Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Avaliku koosoleku seadus

Vastu võetud 26.03.1997

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Seaduse ülesanne Eesti Vabariigi põhiseaduse § 47 alusel on:

1) tagada inimeste õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada kooskõlas inimeste põhiõiguste, vabaduste ja kohustustega ning demokraatliku õigusriigi põhimõtetega;

2) kehtestada avalike koosolekute korraldamisele ja läbiviimisele piirangud, mis on vajalikud riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

§ 2. Avalik koosolek

Käesolevas seaduses mõistetakse avaliku koosolekuna väljakul, pargis, teel, tänaval või muus avalikus kohas vabas õhus korraldatavat koosolekut, demonstratsiooni, miitingut, piketti, religioosset üritust, rongkäiku või muud meeleavaldust.

§ 3. Keelatud avalik koosolek

Keelatud on korraldada avalikku koosolekut, mis:

1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või kehtiva riigikorra vägivaldsele muutmisele;

2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust; 

3) õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel;

4) õhutab rikkuma avalikku korda või riivab kõlblust.

§ 4. Avaliku koosoleku korraldamine eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal

Avaliku koosoleku korraldamist eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal reguleeritakse eriolukorra seadusega (RT I 1996, 8, 164) ja erakorralise seisukorra seadusega (RT I 1996, 8, 165).

2. peatükk

AVALIKU KOOSOLEKU KORRALDAMISE NÕUDED

§ 5. Avaliku koosoleku läbiviimiseks keelatud koht

Avalikku koosolekut on keelatud läbi viia:

1) piiripunktis ja riigipiirile lähemal kui 300 meetrit;

2) kaitsejõudude väeosa ja kaitseväeasutuse territooriumile lähemal kui 50 meetrit;

3) sillal, rööbasteel ja kaevanduses;

4) kõrgepingeliini all;

5) nakkushaiguse levikualal;

6) looduslikult ohtlikus või muus isikutele ohtlikus kohas.

§ 6. Avaliku koosoleku korraldaja ja korrapidaja

(1) Avalikku koosolekut võib korraldada füüsiline isik, juriidiline isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus.

(2) Avalikku koosolekut korraldav füüsiline isik on avaliku koosoleku korraldaja. Kui avalikku koosolekut korraldab juriidiline isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, peab ta määrama avaliku koosoleku korraldaja.

(3) Avaliku koosoleku läbiviimiseks on korraldaja kohustatud määrama korrapidaja või korrapidajad või ise täitma korrapidaja ülesandeid.

(4) Avaliku koosoleku korraldajaks ja korrapidajaks peab olema täisealine ja teovõimeline:

1) Eesti kodanik või

2) alalise elamisloaga Eestis viibiv välismaalane.

§ 7. Eelneva teatamise kohustus

(1) Korraldaja peab vähemalt seitse päeva enne avaliku koosoleku läbiviimise päeva esitama käesoleva seaduse §-s 8 tähendatud teate:

1) valla- või linnavalitsusele, mille haldusterritooriumil kavatsetakse avalik koosolek korraldada;

2) maavalitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada selle maakonna mitme valla või linna haldusterritooriumil;

3) Vabariigi Valitsusele, kui avalik koosolek kavatsetakse korraldada mitme maakonna haldusterritooriumil.

(2) Kui avaliku koosoleku läbiviimine eeldab liikluse ümberkorraldamist, peab korraldaja esitama käesoleva seaduse §-s 8 tähendatud teate 10 päeva enne avaliku koosoleku läbiviimise päeva.

§ 8. Avaliku koosoleku teade

(1) Avaliku koosoleku teates märgitakse:

1) koosoleku vorm (demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus);

2) koosoleku eesmärk;

3) osavõtjate eeldatav arv;

4) kogunemiskoht;

5) liikumismarsruut (selle olemasolu korral);

6) läbiviimise koht;

7) alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;

8) korraldaja ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kodakondsus, elukoht Eestis;

9) kui korraldajaks on juriidiline isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, ka selle nimi ja aadress;

10) kas koosolekul kasutatakse helitehnikat;

11) kinnitus selle kohta, et koosoleku korraldaja on teadlik käesoleva seaduse nõuetest;

12) korraldajaga sidepidamiseks telefoni- ja faksinumber (selle olemasolu korral).

