Teksti suurus:

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 24, 164

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 24.03.2004

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 7. aprilli 2004. a otsusega nr 570

I. Meresõiduohutuse seaduses (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seaduses asendatakse sõna «jeti» sõnaga «jett», sõna «surfjeti» sõnaga «surfjett», sõna «ro-ro-reisiparvlaev» sõnaga «parvlaev» ja sõna «soodusluba» sõnaga «soodustusluba» vastavas käändes.

§ 2. Paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesolev seadus reguleerib Eesti riigilippu kandvate laevade ja väikelaevade meresõiduohutust ja turvalisust ning laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust. Eesti territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja sadamas olevatele Eesti riigilippu kandvatele väikelaevadele ning välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele kohaldatakse seadust niivõrd, kuivõrd see on sätestatud käesolevas seaduses.

(2) Piirivalvelaevadele laienevad käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõiked 1 ja 2, § 21 lõiked 1 ja 2, § 29 lõige 5 ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4, ja 111. peatükk. Sõjalaevadele laienevad § 19 lõige 7 ning 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4, ja 111. peatükk. Erikonstruktsiooniga veesõidukitele, jettidele ja purjelaudadele laieneb üksnes 11. peatükk.»

§ 3. Paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 17–23 järgmises sõnastuses:

« 17) laevaagent – juriidiline või füüsiline isik, kes esindab reederit. Laevaagendi nime märgib laeva kapten lootsikviitungile ja Veeteede Ametile esitatavale laeva ülddeklaratsioonile;
18) volitatud turvalisusorganisatsioon – laeva turvalisuse plaani väljatöötav, laeva turvalisuse riskianalüüsi tegev või turvalisuse järelevalvet teostav ettevõtja, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning kes vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega Veeteede Amet on Vabariigi Valitsuse volitusel sõlminud lepingu Eesti riigilippu kandvate laevade turvalisuse plaanide väljatöötamiseks, nimetatud laevade turvalisuse riskianalüüside tegemiseks või turvalisuse järelevalve teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
19) regulaarreis – avalikustatud reisigraafiku alusel Eesti ja välisriigi sadamate või Eesti sadamate vahel korraldatud regulaarne merereis;
20) külastusriik – riik, mille sadamasse regulaarreise korraldav laev saabub või mille sadamast selline laev väljub ning mis ei ole laeva lipuriik;
21) rahvusvaheline meresõit – meresõit väljaspool kohalikku rannasõitu, mille ajal sisenetakse välisriigi sadamasse, ja meresõit väljaspool lähisõitu;
22) lähisõit – meresõit Läänemerel, sisenemiseta Kieli kanalisse ja jäädes Kattegati väinas Skageni neeme paralleelist lõuna poole;
23) sõidupiirkond – laeva või väikelaeva lubatud kaugenemine sadamast, varjumispaigast või kaldast, mis piirangu korral määratakse meremiilides, sisevetel kilomeetrites ja mille määramisel arvestatakse laeva või väikelaeva konstruktsiooni, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid.»

§ 4. Paragrahvi 3:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust ja turvalisust tõendavad originaaltunnistused.

(2) Eesti laevaregistritesse kantud või kantava laeva kohta väljastab meresõiduohutust ning turvalisust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Veeteede Amet.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu ja volitatud turvalisusorganisatsiooni väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning ettevõtja tunnustamist, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.»

§ 5. Paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

« 10) laevade turvalisust tagava varustuse paigaldamine ja hooldus Eesti Vabariigis.»

§ 6. Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Tunnustamisotsus on tähtajatu.»

§ 7. Paragrahvi 13:

1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa ülevaatust. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Parvlaevade ja kiirreisilaevade lisaülevaatuse teostamise ja kontrollimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

3) lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) vähemalt kaks laeva veealuse osa ülevaatust, mis tehakse igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini. Üks kord viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa dokiülevaatus, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini. Üle kümne aasta vanustel laevadel tehakse vähemalt kaks dokiülevaatust igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;».

§ 8. Paragrahvi 19:

1) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(6) Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded ning ohutusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»;

3) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale Eesti sise- ja territoriaalvetes kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas lossivale kalalaevale.»

§ 9. Seadust täiendatakse §-dega1ja 192 järgmises sõnastuses:

« § 191. Laeva ohutusvarustuse paigaldamise ja turule laskmise nõuded

(1) Turule lasta või laeva pardale paigaldada võib ainult käesoleva seaduse nõuetele vastavat laeva ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras tõendatud.

