Teksti suurus:

Investeerimisfondide seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 34, 535

Investeerimisfondide seadus

Vastu võetud 09.04.1997

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Investeerimisfond

Investeerimisfond (edaspidi fond) on käesoleva seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (edaspidi lepinguline fond) või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes käesolevas seaduses sätestatud fondivalitseja.

§ 2. Fondi ärinimi või nimetus

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi ärinimes või lepingulise fondi nimetuses tuleb kasutada sõna «investeerimisfond» või «fond». Teistel isikutel, asutustel või ühendustel ei ole õigust kasutada oma nimes või nimetuses sõna «investeerimisfond» või sama või eksitavalt sarnase tähendusega sõnu ega lühendeid eesti või mõnes muus keeles.

(2) Fondi ärinimi või nimetus peab olema selgesti eristatav teiste fondide ärinimedest ja nimetustest, mis on asutatud või moodustatud Eestis või mille aktsiad või osakuid müüakse Eestis.

(3) Lepingulise fondi nimetusele kohaldatakse äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258) §-s 12 sätestatud nõudeid.

(4) Fondi ärinimi või nimetus ei tohi olla eksitav aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirjas või lepingulise fondi tingimustes ettenähtud fondi investeerimispoliitika suhtes.

§ 3. Fondivalitseja

(1) Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle ainsaks tegevusalaks on fondide valitsemine. Fondi valitsemine on fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine, fondi vara investeerimine, fondi vara üle arvestuse pidamine ning muu nimetatud toimingutega otseselt seotud tegevus.

(2) Fondivalitseja on finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36) tähenduses.

(3) Fondide valitsemine on lubatud ainult fondivalitsejatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 4. Depoopank

(1) Depoopangaks võib olla krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidiasutus, kellel on Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsentsi kohaselt õigus teha depootehinguid.

(2) Depoopank säilitab fondi vara, teostab sellega arveldusi, peab selle kohta arvestust ja täidab muid ülesandeid vastavalt käesolevale seadusele ja depoolepingule.

§ 5. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust, välja arvatud 9. peatükis sätestatu, kohaldatakse fondidele, fondivalitsejatele ning depoopankadele, mis on asutatud või moodustatud Eestis ja mille asukoht on Eestis.

(2) Väljaspool Eestit asuvate fondide, mille osakud või aktsiad kuuluvad tagasivõtmisele või tagasiostmisele (edaspidi -- välismaised fondid), osakute või aktsiate avalikule müügile Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud nõudeid.

2. peatükk

FONDIVALITSEJA

§ 6. Seaduste kohaldamine

Fondivalitseja asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seaduses aktsiaseltsi ja finantseerimisasutuse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 7. Fondivalitseja tegevus

(1) Fondivalitseja investeerib lepingulise fondi vara oma nimel ja osakuomanike ühisel arvel (edaspidi -- lepingulise fondi arvel) ning aktsiaseltsina asutatud fondi vara fondi nimel ja arvel või vastavalt valitsemislepingule oma nimel ja fondi arvel.

(2) Fondivalitseja võib valitseda mitut fondi.

(3) Fondivalitseja tegevus peab vastama õigusaktidele, fondivalitseja põhikirjale ning tema poolt valitsetava lepingulise fondi tingimustele või aktsiaseltsina asutatud fondiga sõlmitud valitsemislepingule.

(4) Fondivalitseja peab tegutsema aktsiaseltsina asutatud fondi või lepingulise fondi osakuomanike huvides.

§ 8. Fondivalitseja õigused ja kohustused

(1) Fondivalitsejal on vastavalt lepingulise fondi tingimustele või aktsiaseltsina asutatud fondiga sõlmitud valitsemislepingule õigus fondi vara käsutada ja vallata ning muud sellest tulenevad õigused.

(2) Fondivalitsejal on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike või fondi nõuded depoopanga või teiste isikute vastu, kui nimetatud nõuete esitamata jätmine toob fondile või osakuomanikele kaasa või võib kaasa tuua olulise kahju tekkimise. Fondivalitseja ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui fond või osakuomanikud on nõuded juba esitanud.

(3) Fondivalitseja peab fondile või osakuomanikele hüvitama oma tegevuse või tegevusetusega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu tekitatud kahju.

(4) Fondivalitseja peab fondi vara investeerimisel:

1) hankima piisavat teavet vara kohta, millesse fondi vara kavatsetakse investeerida või mis on fondi arvel omandatud;

2) jälgima selle emitendi finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid ta fondi arvel kavatseb omandada või on omandanud;

3) hankima piisavat teavet selle isiku maksejõulisuse kohta, kellega fondi arvel tehinguid teostatakse.

§ 9. Asukoht

Fondivalitseja peab olema kantud Eestis äriregistrisse ja selle asukoht peab olema Eestis.

§ 10. Nõuded fondivalitseja finantsseisundile

(1) Fondivalitseja aktsiakapital peab olema vähemalt 2 000 000 krooni.

(2) Fondivalitseja likviidsete varade väärtus peab olema suurem tema kolme kuu tegevuskuludest.

(3) Rahandusminister võib kehtestada täiendavaid nõudeid fondivalitseja oma- ja reservkapitali suurusele sõltuvalt fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vara väärtusest.

§ 11. Aktsiad

(1) Fondivalitseja kõik aktsiad peavad olema nimelised.

(2) Fondivalitseja aktsiate võõrandamiseks on vajalik fondivalitseja nõukogu nõusolek.

(3) Fondivalitseja aktsiaid ei ole lubatud avalikult välja lasta.

§ 12. Varade lahusus

(1) Fondivalitseja peab fondi vara valitsema lahus fondivalitseja enda varast ja teiste tema poolt valitsetavate fondide varadest.

(2) Fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Pankrotivara hulka kuuluvad fondivalitseja omandis olevad fondi aktsiad või osakud.

(3) Fondi varasse kuulub ka vara, mis omandatakse fondi varasse kuuluva õiguse alusel või tehinguga, mis põhineb fondi varal, või hüvitusena fondi varasse kuuluva asja või õiguse eest.

§ 13. Nõuded juhtimisorganite liikmetele ja aktsionäridele

(1) Fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmetel peab olema oma kohustuste täitmiseks vajalik haridus ja teadmised ning laitmatu ärialane reputatsioon. 

(2) Fondivalitseja juhatuse ja nõukogu liikmeteks ei või olla isikud, kelle varasem tegevus on põhjustanud fondi, fondivalitseja, väärtpaberituru kutselise osalise, kindlustusseltsi või krediidiasutuse pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa või -litsentsi tühistamise või kelle tegevus on näidanud, et nad ei ole suutelised korraldama fondivalitseja tegevust selliselt, et fondi aktsionäride või osakuomanike huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(3) Fondivalitseja juhatajal või juhatuse esimehel peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt viieaastane rahandusalane töökogemus juhtival ametikohal.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kehtib ka aktsionäri kohta, kellel otseselt või kaudselt on rohkem kui 10% fondivalitseja aktsiatega esindatud häältest. Kui selliseks aktsionäriks on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ka selle juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi ja nõukogu liikmetele.

§ 14. Juhtimisorganite liikmete ja töötajate tegevuspiirangud

(1) Fondivalitseja juhatuse liige ega prokurist ei või olla selle fondivalitseja poolt valitsetava fondi depoopanga juhatuse ega nõukogu liige, prokurist ega töötaja.

(2) Fondi depoopanga juhatuse ja nõukogu liikmed, töötajad ega prokuristid ei või moodustada koos rohkem kui 1/4 selle fondi fondivalitseja nõukogu liikmetest.

§ 15. Nõuded audiitorile

(1) Fondivalitseja audiitor ei tohi olla tema poolt auditeeritava fondivalitseja, selle fondivalitseja poolt valitsetava fondi ega nimetatud fondi depoopanga juhatuse ega nõukogu liige ega prokurist.

(2) Fondivalitseja audiitor ei tohi omada tema poolt auditeeritava fondivalitseja ega selle fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiaid või osakuid.

§ 16. Fondijuht

(1) Fondivalitseja juhatus määrab iga valitsetava fondi jaoks isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub selle fondi vara investeerimine (fondijuht).

(2) Fondijuhil peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Nõuded fondijuhtide kvalifikatsioonile ja nendele vastavate tunnistuste väljaandmise korra kehtestab rahandusminister.

(3) Fondijuht võib töötada ainult ühes fondivalitsejas. Sama isik võib olla mitme selle fondivalitseja poolt valitsetava fondi fondijuhiks.

(4) Fondijuht ei või sõlmida kolmandate isikutega lepinguid, mille kohaselt tema ülesanneteks on vara investeerimine, väärtpaberitehingute teostamine või muu sellesarnane tegevus.

§ 17. Sisekontroll

(1) Fondivalitseja peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid.

(2) Fondivalitseja nõukogu määrab isiku (edaspidi sisekontrolör), kelle ülesandeks on fondivalitseja ja selle töötajate tegevuse õigusaktidele ning headele tavadele vastavuse kontrollimine. Nimetatud isik ei või töötada fondijuhina ega täita muid ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(3) Fondivalitseja peab sisekontrolörile võimaldama tutvuda kõigi fondivalitseja dokumentidega ja teabega, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Avastatud rikkumistest on ta kohustatud viivitamata teatama fondivalitseja nõukogu esimehele või teda asendavale isikule.

§ 18. Osaluse omandamise piirangud

Fondivalitseja võib omandada tema poolt valitsetava fondi osakuid või aktsiaid üksnes aktsiaseltsina asutatava fondi asutamisel või ühe kuu jooksul pärast lepingulise fondi tingimuste registreerimist.

§ 19. Tegevusluba

(1) Aktsiaselts võib tegelda fondide valitsemisega üksnes vastava tegevusloa olemasolul või käesoleva seaduse §-s 50 sätestatu alusel.

(2) Tegevusloa väljastab, selle kehtivuse pikendab ja tegevusloa tühistab rahandusminister oma käskkirjaga.

(3) Tegevusluba võib olla tähtajaline või tähtajatu.

(4) Tegevusloa väljastamise ja kehtivuse pikendamise taotluste läbivaatamiseks ning tegevusloa tühistamise ettepanekute tegemiseks moodustab rahandusminister vastava komisjoni, määrates ühtlasi selle töökorralduse.

(5) Otsuse tegevusloa väljastamise või selle pikendamise kohta teeb rahandusminister kahe kuu jooksul pärast Väärtpaberiinspektsioonile vastava avalduse laekumist. Tegevusloa väljastamisest või selle pikendamisest keeldumise korral, samuti tegevusloa tühistamisel peab käskkiri sisaldama põhjendust.

(6) Tegevusloa väljastamine, selle kehtivuse pikendamine ja tegevusloa tühistamine jõustub rahandusministri vastava käskkirja allakirjutamisest. Ärakiri rahandusministri käskkirjast ja tegevusluba edastatakse tegevusloa väljastamise ja kehtivuse pikendamise taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast käskkirja andmist.

(7) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle omandamine ja kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.

§ 20. Tegevusloa väljastamise tingimused

Aktsiaseltsile väljastatakse fondivalitseja tegevusluba, kui see vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) aktsiaselts vastab käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides fondivalitsejale kehtestatud nõuetele;

2) aktsiaseltsi esitatud dokumendid vastavad seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud nõuetele;

3) asutamisel oleva aktsiaseltsi aktsiakapital on täielikult sisse makstud;

4) aktsiaseltsi juhtimisorganite liikmed, fondijuht, audiitor, prokurist ja aktsionärid vastavad seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) aktsiaseltsil on fondivalitsejana tegutsemiseks vajalikud tööruumid ja -tingimused, mis vastavad rahandusministri kehtestatud nõuetele;

6) aktsiaseltsile antud fondivalitseja tegevusluba ei ole varem tühistatud või seda ei ole jäetud pikendamata käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud põhjustel.

§ 21. Tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid

(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava fondivalitseja asutajad või registreeritud aktsiaseltsi juhatus Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid ja andmed:

1) avaldus;

2) põhikiri, tegutseva aktsiaseltsi puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;

3) fondivalitseja asutamisel -- asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri ja aktsiakapitali olemasolu tõendav dokument;

4) tegutseva aktsiaseltsi puhul -- äriregistri väljavõte, viimane majandusaasta aruanne ning Maksuameti kohaliku asutuse tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;

5) äriplaan;

6) andmed aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;

7) andmed aktsiaseltsi prokuristi ja audiitori kohta, mis sisaldavad mõlema ees- ja perekonnanime, elukohta ning isikukoodi või selle puudumisel sünniaega;

8) andmed fondijuhi kohta, mis sisaldavad tema ees- ja perekonnanime, sünniaega, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase kolme aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning ärakirja fondijuhiga sõlmitud lepingust, mille kohaselt ta kohustub pärast aktsiaseltsile tegevusloa andmist asuma selles täitma fondijuhi ülesandeid;

9) aktsiaseltsi aktsionäride nimekiri, milles on andmed iga aktsionäri sissemakse suuruse, aktsiate ja häälte arvu kohta;

10) andmed aktsionäride kohta, kellel otseselt või kaudselt on rohkem kui 10% fondivalitseja aktsiatega esindatud häältest -- juriidiliste isikute puhul viimane tegevusaruanne ning juhatuse või juhatust asendava organi ja nõukogu olemasolul selle liikmete nimekiri; füüsiliste isikute puhul igaühe ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, hariduse kirjeldus ning viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu;

11) andmed äriühingute kohta, milles aktsiaseltsi, selle juhatuse või nõukogu liikme, prokuristi või fondijuhi osalus on suurem kui 20%, kusjuures nimetatud andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelmainitud isikute osaluse suurust;

12) fondivalitseja tegevuseks vajalike tööruumide kasutamise võimalust ja seisukorda tõendavad dokumendid ja andmed;

13) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(2) Rahandusminister ja Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor võivad vajadusel nõuda esitamisele kuuluvate andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente.

(3) Kui on toimunud muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes, peab fondivalitseja viivitamata esitama Väärtpaberiinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul.

