad

(1) Kinnipidamist korraldatakse järgmistes kinnipidamiskohtades:

1) politsei arestimaja;

2) politsei arestikamber;

3) vangla;

4) eelvangistusmaja;

5) interneeritute vastuvõtupunkt.

(2) Vabadusekaotust kannab kinnipeetav kinnises, poolkinnises või avavanglas.

(3) Alaealine kannab temale mõistetud vabadusekaotust noortevanglas või poolkinnise vangla noorteosakonnas.

(4) Vanglas võib olla eelvangistusosakond ja aresti kandmiseks kohandatud osakond.

(5) Eelvangistusmajas, vanglas ja politsei arestimajas võib olla interneerimisosakond.

(6) Politsei arestimaja ja arestikambri sisekorraeeskirjad kinnitab siseminister. Vangla, eelvangistusmaja ja interneeritute vastuvõtupunkti sisekorraeeskirjad kinnitab justiitsminister.

§ 7. Kinnipidamiskoha valve ja kinnipeetava saatmine

(1) Kinnipidamiskoha valve korraldamiseks ja kinnipeetavate saatmiseks on vanglas või interneeritute vastuvõtupunktis relvastatud valve- ja saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.

(2) Järelevalvet valve- ja saatemeeskonna üle teostab vangla või interneeritute vastuvõtupunkti direktor vahetult või oma asetäitja kaudu.

(3) Valve- ja saatemeeskonna ülesanded ja töökord määratakse käesoleva seadustiku, vangla põhimääruse ja kinnipidamiskoha sisekorraeeskirjadega.

(4) Vajadusel kaasatakse kinnipeetavate saatmiseks politseiametnikke.

(5) Vajadusel moodustab justiitsminister Vanglate Ameti, vangla või interneeritute vastuvõtupunkti juurde relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks ning määrab selle tegevuse korra.

(6) Politsei arestimajades ja arestikambrites tagab kinnipeetavate valve ja saatmise Politseiamet.

§ 8. Vangla- ja interneeritute vastuvõtupunkti komisjon

(1) Üldsuse kontrolli vangla ja interneeritute vastuvõtupunkti üle teostab selle juures tegutsev vangla- või interneeritute vastuvõtupunkti komisjon.

(2) Vangla- või interneeritute vastuvõtupunkti komisjoni täpsemad ülesanded ja töökord määratakse kindlaks käesoleva seadustiku ja vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab justiitsminister.

(3) Vangla- ja interneeritute vastuvõtupunkti komisjoni liikmed nimetab justiitsminister Vanglate Ameti peadirektori ettepanekul.

§ 9. Täitevosakond

(1) Maa- ja linnakohtutes on täitevosakonnad, mille ülesanne on käesoleva seadustiku § 2 punktis 4 sätestatud lahendite täitmine.

(2) Justiitsminister võib mõne maa- või linnakohtu täitevosakonna moodustamata jätta, pannes selle ülesanded teise maa- või linnakohtu täitevosakonnale.

(3) Täitevosakonna koosseisus on täitevosakonna juhataja ja kohtutäiturid.

(4) Täitevosakonna kodukorra kinnitab justiitsminister.

(5) Täitevosakonna tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette maa- või linnakohtu eelarves.

(6) Täitevosakondadel on rahandusministri määratud krediidiasutustes deposiitarve.»;

4) seadustiku 2. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2. peatükk

VANGLAAMETNIK JA KOHTUTÄITUR

§ 10. Vanglaametnik ja kohtutäitur

(1) Vanglaametnik on kinnipidamiskoha valvet või kinnipidamistingimuste täitmist tagav, aga ka sellealast tegevust juhtiv vangla, interneeritute vastuvõtupunkti või Vanglate Ameti koosseisuline teenistuja.

(2) Isikutele, kes õpivad Vanglate Ameti õppekeskuses või teistes õppeasutustes korrektsioonieriala või muud vanglaametniku tööks vajalikku eriala ning kes ei ole vanglaametnikud, laienevad vanglaametnikele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, samuti õigused ja vastutus, kui nad on kaasatud vanglaametniku ülesannete täitmisele.