(2) Laeva ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seadust (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543) käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise protseduurides võib ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustuse.

(3) Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise korra, vastavusmärgi vormi, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise korra ning laeva ohutusvarustuse tunnistuse vormi ja selle väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(4) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib pärast ohutusvarustuse paigaldamist laeva pardale seda varustust hinnata, kui rahvusvahelised õigusaktid nõuavad ohutusvarustuse katsetamist laeva pardal ohutuse tagamiseks või saaste vältimiseks tingimusel, et ei korrata vastavushindamise protseduuride raames tehtud katseid.

(5) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib lubada erandlike tehniliste uuendustega ohutusvarustust, mille puhul ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, paigaldada laeva pardale, kui katse abil või muul Veeteede Ametit või volitatud klassifikatsiooniühingut rahuldaval viisil on tõestatud, et selline varustus on sama tõhus kui varustus, mille nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

(6) Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing võib katsetamiseks või hindamiseks lubada ajutiselt laeva pardale paigaldada rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele mittevastavat täiendavat ohutusvarustust, mis ei asenda nõuetekohast varustust ning mille kohta Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing on väljastanud vastava tunnistuse.

(7) Kui väljaspool Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide sadamaid on vajalik asendada laeva ohutusvarustus ning erandlikel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku hinnaga võimalik laevale paigaldada ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on käesoleva seaduse kohaselt tõendatud, võib laevale paigaldada muu varustuse, arvestades järgmisi tingimusi:
1) laeva ohutusvarustuse kohta peavad olema väljastatud teavitatud asutusega samaväärse asutuse dokumendid tingimusel, et Euroopa Liidu ja asjassepuutuva riigi vahel on sõlmitud nimetatud asutuste vastastikuse tunnustamise leping;
2) kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuet ei ole võimalik täita, peavad laeva ohutusvarustuse kohta olema väljastatud asjakohaste konventsioonide osalisriigiks oleva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) liikmesriigi dokumendid varustuse asjakohastele IMO nõuetele vastavuse kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt erandlikel asjaoludel asendatud ohutusvarustusest, ohutusvarustuse asendamise põhjustest ning ohustusvarustuse tehnilistest andmetest peab reeder viivitamata teavitama Veeteede Ametit või volitatud klassifikatsiooniühingut. Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing kontrollib laeva ülevaatusel, et erandlikel asjaoludel laevale paigaldatud ohutusvarustus ja selle katsetusdokumendid vastavad rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide nõuetele.

§ 192. Teavitatud asutus

(1) Teavitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on tunnustatud asutus toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses, kellel on õigus teostada laeva ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.

(2) Teavitatud asutusele tegutsemisõiguse andmisele, selle kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(3) Teavitatud asutused peavad täitma standardiseeria EN 45000 asjakohaseid nõudeid ning olema kompetentsed merenduse valdkonnas.

(4) Teavitatud asutusel peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping kindlustussumma ulatuses, mis tagab teavitatud asutusena tegutsemisel kolmandale isikule tekkida võiva kogu kahju hüvitamise ja on vähemalt 500 000 krooni.»

§ 10. Paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund ning tervisekontroll

(1) Tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija peab õppimisel ja laevapere liige töötamisel perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks nende terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

(2) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja peab enne õppima asumist läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus õppimiseks erialal, mille omandamisel ta alustab tööd laeval (edaspidi eelnev tervisekontroll).

(3) Meretöölepingu sõlmimist taotlev isik peab enne meretöölepingu sõlmimist läbima eelneva tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks.

(4) Tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku eelnevat tervisekontrolli ning laevapere liikme ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija perioodilist tervisekontrolli teeb Tervishoiuameti poolt tervisekontrolli läbiviimiseks tunnustatud arst.

(5) Tervisekontrolli eest tasumine toimub järgmiselt:
1) meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku ja laevapere liikme tervisekontrolli kulud kantakse mereteenistuse seaduse (RT I 2001, 21, 114; 2002, 1, 1; 2003, 88, 594) § 28 lõikes 4 sätestatud korras;
2) tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja, kellel on Eesti Haigekassa kindlustuskaitse, tervisekontrolli eest tasumise kohustuse võtab üle Eesti Haigekassa ravikindlustuse seadusega (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116; 88, 591) kehtestatud ulatuses;
3) tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisekontrolli eest tasub mereõppeasutus.