§ 22. Tegevusloa väljastamisest keeldumine

Tegevusloa väljastamisest keeldutakse, kui:

1) aktsiaselts ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud tingimustele;

2) ei ole esitatud kõiki käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud dokumente ja andmeid;

3) esitatud andmed on ebaõiged või mittetäielikud.

§ 23. Tegevusloa kehtivuse pikendamine

(1) Tähtajalise tegevusloa kehtivuse pikendamiseks peab fondivalitseja hiljemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivuse tähtaja lõppemist esitama Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid ja andmed:

1) avaldus;

2) tegevusaruanne;

3) Maksuameti kohaliku asutuse tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;

4) kinnitus, et Väärtpaberiinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid kajastavad tegelikku olukorda avalduse esitamise ajal;

5) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(2) Rahandusminister või Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor võivad vajadusel nõuda esitamisele kuuluvate andmete kohta täpsustavat teavet ja dokumente.

(3) Tegevusloa kehtivuse pikendamisest keeldutakse, kui fondivalitseja ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud tingimustele, või käesoleva seaduse paragrahvi 25 lõikes 1 nimetatud põhjustel.

§ 24. Tegevusloa kehtivuse lõppemine

Tegevusloa kehtivus lõpeb:

1) kui enne tegevusloa tähtaja lõppemist ei ole seda pikendatud -- tähtaja lõppemisega;

2) kui fondivalitseja tegevusluba omav aktsiaselts ei ole kuue järjestikuse kuu jooksul tegutsenud fondivalitsejana;

3) fondivalitseja lõppemisega;

4) fondivalitseja jaotumisel;

5) tegevusloa tühistamisel.

§ 25. Tegevusloa tühistamine

(1) Tegevusloa võib tühistada, kui ilmneb, et:

1) tegevusloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid, millel oli tegevusloa väljastamise või selle kehtivuse pikendamise otsustamisel oluline tähendus, samuti muudel juhtudel, kui Väärtpaberiinspektsioonile on tahtlikult esitatud valeandmeid või kui andmed on korduvalt jäetud tähtaegselt esitamata;

2) fondivalitseja avaldab oma tegevuse või juhtimisorganite liikmete kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;

3) fondivalitseja on rikkunud tema poolt valitsetava lepingulise fondi tingimusi või aktsiaseltsina asutatud fondiga sõlmitud valitsemislepingut, kui selliste rikkumiste tõttu võivad ohtu sattuda fondivalitseja poolt valitsetava lepingulise fondi osakuomanike või aktsiaseltsina asutatud fondi huvid või kui fondivalitsejale on kohaldatud haldusvastutust;

4) fondivalitseja ei ole ettenähtud tähtajaks või ulatuses täitnud Väärtpaberiinspektsiooni ettekirjutust.

(2) Tegevusluba tühistatakse fondivalitseja taotlusel, kui ta ei valitse enam ühegi fondi vara ning kui tema poolt varem valitsetud fondi aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tühistatakse tegevusluba juhul, kui halduskohtunik on määranud käesoleva seaduse § 142 lõigetes 1--3 sätestatud karistuse ja teinud rahandusministrile ettepaneku tegevusluba tühistada ning vastav kohtuotsus on jõustunud.

(4) Enne tegevusloa tühistamise otsustamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib rahandusminister anda fondivalitsejale tähtaja tühistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teatatakse fondivalitsejale kirjalikult, märkides teates ära tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul puudused tuleb kõrvaldada.

(5) Ärakiri rahandusministri käskkirjast, millega tühistati fondivalitseja tegevusluba, edastatakse viivitamata käskkirjas nimetatud isikule, samuti tema poolt valitsetavatele aktsiaseltsina asutatud fondidele ning tema poolt valitsetavate lepinguliste fondide depoopankadele.

§ 26. Fondivalitseja ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

(1) Fondi valitsevat aktsiaseltsi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

(2) Fondivalitseja võib ühineda ainult teise fondivalitsejaga. Fondivalitsejate ühinemine uue äriühingu asutamisega ei ole lubatud.

(3) Fondivalitseja jagunemine on lubatud ainult selliselt, et omandavateks ühinguteks on olemasolevad fondivalitsejad.

(4) Fondivalitsejate ühinemiseks või jagunemiseks on vajalik rahandusministri eelnev luba. Luba antakse, kui fondi aktsionäride ja osakuomanike õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab rahandusminister.

§ 27. Valitsemisõiguse lõppemine

(1) Fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb:

1) lepingulise fondi valitsemise üleandmisega käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud korras;

2) fondivalitseja tegevusloa kehtivuse lõppemisega;

3) fondivalitseja sundlõpetamisega;

4) fondivalitseja pankroti väljakuulutamisega või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemisega vara puudumise tõttu pankrotimenetluse kulutuste katteks;

5) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori otsusel, kui lepingulise fondi vara puhasväärtus on kuue kuu möödumisel fondi registreerimisest väiksem kui 5 miljonit krooni või kui see on vajalik osakuomanike õigustatud huvides;

6) muudel seaduses, lepingulise fondi tingimustes või põhikirjas ja käesoleva seaduse §-s 72 nimetatud valitsemislepingus ettenähtud juhtudel.

(2) Fondivalitseja ei või otsustada enda lõpetamist või käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist enne, kui on lõppenud tema õigus fonde valitseda.

3. peatükk

LEPINGULINE FOND

§ 28. Tegevuse alused

(1) Lepingulise fondi tegevuse alused ning osakuomanike suhted fondivalitsejaga määratakse käesoleva seadusega ja lepingulise fondi tingimustega (edaspidi -- fondi tingimused).

(2) Lepingulise fondi moodustab ja fondi tingimused määrab fondivalitseja.

(3) Lepingulise fondi asukohaks on fondivalitseja asukoht.

§ 29. Fond ja fondi vara

(1) Lepinguline fond on osakute avaliku väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara kogum, mis on osakuomanike kaasomandis ja mida valitseb fondivalitseja.

(2) Osakuomaniku kaasomandi osa lepingulise fondi varast on määratud talle kuuluvate osakute arvu ja kõigile osakuomanikele kuuluvate osakute koguarvu suhtega. Nimetatud suhte muutumisel muutub vastavalt osakuomaniku kaasomandi osa suurus.

(3) Osakute väljalaskmisel ja lepingulise fondi vara arvel muul viisil tulu saamisel läheb saadud tulu lepingulise fondi varana osakuomanike kaasomandisse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kaasomandi osade suurusele.

§ 30. Osak

(1) Lepingulisel fondil võivad olla ainult ühte liiki osakud, mis on võrdse nimiväärtusega ja annavad nende omanikele võrdsed õigused.

(2) Osak väljendab kaasomandi osa lepingulise fondi varast. Osaku kohta võib välja anda väärtpaberi.

(3) Osaku nimiväärtus on 1, 10, 100 või 1000 krooni.

(4) Osak on jagamatu.

(5) Osakutele kohaldatakse vastavalt äriseadustiku §-des 225--234 aktsiate kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest või fondi tingimustest ei tulene teisiti.

(6) Lepingulise fondi arvel ei või omada ega omandada selle fondi osakuid.

§ 31. Osakust tulenevad õigused

(1) Osakuomanikul on õigus:

1) nõuda fondivalitsejalt tema omandis olevate osakute tagasivõtmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 39;

2) pärandada ja võõrandada tema omandis olevad osakud vabalt kolmandatele isikutele;

3) saada vastavalt seadusele ja fondi tingimustele tema omandis olevate osakute arvuga võrdelise osa fondi tulust;

4) saada võrdeliselt tema omandis olevate osakute arvuga osa lepingulise fondi likvideerimisel järelejäänud varast;

5) toimida muul seaduses sätestatud või fondi tingimustega ettenähtud viisil.

(2) Osakuomanike omavahelistes suhetes ei kohaldata asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) §-des 72--79 sätestatut. Ükski osakuomanik ei või nõuda osakuomanike kaasomandi lõpetamist. See õigus ei kuulu ka osakuomaniku pandipidajale ega võlausaldajale sundtäitmise menetluses ega pankrotihaldurile pankrotimenetluses.

§ 32. Osakuomaniku vastutus

(1) Osakuomanik ei vastuta isiklikult lepingulise fondi kohustuste eest, mida fondivalitseja on osakuomanike ühisel arvel võtnud, samuti kohustuste eest, mille täitmist on fondivalitsejal vastavalt fondi tingimustele fondi arvelt õigus nõuda. Vastutus nende kohustuste täitmise eest on piiratud lepingulisse fondi kuuluva varaga.

(2) Fondivalitseja ei või osakuomanike nimel võtta kohustusi.

(3) Osakuomaniku vastu suunatud nõude täitmiseks võib pöörata sissenõude tema osakute, mitte aga lepingulise fondi vara vastu.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

§ 33. Lepingulise fondi moodustamine

(1) Lepingulise fondi moodustamise otsustab ja fondi tingimused kinnitab fondivalitseja nõukogu.

(2) Lepingulise fondi moodustamisotsuses tuleb märkida:

1) fondi nimetus;

2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;

3) depoopanga ärinimi ja asukoht;

4) audiitori nimi ja elukoht.

§ 34. Fondi tingimused

(1) Fondi tingimustes peab olema märgitud:

1) fondi nimetus;

2) fondivalitseja ja depoopanga ärinimi ja asukoht;

3) fondi tegevuse eesmärk ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturu instrumendid, hoiused ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi;

4) osakutega seotud õigused ja kohustused;

5) osakutest tulenevate õiguste teostamise viis;

6) fondivalitseja õigused ja kohustused fondi vara valitsemisel;

7) fondivalitsejale ja depoopangale makstavate tasude arvestamise kord ja määrad;

8) fondi arvelt makstavate kulutuste täielik loetelu ning nende arvestamise kord;

9) käesoleva lõike punktides 7 ja 8 sätestatud tasude ja kulutuste piirmäär;

10) osakute väljalaske ning tagasivõtmise tingimused ja kord;

11) fondi vara puhasväärtuse ning osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamise ja avaldamise kord ja sagedus;

12) fondi puudutava teabe avalikustamise (sh. reklaami) ja aruandluse kord;

13) fondi tulu kasutamise kord;

14) fondi likvideerimise alused ja kord, sh. likvideerimisel järelejäänud vara osakuomanike vahel jaotamise kord;

15) fondi tingimuste muutmise kord ja muudatuste avaldamise koht;

16) muud seaduses sätestatud tingimused.

(2) Fondi tingimustes võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole õigusaktidega vastuolus.

(3) Osakuomanikel on õigus fondi asukohas tutvuda fondi tingimustega ja saada fondivalitseja kulul fondi tingimustest ärakiri.

§ 35. Fondi tingimuste registreerimine

(1) Fondi tingimused jõustuvad ja fond loetakse moodustatuks pärast fondi tingimuste registreerimist Väärtpaberiinspektsiooni poolt.

(2) Fondi tingimuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid ja andmed:

1) avaldus;

2) fondi moodustamisotsus;

3) fondi tingimused;

4) osakute emissiooniprospekt;

5) depooleping;

6) depoopanga nõukogu ja juhatuse liikmete, samuti prokuristi ja audiitori nimed;

7) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(3) Fondi tingimused registreeritakse, kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ja andmed vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

§ 36. Fondi tingimuste muutmine

(1) Fondi tingimuste muutmise otsustab fondivalitseja nõukogu. Muudatusotsusest peab viivitamata teatama depoopanga juhatusele.

(2) Fondi tingimuste muudatused registreerib Väärtpaberiinspektsioon.

(3) Fondi tingimuste muudatuste registreerimiseks esitab fondivalitseja Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid ja andmed:

1) avaldus;

2) fondi tingimuste muutmise otsus;

3) fondi tingimuste muudetud tekst;

4) osakute emissiooniprospekt ja depooleping -- kui fondi tingimuste muutmisega kaasneb nende muutmine;

5) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(4) Fondi tingimuste muudatused registreeritakse, kui esitatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja muudatused ei ole vastuolus osakuomanike õigustatud huvidega.

(5) Fondivalitseja avaldab pärast fondi tingimuste muudatuste registreerimist teate fondi tingimuste muutmise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Teates peavad olema märgitud kõik fondi tingimuste muudatused.

(6) Fondi tingimuste muudatused jõustuvad ühe kuu möödumisel vastava teate avaldamisest, kui teates ei ole ette nähtud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

§ 37. Osakute väljalase

(1) Osakuid võib välja lasta ainult avalikult.

(2) Osakute väljalase ei ole ajaliselt piiratud ning nende emissioonimahtu ega väljalastavate osakute arvu kindlaks ei määrata.

(3) Osakute emitendiks on fondivalitseja.

(4) Osaku võib välja lasta üksnes käesoleva seaduse § 44 lõikes 1 nimetatud osaku puhasväärtuse ulatuses raha laekumisel lepingulise fondi varasse. Käesolevat lõiget ei kohaldata fondi tulu väljamaksmisel uute osakutega.

§ 38. Osaku väljalaskehind

(1) Fondivalitseja laseb osakud välja nende väljalaskehinnaga.

(2) Osaku väljalaskehinnaks on osaku puhasväärtus, millele võib olla lisatud fondi tingimustes ettenähtud väljalasketasu.

§ 39. Osakute tagasivõtmine

(1) Osakuomaniku nõudel peab fondivalitseja osaku tagasi võtma. Osaku tagasivõtmisel võib selle eest tasuda üksnes rahas.

(2) Osaku tagasivõtmisel tehakse väljamakse lepingulise fondi varast fondi tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul ja korras. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm kuud, arvates nõude esitamisest osakuomaniku poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Väljamaksed tehakse nõuete esitamise järjekorras. Väljamakse tegemise päevast osak ning sellest tulenevad õigused ja kohustused lõpevad.

§ 40. Osakute tagasivõtmishind

Fondivalitseja võib osakud tagasi võtta üksnes nende tagasivõtmishinnaga, milleks on osaku puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud fondi tingimustes ettenähtud tagasivõtmistasu.

§ 41. Väljalaske- ja tagasivõtmistasu maksmine

(1) Osaku väljalaske- ja tagasivõtmistasu kuuluvad fondivalitsejale maksmisele osaku omandanud või tagastanud isiku arvelt. Osakuid omandanud või tagastanud isikule peab kirjalikult teatama tema arvelt võetud väljalaske- või tagasivõtmistasu suuruse.