(2) Avaliku koosoleku teatele kirjutab alla korraldaja.

(3) Korraldaja lisab avaliku koosoleku teatele politsei ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeemi juhul, kui avaliku koosoleku läbiviimiseks on vajalik liiklus ümber korraldada.

(4) Korraldaja annab teate koos lisaga valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juhi selleks volitatud ametnikule üle isiklikult, esitades samas isikut ja Eesti kodakondsust või Eesti alalist elamisluba tõendava dokumendi.

(5) Kui avaliku koosoleku teade on esitatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1--4 sätestatud nõuetele, võtab valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse ametnik teate vastu ja annab korraldajale kohe teatise avaliku koosoleku teate registreerimisest.

(6) Kui avaliku koosoleku teade ei ole esitatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1--4 sätestatud nõuetele või kui samal ajal ja samas kohas või liikumismarsruudil on varem registreeritud mõne teise avaliku koosoleku läbiviimine, on valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse ametnikul õigus jätta teade registreerimata. Selle kohta annab ta korraldajale kohe motiveeritud teatise, viidates seadussätetele, mis on registreerimata jätmise aluseks. Korraldaja võib avaliku koosoleku korraldamiseks esitada seaduse nõuetele vastava teate uuesti või vaidlustada avaliku koosoleku teate registreerimata jätmise halduskohtus. Avaliku koosoleku läbiviimine on keelatud, kui avaliku koosoleku teade on jäetud registreerimata.

(7) Siseminister või kohalik politseiprefekt võib, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 3 ja 5, keelata oma motiveeritud esildisega avaliku koosoleku läbiviimise, teatades sellest korraldajale kolme päeva jooksul pärast teate registreerimist.

(8) Siseministri või kohaliku politseiprefekti poolt avaliku koosoleku keelamist on õigus vaidlustada halduskohtus.

§ 9. Politseile ning meditsiini- ja päästeteenistusele teatamine

Valitsusasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse juhi selleks volitatud ametnik on kohustatud vastavale politseiprefektile ning meditsiini- ja päästeteenistusele teatama avaliku koosoleku läbiviimise aja, koha ja liikumismarsruudi ühe päeva jooksul, arvates avaliku koosoleku teate saamisest.

§ 10. Avaliku koosoleku teadete arvestus

(1) Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse asutus registreerivad avaliku koosoleku teated. Teadete arvestus sisaldab järgmisi andmeid:

1) teate saamise kuupäev ja teate registreerimise number;

2) koosoleku korraldaja ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kodakondsus, elukoht Eestis;

3) koosolekut korraldava juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimi ja aadress;

4) koosoleku vorm;

5) koosoleku eesmärk;

6) osavõtjate eeldatav arv;

7) kogunemiskoht;

8) läbiviimise koht;

9) liikumismarsruut;

10) alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;

11) kooskõlastused koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks.

(2) Andmed avaliku koosoleku teadete arvestuse kohta on avalikud.

3. peatükk

AVALIKU KOOSOLEKU LÄBIVIIMISE NÕUDED

§ 11. Avaliku koosoleku korraldaja kohustused

(1) Avaliku koosoleku korraldaja on kohustatud:

1) viibima koosolekul ja tagama koosoleku rahumeelse läbiviimise;

2) tagama koosolekust osavõtjate ohutuse, vajadusel piirama ohtlikud kohad tõketega;

3) järgima tervisekaitsenõudeid;

4) hoiatama korrarikkujaid;

5) peatama kõneleja, kui ta teeb avaldusi, mis suunavad koosolekul toimuva käesoleva seaduse §-s 3 keelatud tegevusele;

6) täitma politsei ning meditsiini- ja päästeteenistuse ametnike korraldusi.