(6) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Kehtestatud tervisenõuetele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud tervisetõend.

(7) Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asuja ja tasemeharidust andvas mereõppeasutuses õppija tervisenõuded, tervisekontrolli korra ning tervisetõendite vormid kehtestab Vabariigi Valitsus.

(8) Tervisetõendite väljastamise arvestuse pidamise ning aruandluse tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister.»

§ 11. Seadust täiendatakse §-dega 261 ja 262 järgmises sõnastuses:

« § 261. Tervisekontrolli tegija tunnustamine

(1) Tervishoiuamet tunnustab tervisekontrolli tegijana arsti, kes:
1) on Tervishoiuametis tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud arstina ja on omandanud eriarstiabi eriala, mille kohta on talle väljastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160) § 3 lõikes 2 nimetatud tõend;
2) on läbinud Sotsiaalministeeriumi korraldatud või Tartu Ülikooli läbiviidud 18-tunnise või 30-tunnise meremeditsiinialase koolituse tervisekontrolli tegijatele, kusjuures 18-tunnine koolitus annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmete tervist ning 30-tunnine koolitus annab pädevuse kontrollida kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmete, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujate ja seal õppijate tervist.

(2) Tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse õppekavad kehtestab sotsiaalminister.

(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile järgmised dokumendid:
1) taotluse tervisekontrolli tegijana tunnustamiseks, milles esitatakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, töökoht ja kontaktandmed;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

(4) Tervishoiuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates tähtajatu tunnustamisotsuse, millega kinnitab arsti vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele ja õigust teha tervisekontrolli kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmetele või kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele ning tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele. Tunnustamisotsus edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul tunnustamisotsuse tegemisest arvates.

(5) Tervishoiuamet teeb 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates otsuse arsti tunnustamisest keeldumise kohta, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid.

(6) Tervishoiuamet tunnistab arsti tunnustamisotsuse kehtetuks, kui:
1) arst ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele;
2) arst esitas teadvalt valeandmeid;
3) arst ei ole väljastanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud tervisetõendit kolme aasta jooksul;
4) arst on korduvalt rikkunud käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisekontrolli korra nõudeid.

(7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(8) Tunnustatud arstide nimekiri koos kontaktandmetega avaldatakse Tervishoiuameti veebilehel.

(9) Tunnustamisotsuse, tunnustamisest keeldumise otsuse või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib arst esitada vaide sotsiaalministrile.

§ 262. Tervisekontrolliga seonduvate vaidluste lahendamine

Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib esitada otsuse peale vaide Tervishoiuametile.»

§ 12. Paragrahvi 32 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade ohutusnõuded ja reisilaevade klassid ning sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 13. Paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 35. Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turule laskmine ja kasutusele võtmine

(1) Väikelaeva ja eraldi turule lastava ning väikelaevale paigaldatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi võib turule lasta ja kasutusele võtta, kui see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

(2) Osaliselt valmis väikelaeva võib turule lasta, kui see vastab väikelaevale kohaldatavatele nõuetele ning selle tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes vastutab osaliselt valmis väikelaeva turule laskmise eest, deklareerib, et osaliselt valmis väikelaev on ette nähtud kolmanda isiku poolt valmis ehitada.

(3) Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi nõuetele vastavuse tõendamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavates väikelaeva ja selle komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võib ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustuse.

(4) Väikelaeva komponendiks loetakse:
1) statsionaarse ja rippmootori süütesüsteemid;
2) rippmootori käivitusseade;
3) rooliratas, ülekandemehhanism ja rooliajam;
4) küttetankid ja -voolikud;
5) luugid ja pardailluminaatorid.

(5) Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponenti, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, et see on varustatud selgelt nähtava teabega, millest nähtub, et väikelaev, osaliselt valmis väikelaev või väikelaeva komponent ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ja kasutusele võtta enne, kui see on käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viidud.

(6) Teavitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on tunnustatud asutus toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses, kellel on õigus teostada väikelaeva või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud komponendi nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure. Teavitatud asutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 19 2 sätestatut.

(7) Väikelaevale, osaliselt valmis väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 2004. aasta 1. maid kasutusele võetud väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse ja pardale lubatud suurima inimeste arvu ning kannab need väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatusse Veeteede Amet.»