(2) Osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmistasu määratakse protsentides lepingulise fondi osaku puhasväärtusest.

§ 42. Osaku hindade avalikustamine

Igal osakute väljalaske või tagasivõtmise päeval, kuid vähemalt kord iga kahe nädala järel, avalikustab fondivalitseja vähemalt ühes üleriigilises päevalehes tema poolt valitsetava lepingulise fondi osakute viimased kindlaksmääratud väljalaske- ja tagasivõtmishinnad.

§ 43. Lepingulise fondi vara puhasväärtus

(1) Lepingulise fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ja muude asjade või õiguste turuväärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu.

(2) Lepingulise fondi vara puhasväärtuse määramise täpsema korra kehtestab rahandusminister.

§ 44. Osaku puhasväärtus

(1) Osaku puhasväärtus on võrdne lepingulise fondi vara puhasväärtusega jagatuna kõigi arvestuse hetkeks väljalastud ja tagasivõtmata osakute arvuga.

(2) Kuni lepingulise fondi vara puhasväärtuse määramiseni käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud korras on osaku puhasväärtuseks osaku nimiväärtus.

(3) Fondivalitseja peab osaku puhasväärtuse kindlaks määrama igal tööpäeval.

(4) Osakuid lastakse välja ja võetakse tagasi osaku puhasväärtuse alusel, mis määratakse vastavalt fondi tingimustele kindlaks kas vastava avalduse laekumise või vahetult sellele eelneval tööpäeval või siis vastava avalduse laekumise või vahetult sellele järgneval tööpäeval.

§ 45. Osakute tagasivõtmise peatamine

(1) Tagasivõtmishinna väljamaksmise võib fondivalitseja peatada kuni kolmeks kuuks, kui lepingulise fondi arvetel olevast rahast ei piisa tagasivõtmishinna väljamaksmiseks või väljamaksmisega kahjustataks fondi korrapärast valitsemist ning kui fondi väärtpabereid ja muud vara ei ole võimalik viivitamata müüa või sellega kahjustataks oluliselt teiste osakuomanike huve. Tagasivõtmise peatamisest ja selle põhjustest peab fondivalitseja viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile.

(2) Väärtpaberiinspektsioon võib kohustada fondivalitsejat osakute tagasivõtmist peatama, kui see on vajalik osakuomanike õigustatud huvides.

(3) Teate tagasivõtmise peatamisest peab fondivalitseja viivitamata avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(4) Ajal, mil tagasivõtmine on peatatud, ei tohi ühtki osakut välja lasta ega tagasi võtta.

(5) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemist ei ole osakute tagasivõtmist jätkatud või kui ühe kuu jooksul pärast tagasivõtmise jätkamist on osakute tagasivõtmine uuesti peatatud, lõpeb fondivalitseja õigus seda lepingulist fondi valitseda.

§ 46. Lepingulise fondi arvelt makstavad tasud ja kulud

(1) Lepingulise fondi arvelt kuulub maksmisele fondivalitsejale tasu fondi valitsemise eest (valitsemistasu) ja depoopangale tasu osutatud depooteenuste eest (depootasu). Nimetatud tasude määrad ja arvestamise kord nähakse ette fondi tingimustes, kusjuures nende maksmine ei või toimuda enne vastavate teenuste osutamist.

(2) Lepingulise fondi arvelt kuuluvad katmisele üksnes fondi tingimustes ettenähtud ja fondi valitsemisega otseselt seotud kulud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasud ja kulud ei tohi kokku ületada fondi tingimustes ettenähtud piirmäära.

§ 47. Väljamaksed osakuomanikele

(1) Osakuomanikele võib teha fondi arvelt väljamakseid, kui see on ette nähtud fondi tingimustes. Sel juhul tuleb fondi tingimustes ette näha väljamaksete tegemise tingimused ja kord, eelkõige väljamaksete ulatus ja sagedus.

(2) Väljamaksed osakuomanikele tehakse vastavalt fondi tingimustele rahas depoopanga kaudu või uute osakute väljalaskmisega.

(3) Fondivalitseja ei või osakuomanikele anda mitte mingeid garantiisid nende poolt lepingulisest fondist saadava tulu kohta.

§ 48. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

Lepingulise fondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine ei ole lubatud.

§ 49. Valitsemise üleandmine

(1) Fondivalitseja võib kokkuleppel teise fondivalitsejaga anda lepingulise fondi valitsemise viimasele üle.

(2) Lepingulise fondi valitsemise üleandmine tuleb eelnevalt kooskõlastada Väärtpaberiinspektsiooniga.

(3) Lepingulise fondi valitsemise üleandmise kooskõlastamiseks peab fondivalitseja esitama Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid ja andmed:

1) avaldus;

2) leping fondi valitsemise üleandmise kohta;

3) tõend riigilõivu tasumise kohta;

4) muud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud korraga ettenähtud dokumendid või andmed.

(4) Lepingulise fondi valitsemise üleandmine kooskõlastatakse, kui osakuomanike õigustatud huvid on seejuures küllaldaselt kaitstud.

(5) Fondivalitseja peab pärast kooskõlastuse saamist avaldama ühes üleriigilise levikuga päevalehes teate lepingulise fondi valitsemise üleandmise kohta.

(6) Lepingulise fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle fondi valitsemise üleandmise lepingus ettenähtud ajal, kuid mitte enne ühe kuu möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teate avaldamisest.

(7) Lepingulise fondi valitsemise üleandmise täpsema korra kehtestab rahandusminister.

§ 50. Valitsemisõiguse üleminek depoopangale

(1) Kui fondivalitseja õigus lepingulise fondi valitsemiseks lõpeb muul kui käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud alusel, läheb fondi valitsemine üle fondi depoopangale. Depoopank peab fondi valitsemise üleminekust viivitamata teatama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(2) Fondivalitseja peab pärast lepingulise fondi valitsemise õiguse lõppemist andma fondi asjaajamise ja dokumendid viivitamata üle depoopangale. Nimetatud juhul on depoopangal fondi valitsemisel kõik fondivalitseja õigused ja kohustused, kui seadusest, fondi tingimustest või depoolepingust ei tulene teisiti. Depoopank ei või tema poolt fondi valitsemise ajal osakuid välja lasta ega tagasi võtta.

(3) Depoopank peab kolme kuu jooksul pärast talle lepingulise fondi valitsemise õiguse üleminekut fondi valitsemise üle andma teisele fondivalitsejale. Väärtpaberiinspektsiooni loal võib nimetatud tähtaega depoopanga taotlusel pikendada kuni kuue kuuni. Fondi valitsemise üleandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 49 sätestatut.

§ 51. Likvideerimine

(1) Kui fondi üleandmine ei ole võimalik, peab depoopank fondi tingimustes ettenähtud korras fondi likvideerima.

(2) Likvideerimise ajal ei tohi ühtki osakut välja lasta ega tagasi võtta ega teha muid väljamakseid osakuomanikele, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud juhul.

(3) Depoopank vastutab likvideerimise käigus osakuomanikele, fondivalitsejale ja lepingulise fondi võlausaldajatele oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju eest.

(4) Kui depoopank ei ole kuue kuu jooksul pärast talle valitsemise üleminekut lepingulise fondi likvideerimist lõpule viinud, võib Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor määrata likvideerijad, kes viivad fondi likvideerimise lõpule tema poolt määratud tähtajaks. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-des 52--55 sätestatut.

§ 52. Likvideerimisteade

(1) Likvideerimise alustamisest peab depoopank viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile ning avaldama sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(2) Likvideerimisteates peab olema märgitud tähtaeg, mille jooksul lepingulise fondi võlausaldajad peavad esitama oma nõuded fondi vastu. Nimetatud tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud, arvates teate avaldamisest.

§ 53. Likvideerimismenetlus

(1) Lepingulise fondi likvideerimisel võõrandab depoopank võimalikult kiiresti ning osakuomanike huvisid järgides fondi vara, nõuab sisse fondi võlad ja rahuldab fondi võlausaldajate nõuded, sh. täidab fondi tingimustes ettenähtud kohustused fondivalitseja ja depoopanga ees.

(2) Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtaeg ei ole saabunud ja võlausaldaja ei võta täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv rahasumma depoopangas.

(3) Lepingulise fondi arvelt võib fondi likvideerimise kulud katta kuni 2% ulatuses fondi vara puhasväärtusest fondi likvideerimise alustamise päeval. Kui fondi likvideerimist alustati hiljem kui käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud ajal, võetakse aluseks fondi vara puhasväärtus päeval, millal pidi hiljemalt alustatama fondi likvideerimist.

(4) Kui likvideerimise käigus ilmneb lepingulise fondi maksejõuetus, vastutab kõigi fondi vastu rahuldamata jäetud nõuete täitmise eest fondivalitseja, välja arvatud nõuded, mis on tekkinud pärast fondi valitsemise üleminekut depoopangale.

(5) Lepingulise fondi likvideerimise käigus võib depoopank fondi arvel teha ainult tehinguid, mis on vajalikud fondi likvideerimiseks.

§ 54. Vara jaotamine

(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 53 nimetatud kõigi toimingute teostamist jaotab depoopank likvideerimisel järelejäänud vara osakuomanike vahel vastavalt nende omandis olevate osakute arvule. Väljamakseid osakuomanikele võib teha üksnes rahas.

(2) Depoopank peab avaldama teate raha jaotamise kohta vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Teates peab olema märgitud iga osaku kohta jaotamisele kuuluv summa ning kus, kuidas ja millise tähtaja jooksul osakuomanikud neile kuuluva summa kätte saavad.

(3) Kui osakuomanik ei ole tähtaegselt talle kuuluvat summat välja võtnud ja talle ei ole seda võimalik üle anda, tuleb tagastamiseks ettenähtud summa deponeerida depoopangas.

§ 55. Likvideerimisaruanne

Pärast likvideerimise lõpetamist peab depoopank ühe kuu jooksul esitama Väärtpaberiinspektsioonile rahandusministri kehtestatud nõuetele vastava aruande lepingulise fondi likvideerimise kohta.

4. peatükk

AKTSIASELTSINA ASUTATUD FOND

§ 56. Aktsiaseltsile sätestatu kohaldamine

Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seaduses aktsiaseltsi kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 57. Tegevus

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi tegevusalaks võib olla üksnes aktsiate avaliku väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil käesoleva seaduse §-s 101 nimetatud varasse.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fond saab oma tegevusalal tegutseda üksnes fondivalitseja abil. Selleks peab aktsiaseltsina asutatud fond sõlmima fondivalitsejaga valitsemislepingu.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fond, mis on aktsiaid avalikult välja lasknud, ei või jätkata oma tegevust aktsiaseltsina, mis ei ole fond.

§ 58. Asutamine

(1) Aktsiaseltsina asutatava fondi võib asutada üksnes aktsiate märkimiseta. 

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisleping peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama fondivalitseja ärinime ning depoopanga ärinime.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad fondipoolselt ka valitsemislepingu ja depoolepingu.

§ 59. Põhikiri

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikiri peab lisaks äriseadustikus sätestatule sisaldama järgmisi andmeid:

1) fondi tegevuse eesmärgid ja investeerimispoliitika põhiprintsiibid, milles peavad kajastuma investeeringud eri liiki varadesse (aktsiad, võlakirjad, rahaturuinstrumendid, hoiused, kinnisasjad ja muu vara) ning investeerimispiirangud, samuti spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi;

2) nõukogu ja juhatuse liikmetele või juhatajale makstavate tasude piirmäärad;

3) fondi tegevuse avalikustamise ja aruannete esitamise kord.

(2) Aktsiakapitali suurus määratakse fondi põhikirjas miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus võib olla väiksem kui 1/4, kuid mitte väiksem kui 1/10 maksimumkapitali suurusest.

§ 60. Asutamise kooskõlastamine

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamise peab enne fondi äriregistrisse kandmist Väärtpaberiinspektsioonis kooskõlastama.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamise kooskõlastamiseks esitab fond Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid:

1) avaldus;

2) asutamisleping;

3) põhikiri;

4) fondivalitseja otsus valitsemislepingu sõlmimise kohta;

5) valitsemisleping;

6) depooleping;

7) depoopanga nõukogu ja juhatuse liikmete, samuti prokuristi ja audiitori nimed;

8) andmed fondi nõukogu ja juhatuse liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende ülesannete kirjeldust;

9) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(3) Aktsiaseltsina asutatava fondi asutamine kooskõlastatakse, kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ning fondi nõukogu ja juhatuse liikmed vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Aktsiaseltsina asutatava fondi asutamise kooskõlastamise otsus tuleb lisada fondi äriregistrisse kandmise avaldusele.

(5) Kui on toimunud muudatused käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud andmetes, peab fond viivitamata esitama Väärtpaberiinspektsioonile täpsustatud andmed.

§ 61. Põhikirja muudatuste kooskõlastamine

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muudatused peab enne äriregistrisse kandmist kooskõlastama Väärtpaberiinspektsiooniga.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamiseks peab fond esitama Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid:

1) avaldus;

2) otsus põhikirja muutmise kohta;

3) põhikirja muudatused ja muudetud tekst;

4) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muudatused kooskõlastatakse, kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamise otsus tuleb lisada fondi põhikirja muudatuste äriregistrisse kandmise avaldusele.

§ 62. Üldkoosoleku pädevuse erisused

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi üldkoosoleku pädevusse kuulub lisaks äriseadustikus sätestatule valitsemislepingu ja depoolepingu sõlmimise ning nende muutmise ja lõpetamise otsustamine, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

§ 63. Nõukogu pädevuse erisused

(1) Üldkoosoleku otsusel võib käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud otsuste tegemise õiguse anda tähtajaliselt nõukogule, kui see on fondi põhikirjaga ette nähtud. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm aastat. Sel juhul tuleb põhikirjas ette näha fondivalitsejale ja depoopangale makstavate tasude arvestamise kord ja määrad ning fondi arvelt kaetavate kulutuste loetelu ja arvestamise kord.

(2) Kui nõukogule on põhikirjaga antud õigus suurendada fondi aktsiakapitali, ei kohaldata äriseadustiku § 347 lõikes 3 ja § 349 lõike 2 teises lauses sätestatut. Aktsiate märkimise ebaõnnestumisel on nõukogul õigus pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Kui nõukogu antud uueks tähtajaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 koosolekul osalenud nõukogu liikmetest või -- nõukogu otsuse tegemisel äriseadustiku §-s 323 sätestatud korras -- kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

§ 64. Järelevalve teostamine juhatuse poolt

Aktsiaseltsina asutatud fondi juhatus teostab valitsemislepingus ettenähtud ulatuses ja korras järelevalvet fondivalitseja fondiga seotud tegevuse üle.

§ 65. Nõuded juhtimisorganite liikmetele ja audiitorile

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi juhatuse ja nõukogu liikmetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1--3 sätestatud nõudeid.

(2) Fondivalitseja ja depoopanga juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad ei või koos või eraldi moodustada üle 1/3 fondi nõukogu või juhatuse liikmetest.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi audiitoriks ei või olla fondi, fondivalitseja ega depoopanga juhatuse ega nõukogu liige ega prokurist.

§ 66. Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiad

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondil võib olla ainult ühte liiki võrdse nimiväärtusega aktsiaid, mis annavad nende omanikele võrdsed õigused.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fond ei või välja lasta eelisaktsiaid ega vahetusvõlakirju ega anda garantiisid fondi aktsiatelt saadava tulu kohta.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiad on vabalt võõrandatavad. Fondi aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatut.

(4) Aktsiaseltsina asutatud fond ei või omada ega omandada oma aktsiaid.

§ 67. Aktsiate väljalase

(1) Pärast aktsiaseltsina asutatud fondi asutamist võib fondi aktsiaid välja lasta ainult avalikult.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate iga väljalaske esmalevitamise periood on ajaliselt piiratud ja ei tohi kesta üle kolme kuu.

(3) Ühe väljalaske jooksul ei või aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate müügihinda muuta.

§ 68. Aktsiate eest tasumine

(1) Aktsiate väljalaskmisel tasutakse nende eest kohe täies ulatuses.

(2) Aktsiate eest võib nende väljalaskmisel tasuda üksnes rahalise sissemaksega. Aktsiakapitali võib suurendada ka fondiemissiooni teel.

§ 69. Aktsiaseltsina asutatud fondi vara ja aktsia puhasväärtus

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks fondile kuuluvate väärtpaberite, kinnisasjade ning muude asjade ja õiguste turuväärtuse alusel, millest on maha arvatud nõuded fondi vastu. Fondi vara puhasväärtuse määramise täpsema korra kehtestab rahandusminister.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsia puhasväärtus on võrdne fondi vara puhasväärtusega jagatuna kõigi arvestuse hetkel väljalastud aktsiate arvuga.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi fondivalitseja peab fondi vara ja aktsia puhasväärtuse kindlaks määrama ning avaldama fondi põhikirjas sätestatud korras ja ajal, kuid mitte harvemini kui üks kord 30 päeva jooksul.

§ 70. Aktsiaseltsina asutatud fondi vara valitsemine

Aktsiaseltsina asutatud fondi vara valitseb ja käsutab seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud ulatuses fondivalitseja.

§ 71. Valitsemistasu ja kulude hüvitamine

(1) Aktsiaseltsina asutatud fond maksab fondivalitsejale aktsiaseltsina asutatud fondi vara valitsemise eest valitsemislepingus ettenähtud valitsemistasu.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi arvelt võib fondivalitseja katta ainult need fondi valitsemisega seotud kulud, mis on vahetult seotud fondi valitsemisega ja mis on ette nähtud valitsemislepingus.

(3) Fondivalitseja ei või katta aktsiaseltsina asutatud fondi arvelt muid tasusid ega kulusid kui neid, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2.

§ 72. Valitsemisleping

(1) Valitsemisleping on fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud või asutamisel oleva fondi vahel sõlmitav leping, mille kohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondi põhikirjale investeerima fondi vara depoopanga kaudu fondile tulu teenimise eesmärgil.

(2) Valitsemislepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise fondivalitseja poolt otsustab fondivalitseja nõukogu.

(3) Valitsemisleping sõlmitakse kirjalikult. Valitsemislepingus nähakse ette:

1) lepingu kehtivusaeg;

2) poolte õigused ja kohustused;

3) valitsemistasu määr ja maksmise kord, samuti muude fondi valitsemisega seotud kulude katmise kord;

4) fondivalitseja poolt fondi vara valitsemise kohta fondile aruandmise sagedus ja kord;

5) poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise korral;

6) vaidluste lahendamise kord;

7) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord;

8) muud seaduses sätestatud ning fondivalitseja ja fondi põhikirjast tulenevad tingimused.

(4) Valitsemislepingus võidakse ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole õigusaktidega vastuolus.

(5) Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avalik väljalase ilma valitsemislepinguta on tühine.

(6) Aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäridel on õigus fondi asukohas tutvuda valitsemislepinguga ja saada fondivalitseja kulul valitsemislepingust ärakiri.

§ 73. Valitsemislepingu kooskõlastamine

(1) Valitsemisleping ja selle muudatused jõustuvad pärast nende kooskõlastamist Väärtpaberiinspektsiooni poolt. Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisel jõustub valitsemisleping fondi äriregistrisse kandmisest.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisel kooskõlastatakse valitsemisleping vastavalt käesoleva seaduse §-s 60 sätestatule.

(3) Valitsemislepingu muudatuste kooskõlastamiseks peab aktsiaseltsina asutatud fond esitama Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid:

1) avaldus;

2) fondi üldkoosoleku või nõukogu otsus valitsemislepingu muutmise kohta;

3) fondivalitseja nõukogu otsus valitsemislepingu muutmise kohta;

4) valitsemislepingu muudatused ja muudetud tekst;

5) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(4) Valitsemislepingu muudatused kooskõlastatakse, kui kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

(5) Pärast valitsemislepingu muudatuste kooskõlastamist peab fond viivitamata avaldama vastava teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Teates peavad olema märgitud kõik lepingu muudatused.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3--5 sätestatut kohaldatakse ka uue valitsemislepingu sõlmimisel.

§ 74. Valitsemislepingu lõppemine

(1) Valitsemisleping lõpeb:

1) valitsemislepingu tähtaja lõppemisega;

2) lõpetamisega poolte kokkuleppel;

3) tähtajatu valitsemislepingu puhul -- lõpetamisega fondi poolt ühekuulise etteteatamisega ja fondivalitseja poolt kolmekuulise etteteatamisega, kui lepingus ei ole ette nähtud pikemat tähtaega;

4) fondivalitseja õiguse lõppemisega fondi valitseda;

5) fondi või fondivalitseja lõpetamisel;

6) fondi või fondivalitseja pankroti väljakuulutamisel või nende vastu algatud pankrotimenetluse raugemisega vara puudumise tõttu pankrotimenetluse kulutuste katteks;

7) muudel seaduses ja valitsemislepingus ettenähtud juhtudel.

(2) Valitsemislepingu lõppemisest peab aktsiaseltsina asutatud fond viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile ja avaldama vastava teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 75. Valitsemise üleminek valitsemislepingu lõppemisel

(1) Valitsemislepingu lõppemisel peab aktsiaseltsina asutatud fond ühe kuu jooksul sõlmima uue valitsemislepingu, välja arvatud juhul, kui valitsemisleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise tõttu.

(2) Kui aktsiaseltsina asutatud fond ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul uut valitsemislepingut, algatab Väärtpaberiinspektsioon fondi sundlõpetamise.

§ 76. Aktsiaseltsina asutatud fondi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fond võib ühineda ainult teise aktsiaseltsina asutatud fondiga.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi jagunemine ei ole lubatud.

(4) Aktsiaseltsina asutatud fondide ühinemiseks on vajalik Väärtpaberiinspektsiooni eelnev luba. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab rahandusminister.

§ 77. Likvideerimis- või pankrotiaruanne

Aktsiaseltsina asutatud fondi likvideerijad või pankrotihaldur peavad pärast vastava menetluse lõppemist viivitamata esitama Väärtpaberiinspektsioonile rahandusministri kehtestatud nõuetele vastava aruande oma tegevuse kohta, likvideerijad lisaks ka fondi lõppbilansi.

5. peatükk

DEPOOPANK

§ 78. Depoopanga tegevus

(1) Depoopank:

1) säilitab fondi raha, väärtpabereid ja muud vara vastavalt depoolepingule;

2) hoolitseb, et osakute väljalase ja tagasivõtmine toimuks vastavalt seaduses ja fondi tingimustes ettenähtud nõuetele;

3) hoolitseb, et fondi vara ja osakute või aktsiate puhasväärtust arvutataks vastavalt seadusele, muudele õigusaktidele ning fondi tingimustele või põhikirjale;

4) täidab fondivalitseja või fondi korraldusi niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse, muude õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirja ja depoolepinguga;

5) hoolitseb, et lepingulise fondi tulu kasutataks vastavalt käesolevale seadusele ja fondi tingimustele;

6) tagab, et kõik ülekanded (arveldused) fondi vara võõrandamisel ja fondile vara omandamisel teostatakse täies ulatuses ja selleks õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, selle puudumisel aga ülekandeks tavapäraselt vajaliku tähtaja jooksul.

(2) Depoopank peab tegutsema fondivalitsejast sõltumatult ja aktsiaseltsina asutatud fondi või lepingulise fondi osakuomanike huvides.

§ 79. Arveldused fondi varaga

(1) Arveldusi fondi varaga võib teha üksnes depoopanga vahendusel depoolepingus ettenähtud korras.

(2) Fondivalitseja avab depoopangas iga enda poolt valitsetava lepingulise fondi jaoks eraldi arveldusarve.

(3) Depoopangas avatud fondi arveldusarvele laekub raha osakute või aktsiate väljalaskest ja fondi vara võõrandamisest, samuti dividendid, intressid ja muu fondi varast saadud tulu.

(4) Väljamakseid fondi arveldusarvelt võib depoopank teha ainult fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi korraldusel vastavalt seadusele, depoolepingule, valitsemislepingule ja lepingulise fondi tingimustele või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirjale.

§ 80. Varade lahusus

(1) Depoopank peab hoidma fondi vara, välja arvatud fondi arveldusarvel olev raha, eraldi oma varast ja pidama fondi vara kohta eraldi arvestust.

(2) Fondi vara, välja arvatud fondi arveldusarvel olev raha, ei kuulu depoopanga pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada depoopanga võlausaldajate nõudeid.

§ 81. Depootasu ja kulutused

Depoopank võib fondi arvelt võtta tasu depooteenuste osutamise eest ja hüvitist depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise eest üksnes fondivalitseja korraldusel. Nimetatud korraldus ei ole nõutav, kui fondi valitseb depoopank.

§ 82. Depoopanga õigused ja kohustused

(1) Depoopangal on õigus ja kohustus esitada oma nimel osakuomanike nõuded fondivalitseja vastu, kui nende nõuete esitamine on mõistlik. Depoopank ei ole kohustatud esitama nimetatud nõudeid, kui osakuomanikud on nõuded juba esitanud.

(2) Depoopangal on õigus ja kohustus esitada oma nimel vastuväide, kui lepingulise fondi varast teostatakse sundtäitmist nõude katteks, mille eest fondi varaga ei vastutata.

(3) Depoopank võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevuse eest nõuda fondivalitsejalt mõistlikku tasu ja selle tegevusega seotud kulutuste hüvitamist.

§ 83. Teavitamise kohustus

Kui fondivalitseja tegevus depoopangale teadaolevatel andmetel on vastuolus õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirja, depoo- või valitsemislepinguga, peab depoopank sellest viivitamata teavitama Väärtpaberiinspektsiooni ja aktsiaseltsina asutatud fondi juhatust ning lepingulise fondi puhul fondivalitseja nõukogu.

§ 84. Depoopanga õiguste ja kohustuste edasiandmine

(1) Depoopangal on Väärtpaberiinspektsiooni loal õigus vastavalt depoolepingus ettenähtud korrale sõlmida fondi vara säilitamiseks ja sellega arvelduste teostamiseks lepinguid kolmandate isikutega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingute sõlmimine ei vabasta depoopanka vastutusest seaduses ja depoolepingus ettenähtud kohustuste täitmise eest.

§ 85. Depoopanga vastutus

Oma kohustuste rikkumise korral vastutab depoopank sellega fondile, osakuomanikele või fondivalitsejale tekitatud kahju eest.

§ 86. Depooleping

(1) Depooleping käesoleva seaduse tähenduses on aktsiaseltsina asutatud fondi ja depoopanga vahel või lepingulise fondi fondivalitseja poolt osakuomanike arvel depoopangaga sõlmitud leping, mille kohaselt fondi vara antakse depoopangale hoiule ja depoopank kohustub sellega läbi viima tehinguid vastavalt fondivalitseja korraldustele ja depoolepingus ettenähtud tingimustele.

(2) Depooleping sõlmitakse kirjalikult. Depoolepingus nähakse ette:

1) lepingu kehtivusaeg;

2) poolte õigused ja kohustused;

3) arvelduste tegemise kord;

4) depoopangale makstava tasu suurus ja maksmise kord;

5) depooteenuste osutamisel tehtud kulutuste katmise ulatus ja kord;

6) poolte kohustused ja vastutus lepingu rikkumise eest;

7) vaidluste lahendamise kord;

8) lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused ja kord, sh. vara säilitamise ja üleandmise tingimused pärast depoolepingu lõppemist;

9) muud seaduses sätestatud ning fondi tingimustest või põhikirjast tulenevad tingimused.

(3) Depoolepingus võidakse ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole õigusaktidega vastuolus.

(4) Fondi osakute või aktsiate väljalase ilma depoolepinguta on tühine, välja arvatud aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisel.

§ 87. Depoolepingu kooskõlastamine

(1) Depooleping ja selle muudatused jõustuvad pärast nende kooskõlastamist Väärtpaberiinspektsiooni poolt. Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisel jõustub depooleping fondi kandmisel äriregistrisse.

(2) Fondi asutamisel kooskõlastatakse depooleping vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 või §-s 60 sätestatule.