(3) Kohtutäitur on kohtuametnik, kes sooritab käesolevas seadustikus ettenähtud täitetoiminguid.

(4) Vanglaametnikele ja kohtutäituritele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadustikust tulenevate erisustega.

(5) Vanglaametnike teenistusmäärustiku, ametinimetuste loetelu ja palgaastmestiku kehtestab Vabariigi Valitsus.

(6) Kohtutäitureid atesteerib Justiitsministeeriumi juures tegutsev komisjon, mille esimehe ja liikmed määrab justiitsminister.

(7) Vanglaametnike ja kohtutäiturite atesteerimisnõuded kinnitab justiitsminister.

§ 11. Relva kasutamise õigus

Vanglaametnikul on õigus teenistusülesannete täitmisel seadusega sätestatud korras kanda ja kasutada tulirelva ning erivahendeid. Tulirelva võib vanglaametnik kasutada äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud ülesandeid. Tulirelva ja erivahendite kasutamist kinnipidamiskohas sätestab käesoleva seadustiku § 97.

§ 12. Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg

Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg kehtestatakse vanglaametnike teenistusmäärustikuga.

§ 13. Kohtutäituri lisatasu

Lisaks ametipalgale makstakse kohtutäituritele teatud täitetoimingute sooritamise eest lisatasu. Vastavate täitetoimingute loetelu ja lisatasu määrad kehtestab Vabariigi Valitsus. Võlgnikult mõistetakse täitevosakonna juhataja otsuse alusel riigi kasuks välja summa, millest makstakse välja kohtutäituri lisatasu ja sellele vastav sotsiaalmaks. Täitevosakonna juhataja otsuse peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub.

§ 14. Vanglaametniku ja kohtutäituri ametiriietus

(1) Vanglaametnik ja kohtutäitur kannavad teenistusülesannete täitmisel ametiriietust, mille riik annab tasuta.

(2) Vanglaametniku ja kohtutäituri ametiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Vanglaametniku ja kohtutäituri ametiriietusel peab nähtaval kohal olema ametinimetuse ja numbriga ametimärk.

§ 15. Vanglaametniku eluruum

Vanglaametnikule antakse võimaluse korral tööandja eluruum, kui ta nimetatakse teises paikkonnas asuvale ametikohale või kui tal ametiasutuse asukohas ei ole omaette eluruumi.

§ 16. Varalise kahju hüvitamine

Teenistusliku tegevuse tõttu vanglaametnikule või kohtutäiturile või tema perekonnaliikmele tahtlikult tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse sisse süüdiolevalt isikult.

§ 17. Vanglaametnike vabastamine kaitsejõudude tegevteenistusest

Kaitsejõudude tegevteenistusse ja õppekogunemistele vanglaametnikke ei kutsuta.

§ 18. Sõidukulude kompenseerimine

Kohtutäituritele kompenseeritakse teenistusülesannete täitmiseks sõidukulud riigisisestes ühissõidukites Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 19. Teenistusalastes surveaktsioonides osalemise keeld

Vanglaametnik ei või osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes kollektiivsetes surveaktsioonides.»;

5) paragrahvi 26 lõikest 1 jäetakse välja sõna «täitevametile»;

6) paragrahvi 291 lõikes 2, § 52 lõikes 1, § 643 lõikes 2, § 6423 lõikes 2, § 65 lõikes 1 ja § 72 lõikes 2 asendatakse sõna «täitevamet» sõnaga «justiitsminister»;

7) paragrahvi 30 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna «täitevametnik» sõnaga «kohtutäitur»;

8) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

«8) sissenõudmise võimatuse tõttu.»;

9) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Küsimuse lahendamise kohta teeb täitevosakonna juhataja määruse, mille peale võib esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub.»;

10) paragrahvi 37 esimese lause lõppu lisatakse sõnad «või juriidilise isiku lõppemisel, kui tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata.»;