§ 14. Paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Veeteede Ameti peadirektor kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab.»

§ 15. Seadust täiendatakse 111. peatükiga järgmises sõnastuses:

«111. peatükk
TULETORNITASU JA NAVIGATSIOONITASU

§ 501. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu

(1) Tuletornitasu on tasu üldkasutatavale veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud navigatsioonialase infrastruktuuri kasutamise eest.

(2) Navigatsioonitasu on tasu üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurdeteenuse ja informatsiooniteenuse kasutamise eest.

§ 502. Tasu maksja

Tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasub reeder või laevaagent.

§ 503. Tasu laekumise koht

Tuletornitasu ja navigatsioonitasu laekuvad riigieelarvesse.

§ 504. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvestamine ning makseteatis

(1) Veeteede Amet arvestab tuletornitasu ja navigatsioonitasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile, kui reidil olles laeva lastitakse, lossitakse, täiendatakse varudega (toit, vesi jms), remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega.

(2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva tuletornitasu ja navigatsioonitasu kohta makseteatise, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni või lootsikviitungi alusel. Regulaarliinil sõitva laeva kohta esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks.

(3) Makseteatises märgitakse maksja nimi ja aadress, tasumisele kuuluv tuletornitasu ja navigatsioonitasu, selle arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused, võimaldatavad soodustused ning maksmise tähtpäev.

(4) Makseteatises märgitakse maksmise tähtajaks vähemalt kümne tööpäeva.

(5) Regulaarliinil sõitva laeva eest makstakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu järgneva kuu 25. kuupäevaks.

§ 505. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu määrad

Tuletornitasu ja navigatsioonitasu makstakse järgmistes määrades:

Laeva kogumahutavus (GT) Tuletornitasu
(kroonides)
Navigatsioonitasu
(kroonides)
100–250 640 100
251–500 1280 300
501–1000 1920 870
1001–1500 2560 1500
1501–2000 3200 2000
2001–3000 3840 2700
3001–5000 5120 3700
5001–7500 6400 6000
7501–10 000 8960 8500
10 001–12 500 11 520 11 000
12 501–15 000 14 080 13 200
15 001–18 000 16 640 15 500
18 001–24 000 19 200 17 500
24 001–30 000 25 600 19 700
30 001–40 000 32 000 23 500
40 001–60 000 38 400 28 000
60 001–75 000 44 800 32 000
üle 75 000 51 000 35 000

§ 506. Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmine

(1) Reeder või laevaagent on makseteatise alusel kohustatud kandma tuletornitasu ja navigatsioonitasu üle Veeteede Ameti pangakontole makseteatises märgitud tähtpäevaks.

(2) Veeteede Amet esitab reederile või laevaagendile saldoteatise tasu laekumise kohta üks kord kvartalis.

§ 507. Viivis

(1) Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud tuletornitasu või navigatsioonitasu makseteatises märgitud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,019 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Veeteede Ameti poolt temale esitatud makseteatises märgitud tuletornitasu või navigatsioonitasu.

(2) Ülekandmata tasult arvestatakse viivist tasu maksmise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasu maksmise päevani.

§ 508. Sadama valdaja kohustus

(1) Sadama valdaja on kohustatud esitama Veeteede Ametile regulaarliinil sõitvate laevade sõidugraafikud.

(2) Eelseisva kalendrikuu sõidugraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval.

§ 509. Vabastused

(1) Tuletornitasu ja navigatsioonitasu maksmisest on vabastatud:
1) Eesti Vabariigile kuuluvad haldusülesandeid täitvad laevad;
2) Eesti Vabariigi sõjalaevad;
3) ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;
4) Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;
5) riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
6) laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;
7) kalapüügilaevad;
8) Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;
9) reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;
10) laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.

(2) Reeder või laevaagent vabastatakse tuletornitasust iga regulaarsel liinil töötava uue laeva suhtes, mille ta toob täiendavalt liinile. Soodustus kehtib kalendriaasta lõpuni, arvates laeva liinile toomise kuupäevast. Liinil töötava laeva asendamine teise laevaga või laeva viimine ühelt liinilt teisele ei anna õigust soodustuste saamiseks.