(2) Korraldaja on kohustatud lõpetama koosoleku ennetähtaegselt, kui tema hoiatust ei täideta ja kui:

1) koosolekul toimuv on suunatud tegevusele, mis on keelatud käesoleva seaduse §-s 3;

2) koosolekul toimuv muutub vägivaldseks ning ohustab avalikku korda, isikute elu või tervist.

§ 12. Avaliku koosoleku korrapidaja kohustused

Korrapidaja on kohustatud täitma järgmisi avaliku koosoleku läbiviimise nõudeid:

1) viibima avaliku koosoleku läbiviimise kohas;

2) tegema kohalviibivale politseiametnikule ettepaneku tema korraldusi eiravate isikute koosolekult kõrvaldamiseks;

3) täitma politsei ning meditsiini- ja päästeteenistuse ametnike korraldusi;

4) kandma hästi nähtavat eraldusmärki tähistusega «KORRAPIDAJA». 

§ 13. Avalikust koosolekust osavõtjate kohustused

Avalikust koosolekust osavõtjad on kohustatud:

1) käituma koosolekul rahumeelselt;

2) täitma koosoleku korraldaja, korrapidaja, politsei- ning meditsiini- ja päästeteenistuse ametnike korraldusi.

§ 14. Avaliku koosoleku politseijärelevalve

(1) Politseiametnikul on õigus kõrvaldada koosolekult isikuid, kes rikuvad avalikku korda või kelle kohta on alust arvata, et nad võivad ette valmistada või toime panna kuriteo.

(2) Politseiametnikul on õigus lõpetada koosolek, kui:

1) koosolekul toimuv on keelatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 3 ning koosoleku korraldaja ei lõpeta tema korraldusel koosolekut;

2) avalik koosolek toimub keelatud kohas või koosoleku läbiviimine on keelatud vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõigetele 6 ja 7.

4. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 15. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine ja täiendamine

Haldusõiguserikkumiste seadustikku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:

1) paragrahv 155 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 155. Avaliku koosoleku seaduse nõuete rikkumine

Avaliku koosoleku läbiviimise eest avaliku koosoleku seaduses ettenähtud nõudeid eirates -- määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kümme ööpäeva.»;

2) seadustikku täiendatakse §-ga 155¹ järgmises sõnastuses:

«§ 155¹. Keelatud avalikust koosolekust osavõtu üleskutse

Keelatud avalikust koosolekust osavõtu üleskutse eest ­ määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni 10 ööpäeva.»;

3) paragrahvi 189 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «155» arvuga «, 155¹»;

4) paragrahvi 189 lõike 2 punkte 2 ja 3 täiendatakse pärast sõnu «150 lg. 1» arvudega «, 155, 155¹».

§ 16. Kriminaalkoodeksi täiendamine

Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353) täiendatakse järgmiselt:

1) koodeksit täiendatakse §-ga 76¹ järgmises sõnastuses:

«§ 76¹. Ebaseadusliku avaliku koosoleku läbiviimine

Avaliku koosoleku läbiviimise eest, mille kohta ei ole esitatud avaliku koosoleku seaduses sätestatud teadet või mille teadet ei ole registreeritud või mille läbiviimine on keelatud ­ karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.»;

2) koodeksit täiendatakse §-ga 76² järgmises sõnastuses:

«§ 76². Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku läbiviimise takistamine või selle laialiajamine

Seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku läbiviimise takistamise või selle laialiajamise eest vägivalda kasutades või vägivallaga ähvardades -- karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.».

§ 17. Halduskohtumenetluse seadustiku täiendamine

Halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260) § 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Kaebused avaliku koosoleku teate registreerimata jätmise või avaliku koosoleku läbiviimise keelamise kohta vaatab halduskohus läbi kaebuse esitamise päeval või selle esitamisele järgneval tööpäeval.».

§ 18. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus «Kodanike algatusel korraldatavate koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude, demonstratsioonide ja muude ürituste kohta» (ENSV Teataja 1988, 6, 70) tunnistatakse kehtetuks.