11) paragrahvi 38 lõike 5 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Taandamisest keeldumise korral võib määruse peale esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub, kuid kaebuse esitamine ei peata täitetoimingute sooritamist.»;

12) paragrahvis 41 asendatakse sõna «halduskohtuniku» sõnaga «kohtuniku»;

13) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Määrusega mittenõustumisel võib võlgnik esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub.»;

14) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

«(10) Juhul kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale.»;

15) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 54. Hoitava vara kasutamine

(1) Hoidjal ei ole õigust kasutada ega võõrandada hoitavaid asju, välja arvatud juhul, kui asja kasutamine või võõrandamine on tingitud asja omadustest.

(2) Hoidja on kohustatud kohtutäiturile teatama asjast saadud viljadest ja asja võõrandamisest saadud tulust.

(3) Hoitavale varale tekitatud kahju eest vastutab hoidja seaduses sätestatud korras.»;

16) paragrahvi 64 lõikes 4 asendatakse sõna «enampakkumisele» sõnadega «tagatisraha laekumise päevale»;

17) paragrahvi 641 lõikes 2 asendatakse sõna «enampakkumisel» sõnadega «enampakkumise päeval»;

18) paragrahvi 6410 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Võlgnik on kohustatud teatama kohtutäiturile vara arestimise aktile allkirja andmisel või selle kättesaamisel ühis- või kaasomandisse kuuluvate asjade olemasolust arestitud vara hulgas, vastasel juhul ei ole tal sellele asjaolule viidates õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale.»;

19) paragrahvi 6420 lõikes 1 asendatakse sõnad «seisvad õigused samas järjekorras asuvaina» sõnadega «ja samal järjekohal asuvad õigused»;

20) paragrahvi 6420 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Isik, kellele kuulus sundtäitmise tõttu kustutatud õigus, võib nõuda enda nõude rahuldamist sundenampakkumise tulemist vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale.»;

21) paragrahvi 6454 lõike 2 punkti 3 lõpust jäetakse välja sõnad «sama aja ja sama asja eest»;

22) paragrahvi 77 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Täitevosakonna juhataja otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub.»;

23) paragrahvi 77 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

«(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kohus vaatab kaebuse täitevosakonna juhataja otsuse peale läbi kahe nädala jooksul, arvates kaebuse esitamisest.

(4) Maa- või linnakohtu määruse peale täitevosakonna juhataja otsuse kohta võib esitada erikaebuse ringkonnakohtusse tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras.»;

24) paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 83. Haldusarest ja selle täitmise koht

Haldusarest on lühiajaline vangistus, mida kantakse otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgses politsei arestikambris või arestimajas. Vajaduse korral on lubatud aresti kandmine vangla selleks kohandatud osakonnas, mis on eraldatud vabadusekaotuse kandmiseks määratud osakondadest.»;

25) paragrahvi 87 lõikes 6 asendatakse sõna «kinnipidamiskoha» sõnaga «kinnipidamisasutuse»;

26) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 93. Aresti kandmine

Kriminaalasjas põhikaristusena või asenduskaristusena mõistetud aresti kandmine toimub käesoleva seadustiku §-des 83--88 sätestatud korras.»;

27) paragrahvi 96 lõikes 4, § 97 lõigetes 6 ja 8, § 98 punktis 7, § 103 lõikes 1, § 114 lõikes 2, § 141 lõikes 6 ja § 171 lõikes 4 asendatakse sõna «täitevamet» sõnadega «Vanglate Amet» vastavas käändes;

28) paragrahvi 97 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «antud asutuse» sõnaga «tema», lõikes 3 sõna «täitevametnik» sõnaga «vanglaametnik», lõikes 4 sõna «täitevameti» sõnaga «vangla» ja lõikes 5 sõna «kinnipidamiskoha» sõnaga «vangla»;

29) paragrahvi 991 lõikes 2 asendatakse sõnad «kinnipidamiskoha töötajatel» sõnaga «vanglaametnikel»;