§ 5010. Tasumäära vähendamine ja soodustused

(1) Eesti riigilippu kandvate laevade eest makstakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 75  protsenti käesoleva seaduse §-s 50 5 sätestatud tasumääradest. Nimetatud tasumäära suuruse vähendamist rakendatakse kõigile Euroopa Liidu liikmesriigi lippu kandvatele laevadele alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ja välislepingu alusel vastastikkuse põhimõttel kolmanda riigi lippu kandvatele laevadele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevadele ja teistele välisriigi lippu kandvatele tasu vähendamist taotlevatele ning allpool toodud nõuetele vastavatele laevadele kohaldatakse kõiki vähendusi järgmiselt:
1) merematkeid teostava laeva või kiirlaeva eest tasutakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 60 protsenti tasumäärast;
2) tugevdatud jääklassiga (1A ja 1A super või nendele vastav) laeva eest tasutakse navigatsioonitasu 50 protsenti tasumäärast;
3) reidile saabunud laeva eest tasutakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest tingimusel, et laev ei sisene sadamasse või tema seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud soodustuste arvutamisel võetakse aluseks lõikes 1 sätestatud tasu vähendamine tulenevalt laeva lipuriigist. Ülejäänud soodustused arvutatakse lähtuvalt sellest soodustusest. Välisriigi, millega Eesti Vabariigil ei ole lõikes 1 nimetatud lepingut, lippu kandvale laevale kohaldatakse ainult lõikes 2 sätestatud soodustusi.

(4) Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga naftatankeri tuletornitasu ja navigatsioonitasu arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõdistamise konventsiooni alusel väljastatud mõõdukirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõdukirja lõigus «märkused» on tehtud vastav märge.

(5) Kui sadam osutab jäämurdeteenust ise, maksab reeder või laevaagent navigatsioonitasu 50 protsenti käesoleva seaduse §-s 505 sätestatud määrast talvise navigatsiooni perioodil. Talvise navigatsiooni perioodi kehtestab Veeteede Ameti peadirektor.

§ 5011. Tasumäära suurendamine

(1) Laeva eest, mille jääklass on madalam Eesti vetes tervikuna või teatud piirkonna jaoks Veeteede Ameti peadirektori poolt talvise navigatsiooni perioodiks kehtestatud jääklassist, arvutatakse navigatsioonitasu juurdemakset, mis on 30 protsenti tasumäärast.

(2) Laeva eest, mis on kohustatud vastavalt käesolevale seadusele kasutama kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsi, kuid lootsiteenistuse loal ei kasuta nimetatud piirkonnas sadama akvatooriumi välisel veealal lootsi, arvutatakse navigatsioonitasu juurdemakset, mis on 20 protsenti tasumäärast, kui lootsita läbitud vahemaa on vahemikus kolm kuni viis meremiili, ning 40 protsenti, kui vahemaa on suurem kui viis meremiili. Juurdemakset ei arvutata, kui vahemaa on väiksem kui kolm meremiili. Juurdemakse arvutamise aluseks on laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori kirjalik teatis. Väljaspool laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda juurdemakset ei kohaldata.

(3) Vastavalt käesoleva seaduse §-le 57 kohustuslikust lootsimisest vabastatud laeva eest ei pea maksma juurdemakset.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juurdemaksed arvutatakse lähtuvalt käesoleva seaduse §-s 5010 sätestatud soodustusest, kui see on antud laevale kohaldatav.»

§ 16. Paragrahvi 76:

1) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi turujärelevalvele kohaldatakse toote ohutuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Käesoleva seadusega reguleeritud toodete osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Veeteede Ametil.

(12) Käesolevas seaduses sätestatud tunnustatud arsti tegevuse üle teostab järelevalvet Tervishoiuamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.»;

2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded ning välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra ning laevakontrolli akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 17. Paragrahvi 78:

1) täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste või laeva, inimesi, teist laeva või keskkonda ohustavate puuduste ilmnemise korral peab Veeteede Ameti järelevalveametnik, kellel on õigus ja kohustus kontrollida välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (edaspidi inspektor), laeva kinni pidama või rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kasutamise keeldu. Kinnipidamine või lõikes 4 nimetatud kasutamise keeld kehtivad seni, kuni Veeteede Amet on veendunud, et laev võib väljuda merele või laeva kasutamine võib jätkuda.

(22) Kinnipidamine käesoleva seaduse tähenduses on laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamiseni.