(3) Depoolepingu muudatuste kooskõlastamiseks peab lepingulise fondi fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond esitama Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid:

1) avaldus;

2) aktsiaseltsina asutatud fondi üldkoosoleku või nõukogu otsus depoolepingu muutmise kohta;

3) depoolepingu muudatused ja muudetud tekst;

4) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(4) Depoolepingu muudatused kooskõlastatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatut kohaldatakse ka uue depoolepingu sõlmimisel, kusjuures lõike 3 punktis 3 nimetatud dokumentide asemel esitatakse uus depooleping, samuti depoopanga nõukogu ja juhatuse liikmete ning prokuristi ja audiitori nimed.

§ 88. Depoolepingu lõppemine

(1) Depooleping lõpeb:

1) depoolepingu tähtaja lõppemisega;

2) lõpetamisega poolte kokkuleppel;

3) tähtajatu depoolepingu puhul -- lõpetamisega ühe lepingupoole poolt, millest tuleb teatada kolm kuud ette, kui lepingus ei ole ette nähtud pikemat etteteatamise tähtaega;

4) depoopanga tegevuslitsentsi tühistamisel või kehtivuse lõppemisel;

5) depoopanga tegevuslitsentsi muutmisel, kui muudetud tegevuslitsentsi alusel ei või depoopangana tegutsenud krediidiasutus enam depootehinguid teha;

6) depoopanga või fondi lõpetamisel;

7) depoopanga või fondi pankroti väljakuulutamisel või nende pankrotimenetluse raugemisega vara puudumise tõttu pankrotimenetluse kulude katteks;

8) muudel seaduses ja depoolepingus sätestatud juhtudel.

(2) Depooleping ei lõpe käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud juhul.

§ 89. Uue depoolepingu sõlmimine

(1) Depoolepingu lõppemisel peab lepingulise fondi fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond kahe nädala jooksul sõlmima uue depoolepingu, välja arvatud juhul, kui depooleping lõppes fondi lõpetamise või fondi pankroti väljakuulutamise või tema vastu algatatud pankrotimenetluse raugemise tõttu.

(2) Kui aktsiaseltsina asutatud fond ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul uut depoolepingut, algatab Väärtpaberiinspektsioon fondi sundlõpetamise.

(3) Kui lepingulise fondi fondivalitseja ei sõlmi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul uut depoolepingut, likvideerivad Väärtpaberiinspektsiooni määratud likvideerijad lepingulise fondi käesoleva seaduse §-des 51--55 sätestatud korras.

§ 90. Depoopanga vahetamise kohustus

Väärtpaberiinspektsioon võib kohustada lepingulise fondi fondivalitsejat osakuomanike õigustatud huvide tagamiseks vahetama depoopanka, kui depoopank ei täida käesolevast seadusest ja depoolepingust tulenevaid kohustusi.

6. peatükk

AVALIK VÄLJALASE JA EMISSIOONIPROSPEKT

§ 91. Väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528) kohaldamine

Fondi osakute või aktsiate avalikule väljalaskele ja emissiooniprospektile kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku väljalaske kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 92. Väljalaske registreerimise erisused

Lepingulise fondi asutamisel registreeritakse osakute väljalase koos fondi tingimustega vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule.

§ 93. Emissiooniprospekt

(1) Fondi osakuid või aktsiaid ei või avalikult välja lasta ilma emissiooniprospektita.

(2) Lepingulise fondi emissiooniprospekti kinnitab fondivalitseja juhatus ja aktsiaseltsina asutatud fondi emissiooniprospekti fondi juhatus.

(3) Lepingulise fondi emissiooniprospektile kirjutavad alla fondivalitseja juhatuse liikmed ja aktsiaseltsina asutatud fondi emissiooniprospektile fondi juhatuse liikmed.

§ 94. Nõuded emissiooniprospektile

(1) Fondi emissiooniprospekt peab sisaldama käesoleva seaduse §-des 95--98 sätestatud andmeid.

(2) Fondi emissiooniprospektile peavad olema lisatud fondi tingimused või põhikiri, viimane kinnitatud aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud aastaaruandest hiljem.

(3) Kui käesoleva seaduse §-des 95--98 nimetatud andmed sisalduvad fondi tingimustes või põhikirjas, ei ole neid vaja märkida emissiooniprospektis.

(4) Lisaks seaduses sätestatud kohustuslikele andmetele võib emissiooniprospekt sisaldada ka muud teavet, mis ei ole õigusaktidega vastuolus.

§ 95. Emissiooniprospektis fondi kohta sisalduvad andmed

(1) Fondi kohta peavad emissiooniprospektis sisalduma järgmised andmed:

1) lepingulise fondi nimetus või aktsiaseltsina asutatud fondi ärinimi;

2) märge selle kohta, kas fond on lepinguline või asutatud aktsiaseltsina;

3) fondi asukoht;

4) fondi asutamise või moodustamise aeg;

5) fondile ning fondi aktsiate või osakute omanikele kohaldatava maksusüsteemi lühike iseloomustus;

6) fondi majandusaasta alguse ja lõpu kuupäev;

7) fondi audiitori nimi;

8) fondi aktsiatest või osakutest tulenevad õigused ja nende õiguste teostamise viis;

9) börsid või muud reguleeritud ja avalikud väärtpaberiturud, kus kaubeldakse fondi osakute või aktsiatega;

10) fondi osakute või aktsiate väljalaske ja müügi tingimused ning kord;

11) fondi tulu jaotamise ja kasutamise ning väljamaksete tegemise kord;

12) investeerimistegevuse eesmärkide kirjeldus, sealhulgas finantseesmärkide kirjeldus (näiteks kapitali kasv või tulu väljamaksmine), investeerimispoliitika kirjeldus (näiteks spetsialiseerumine piirkondade või majandusharude järgi), samuti investeerimispoliitika võimalikud piirangud;

13) investeerimispoliitikast tulenevate riskide analüüs;

14) fondi arvel krediidi võtmise lubatavus ja kord;

15) lepingulise fondi vara puhasväärtuse arvutamise ja avalikustamise sagedus ja kord;

16) valitsemis-, depoo- ning muude makstavate tasude määramise, arvestamise ja maksmise kord;

17) fondi tegevuse avalikustamise kord;

18) kohad, kus on võimalik saada fondi aruandeid;

19) fondi lõppemise tingimused.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peab lepingulise fondi emissiooniprospekt sisaldama järgmisi andmeid:

1) osakute väljalaske ja tagasivõtmise tingimused ja kord;

2) osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna arvutamise sagedus ja kord;

3) osakute väljalaske- ja tagasivõtmishinna avaldamise sagedus ja kohad;

4) osakute tagasivõtmise peatamise eeldused, kord ja tingimused;

5) teave osakute väljalaske ja tagasivõtmisega seotud tasude kohta.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peab aktsiaseltsina asutatud fondi emissiooniprospekt sisaldama järgmisi andmeid:

1) fondi aktsiakapitali suurus;

2) fondi juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri ja lühitutvustus;

3) fondi aktsia puhasväärtuse arvutamise sagedus ja kord;

4) fondi aktsia puhasväärtuse avaldamise sagedus ja kohad;

5) fondi juhtimisorganite liikmetele tasu määramise ja maksmise kord;

6) emissiooni maht, väljalastavate aktsiate arv, nimiväärtus ja müügihind;

7) käesoleva lõike punktis 6 nimetatud andmed varasemate fondi aktsiate emissioonide kohta.

§ 96. Emissiooniprospektis fondivalitseja kohta sisalduvad andmed

Fondivalitseja kohta peavad emissiooniprospektis sisalduma järgmised andmed:

1) ärinimi ja registreerimisnumber;

2) asukoht;

3) asutamise kuupäev;

4) aktsiakapitali suurus;

5) aktsionäride nimed, kellele kuulub üle 10% aktsiatest või üle 10% aktsiatega esindatud häältest;

6) juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri ja lühitutvustus;

7) valitsevas ühingus töötavate fondijuhtide nimekiri ja lühitutvustus;

8) teiste fondivalitseja poolt valitsetavate fondide loetelu ja lühiiseloomustus.

§ 97. Emissiooniprospektis depoopanga kohta sisalduvad andmed

Depoopanga kohta peavad emissiooniprospektis sisalduma järgmised andmed:

1) ärinimi ja registreerimisnumber;

2) asukoht;

3) asutamise kuupäev;

4) depoopanga juhatuse liikmete nimekiri ja lühitutvustus.

§ 98. Emissiooniprospektis investeerimisnõustajate kohta sisalduvad andmed

Kui fondi vara investeerimisel kasutatakse nõustajate teenuseid ja nende teenuste eest tasutakse fondi arvelt, tuleb emissiooniprospektis märkida:

1) nõustaja nimi;

2) nõustaja asukoht või elukoht;

3) fondi aktsionäride või osakuomanike huvide seisukohast olulise tähtsusega asjaolud nõustajaga sõlmitud lepingus.

§ 99. Väljalaske väljakuulutamine

Fondi aktsiate ja osakute väljalaske väljakuulutamisel peab avaldama vähemalt järgmised andmed:

1) fondi nimetus või ärinimi ja asukoht;

2) fondivalitseja ärinimi ja asukoht;

3) depoopanga ärinimi;

4) aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate emissiooni maht;

5) aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate levitamise alguse ja lõpu kuupäev; 

6) lepingulise fondi osakute levitamise alguse kuupäev;

7) fondi aktsiate või osakute nimiväärtus ja müügihind;

8) emissiooniprospektide ja fondi aktsiate või osakute levitamise kohad.

§ 100. Fondi dokumentidega tutvumine

Enne fondi aktsiate või osakute ostmist tuleb anda huvitatud isikutele võimalus tutvuda emissiooniprospekti, fondi tingimuste või põhikirjaga, samuti viimase aastaaruande ja poolaastaaruandega, kui see on avaldatud pärast viimast aastaaruannet.

7. peatükk

FONDI VARA INVESTEERIMINE

§ 101. Vara investeerimine

(1) Lepingulise fondi vara võib investeerida ainult väärtpaberitesse ja krediidiasutuste hoiustesse, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid. Rahandusministril on õigus kinnitada nimekiri rahaturuinstrumentidest, mis on väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi vara võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud varale investeerida osaühingu osadesse, kinnisasjadesse, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses sätestatud piiranguid.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fond võib omandada ja omada kuni 5% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest muud vara, mis on vajalik fondi igapäevaseks tegevuseks.

§ 102. Investeerimine väärtpaberitesse

(1) Fondi vara võib investeerida üksnes sellistesse väärtpaberitesse, mis on vabalt võõrandatavad ja vastavad mõnele järgmistest tingimustest:

1) väärtpaberid on kantud Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva väärtpaberibörsi nimekirja;

2) väärtpaberitega kaubeldakse mõnel teisel Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustatud, regulaarselt tegutseval ja avalikkusele avatud väärtpaberiturul;

3) väärtpaber on kantud väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu tegutseva väärtpaberibörsi nimekirja või sellega kaubeldakse väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu mõnel teisel tunnustatud, regulaarselt tegutseval ning avalikkusele avatud väärtpaberiturul tingimusel, et selline väärtpaberibörs või -turg asub rahandusministri poolt kinnitatud nimekirja arvatud riigis;

4) väärtpaberid ei ole kantud käesoleva lõike punktides 1--3 nimetatud väärtpaberibörside või -turgude nimekirja, kuid nende väljalaske tingimused sisaldavad nõuet esitada avaldus nende kandmiseks väärtpaberibörsi või -turu nimekirja vastavalt käesolevale lõikele ja need väärtpaberid kantakse nimekirja 12 kuu jooksul, arvates väljalaskmisest.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib fondi vara investeerida käesoleva seaduse § 101 lõike 1 teises lauses nimetatud rahaturu instrumentidesse.

(3) Lepingulise fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse investeerida kuni 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

(4) Aktsiaseltsina asutatud fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse ja osaühingu osadesse kokku investeerida kuni 30% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

(5) Lepingulise fondi vara ei tohi investeerida väärtpaberitesse, mis annavad õigusi väärismetallide suhtes.

(6) Fondi arvel ei või teha tehinguid tuletisinstrumentidega, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud ulatuses ja korras.

§ 103. Riski hajutamine

(1) Fondivalitseja peab fondi arvel vara omandamisel ja võõrandamisel tagama fondi investeeringute piisava hajutamise erinevatesse väärtpaberitesse ja muusse varasse.

(2) Fondi varasse kuuluvate ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 10% fondi aktivate turuväärtusest.

(3) Kui fondi varas olevate ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus on suurem kui 5% lepingulise fondi aktivate turuväärtusest, ei või kõigi selliste väärtpaberite koguväärtus moodustada rohkem kui 40% lepingulise fondi aktivate turuväärtusest.

(4) Ühte kontserni kuuluvate isikute poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20% fondi aktivate turuväärtusest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2--4 sätestatud piirangud kehtivad ka fondi arvel osaühingu osade omamisel ja omandamisel.

§ 104. Nõuded riigi poolt väljalastud või tagatud väärtpaberite omandamisel ja omamisel

(1) Ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus ei või moodustada rohkem kui 25% fondi aktivate turuväärtusest, kui nende emitent või tagaja on:

1) Eesti Vabariik;

2) Euroopa Liidu liikmesriik;

3) muu riik, mis tagab investoritele käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riikidega sarnase või väiksema riskiastmega investeerimistingimused ning mis on märgitud fondi tingimustes või põhikirjas.

(2) Fondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema poolt tagatud väärtpaberitesse üle 25%, kuid mitte enam kui 50% fondi aktivate turuväärtusest, juhul kui:

1) selle on heaks kiitnud Väärtpaberiinspektsioon ja

2) fondi varas on vähemalt kuue erineva emissiooni käigus sellise isiku poolt väljalastud või tagatud väärtpaberid ning ühe emissiooni käigus omandatud väärtpaberite väärtus ei moodusta rohkem kui 30% fondi aktivate turuväärtusest ja

3) fondi tingimustes või põhikirjas ja emissiooniprospektis on märgitud emitendid, kelle emissioonidesse või kelle poolt tagatud emissioonidesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud rohkem kui 25% fondi varast.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud riikide nimekirja kinnitab rahandusminister.

§ 105. Osaluste omamise piirangud

(1) Fond ei või olla täisühingu ega usaldusühingu osanik, samuti mittetulundusühingu või ühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemisele juhul, kui fond omab korteriomandit.

(2) Fondi arvel ei või omandada ega omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas või selle tütarettevõtjas, samuti omandada või omada nimetatud isikute poolt väljalastud väärtpabereid.

(3) Fondi arvel ei või omandada osalust fondi fondivalitsejaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus või omandada nimetatud isikute poolt väljalastud väärtpabereid teisiti kui väärtpaberibörsi vahendusel.

(4) Lepingulise fondi arvel ei või omandada ega omada ühes äriühingus otseselt või kaudselt rohkem kui 10%:

1) eelisaktsiate või vahetusvõlakirjade nimiväärtusest;

2) aktsiakapitali suurusest;

3) aktsiatega esindatud häältest.

(5) Ühe fondivalitseja poolt valitsetavate fondide arvel ei või otseselt ega kaudselt omandada ega omada ühes äriühingus kokku rohkem kui 25%:

1) vahetusvõlakirjade nimiväärtusest;

2) aktsia- või osakapitali suurusest;

3) aktsiate või osadega esindatud häältest.

§ 106. Fondi aktsiate ja osakute omamise piirangud

(1) Fondi arvel ei või omandada ega omada selle fondi fondivalitseja poolt valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) fondide investeerimispoliitika erineb oluliselt;

2) selline võimalus on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas;

3) selle on heaks kiitnud Väärtpaberiinspektsioon;

4) fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalasketasu.

(2) Fondi arvel ei või omandada ja omada teiste fondide aktsiaid või osakuid kokku mitte rohkem kui 5% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

(3) Fondi arvel ei või omandada ega omada rohkem kui 10% teise lepingulise fondi osakutest.

§ 107. Nõuded tehingute tegemisel tuletisväärtpaberitega

(1) Tuletisväärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on optsioonid ja futuurid.

(2) Optsioon käesoleva seaduse tähenduses on õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) väärtpabereid või valuutat kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga (täitmishinnaga).

(3) Futuur on käesoleva seaduse tähenduses kohustus osta või müüa väärtpabereid või valuutat kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga (täitmishinnaga).

(4) Fondi arvel võib teha tehinguid tuletisväärtpaberitega üksnes fondi vara esemete hindade kõikumistest tulenevate riskide maandamiseks ning kõigi järgmiste tingimuste täitmisel:

1) selliste tehingute võimalus on ette nähtud fondi tingimustes või põhikirjas;

2) isik, kellega tehing tehakse, ning tehingu esemeks olevad tuletisväärtpaberid vastavad rahandusministri kehtestatud nõuetele;

3) tagatud on tuletisväärtpaberi väärtuse objektiivne hindamine.

(5) Fondivalitseja ei või fondi arvel:

1) välja anda müügioptsioone;

2) omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine toob kaasa või võib kaasa tuua käesolevas seaduses sätestatud investeerimispiirangute rikkumise;

3) omandada või välja anda tuletisväärtpaberit, mille täitmine ei ole kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberite või valuutaga.

§ 108. Fondi tingimuste või põhikirjaga lubatavad tehingud

(1) Fondivalitsejal on õigus, kui see on fondi tingimustes või põhikirjas otse ette nähtud, tagada fondi arvel väärtpaberite väljalaset tingimusel, et seejuures järgitakse käesolevas seaduses sätestatud investeerimispiiranguid.

(2) Fondivalitsejal on õigus, kui see on fondi tingimustes või põhikirjas otse ette nähtud, sõlmida fondi arvel käesolevas seaduses sätestatud investeerimispiirangute piires fondi vara väärtuse kõikumisest tuleneva riski maandamiseks käesoleva seaduse §-s 107 nimetamata lepinguid varaliste esemete ostuks fondi varasse või müügiks fondi varast kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 107 nimetatud tehingutega kokku ei tohi võtta fondile kohustusi rohkem kui 20% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

§ 109. Investeerimine hoiustesse

(1) Krediidiasutuste hoiused ei või moodustada üle 25% fondi aktivate turuväärtusest. Krediidiasutuste hoiused võivad moodustada kuni 50% lepingulise fondi aktivate turuväärtusest juhul, kui see on ette nähtud fondi tingimustes.

(2) Fondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses rohkem kui 10% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 nimetatud arveldusarvel oleva raha suhtes.

§ 110. Kinnisvarasse investeerimise piirangud

(1) Aktsiaseltsina asutatud fond võib omandada ainult neid kinnisasju, mis asuvad fondi põhikirjas nimetatud riigis või riikides.

(2) Kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse maad koos selle oluliste osadega, korteriomandit, hoonestusõigust, korterihoonestusõigust või nende mõttelist osa.

(3) Kinnisasjadesse, mis asuvad riikides, kus puudub Eestis kehtivatele nõuetele vastav kinnisasjade registreerimise süsteem, ei või fond investeerida rohkem kui 25% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest.

(4) Kinnisasjadesse investeeriv fond võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade majandamiseks.

(5) Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 15% fondi aktivate turuväärtusest. Seda nõuet kohaldatakse alles siis, kui fondi asutamisest on möödas vähemalt 18 kuud.

§ 111. Käsutuspiirangud

(1) Fondi vara ei või võõrandada selle fondi:

1) fondivalitsejale;

2) fondivalitseja juhatuse ega nõukogu liikmetele, audiitorile, prokuristidele, fondijuhtidele ega töötajatele;

3) juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristidele;

4) fondivalitseja poolt valitsetavatele teistele fondidele, välja arvatud väärtpaberite võõrandamisel väärtpaberibörsil võõrandamise hetkeks väljakujunenud hinnaga.

(2) Fondi vara ei või võõrandada isikutele, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--3 nimetatud isikutega võrdne majanduslik huvi.

(3) Fondi arvel ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt.

(4) Fondi arvel ei või võõrandada väärtpabereid, mis võõrandamislepingu sõlmimise ajal ei kuulunud fondi varasse.

§ 112. Laenu andmise ja võtmise piirangud

(1) Fondi arvel ei või:

1) välja lasta võlakirju;

2) anda laenu;

3) võtta käendus- või garantiilepingust tulenevaid kohustusi;

4) võtta laenu käesoleva seaduse § 111 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutelt.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi arvel võib võtta laenu kokku kuni 25% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest, kui selline võimalus on ette nähtud fondi põhikirjas.

(3) Fondivalitseja võib võtta lepingulise fondi arvel laenu kokku kuni 10% ulatuses fondi vara puhasväärtusest, kui selline võimalus on ette nähtud fondi tingimustes. Ühegi lepingulise fondi arvel võetud laenu tähtaeg ei tohi olla pikem kui kolm kuud.

(4) Fondi varasse kuuluvaid esemeid ei või pantida, muul viisil koormata ega tagatiseks anda, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud laenu tagamise eesmärgil.

§ 113. Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine

(1) Käesoleva seaduse §-des 102--110 ja § 112 lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõuete rikkumine tehingute sõlmimisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile või fondi osakuomanikele rikkumise tõttu tekkinud kahju.

(2) Käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud piiranguid ei kohaldata kuue kuu jooksul pärast lepingulise fondi tingimuste registreerimist ja üheksa kuu jooksul pärast aktsiaseltsina asutatud fondi äriregistrisse kandmist. Nimetatud piiranguid kohaldatakse, kui fondi vara puhasväärtus on ületanud 10 miljonit krooni.

(3) Käesoleva seaduse § 103 lõigetes 2--4 ja käesoleva seaduse § 104 lõikes 1 sätestatud piirangud võivad olla ajutiselt ületatud, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest, nagu ostueesõiguse kasutamine väärtpaberite omandamisel, fondiemissioon, väärtpaberite turuväärtuse muutumine ja muud sellesarnased põhjused. Sellisel juhul peab fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk olema eelmises lauses nimetatud piirangute ületamise lõpetamine, arvestades fondi aktsionäride või osakuomanike huve.

(4) Fondivalitseja on kohustatud käesoleva seaduse §-des 101--112 sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile.

8. peatükk

RAAMATUPIDAMINE, ARUANDLUS, AVALIKUSTAMINE

§ 114. Nõuded fondi raamatupidamisele

(1) Fondi raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise fondi raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 18 lõigetes 1 ja 7, §-s 19, § 20 lõigetes 1 ja 2, §-des 22 ja 23 ning § 24 lõikes 1 sätestatut.

(2) Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja.

(3) Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja teiste lepinguliste fondide raamatupidamisest.

(4) Lepingulise fondi majandusaastaks on fondivalitseja majandusaasta.

§ 115. Audiitorkontroll

(1) Lepingulisel fondil peab olema audiitor, kelleks on fondivalitseja audiitor.

(2) Lepingulise fondi audiitorkontrollile kohaldatakse vastavalt raamatupidamise seaduses, äriseadustikus ja muudes õigusaktides audiitorkontrolli kohta sätestatut.

(3) Lepingulise fondi aastaaruannet peab enne kinnitamist kontrollima audiitor.

(4) Audiitor peab muu hulgas kontrollima fondi tegevuse vastavust käesolevas seaduses ja fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud nõuetele.

§ 116. Nõuded aruandlusele

(1) Fondivalitseja on kohustatud iga tema poolt valitsetava lepingulise fondi kohta koostama fondi aasta- ja poolaastaaruande.

(2) Lisaks aastaaruandele on aktsiaseltsina asutatud fond kohustatud koostama ka poolaastaaruande.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi aasta- ja poolaastaaruannetele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4) Fondi aastaaruanne koostatakse lõppenud majandusaasta kohta ning poolaastaaruanne iga majandusaasta kuue esimese kuu kohta.

(5) Fondi aruanded peavad sisaldama vähemalt käesoleva seaduse §-des 119--124 sätestatud andmeid, samuti muud olulist informatsiooni, mis on vajalik fondi ja tema tegevuse tulemuslikkuse adekvaatseks hindamiseks.

(6) Lisaks aasta- ja poolaastaaruannetele on Väärtpaberiinspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda fondivalitsejalt lepingulise fondi kohta või aktsiaseltsina asutatud fondilt täiendavat regulaarset ja ühekordset aruandlust.

(7) Aasta- ja poolaastaaruannete skeemid, kirjete sisu ja nõuded aruannete lisadele kehtestab rahandusminister.

(8) Lisaks aasta- ja poolaastaaruannetele peavad fondivalitsejad vastavalt rahandusministri kehtestatud korrale esitama Väärtpaberiinspektsioonile regulaarseid aruandeid fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide tegevuse kohta.

§ 117. Aruannete kinnitamine

(1) Lepingulise fondi aasta- ja poolaastaaruande kinnitab fondivalitseja juhatus. Aruannetele kirjutavad alla kõik fondivalitseja juhatuse liikmed.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi poolaastaaruande kinnitab fondi nõukogu.

§ 118. Aruannete avalikustamine

(1) Hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppu ja kaks kuud pärast poolaasta lõppu tuleb kinnitatud aruanded esitada Väärtpaberiinspektsioonile ning panna välja tutvumiseks emissiooniprospektis märgitud kohtades.

(2) Lepingulise fondi osakuomanike nõudmisel tuleb fondi fondivalitseja kulul ja aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride nõudmisel aktsiaseltsina asutatud fondi kulul neile väljastada fondi poolaasta- või aastaaruanne.

§ 119. Lepingulise fondi aasta- ja poolaastaaruande kohustuslikud osad

(1) Lepingulise fondi aasta- ja poolaastaaruanne peab koosnema järgmistest aruandeperioodi lõpu seisu kajastavatest osadest:

1) fondi bilanss;

2) fondi investeeringute aruanne;

3) fondi vara liikumise aruanne;

4) aruandeperioodi kohta käiv fondi tulude ja kulude aruanne;

5) aruanne bilansis mittekajastuvate õiguste ja kohustuste kohta, sealhulgas fondi arvel hoitavate tuletisväärtpaberite liik, täitmistähtajad ja -hinnad.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab lepingulise fondi aastaaruandes sisalduma:

1) aruandeperioodi kohta käiv fondi tegevusaruanne;

2) kolme viimase majandusaasta kohta käiv võrdlustabel, kus on välja toodud majandusaastate lõpu seisuga fondi puhasväärtus ja osaku puhasväärtus.

§ 120. Aktsiaseltsina asutatud fondi aasta- ja poolaastaaruande kohustuslikud osad

(1) Aktsiaseltsina asutatud fondi aasta- ja poolaastaaruanded peavad muu hulgas sisaldama käesoleva seaduse §-s 122 nimetatud investeeringute aruannet.

(2) Aktsiaseltsina asutatud fondi poolaastaaruandes ei ole vaja esitada audiitori järeldusotsust, kasumijaotuse ettepanekut ega raamatupidamisaruande lisasid.

(3) Aktsiaseltsina asutatud fondi kasumiaruandes tuleb eraldi välja tuua fondivalitsejale ja depoopangale makstavad tasud.

§ 121. Lepingulise fondi bilanss

(1) Lepingulise fondi bilansi koostamisel hinnatakse fondi varad (aktiva) ja kohustused (passiva) objektiivselt määratavates turuhindades aruandeperioodi viimase päeva seisuga.

(2) Lepingulise fondi bilansis peavad olema eraldi välja toodud järgmised kirjed:

1) aktiva:

investeeringud väärtpaberitesse,

investeeringud hoiustesse,

muud varad;

2) passiva:

kohustused,

fondi puhasväärtus.

§ 122. Investeeringute aruanne

(1) Fondi investeeringute aruanne peab sisaldama kõigi fondi varas olevate väärtpaberite, hoiuste, osade, kinnisasjade ning muu fondi vara loetelu. Iga sellise vara kohta tuuakse aruandes välja investeeringu liik, arvestuslik väärtus ja osakaal fondi aktivas.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatule märgitakse aruandes iga väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberi liik, nimiväärtus ning võimaluse korral turuväärtus, intressimäär ja muud olulised tunnused.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses sätestatule näidatakse aruandes iga fondi kuuluva kinnisasja kohta ära järgmised andmed:

1) kinnisasja liik;

2) kinnistu pindala ja asukoht;

3) hoonestatud kinnisasja korral ehitise ehitamise ja omandamise aasta ning kogupind ja kasulik pind;

4) kinnisasja turuhind;

5) muud olulised andmed.

(4) Aruandes tuuakse välja investeeringute jaotus nende kriteeriumide järgi, mis vastavad fondi investeerimispoliitikale (majandusharud, piirkonnad vms.).

(5) Aruandes näidatakse ära, kui suur on järgmist liiki investeeringute osa fondi aktivas:

1) börsinimekirjadesse kantud väärtpaberid;

2) käesoleva seaduse § 102 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teistel turgudel kaubeldavad väärtpaberid;

3) käesoleva seaduse § 102 lõike 1 punktis 4 nimetatud vabalt võõrandatavad väärtpaberid;

4) käesoleva lõike punktides 1--3 nimetamata väärtpaberid;

5) hoiused;

6) osad;

7) kinnisasjad.

(6) Aruandes tuuakse välja aruandeperioodil toimunud muudatused käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud investeeringute struktuuris.

§ 123. Lepingulise fondi tulude ja kulude aruanne

(1) Lepingulise fondi tulude ja kulude aruandes peavad olema eraldi välja toodud:

1) netotulem investeeringutelt, sh. eraldi aktsiatelt ja võlakirjadelt;

2) muud tulud;

3) kokku tulud (käesoleva lõike punktid 1 ja 2)

4) valitsemistasud;

5) depootasud;

6) vahendus- ja muud tehingutasud;

7) muud kulud;

8) kokku kulud (käesoleva lõike punktid 4--7)

9) fondi tulem.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 all tuuakse muu hulgas eraldi välja laekunud dividendid, vara müügikasum (kahjum), väärtpaberite väärtuse muutus (realiseerimata kasum ja kahjum), intressitulud ja kulud.

(3) Väärtpaberite ja muu vara vahendajatele makstud vahendustasude kohta tuuakse välja keskmine vahendustasu protsentides tehingumahtudest.

§ 124. Lepingulise fondi vara liikumise aruanne

Lepingulise fondi vara liikumise aruandes peavad olema eraldi välja toodud:

1) fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi alguses;

2) laekunud raha aruandeperioodi jooksul väljalastud osakute eest;

3) tasutud raha aruandeperioodi jooksul tagasivõetud osakute eest;

4) aruandeperioodi tulem;

5) osakuomanikele aruandeperioodi jooksul fondi varast tehtud väljamaksed;

6) fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpus;

7) ringluses olevate osakute arv aruandeperioodi lõpus;

8) osaku puhasväärtus aruandeperioodi lõpus.

§ 125. Nõuded avalikustamisele ja teabele

(1) Fondi asukohas peab fondi aktsionäridel või osakuomanikel olema võimalus tutvuda järgmiste dokumentidega:

1) fondi tingimused või põhikiri;

2) fondi viimane aastaaruanne;

3) fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest hiljem;

4) osakute või fondi aktsiate emissiooniprospekt;

5) fondi fondivalitseja juhatuse liikmete nimekiri;

6) aktsiaseltsina asutatud fondi nõukogu ja juhatuse liikmete nimekiri.

(2) Kõik fondi kohta dokumentides esitatavad andmed ja muu fondi kohta avaldatav teave peavad olema tõesed ja mitteeksitava iseloomuga, kusjuures need ei tohi anda mingit tegelikku või näilist tagatist fondi tulu või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi fondi finantstulemuste kohta.

(3) Igasugune fondi aktsiaid või osakuid otseselt või kaudselt ostma kutsuv reklaam peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda käesoleva seaduse §-s 100 nimetatud dokumentidega.

(4) Fondivalitseja peab fondi tingimustes või põhikirjas ettenähtud korras viivitamata avalikustama kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad tema poolt valitsetavate fondide aktsiate või osakute puhasväärtuse kujunemist.

9. peatükk

VÄLISMAISTE FONDIDE OSAKUTE VÕI AKTSIATE MÜÜK

§ 126. Registreerimise kohustus

Välismaise fondi osakute või aktsiate avalik müük Eestis tuleb eelnevalt registreerida Väärtpaberiinspektsioonis.

§ 127. Registreerimise taotlemine

(1) Fondi aktsiate või osakute müügi registreerimiseks esitab välismaine fond või seda valitsev fondivalitseja Väärtpaberiinspektsioonile järgmised dokumendid:

1) avaldus;

2) fondi asukohamaa pädeva järelevalveorgani poolt väljaantud tegevusluba, Euroopa Liidu liikmesriigis asuva fondi kohta ka dokument, mis tõendab, et fond vastab Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele;

3) fondi põhikiri või tingimused;

4) fondivalitseja põhikiri ja viimane auditeeritud aastaaruanne, kui fondi valitseb fondivalitseja;

5) fondi aktsiate või osakute emissiooniprospekt;

6) leping Eestis asuva väärtpaberivahendajaga osakute või aktsiate levitamiseks;

7) viimane audiitori poolt kontrollitud fondi aastaaruanne ja poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud hiljem kui aastaaruanne;

8) fondi osakute või aktsiate müügi kirjeldus;

9) tõend riigilõivu tasumise kohta.

(2) Väärtpaberiinspektsioon võib nõuda täpsustavat informatsiooni esitamisele kuuluvate dokumentide ning fondi asukohamaal kehtiva seadusandluse kohta.

(3) Kui on toimunud muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentides, on fondivalitseja või fond kohustatud viivitamata esitama Väärtpaberiinspektsioonile vastavad dokumendid uuesti.

§ 128. Registreerimise tingimused

Välismaise fondi aktsiate või osakute avalik müük registreeritakse, kui on täidetud kõik käesolevas peatükis sätestatud ja kõik järgnevalt loetletud tingimused:

1) fondi asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis ja fond vastab Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele või fondi asukoht on mõnes teises rahandusministri kinnitatud nimekirja arvatud riigis ja fondile kohaldatav regulatsioon vastab rahandusministri kehtestatud nõuetele;

2) fondi ja, kui seda valitseb fondivalitseja, siis ka fondivalitsejat, on tunnustanud fondi asukohamaa pädev järelevalveorgan;

3) on sõlmitud käesoleva seaduse § 127 lõike 1 punktis 6 nimetatud leping;

4) fondi osakute või aktsiate väljaandmisel on tagatud osakute või aktsiate laekumine nende ostja arvele viivitamata vastavas koguses pärast ostuhinna tasumist;

5) fondi aktsiate tagasiostmise või osakute tagasivõtmise ja fondi arvelt väljamaksete teostamise korral on tagatud summade viivitamatu laekumine fondi aktsionäridele või osakuomanikele;

6) on tagatud fondi kohta käiva käesolevas seaduses nõutud informatsiooni kättesaadavus.

§ 129. Müügi registreerimine

(1) Euroopa Liidu liikmesriigis asuva fondi aktsiate või osakute müük loetakse registreerituks kuue nädala ja muus riigis asuva fondi aktsiate või osakute müük nelja kuu möödumisel kõigi käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud dokumentide laekumisest Väärtpaberiinspektsioonile, kui Euroopa Liidu liikmesriigis asuva fondi puhul kuue nädala ja muus riigis asuva fondi puhul nelja kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 127 nimetatud dokumentide laekumist Väärtpaberiinspektsioonile ei ole Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor teinud otsust mitte registreerida välismaise fondi aktsiate või osakute müüki.

(2) Otsuse ärakiri antakse või saadetakse taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Registreerimisest keeldumise korral peab otsus sisaldama põhjendust.

§ 130. Eestikeelse sõnastuse määravus

(1) Välismaise fondi põhikiri või tingimused, emissiooniprospekt, aruanded ning muud fondi kohta käivad olulised dokumendid ja teated peavad olema kättesaadavad eesti keeles.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid on koostatud mitmes keeles ja nende sõnastus erineb, lähtutakse eestikeelsest sõnastusest.

§ 131. Müügi ja emissiooniprospekti erisused

(1) Välismaise fondi aktsiate või osakute müügile ja emissiooniprospektile kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Fondivalitseja kohta 6. peatükis sätestatut tuleb kohaldada ainult juhul, kui fondi valitseb fondivalitseja.

(2) Välismaise fondi aktsiate või osakute emissiooniprospektis peab olema märgitud osakute või aktsiate levitaja nimi ja asukoht ning prospekt peab sisaldama märkust selle kohta, et välismaine fond ei allu Väärtpaberiinspektsiooni järelevalvele.

(3) Väärtpaberiinspektsioon võib Eestis fondi aktsiate või osakute müümisest tingitult nõuda, et emissiooniprospekti täiendataks muude vajalike andmetega.

§ 132. Müügi peatamine

(1) Väärtpaberiinspektsioon peatab välismaise fondi aktsiate või osakute müügi, kui:

1) fond ei vasta käesoleva seaduse §-s 128 sätestatud tingimustele;

2) ilmneb, et müügi registreerimise taotlemisel või müügi ajal on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või andmeid ei ole esitatud õigeaegselt;

3) fond, tema fondivalitseja või fondi aktsiate või osakute levitaja esitab või avaldab fondi kohta ebaõigeid või eksitavaid andmeid, reklaami või aruandeid;

4) fondi aktsiate või osakute müügil ei peeta kinni emissiooniprospektis ettenähtud tingimustest;

5) fondi aktsiate või osakute müügil või tagasivõtmisel on eiratud õigusakte.

(2) Müügi peatamise põhjuste kõrvaldamise järel võib Väärtpaberiinspektsiooni loal fondi aktsiate või osakute müüki jätkata.

10. peatükk

JÄRELEVALVE

§ 133. Järelevalve alused

(1) Järelevalvet fondivalitsejate ja fondide tegevuse üle teostab Väärtpaberiinspektsioon väärtpaberituru seaduses, käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.

(2) Krediidiasutuste depoopangaalase tegevuse üle teostab järelevalvet Eesti Pank krediidasutuste seaduses, käesolevas seaduses ja nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras.

(3) Järelevalve eesmärk on tagada kõigi fondide ja fondivalitsejate asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus seadustele ja teistele õigusaktidele, pidades iseäranis silmas fondi aktsionäride ja osakuomanike huvide ja õiguste kaitset.

(4) Vajadusel kaasatakse järelevalve teostamiseks sõltumatuid eksperte ning tehakse koostööd teiste Eesti ja välismaiste järelevalveorganitega.

§ 134. Väärtpaberiinspektsiooni ülesanded

(1) Järelevalve teostamiseks Väärtpaberiinspektsioon:

1) vaatab läbi fondivalitseja tegevusloa väljastamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks esitatud dokumendid ja andmed, kontrollib nende vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ning teeb selle alusel rahandusministrile ettepaneku taotluse rahuldamise või sellest keeldumise kohta;

2) teeb rahandusministrile põhjendatud ettepaneku fondivalitseja tegevusloa tühistamise või käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud tähtaja määramise kohta;

3) registreerib lepingulise fondi tingimused ja nende muudatused;

4) kooskõlastab aktsiaseltsina asutatud fondi asutamise;

5) kooskõlastab lepingulise fondi valitsemise üleandmise;

6) kooskõlastab aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muudatused;

7) kooskõlastab valitsemis- ja depoolepingud ning nende muudatused;

8) jälgib esitatud aruannete, muude dokumentide ja kohapealse kontrolli alusel fondivalitseja ja fondi tegevuse vastavust seadusele;

9) koostab vastavalt käesoleva seaduse §-s 143 sätestatule protokollid käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide rikkumise kohta;

10) teeb vajadusel käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks fondivalitsejale, aktsiaseltsina asutatud fondile või depoopangale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi;

11) täidab muid seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(2) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 või punktides 5--7 nimetatud registreerimis- ja kooskõlastamistaotluste kohta vastavalt 30 või 20 päeva jooksul pärast avalduse saamist. Registreerimisest või kooskõlastamisest keeldumise korral peab otsus sisaldama keeldumise põhjendust. Otsuse ärakiri antakse või saadetakse avalduse esitajale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§ 135. Ettekirjutus

(1) Käesoleva seaduse § 134 lõike 1 punktis 10 nimetatud ettekirjutuses peab sisalduma:

1) ettekirjutuse teinud Väärtpaberiinspektsiooni ametniku nimi ja ametikoht;

2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

3) ettekirjutuse saaja nimetus ja asukoht;

4) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele seadusesätetele;

5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

6) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid.

(2) Ettekirjutus väljastatakse viivitamata fondivalitseja, aktsiaseltsina asutatud fondi või depoopanga esindajale allkirja vastu.

(3) Ettekirjutuse saaja peab pärast ettekirjutuse saamist viivitamata asuma selle täitmisele.

(4) Ettekirjutuse saajal on 15 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist õigus vaidlustada see kohtus. Ettekirjutuse vaidlustamine kohtus ei peata selle täitmise kohustust, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 136. Kohapealne kontroll

(1) Väärtpaberiinspektsioonil on õigus fondivalitsejas ja aktsiaseltsina asutatud fondis läbi viia kohapealset kontrolli.

(2) Kohapealsel kontrollimisel on fond või fondivalitseja kohustatud Väärtpaberiinspektsiooni poolt volitatud isikul (kontrollijal) võimaldama piiranguteta tutvuda fondi või fondivalitseja tegevust kajastavate dokumentide ja failidega.

(3) Kontrollijatel on õigus teha dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid.

(4) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise kohta akti, mis esitatakse tutvumiseks fondi või fondivalitseja juhatusele. Juhatuse esimees või juhataja annab aktile sellega tutvumise kohta oma allkirja.

§ 137. Väärtpaberiinspektsiooni informeerimise kohustus

(1) Fondivalitseja peab viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile kõigist tema ja tema poolt valitsetavate fondide tegevust ja finantsseisundit oluliselt mõjutavatest asjaoludest.

(2) Kui fondi või fondivalitseja tegevus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või aktsiaseltsina asutatud fondi või fondivalitseja põhikirja või lepingulise fondi tingimuste nõuetele, on fond või fondivalitseja kohustatud sellest ja tekkinud olukorra lahendamiseks kavandatud abinõudest viivitamata teatama Väärtpaberiinspektsioonile.

(3) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fond peab Väärtpaberiinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või lõikes 2 nimetatud abinõud viivitamata avalikustama.

§ 138. Õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt

Väärtpaberiinspektsioonil on käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmiseks õigus:

1) saada fondivalitsejate ja fondide tegevuse ja lõpetamise kohta teavet depoopangalt, Eesti Pangalt, riigi andmekogude vastutavalt ja volitatud töötlejalt, fondivalitseja või fondi likvideerijatelt või pankrotihalduritelt, samuti käesoleva seaduse § 111 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutelt;

2) nõuda käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute käsutuses olevate fondivalitseja ja fondi kohta käivate dokumentide esitamist.

§ 139. Juhtimisorganite kokkukutsumine

(1) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektoril on õigus fondi aktsionäride või osakuomanike huvide kaitseks teha fondivalitsejale ettekirjutus fondivalitseja nõukogu või juhatuse koosoleku kokkukutsumiseks või aktsiaseltsina asutatud fondile ettekirjutus fondi juhatuse, nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

(2) Väärtpaberiinspektsiooni peadirektoril on õigus saata aktsiaseltsina asutatud fondi aktsionäride üldkoosolekule ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ka nõukogu või juhatuse koosolekule oma esindaja, kellel on õigus esitada oma seisukohti ja teha ettepanekuid.

§ 140. Fondivalitseja või fondi arvete kohta teabe saamine ja arvete kasutamise peatamine

(1) Kui selgub, et on rikutud õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirja, valitsemis- või depoolepinguga ettenähtud nõudeid, on Väärtpaberiinspektsioonil õigus saada krediidiasutuselt teavet fondi või fondivalitseja pangaarvete käivete ja saldode kohta ning esitada kohtule avaldus fondi või fondivalitseja arvete arestimiseks.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saamist vaatab kohus asja viivitamata läbi ja teeb määruse arvete arestimiseks.

§ 141. Informatsiooni salastatus

(1) Isikud, kes on Väärtpaberiinspektsiooni teenistuses või temaga lepingulistes suhetes, võivad fondide, fondivalitsejate ja depoopankade kohta saadud informatsiooni kasutada ainult oma vastavate teenistuslike või lepinguliste ülesannete täitmiseks ja peavad nimetatud informatsiooni hoidma saladuses nii Väärtpaberiinspektsiooni teenistuses olemise või lepinguliste kohustuste täitmise ajal kui ka pärast seda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue laieneb avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4) §-s 67 sätestatud informatsioonile. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõue ei laiene:

1) informatsioonile, mille avaldamine on seaduse järgi kohustuslik;

2) informatsiooni edastamisele Väärtpaberiinspektsiooni või Rahandusministeeriumi ametnikele või teistele isikutele, asutustele või välismaistele järelevalveorganitele, kui neil seaduse või lepingu kohaselt on õigus informatsiooni saada ja on tagatud informatsiooni salastatus.

11. peatükk

VASTUTUS

§ 142. Juriidilise isiku haldusvastutus

(1) Fondivalitseja või aktsiaseltsina asutatud fondi poolt Väärtpaberiinspektsioonile tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu valede aruannete või vale teabe esitamise, samuti kohustuslike aruannete, dokumentide ja teabe esitamata või avaldamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise eest -- määratakse rahatrahv 5000--200 000 krooni.

(2) Fondivalitseja poolt lepingulise fondi tingimustes või aktsiaseltsina asutatud fondi ja fondivalitseja vahel sõlmitud valitsemislepingus ettenägemata ja fondi valitsemisega otseselt mitteseotud kulude katmise fondi arvelt, fondi vara investeerimisel seaduses sätestatud piirangute ületamise või fondi vara seadusega vastuolus oleva võõrandamise eest, fondi arvel mittenõuetekohaste tehingute tegemise eest tuletisväärtpaberitega, varaliste esemete ostu eest fondi varasse või müügi eest fondi varast kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga, kui nimetatud tehingute tegemise õigus ei ole ette nähtud fondi tingimuste või põhikirjaga või kui nimetatud tehingute ja tuletisväärtpaberitehingutega kokku võeti fondile kohustusi rohkem kui 20% ulatuses fondi aktivate turuväärtusest, või fondi arvel väärtpaberite väljalaske tagamise eest, kui selline võimalus ei ole ette nähtud fondi põhikirjas või tingimustes, -- määratakse rahatrahv 50 000--500 000 krooni.

(3) Fondivalitseja poolt Väärtpaberiinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või selle mitteõigeaegse või mittetäieliku täitmise eest, lepingulise fondi osakute väljalaskmise või tagasivõtmise eest fondi likvideerimisel või ajal, kui osakute tagasivõtmine on peatatud, samuti registreerimata lepingulise fondi osakute väljalaskmise eest -- määratakse rahatrahv 100 000--1 000 000 krooni.

(4) Depoopanga poolt Väärtpaberiinspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise või selle mitteõigeaegse või mittetäieliku täitmise eest, lepingulise fondi likvideerimismenetlusel asetleidnud rikkumise eest ning Väärtpaberiinspektsiooni ja aktsiaseltsina asutatud fondi puhul fondi juhatuse või lepingulise fondi puhul fondivalitseja nõukogu teavitamata jätmise eest, kui fondivalitseja tegevus depoopangale teadaolevatel andmetel on vastuolus õigusaktide, fondi tingimuste või põhikirja, depoo- või valitsemislepinguga, -- määratakse rahatrahv 100 000--1 000 000 krooni.

(5) Isikule, kes vastava tegevusloata tegutseb fondivalitsejana või Väärtpaberiinspektsiooni kooskõlastuse otsuseta aktsiaseltsina asutatud fondina, -- määratakse rahatrahv 500 000--1 000 000 krooni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1--3 sätestatud karistuste määramisel võib halduskohtunik teha rahandusministrile ettepaneku tühistada fondivalitseja tegevusluba.

(7) Väärtpaberiinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi kohaselt määratud trahvidest teavitada ajakirjandust. Teates peab olema märgitud selle fondivalitseja ärinimi, kellele trahv määrati, ning trahvi määramise põhjus ja kuupäev.

§ 143. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

(1) Väärtpaberiinspektsiooni volitatud ametnikul on õigus koostada protokoll käesoleva seaduse rikkumise kohta juriidilise isiku poolt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud protokoll peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) koostamise aeg ja koht;

2) märge selle kohta, et protokoll on koostatud Väärtpaberiinspektsiooni nimel;

3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ja nimi;

4) haldusõiguserikkuja ärinimi, registreerimise number ja asukoht;

5) haldusõiguserikkuja esindaja nimi ja ametikoht;

6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

7) viide seadusesätetele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse;

8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

§ 144. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjus

(1) Menetlus käesoleva seaduse rikkumise asjus juriidilise isiku poolt, sealhulgas sanktsioonide rakendamine ja nende vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 35, 714; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423) menetluskorda järgides.

(2) Käesoleva seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on halduskohtunikul ja Väärtpaberiinspektsiooni peadirektoril. Väärtpaberiinspektsiooni peadirektoril on õigus määrata rahatrahv kuni 10 000 krooni ulatuses.

(3) Käesoleva seaduse alusel juriidilisele isikule määratud rahatrahv nõutakse sisse haldusõiguserikkumiste seadustikus ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja 32; 24, 364) kehtestatud korras.

12. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 145. Seaduse kohaldamine asutatavatele fondidele ja fondivalitsejatele

Alates käesoleva seaduse jõustumisest saab fonde moodustada ja asutada ning fondivalitsejale tegevusluba väljastada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ning neile fondidele ja fondivalitsejatele kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.

§ 146. Seaduse kohaldamine tegutsevatele haldavatele ettevõtetele ja fondidele

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel tegutsevad haldavad ettevõtted loetakse fondivalitsejateks ning kinnised fondid aktsiaseltsina asutatud fondideks.

(2) Kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad haldavad ettevõtted ja fondid viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega. Lepingulised fondid, kes ei ole seda nõuet täitnud, kuuluvad likvideerimisele käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtinud haldava ettevõtte tegevuslitsentsi kehtivus lõpeb tähtaja lõppemisega või litsentsi tühistamisel või haldavale ettevõttele fondivalitseja tegevusloa väljastamisel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest.

(4) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv fondi tegevuslitsents kaotab kehtivuse tähtaja lõppemisega, litsentsi tühistamisel, lepingulise fondi tingimuste registreerimisel või aktsiaseltsina asutatud fondi põhikirja muudatuste kooskõlastamisel.

§ 147. Aktsiakapitalile sätestatud nõude rakendamine

(1) Alates 1999. aasta 1. jaanuarist peab kõikide fondivalitsejate aktsiakapital vastama käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(2) Alates seaduse jõustumisest peab fondivalitseja aktsiakapital olema vähemalt 400 000 krooni.

§ 148. Erisätted fondivalitseja tegevuse kohta

(1) Kuni investeerimisteenuste osutamist reguleeriva seaduse jõustumiseni on fondivalitsejatel lisaks fondide valitsemisele õigus osutada väärtpaberitesse ja hoiustesse tehtavate investeeringute valitsemise teenuseid ka teistele isikutele, kelle vara valitsemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud nõudeid.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus on kuni investeerimisteenuseid käsitleva seaduse jõustumiseni lubatud ainult fondivalitsejatele, krediidiasutustele ning väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud väärtpaberivahendajatele.

§ 149. Erastamisväärtpaberid

(1) Kuni kolm kuud enne erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) § 29 lõikes 2 sätestatud tähtaega võib aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate eest nende väljalaskmisel tasuda ka erastamisväärtpaberitega, kui see on ette nähtud fondi põhikirjas. Sel juhul peab fondi aktsiate emissiooniprospekt sisaldama korda, millega määratakse fondi aktsiate müügihind erastamisväärtpaberites. Fondi aktsiate müügihind erastamisväärtpaberites võib ühe väljalaske jooksul vastavalt eelmises lauses sätestatud korrale muutuda.

(2) Erastamisväärtpaber loetakse käesoleva seaduse tähenduses käesoleva seaduse § 102 lõigetes 1 ja 2 nimetamata vabalt võõrandatavaks väärtpaberiks. Erastamisväärtpaberite fondi arvel omamisele ja omandamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 ning §-des 103 ja 104 sätestatud nõudeid.

(3) Erastamisväärtpaberid ei või moodustada rohkem kui 10% lepingulise fondi ja rohkem kui 25% aktsiaseltsina asutatud fondi aktivate turuväärtusest, välja arvatud kolme kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiaseltsina asutatud fondi aktsiate avaliku väljalaske lõppemist.

§ 150. Erisätted kinnisvara kohta

(1) Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist loetakse käesoleva seaduse tähenduses kinnisasjadeks ka vallasasjadena registrisse kantud ehitised ja nende osad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul võib aktsiaseltsina asutatud fond olla korteriühistu liikmeks, kui korterid kuuluvad ühistu liikmetele vallasasjadena.

§ 151. Investeerimispiirangute rakendamine

(1) Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist võib fondi varasse kuuluvate ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus moodustada üle 10%, kuid mitte enam kui 15% fondi aktivate turuväärtusest, kui:

1) neid väärtpabereid noteeritakse Eestis asuva väärtpaberibörsi põhinimekirjas ja

2) kõigi selliste fondi varasse kuuluvate väärtpaberite koguväärtus ei moodusta enam kui 50% fondi aktivate turuväärtusest.

(2) Kui fondi tingimustes või põhikirjas on otseselt ette nähtud, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühe isiku poolt väljalastud väärtpaberite väärtus pärast käesoleva seaduse jõustumist moodustada kahe aasta jooksul mitte enam kui 20% ja ühe aasta jooksul mitte enam kui 25% fondi aktivate turuväärtusest.

(3) Käesoleva seaduse § 104 lõikes 3 sätestatud nõuet rakendatakse alates 2001. aasta 1. juulist.

(4) Kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist on käesoleva seaduse § 113 lõikes 2 sätestatud piirang 10% fondi aktivate turuväärtusest.

§ 152. Väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528) § 2 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 153. Eesti Vabariigi riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32) tehtavad muudatused ja täiendused:

(1) Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse lisa 1 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:

«72. Väärtpaberituru kutseliste osaliste, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingutelt:

1) väärtpaberite avaliku väljalaske registreerimise taotlemise eest 0,1% emissiooni mahust kavatsetava müügihinna järgi, kuid mitte enam kui 50 000 krooni ühelt emissioonilt;

Märkus. Nimetatud lõivu ei kohaldata Eesti riigi, Eesti Panga või Hüvitusfondi poolt emiteeritavate väärtpaberite avalike väljalasete registreerimisel ning Erastamisagentuuri poolt läbiviidavate väärtpaberite avalike pakkumiste registreerimisel.

2) väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusloa taotlemise eest 10 000 krooni;

3) väärtpaberituru kutselise osalise või fondivalitseja tegevusloa kehtivuse pikendamise eest 5000 krooni;

4) lepingulise investeerimisfondi tingimuste ja nende muudatuste registreerimise taotlemise eest 10 000 krooni;

5) aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi põhikirja ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemise eest 5000 krooni;

6) aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi ja fondivalitseja vahel sõlmitava valitsemislepingu ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemise eest, välja arvatud investeerimisfondi asutamisel, 2000 krooni;

7) depoolepingu ja selle muudatuste kooskõlastamise taotlemise eest, välja arvatud fondi asutamisel, 2000 krooni;

8) Euroopa Liidu liikmesriigis asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi registreerimise taotlemise eest 10 000 krooni;

9) väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva investeerimisfondi osakute või aktsiate müügi taotlemise eest 25 000 krooni.».

(2) Tunnistatakse kehtetuks lisa 1 punkti 8 alapunkt 49.

§ 154. Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423) täiendatakse §-ga 14814 järgmises sõnastuses:

«14814. Investeerimisfondi fondijuhi vastutus

Investeerimisfondi fondijuhti, kes on investeerimisfondi vara investeerimisel tahtlikult rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, -- karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json