30) paragrahvi 100 lõikes 1 asendatakse sõna «asutuse» sõnaga «kinnipidamiskoha»;

31) paragrahvi 101 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Ergutusteks on:

1) tänuavaldus;

2) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine;

3) luba täiendavaks pikaajaliseks kokkusaamiseks kaks korda poolaastas;

4) luba täiendavaks lühiajaliseks kokkusaamiseks kuni kolm korda kuus;

5) luba täiendavaks lühiajaliseks väljasõiduks kaks korda poolaastas;

6) luba täiendavalt 1--8 kg raskuse paki (saadetise) saamiseks kuus.»;

32) paragrahvis 104 lõikes 1 asendatakse sõna «vanglaasutustes» sõnaga «kinnipidamiskohas» ning lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastakse järgmiselt:

«Kinnipeetavate suurima lubatud arvu eri reiimidel määrab justiitsminister.»;

33) paragrahvi 119 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 119. Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise üldpõhimõtted»;

34) paragrahvi 120 lõikes 6 asendatakse sõnad «kinnipidamiskoha ametnikud» sõnaga «vanglaametnikud»;

35) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Kinnipeetavate töö tasustamise alused ja korra kinnitab justiitsminister.»;

36) paragrahvides 127, 129, 144, 146, 148, 151, 152, 154, 158, 160 asendatakse sõna «asutus» sõnaga «vangla» vastavas käändes;

37) paragrahvi 163 lõikes 4 ja § 169 lõikes 6 asendatakse sõna «kinnipidamiskoht» sõnaga «kinnipidamisasutus»;

38) paragrahvi 173 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv ja halduskorras kinnipeetud välismaalane paigutatakse halduskohtuniku otsuse alusel interneeritute vastuvõtupunkti, selle puudumisel eelvangistusmaja või vangla või politsei arestimaja selleks eraldatud osakonda.»;

39) paragrahvi 174 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna «asutuse» sõnaga «kinnipidamiskoha»;

40) paragrahv 178 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 178. Interneeritu vabastamise alused

Isik vabastatakse interneeritute kinnipidamiskohast Eesti Vabariigis elamis- ja tööloa saamisel, vahi alla võtmisel või tema väljasaatmisel Eesti Vabariigist.»;

41) paragrahvi 179 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Vahi alla võetud interneeritu vabastatakse interneeritute kinnipidamiskohast vahi alla võtmise määruse alusel.».

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4) § 115 lõike 2 alusel võetakse täitevbüroode teenistujad kahe kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest, nende kohtute koosseisus ettenähtud teenistuskohale, kuhu moodustatakse täitevosakonnad.

§ 3. Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) vanglaametnikele;».

§ 4. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560) § 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Justiitsministeeriumi valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, interneeritute vastuvõtupunktide, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt.».

§ 5. Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447) § 24 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) pöörduda maa- või linnakohtu täitevosakonna poole maksumaksja maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras;».

§ 6. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6--8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Juhul kui vahi alt vabastatakse isik, kes enne vahi alla võtmist oli interneeritud, teatatakse tema eelseisvast vabastamisest Vabariigi Valitsuse volitatud ametiasutusele või selle regionaalsele struktuuriüksusele. Teade edastatakse viivitamatult telefoni, telegraafi või telefaksi teel.»;

2) paragrahvi 99 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna «Täitevamet» sõnadega «Vanglate Amet».

§ 7. Täitevameti reorganiseerimiseni Vanglate Ametiks ja täitevbüroode reorganiseerimiseni kohtute täitevosakondadeks jätkavad Täitevamet ja täitevbürood seniste ülesannete täitmist.

§ 8. Kuni 1997. aasta 31. detsembrini võib Vanglate Amet kasutada Täitevameti ja kohtu täitevosakond täitevbüroo pitsateid ja dokumendiplanke.

§ 9. Täitemenetluse seadustiku terviktekst käesoleva seadusega jõustuvas redaktsioonis avaldatakse Riigi Teatajas. Avaldamise tagab Vabariigi Valitsus.

Riigikogu esimees Toomas SAVI