(23) Erandkorras, kui laeva üldine seisukord ei ole ilmselgelt vastav konventsioonide nõuetele, peab inspektor laeva kinni ja võib peatada kontrollimise, kuni reeder, klassifikatsiooniühing või laeva lipuriigi mereadministratsioon on rakendanud abinõusid vastavate konventsioonide nõuete täitmiseks laeval.»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui kontrollimise käigus selgunud asjaoludest tulenevalt laev kinni peetakse, teavitab Veeteede Amet laeva kinnipidamisest viivitamata kirjalikult laeva lipuriigi mereadministratsiooni ja lisab teatele käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud vormile vastava akti. Kui see ei ole võimalik, saadetakse teade koos aktiga selle riigi diplomaatilisele esindajale. Teates tuuakse ära kõik kinnipidamise tinginud asjaolud. Vajaduse korral teavitatakse ka laevale tunnistused väljastanud klassifikatsiooniühingut või laeva ülevaatuse teostajat.»

§ 18. Seadust täiendatakse §-dega 791–79 5 järgmises sõnastuses:

« § 791. Ühekordne ülesõit remondisadamasse

(1) Laeva kinnipidamist tingivate puuduste ilmnemise korral ja juhul, kui nimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada sadamas, kus toimus kontrollimine, lubatakse laeval, mille merekõlblikkus seda võimaldab, suunduda kooskõlastatult lipuriigi mereadministratsiooniga lähimasse remondisadamasse, kus on võimalik laeva remontida.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitab Veeteede Amet sihtsadamariigi, laeva lipuriigi ja vajaduse korral teiste ülesõiduga seotud riikide mereadministratsioone.

(3) Veeteede Amet jälgib, et laev, millel lubati pärast kontrollimist sõita lähimasse remondisadamasse, saabuks kokkulepitud kohta. Kui laev väljub sadamast, täitmata ülesõiduks tehtud ettekirjutusi või ei saabu kokkulepitud sadamasse, teavitab Veeteede Amet sellest laeva lipuriigi mereadministratsiooni ja laeva remondi sihtsadama riigi mereadministratsiooni vajalike abinõude rakendamiseks.

§ 792. Parvlaeva ja kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel

(1) Veeteede Amet peatab parvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse regulaarreisidel, kui:
1) laeval ei ole rahvusvaheliste konventsioonide või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud laeva lipuriigi mereadministratsiooni või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud kehtivaid tunnistusi;
2) laev ei ole tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohast ülevaatust;
3) laev ei vasta volitatud klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele või laeva lipuriigi kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas;
4) laeval ei ole nõuetekohast reisiinfo salvestit (Voyage Data Recorder – VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel;
5) külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile ei ole tagatud juurdepääs reisiinfo salvesti informatsioonile ja muule informatsioonile, mis laevaõnnetuse korral võimaldab selgitada õnnetuse asjaolusid;
6) laev ei vasta rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele, kui nimetatud nõuded on kohaldatavad;
7) kontrollimise või lisaülevaatuse käigus on ilmnenud puudusi, mis on ohtlikud parvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
8) laev ei vasta ohutusnõuetele, ohtliku lasti veo nõuetele või laevaliikluse korraldamise süsteemi nõuetele;
9) laevapere liikmed ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning see on ohtlik parvlaevale, kiirreisilaevale või laevapere liikmetele ja reisijatele;
10) välisriigi lippu kandva laeva lipuriik ei ole Veeteede Ametiga kooskõlastanud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse väljastamist või nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» alusel kiirlaeva opereerimisloa (permit to operate) väljastamist.

(2) Veeteede Amet teavitab reederit viivitamata kirjalikult otsusest peatada parvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel ja toob välja kõik põhjused. Parvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel ei takista laeval sadamast väljumist ja teenuse osutamist väljaspool regulaarreise.

(3) Kui Veeteede Amet või külastusriigi mereadministratsioon avastab regulaarreise tegeval parvlaeval või kiirreisilaeval puudusi, mis otseselt ei ohusta parvlaeva, kiirreisilaeva või selle laevapere liikmeid ja reisijad, tuleb laeval kasutusele võtta abinõud puuduste kõrvaldamiseks viivitamata või Veeteede Ameti poolt kindlaksmääratud mõistliku aja jooksul. Kui puuduste kõrvaldamine on ebapiisav, peatatakse parvlaeva või kiirreisilaeva tegevus regulaarreisidel.

§ 793. Laevade sadamasse sisenemise keeld

(1) Veeteede Amet keelab Eesti sadamatesse sisenemise välisriigi lippu kandvatel gaasi-, keemia- ja naftatankeritel, puistlastilaevadel ning reisilaevadel juhul, kui laev:
1) sõidab «26. jaanuari 1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta» koos kehtivate muudatustega (The Paris Memorandum of Understanding on Port State Control – Paris MOU) aastaaruandes avaldatud «musta nimekirja» kantud riigi lipu all ja on Paris MOU-ga ühinenud riikide sadamates viimase 24 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud;
2) sõidab Paris MOU aastaaruandes avaldatud «väga suure riskiga» või «suure riskiga» riigi lipu all ja on Paris MOU-ga ühinenud riikide sadamates viimase 36 kuu jooksul rohkem kui üks kord kinni peetud;
3) kujutab endast siseriikliku julgeoleku riski vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» sätetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene vääramatu jõu korral suurema hädaohu ärahoidmiseks ja reostusohu vältimiseks või vähendamiseks laevale, mille sihtsadam ei asu Eestis ning mis suundub erakorralisse remonti mõne teise riigi loal, kui eelnevalt on teavitatud Veeteede Ametit. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene samuti laevale, mis kooskõlastatult Veeteede Ametiga siseneb laeva remontimiseks Eesti sadamasse.

(3) Sissesõidu keeld jõustub hetkest, kui laev lahkus sadamast, kus laev vastavalt kas teist või kolmandat korda kinni peeti.

(4) Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Veeteede Amet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit ja reederit ning laeva lipuriigi mereadministratsiooni, asjaomast klassifikatsiooniühingut, Paris MOU liikmesriike, Paris MOU laevakontrollialast andmebaasi ja teabesüsteemi (edaspidi SIReNaC süsteem) ning Paris MOU sekretariaati.

§ 794. Laevade sadamasse sisenemise keelu tühistamine

(1) Sissesõidukeelu tühistamiseks peab laeva omanik või operaator esitama Veeteede Ametile kirjaliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi mereadministratsiooni väljaantud tunnistus, mis kinnitab, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Vajaduse korral peab sissesõidukeelu tühistamise taotlusele lisama klassifikatsiooniühingu tunnistuse, mis tõendab, et laev vastab klassifikatsiooniühingu kehtestatud eeskirjadele ja normidele.

(2) Sissesõidukeelu tühistamiseks viiakse kokkulepitud sadamas laeval läbi käesoleva seaduse § 76 lõike 6 alusel kehtestatud korras laiendatud kontroll. Sadam võib Veeteede Ameti nõusolekul lubada laeval nimetatud sadamasse siseneda laevakontrolli läbiviimiseks.

(3) Veeteede Amet tühistab sissesõidukeelu, kui laiendatud kontrolli tulemusel on inspektor veendunud, et laev vastab täielikult kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Veeteede Amet teavitab sissesõidukeelu tühistamisest viivitamata kirjalikult reederit ning lipuriigi mereadministratsiooni, asjaomast klassifikatsiooniühingut, Paris MOU liikmesriike, SIReNaC süsteemi ja Paris MOU sekretariaati.

§ 795. Vaidlustamine

(1) Reederil või tema esindajal on õigus vaidlustada laeva kinnipidamine, sadamasse sissesõidu keelustamine või parvlaeva või kiirreisilaeva tegevuse peatamine regulaarreisidel. Vaidlustamine ei põhjusta kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise lõpetamist.

(2) Inspektor teavitab laeva kaptenit kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise vaidlustamise võimalusest.

(3) Vaide võib Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhatajale esitada 30 päeva jooksul kinnipidamise, sissesõidu keelustamise või regulaarreisidel tegevuse peatamise päevast arvates.

(4) Kui Veeteede Ameti otsus ei rahulda reederit või tema esindajat, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule.»

§ 19. Seadust täiendatakse §-ga 801 järgmises sõnastuses:

« § 801. Sadamasse sisenemise keelu rikkumine

(1) Laeva, millel on keelatud siseneda Eesti sadamatesse, sadamasse sisenemise eest või nimetatud laeva sadamasse sisenemise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 20. Seadust täiendatakse §-ga 931 järgmises sõnastuses:

« § 931. Laeva tehnilise ülevaatuse korra rikkumine

(1) Laeva tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 21. Paragrahvi 95 täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:

« (3) Käesoleva seaduse § 3 lõigete 1, 2 ja 4 turvalisust puudutav osa ning 111. peatüki navigatsioonitasusid puudutav osa jõustuvad 2004. aasta 1. juulil.

(4) Arstil, kes käesoleva seaduse § 261 jõustumise ajal teeb tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele, on õigus jätkata tervisekontrolli tegemist kuue kuu jooksul, arvates nimetatud paragrahvi jõustumisest. Arst peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 261 jõustumisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel kaotab arst õiguse teha tervisekontrolli. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 261 lõike 1 punktis 2 sätestatud koolitusnõuet. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, millest nähtub, et § 261 jõustumise ajal teeb arst tervisekontrolli kõigi sõidupiirkondade laevade laevapere liikmetele, tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse õppima asujatele ja seal õppijatele.

(5) Arst, kes käesoleva seaduse § 261 jõustumise ajaks on läbinud Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse, peab taotlema enda tunnustamist Tervishoiuametis kuue kuu jooksul § 261 jõustumisest arvates. Tunnustamise taotlemisel ei kohaldata arstile § 26 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud 18-tunnise meremeditsiinialase koolituse nõuet. Tunnustamine annab arstile pädevuse kontrollida kohaliku rannasõidu ja laevatatavate sisevete laevade laevapere liikmete tervist. Tunnustamise taotlemiseks esitab arst Tervishoiuametile Töötervishoiu Keskuse korraldatud tervisekontrolli tegijate meremeditsiinialase koolituse läbimist tõendava tunnistuse koopia.

(6) Alla 15 m kogupikkusega kalalaevadele antud mõõtekirjad tuleb käesoleva seaduse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustele vastava mõõtekirja vastu ümber vahetada 2004. aasta 1. maiks.»

II. Rakendussätted

§ 22. Kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46–48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 59, 941; 2000, 35, 221; 2001, 21, 114; 93, 565; 2002, 1, 1; 55, 345; 2003, 88, 594) § 6 punkti 1 alapunkt 13 tunnistatakse kehtetuks.

§ 23. Riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350; 88, 591; 2004, 2, 4) § 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Keelatud on kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine riigipiiri ületanud laevast või õhusõidukist piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal. See keeld ei kehti lootsimisel, laevade punkerdamisel, pilsi- ja tankipesuvee ning õlijääkide äraandmisel, inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral.»

§ 24. Mereteenistuse seaduses (RT I 2001, 21, 114; 2002, 1, 1; 2003, 88, 594) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Laevapere liikmed kantakse munsterrolli.»;

2) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 25. Ametiriietus

(1) Laeva juhtkonna liikmel on töökohustuste täitmise ajal kohustus kanda ametiriietust.

(2) Laeva juhtkonna liikme ametiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kirjelduse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Laeva juhtkonna liikme ametialased eraldusmärgid võivad ühtida meresõiduohutuse seaduse § 76 lõike 9 alusel kehtestatud Veeteede Ameti ametniku eraldusmärkidega.»;

3) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Tööaja summeeritud arvestuse arvestusperioodi määramisel ei kohaldata töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 2001, 17, 78; 102, 675; 2002, 56, 347; 61, 375; 99, 576; 2003, 23, 137) § 14 lõikes 4 sätestatut.»

§ 25. Sadamaseadust (RT I 1997, 77, 1315; 1999, 88, 805; 2001, 88, 531; 2002, 1, 1; 42, 267; 58, 363; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594) täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

« § 51. Volitatud turvalisusorganisatsioon

(1) Volitatud turvalisusorganisatsioon, kes vastab turvaettevõtjale esitatavatele nõuetele ning rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (RT II 2001, 22, 117; 2003, 19, 97) ja nimetatud konventsiooni alusel kehtestatud «Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi» nõuetele ning kellega Veeteede Ameti peadirektor on sõlminud vastava lepingu, võib läbi viia sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi, välja töötada turvalisuse plaani ja teostada turvalisuse järelevalvet.

(2) Volitatud turvalisusorganisatsioon võib väljastada sadamarajatise turvalisuse plaani koostamise järel sadamarajatisele turvalisust tõendavad dokumendid ja tunnistused.

(3) Sadamarajatise valdaja tasub sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi ja turvalisuse plaani koostamise eest.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA