Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 05.05.1997 nr 94

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Matsalu looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Matsalu looduskaitseala valitsejaks Matsalu Looduskaitseala direktor.

3. Tunnistada kehtetuks:

1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 9. juuni 1976. a. määruse nr. 281 «2. veebruaril 1971. a. sõlmitud «Peamiselt veelindude pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust omavate märgalade konventsioonist» tulenevate Nõukogude poole kohustuste täitmise tagamise abinõude kohta» (ENSV Teataja 1976, 28, 264) punktid 3--9;

2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. detsembri 1976. a. määruse nr. 562 «Abinõude kohta rahvusvahelise tähtsusega Matsalu märgala ja Matsalu Riikliku Looduskaitseala edasiseks arendamiseks» (ENSV Teataja 1977, 5, 68) punktid 1--4;

3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a. korralduse nr. 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) lisa nr. 1 «Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestiku» punktid 19 ja 20.

Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Matsalu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125).

2. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade -- Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste -- Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks.

3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Matsalu looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme tüüpi vöönditeks -- seitsmeks loodusreservaadiks, kolmekümne üheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991--1993. a. maakasutuskaartide (mõõtkava 1 : 20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Matsalu märgala 1990. a. puistuplaani ning talumaade osas kuni 1940. a. väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1 : 10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773). Telkimine, laagrisse jäämine ja lõkke tegemine sihtkaitsevööndis on lubatud vaid kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades või väljaspool neid kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, piiranguvööndis kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal. Kaitsealal on keelatud kulu põletamine kaitseala valitseja nõusolekuta.

8. Tähistatud matkarajad ja linnuvaatlustornid on aasta ringi avalikuks kasutamiseks.

9. Kaitseala valitseja võib lindude koondumis-, sulgimis- ja ööbimispaikades kehtestada täiendavaid ajalisi liikumispiiranguid või paatide kiirusepiiranguid kalapüügi- ja/või liikumislube omavatele isikutele, informeerides neid sellest vähemalt üks nädal ette.

10. Mootorsõidukitega liiklemine looduskaitseala maa-alal väljaspool selleks ettenähtud teid on keelatud, välja arvatud:

1) kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires; 

2) käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud roovarumis-, põllumajandus- ja metsatöödel nii, et ei kahjustataks looduslikke või poollooduslikke kooslusi;

3) teaduslike uurimistööde läbiviimiseks kaitseala valitseja nõusolekul;

4) järelevalve- ja päästetöödel.

11. Ujuvvahendid registreeritakse kaitsealal olevaisse sadamaisse ja sadamakohtadesse (Jugassaare, Puise, Kiideva, Haeska, Penijõe, Keemu, Saastna I, Saastna II, Rooglaid) ning lautreisse (Külanuka, Puise kordon, Raana, Kloostri, Suitsu, Metsküla, Saastna) kaitseala valitseja nõusolekul.

12. Ujuvvahendite suurimaks lubatud kiiruseks on 15 sõlme, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel.

13. Lennud kõrgusel alla 1 km on keelatud, välja arvatud:

1) teaduslikeks uurimistöödeks kaitseala valitseja nõusolekul;

2) järelevalve- ja päästetöödeks.

14. Poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalikud kohustuslikud hooldetööd nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine või muud raietööd tehakse kaitseala valitseja nõusolekul või kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku vahelise lepingu alusel.

15. Kaitsealal on keelatud väetiste ja keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine, välja arvatud piiranguvööndis vastavalt käesoleva kaitse-eeskirja punktis 58 sätestatud normidele ja tingimustele.

16. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on:

1) puhtpuistute kujundamine;

2) keemiline võsatõrje.

17. Matsalu looduskaitseala ei ole jahimaa. Kaitsealal on lubatud ainult mingi, kähriku, rebase, hundi ja metssea arvukuse reguleerimine, kui keskkonnaminister ei määra teisiti. Ulukite arvukuse reguleerimine toimub vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele, jahikorralduse seadusele (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953), keskkonnaministri 15. juuni 1995. a. määrusega nr. 28 (RTL 1995, 45, lk. 1542) kinnitatud «Jahieeskirjadele», keskkonnaministri 14. septembri 1994. a. määrusega nr. 40 (RTL 1994, 44, lk. 1523) kinnitatud «Rahvusparkides ja looduskaitsealadel ulukite arvu reguleerimise korrale» ning käesolevale kaitse-eeskirjale. Ulukite arvukuse reguleerimisel on keelatud ajujaht ning püüniste (välja arvatud eluspüügi püünised mingi püüdmiseks) kasutamine.

18. Matsalu looduskaitseala veealadel ei moodustata kalapüügipiirkondi. Kalapüük kaitsealal on lubatud vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele, kalapüügiseadusele (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567), Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 35 (RT I 1996, 12, 238; 1997, 16, 272) kinnitatud «Kalapüügieeskirjale» ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

19. Kalapüük kaitsealal on lubatud üksnes kalapüügiloa või lisalehega kalastuskaardi alusel, samuti kalapüük ühe käsiõngega Penijõe vasakul kaldal kaitseala välispiirist kuni Bogeri auguni ja kõigi sadamate territooriumidel, kui sadama eeskirjaga ei ole kehtestatud teisiti. Nimetatud dokumendid kehtivad kaitsealal ainult siis, kui nendel on kaitseala valitseja või kaitseala valitseja poolt volitatud isiku allkiri ja kaitseala pitsati jäljend ning need dokumendid on kehtivusajal ühtlasi viibimisloaks neile märgitud püügikohas.

20. Kalastuskaardi omanik või kalapüügiloa alusel kala püüdev isik on kohustatud teatama kaitseala valitsejale veeimetajate ja -lindude hukkumisest kalapüügivahendeis.

21. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) maa- ja metsakorralduskavade ning pargi projekti kinnitamine;

2) maa sihtotstarbe muutmine;

3) geoloogilised uuringud;

4) teaduslikud uurimistööd;

5) aerotööd.

22. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

23. Järelevalvet kaitsealal korraldab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piirides õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

24. Päästetöid korraldavad selleks volitatud teenistused. Kaitseala valitsejal on õigus saada päästeteenistuste esindajatelt teavet nende tegevuse kohta kaitsealal.

25. Kaitseala valitseja on kohustatud teavitama kinnisasja omanikku või muud seaduslikku valdajat teaduslike uurimistööde läbiviimisest tema kinnisasja piires.

26. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. LOODUSRESERVAAT

27. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata maa-ala, kus tagatakse koosluste areng üksnes loodusliku protsessina.

28. Kaitsealal on 7 loodusreservaati:

1) Papirahu loodusreservaat, kuhu kuulub Hanila vallas Papirahu;

2) Sipelgarahu loodusreservaat, kuhu kuulub Ridala vallas Sipelgarahu;

3) Tondirahu loodusreservaat, kuhu kuulub Ridala vallas Tondirahu;

4) Valgerahu loodusreservaat, kuhu kuulub Ridala vallas Valgerahu;

5) Anemaa loodusreservaat, kuhu kuulub Ridala vallas Hanemaa (Anemaa) rahu (saar);

6) Suur-Härjamaa loodusreservaat, kuhu kuulub Ridala vallas Suur-Härjamaa saar;

7) Väike-Härjamaa loodusreservaat, kuhu kuulub Ridala vallas Väike-Härjamaa saar.

29. Loodusreservaatides on keelatud:

1) inimeste viibimine, välja arvatud teaduslike uurimistööde läbiviimiseks kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödeks;

2) majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

30. Papirahu, Sipelgarahu, Tondirahu, Valgerahu, Anemaa, Suur-Härjamaa ja Väike-Härjamaa loodusreservaatide maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel ja on maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41,797; 89, 1589) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel maamaksust vabastatud.

IV. SIHTKAITSEVÖÖND

31. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste areng üksnes loodusliku protsessina või poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine.

32. Kaitseala maa-ala (saared välja arvatud) jaguneb kahekümneks sihtkaitsevööndiks:

1) Saastna sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Hanila vallas (Moori sääre ümbruses) talude Suurdi (A12) (ranniku ja läänepoolseima kiviaia vaheline ala kaitseala piires), Põrgusaare (A15) (teest lääne poole jääv ala), Suurekivi (A16) (ranniku ja Matsalu märgala metsakvartali 96 eraldise 8 vaheline ala), Sääre (A17) (100 m laiune ala rannikul), Mäe (A18) (välja arvatud elamumaa ja kraavitatud ala) ja Moori (A19) (välja arvatud metsakvartali 96 eraldis 1, kraavitatud ala ja elamumaa) maad; (Mõisaküla lahe ääres) talude Hülge (A20) (500 m laiune ala rannikul, mille kagupiiriks on kirde-edelasuunaline kraav, ja kaguosas kraavitamata ala), Kaluri (A35), Ranna (A22), Tamme (A7) (loode-kagusuunalisest kraavist edela poole jääv osa), Kopli (A8) (metsakvartali 96 eraldised 13 ja 14, metsakvartali 97 eraldis 16 ning nimetatud eraldistest loode poole jääv ala), Vahtra (A9) (Rooglaiu neemele suunduvast teest lääne poole jääv ala), Pihelga (A11) (välja arvatud elamumaa ja kraavitatud ala) maad ja talude A18, A16, A17, A6, A2 (Mõisaküla mõis) ja A2, A37 (Massu mõis) lahusmaatükid; (Rooglaiu poolsaarel) talude 18, A24, A15, A35 (Väike-Virtsu mõis), A7, A38, A3, A8, A40, A21 (Massu mõis) ja A19, A5, A21 (Mõisaküla mõis) lahusmaatükid; (Kõera külas Topi lahe rannikul) talude Peetri (A10) (kiviaiast ja kraavitatud alast põhja poole jääv ala), Uustalu (1) (kraavist ja kiviaiast põhja poole jääv ala), Kipre (3) (kraavist ja kiviaiast põhja poole jääv ala), Paisu (18) (600 m laiune ala rannikul, mille kagupiiriks on kirde-edelasuunaline kiviaed), Vana-Ranna (19) (kiviaiast põhja poole jääv ala, välja arvatud kiviaiaga piiratud elamumaa), Uue-Ranna (20), Jõe (17) (idaosa, mille piiriks loodes on kirde-edelasuunaline kiviaed ja edelas loode-kagusuunaline tee), Mäe (16) (põhjaosa, mille edelapiiriks on loode-kagusuunaline tee), Kaunimäe (A2) (kraavist loode poole jääv ala), Põlde (22) (läänepoolne ala, mille idapiiriks on kraav ja kirde-edelasuunaline kiviaed), Lause (21) (välja arvatud elamumaa) maad ja talude 26 (kraavi ja tee vaheline ala talu maa lääneosas), 27 (teest lääne poole jääv ala), 24 (välja arvatud kraavist lõuna poole jääv ala), 25, 28, 14, 13, 15, 17, 6, 4 (kraavist põhja poole jääv ala), 18 (kraavist põhja poole jääv ala), 2 lahusmaatükid; Lihula vallas (Saastna poolsaarel) talu Lahevälja (A27) maa, talude A35, A31, A21, A20, A23, A2, A38, A4, A30, A8, A3, A33, A32, A5, A16, A14 (välja arvatud kraavitatud ala ja sadama territoorium) lahusmaatükid, talude A19, A17, A18, A34, A36 lahusmaatükid (välja arvatud Porimäe sihtkaitsevööndisse kuuluvad alad), Peetsiku (A22) talu maa (Porimäe sihtkaitsevööndist ja põhja-lõunasuunalisest kraavist lääne poole jääv ala), talude Sarapuu (A23), Metsaaluse (A21), Kruusiaugu (A20), Kraavi (A19) (välja arvatud sadama territoorium), Toominga (A36) (välja arvatud sadama territoorium), Pihelga (A35), Otsa (A34), Tamsalu (A18), Kopli (A17), Saastna (A16), Sillamäe (A15), Laasuma (A14) (välja arvatud elamumaa) maade kraavitamata alad Saastna poolsaare põhjarannikul; talude Mäealuse (A1), Kalda (A2), Pargi (A6), Kärneri (A7), Näärikivi (A8), Küüni (A9) maade kraavitamata alad Saastna poolsaare lõunarannikul; ranniku ja merepoolseima kiviaia vaheline ala talude Välja (A38), Selja (A3), Aru (A4), Kuusiku (A30), Saare (A33), Sepa (A32) ja Ristikivi (A5) maadel, Kalmu (A12) ja Niidamäe (A11) talude maade idapoolsed kraavitamata alad, mille läänepiiriks on põhja-lõunasuunaline kiviaed, talude A15, A8, A7, 16, 17, 12, 13, 20 lahusmaatükid, Tiige (A13) talu maa idaosa, mille läänepiiriks on loode-kagusuunaline tee nimetatud talumaa lääneosas ning põhjaosa, mille lõunapiiriks on teega paralleelne kiviaed, talude Käära (11), Siimo (12), Pagaranna (13) ja Allika (14) maade Sauemereäärne kraavitamata ala; (Pagarannas) talude 22, 23, 24 lahusmaatükid, Kalapää (A26) (kiviaiast põhja poole jääv ala), Kägi kõrts (25) (välja arvatud elamumaa ja kraavitatud ala) maad; (Metskülas) talude Korju (36), Paali (44) ja Uuetoa (45a) maade kiviaiast mere poole jääv ala, talu Kärgi (46) maa ranniku ja Matsalu märgala metsakvartali 103 eraldiste 1, 2 ja 6, loode-kagusuunalise kiviaia ning eraldise 16 vaheline ala, talude 39, 33, 38, 37, 42, 43, 40, 49, 34, 41, A74, A48, A45 lahusmaatükid; (Salmi rannas) talude Reimani, Tõnne (A46), Koise (A50) (välja arvatud elamumaa), Vellema, Korju-Mardi (A39) ja Mareti (A37) maade ranniku ja merepoolseima kiviaia vaheline ala, talude Annuse (A36), Siimu-Aadu (A35), Ristama ja Musti (A54) maade Matsalu--Metsküla teest põhja poole jäävad alad, talude A38, A42, A43, A44, A33, A32, A78, A79, A125, A124, A123 ja A77 lahusmaatükid ning talude A12, A76 ja A117 lahusmaatükkide ja talude Ubakivi (A118), Niinepuu (A119) ja Uuselu (A120) maade kraavist Salmi soone poole jäävad alad; (Keemu külas) talude A116, A115, A113, A111 lahusmaatükkide ja talude Ranna (A114), Auli (A110), Mere (A112), Kajaka (A109), Tormi (A108) maade ranniku ja merepoolseima kiviaia vahelised alad, talude A100, A101, A112 ja A132 lahusmaatükid ning talude Laine (A107), Paadi (A106), Kruusiaugu (A105) ja Angerja (A104) maade läänepoolseimast teest lääne poole jäävad alad;

2) Suitsu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas (Keemu külas) talude Keemu (A102) (välja arvatud elamumaa), Silmu (A101) (välja arvatud elamumaa), Räime (A100) (välja arvatud elamumaa), Võrgu (A99) (välja arvatud elamumaa), Kaluri (A98) (välja arvatud elamumaa) maad, talude A105, A103 lahusmaatükid ning talu Angerja (A104) maa Keemu sadama teest põhja poole jääv osa, talude Koplimetsa (A95) ja Suurekivi (A94) maade kraavist põhja poole jäävad alad; (Matsalu rannas) Kaarli (A93) talu maa kraavist põhja poole jääv ala, talude A90 ja A89 lahusmaatükkide kraavist mere poole jääv ala, talude A93, A96, A78, A117, A118, A119, A121, A122, A97, A126, A128, A50, A19, A74 lahusmaatükid, talude A127, 28 (A49), A56, A129, A103, A102, A123, A124, A125, A120, A95, A94, A75, A76, A77, A12­A16, A7, A10, A8, A12, A19, A9, A18, A143 lahusmaatükkide teest mere poole jäävad alad; (Kirikukülas) talude A22, A10­A19, A141, 65, 64, A160, A157, A124, A130, 77, 90, 84, 79, 95, 97, 97a, 83, 93, 86, 81 lahusmaatükid, riigi tagavaramaa lit. D, Penijõe asunduse (A1), Lihula kirikumõisa (A4, A5) lahusmaatükid; talude Tikka (59) (kiviaiast loode poole jääv ala), Väljasepa (60) (kiviaiast põhja poole jääv ala), Hallika (61) (kiviaiast kirde poole jääv ala), Lusti (62) (kraavitamata ala), Laiandi (64) (kraavitatud alast põhja poole jääv ala), Ladina (65) (kraavitamata ala põhja- ja loodeosas), Saare kõrts (A160), Tikavälja (70) (kiviaiast ja kraavist ida poole jääv ala), Viita (A5) (teest ida poole jääv ala), Kure (68) (kraavitamata ala, välja arvatud elamumaa) maad, talude 82 (kraavitamata ala), 85 (kaitseala piiresse jääv osa) lahusmaatükid; (Penijõe külas) Penijõe mõisa maa (A1) Penijõe vasakule kaldale jääv ala, talude Tänavaotsa (A2) (teest loode poole jääv ala), Kopli (A5) maad, talu A58 lahusmaatükk; (Kloostri külas) talude Kustase (A49), Kloostri (A51) (kraavitamata ala), Kalda (A48) (kraavitamata ala rannikul) ning talude Nurme (A53), Põhja (A54), Möldri (A45) (välja arvatud elamumaa) maade ranniku ja peakraavi vahelised alad, talude A57, A77, A76, A71 ja A50 lahusmaatükkide kraavitamata alad rannikul, talude A46 (peakraavist põhja poole jääv ala), 15­18, 1, A44 (peakraavist põhja poole jääv ala), A43 (peakraavist põhja poole jääv ala) lahusmaatükid.

3) Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas (Kasari jõe vasakul kaldal) talude 2, 3, 4, 5, 7 lahusmaatükid, talude Kondivälja (14), Abrami (13), Mihkle (12), Lepiku (8) maade ja talude 6, 9/10, 11 lahusmaatüki peakraavist põhja poole jäävad alad, talude 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12a, 12, 13, 14, 15,16, 9, 19­33, 41, 34­40 lahusmaatükid (Kloostri mõis), talude A110, A84, A98, A24, A87, A95, A97, A88, A60, A101, A92, 81, 81a, 40­48, 53­55, 60, 39 (Lautna mõis), A55, 9, 10, 11, 13, 14, 15­33, 2­8, 12, 27a, 25a (Kloostri mõis), 34, A91, 33­65, 81, A51, A93, A94, A50, A71, A76­A79, A65, A60, A64, A81, A49, A44, A42, 54, 56, 57, 88, 77, 69, 61­63, 53­55, 64­66, 56­58, 33­42, 43­47 (kraavist põhja poole jäävad alad), 48­52, 12a, A18, A21, A26­A32, A9 (Lautna mõis), 1­16 (Kloostri mõis), A5 (Kirbla kirikumõis), 3­6, 14, 13, 1, 16, 19, 24, 35, 9, 26, 15, 10, 11, 23, 8, 12, 7, 17, 17a, 20­22, 27­40, 1­26, A28, A29 (Seira mõis), A1­A3 (Kirbla kirikumõis), A4 (Kasari asundus) A147 (Lihula mõis), A12­A14, A8, A2­A4, A28, A19, A12 (Väike-Rõude mõis), A55, A60, 41 (Kloostri mõis) lahusmaatükid, talude Antsu-Mihkli (13) (kraavist põhja poole jääv ala), Juhkami (14) (kraavist põhja poole jääv ala), Kubja (15) (kraavist põhja poole jääv ala), Tõnumaa (Sant-Annuse) (16) (kraavist põhja poole jääv ala) (Kloostri mõis), Võeka-Mihkli (kraavist jõe poole jääv ala) (Lautna mõis) maad, riigimaa lit. U; (Vanajõe ja Kasari jõe vahel) talude A43­A47, A58, A53­A55, 42, A50, A49, A60­A66, A165, A166, A175, A144, A146, A147, A102, A1, A2, A96, A59, A84, A156, A93­A96, A91, A87­A89, A39, 14­17, 1­8, 18­25, 25a, 26, 27, A78­A81, 27a, 28­33, 40, 37, 38, 34­36, 13, 9­13, 15­18, 1­8, 12, A91 (Kloostri mõis), A13, 22, 11 (Lautna mõis) lahusmaatükid, Riigimetsade Talitusele kuulunud maad: A123­A143, A148­A151, A153, A154, A155, A156­A158, A160­A164, A167­ A171, A174, riigimaad lit. y.z, A, R, P; (Vanajõe paremal kaldal) Riigimetsade Talitusele kuulunud ja hiljem erastatud maad A101, A103­A109, riigimaad B, O, N, L, K, J, E, D, H, talude A97, 9­11, 40, 34, 36, 35, 14, 13, 37­39, 19­25, 25a, 26, 27, 27a, 28­33, 12, 1­8, 18, 15­17, A100, A102 (Kloostri mõis), 42 (Lautna mõis), A22 (Keskküla mõis), A49, A4, A41, A42 (Laiküla mõis), 49­52, 56­68, 98, 33­38, 66, 61­63, 59 (Lautna mõis) lahusmaatükid; Martna vallas (Kasari jõe paremal kaldal) talude Altkõrtsi (A11) (kaitseala piiresse jääv ala), Sillaotsa (A8) (teest jõe poole jääv ala), Maia (6) (piirist, mis kulgeb mööda metsakvartali 89 eraldise 18 piiri kuni kõrgepingeliinini ning sealt edelasse mööda liini kuni kinnistu piirini, jõe poole jääv ala) maad, talude A19 (teest jõe poole jääv ala), A13, A5, A6, A7, A27, A24 (teest jõe poole jääv ala), A9 (teest jõe poole jääv ala), 5a (kuni metsakvartali 89 eraldise 18 piirini), 5 (kuni metsakvartali 89 eraldise 15 piirini), 7 (kuni metsakvartali 89 eraldise 14 piirini), Järvepere (kuni metsakvartali 89 eraldise 13 piirini) lahusmaatükid; (Liivi jõe vasakul kaldal) talude 9, 11, 23, 14, 7, 18, 4, 9, 9a, 10, 12, 6, 2, 10, 12, 3a, 4a, 4, A25, A11, A12, 1 lahusmaatükid; ( Liivi jõe paremal kaldal) talude A43, A42, A32, A36, A45, A39, A49, A41, A34, A38 (Laiküla mõis), A30, A7, A29, A9, A46, A10, A21, A1, A6, A17 (Väike-Rõude mõis), A14, A18, A28, A6 (Lihula mõis) lahusmaatükid, talude Sillaotsa veski (Laiküla teest lõuna poole jääv ala), Arumardi (A16) (Liiva talu piiri kagunurga ja A28 lahusmaatüki loodenurga vahelisest sirgjoonest lõuna poole jääv ala) maad; (Kiisaojast lõuna pool) talude A15, A8, A10, A21, A3, A5, A24­A27 (Väike-Rõude mõis), A22, A26, 44, 26, IX, 25, 21, 6, 9, 17, 7, 10, 11, 8, 4, 5, 15, 12, 13, 14, 4, 18, 16 (Lihula mõis), 20, 23, A33, A11, 24, 21, 2, 5, 3, 20, A18, A58, A79, A59, A78 (Väike-Rõude mõis), A39 (Lautna mõis), A61, A69, A70, A63, A62, A66 (Kloostri mõis), A93 (Lautna mõis), 17, 19­21, 4, 26 (Väike-Rõude mõis) lahusmaatükid; (Kiisaojast põhja pool) talude 1­3 lahusmaatükid; (Kiisaoja ja Rõude jõe vahelisel alal) talude 29, 46, 22 (Väike-Rõude mõis), 12­15, 18, (Suure-Rõude mõis), 31, 32 (Väike-Rõude mõis), 30 (Kaarli), 30a (Lepiku), A5, A12, A11, A4 lahusmaatükid, talude Tamme (A4) (kraavitamata ala), A5 (edelapoolne kraavitamata osa) maad; (Rõude jõe paremal kaldal) talude 30, 31, 32, 30a, A45, 28, A44, 20­26 (Väike-Rõude mõis), 4, 7, 9, 6a, 6, 1, 5, 2, 3, 11 (Suure-Rõude mõis), 1, A5, A30, A7, A29, A3, A43, 34, 36­39, 34 (Väike-Rõude mõis) lahusmaatükid, Väike-Rõude mõisa (A12) (kiviaiast edela poole jääv ala) maa ja Männamäe (A14) talu maa, talude A13, A27, A1, A28, A2, A9 lahusmaatükid, talude A10, A11, A17, A4, A31, 48­50, A33, 43, 30­32, 30a, A45, 28, A44, 24­26, 20­23, 40, A39, 45­50, A28 (Väike-Rõude mõis), A13, A30 (Suure-Rõude mõis), 9 (Jõe) (Jõgisoo mõis), A2 (Suure-Rõude mõis), A15, A48, A56, A20­A23, A50, A41, A7­A9, A29, A106, A107, A1, A120­122, A40, 39, 45, 48, 46, 42, 51, 11­17, A19, 18, A38, A46, A27 (Leidi), 43 (Vanaõue), A97­A107, A83­A91, A59­A64, 11, 12, 13 (Väike-Rõude mõis), A70, A71 (Keskvere mõis) lahusmaatükid, riigi tagavaramaa lit.E, lit. 2; (Rõude jõe vasakul kaldal) talude 45, 46, A49, 42, 41, 18, A19, A92, A6, A7, A54, 15­17, A58, A57, A51, A55, A53, A52, A47, A2, A10 (Suure-Rõude mõis), 11, A41, A42, A4, A49 (Laiküla mõis), A66­A82, A165 (Väike-Rõude mõis) lahusmaatükid, riigi tagavaramaa lit. K, J, E, D, H, B, L, O, N; (Raana jõe paremal kaldal) talude Jüri (16) (teest jõe poole jääv ala), Kudri (15) (kiviaiast jõe poole jääv ala) maad, talude A51, A32, 32­38, 17, 14, A19, 18 lahusmaatükid; (Raana jõe ääres) talude Ranna (14) ja Tagaranna (12­13) (teerajast edela poole jääv ala) maad ja talude 18, 15, 17, 16, A32­A38, A60­A71 (Keskvere mõis) lahusmaatükid; (Veisteaugus) talude A52­A59, A72 lahusmaatükid; (Rannamõisa jõe vasakul kaldal) talude A81, A82, A83, A27, A21, A34, A29, A28, A26, A30, A36, A1, A57, A4, A5, A7, A11, A38­A40, 6, A9, A10, A36­A39, A3, 85, 83, A12, A5, A2, A13, A8, A9, 96­103, A7, A6, A51, A4, A104­A109, A100, A162­A164, 101, A102 lahusmaatükid ja Veskimäe (A30) (maanteest lõuna poole jääv osa), Rõugu (A27) (maanteest lõuna poole jääv ala) maad, riigimaad N, M, L, O;

4) Haeska sihtkaitsevöönd Martna vallas (Rannamõisa jõe paremal kaldal) talude Kopliotsa (A31) (maanteest lõuna poole jääv ala, välja arvatud elamumaa), Ranna (A19) maad ja A32, A34, A21, A33, A20, A113, A23, 16 (Kuke), 23 (Tisleri), 27 (Muda), 13 (Eestsauna), A44, A42, A98, A22, A28, A29, A6, A13, A35 (Männiku), A12, A10, 18 (Veski), A33 (Loigu), 25/26 (Värava), A32, 28 (Laimetsa), A44, A42, A17, A114 (Palma), A11 (Kõrgemäe), 39­47, 68, A39, 79 (Sõeru), A15 (Kruusiaugu), A16 (Mätta), A17 (Rannapõllu), A18 (Torgu), A38­A41, 73, A84­A98, A55, A56, A63­A80, A5, A24, A25, A29, A31­A33, A22, 78 (Otsa), 74 (Uugi), A51, A52, A40 (Rannamõisa mõis), 45 (Enivere mõis), A3, A10 (Martna kirikumõis), A30, A36­A39, A44, A1, A17, A166, A8, A114, A11, A116, A16­A18, A13­A15, A45­A50, 34­36, 61, 67, 70, A51, Martna koguduse lahusmaatükid, riigi tagavaramaa lit. 11, lit. 6; Ridala vallas (Haeska külas) talude A12, A19, A14, A23, A6, A10, A39, A44, A45, A24 lahusmaatükid, talude A28, A43, A25 lahusmaatükkide kiviaiast lõunasse jääv ala, talude A27, A48, A19, A22, A23, A41, A44­A47, A40, A50, A51, A5, A1, A10, A12­A15, A39, A36, A31­A33 lahusmaatükid ja talude Kalda (A33) (kiviaiast lääne poole jääv ala), Ööla (A32) (kiviaiast lääne poole jääv ala), Kruusiaugu (A31) (kiviaiast lõuna poole jääv ala), Välja (A34) (kiviaiast lõuna poole jääv ala), Tuulingu (Tuuliku) (A35) (välja arvatud elamumaa), Ranna (A36) (teest ja kiviaiast lõuna poole jääv ala), Tänava (A37) (kraavist lõuna poole jääv ala), Mägede (A50) (kiviaiast lõuna poole jääv ala), Mäeotsa (A1) (kiviaiast lõuna poole jääv ala), Liiva (A2) (kiviaiast lõuna poole jääv ala), Metsa (49) maad; (Saardo külas) talude Sääse (A42) (kraavitamata ja hoonestamata ala lõunaosas), Lepiku (A2) (karjaaiast lõuna poole jääv ala), Alliku (A3) (karjaaiast lõuna poole jääv ala), Saarde (A4) (karjaaiast lõuna poole jääv ala), Välja (A5) (karjaaiast lõuna poole jääv ala) maad ja talude A1, A85, A90­A96, A99, A100, A39­A43, A45, A46, A37, A35, A33, A30, A31, A28, A25, A24, A21 lahusmaatükid; (Kiideva külas) talude A53, A72, A70, A73 (Nurme) (peakraavist kagu poole jääv ala), A29 (peakraavist kagu poole jääv ala), A74, A77, A86, A60, A133, A61­A63, A67, A68, A87, A88, 52, 53, A19, A31­A35, A18, A44, A23 lahusmaatükid ja talude Põllusmaa (A67), Väljaotsa (A66), Tänavaotsa (A88), Laheranna (A89), Laine (A68) ja Lahe (69) maade peakraavist kagu poole jäävad alad;

5) Põgari sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Ridala vallas (Puise külas) talu Kalasadama (A117) maa (välja arvatud sadama territoorium) ning talude 40 ja 41 lahusmaatükid (välja arvatud sadama territoorium), talude A50, A131, A132, 38, 37, 35, 34 (Puise sadamasse viivast teest lääne poole jääv ala), 29 (kiviaiast mere poole jääv ala), 31, 27, 24, 52, 25, 28 ja 26 lahusmaatükid ning talude Kõrtsu (39) (välja arvatud elamumaa), Põllumaa (38) (Puise sadamasse viivast teest lääne poole jääv ala) ja Karjajaago (36) (kiviaiast ja puudereast lääne poole jääv ala) maa, ranniku ja merepoolseima kiviaia vaheline ala talude Umbaja (35), Oosaare (26), Sepa (25), Lageda (52), Kaevandu (24), Sooba (27), Soobasauna (28) ja Jaagu (29) maadel, talude Kooli (30) (kraavitamata ala talumaa loodeosas) ja Jugasaare (319) (välja arvatud sadama territoorium) maad ning ranniku ja maantee vahelised alad talude Järve-Ado (A8), Liivakõrtsi (A9) ja Vahevälja (A10) maadel; (Sassi poolsaarel) talude Rälli (28), Sassi (26) ja Poka (25) maade ning talude 27 ja 27a lahusmaatükkide maanteest põhja poole jäävad alad ning talude 11, 12, 22, 24, 24a, 25, 26, 26a, 27, 27a, 28 lahusmaatükid; (Põgari külas) ranniku ja maantee vaheline ala talude Mäe-Jaagu (20), Tooma-Jaani (21), Uuetoa (22), Palli (16), Pärdi (15), Tõnu (14), Kopli (24a), Pallijürna (24) ja Siimu (12) maadel, talude Matsi-Mihkli (11) (kraavitamata ala rannikul, välja arvatud elamumaa) ja Ranna-Mihkli (10) (kraavitamata ala) maad ning talude 19, 18, 23, 17, 34 lahusmaatükkide ranniku ja maantee vahelised alad;

6) Salevere sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Hanila vallas Matsalu märgala metsakvartal 102 (Salevere Salumägi);

7) Mõisaküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Hanila vallas Matsalu märgala metsakvartali 96 eraldised 15 kuni 19; metsakvartal 97, välja arvatud eraldised 1 ja 2 ning metsakvartal 99, välja arvatud eraldis 21;

8) Matsalu metsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartalid 126 kuni 136; metsakvartal 137, välja arvatud eraldised 10, 11, 18, 21, 23, 24 ja 25; metsakvartalid 138 kuni 142; metsakvartal 143, välja arvatud eraldised 1, 8, 18, 20 ja 21 ning metsakvartali 129 eraldised 1 ja 16; 

9) Matsalu parkmetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 104 eraldised 1 kuni 25 ja metsakvartali 114 eraldis 7;

10) Võigaste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 105 eraldised 10, 11, 16, 17, 18 ja 27; metsakvartali 108 eraldised 5, 6 ja 10; metsakvartali 109 eraldised 2, 3, 4, 7, 8, 9 ja 10; metsakvartali 110 eraldised 4 ja 8; metsakvartali 111 eraldised 7 ja 13; metsakvartal 112, välja arvatud eraldised 4, 5, 7, 15, 16, 20, 22, 23, 25 ja 26; metsakvartal 113, välja arvatud eraldised 1, 2, 8, 9 ja 18; metsakvartal 117; metsakvartal 118, välja arvatud eraldised 4 ja 7; metsakvartal 119, välja arvatud eraldised 1, 2, 4 ja 5; metsakvartal 120, välja arvatud eraldised 5, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16; metsakvartal 116; metsakvartali 121 eraldised 1, 5, 6, 7, 8 ja 12; metsakvartalid 122 ja 123; metsakvartali 103 eraldised 4, 5, 6, 8, 10, 11, 13, 14, 19, 31, 32, 34 ja 36; metsakvartali 106 eraldis 1 ning metsakvartali 125 eraldis 11;

11) Lubjaahjumäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 114 eraldised 1 ja 2;

12) Kirikuküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartal 146, välja arvatud eraldised 5, 6, 7, 10, 11, 13 ja 17; metsakvartali 147 eraldised 3, 5 ja 8; metsakvartali 148 eraldised 6, 8, 9 ja 10 ning metsakvartali 149 eraldised 3 ja 6;

13) Kloostri sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartal 151 ja metsakvartali 152 eraldised 9 kuni 20;

14) Allika sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 147 eraldised 10 ja 11 (Allika puisniit);

15) Viita sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 148 eraldised 11, 12, 13 ja 14 (Viita puisniit);

16) Porimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Hanila vallas Matsalu märgala metsakvartali 92 eraldised 6, 7 ja 10;

17) Neidsaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 80 eraldis 15;

18) Keravere sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Martna vallas Matsalu märgala metsakvartal 44; metsakvartal 45, välja arvatud eraldised 10, 11 ja 12; metsakvartal 48; metsakvartal 49, välja arvatud eraldis 4; metsakvartal 50, välja arvatud eraldised 2, 3, 4, 5, 12, 14, 15, 16, 19, 20 ja 21; metsakvartal 59; metsakvartal 60, välja arvatud eraldis 11; metsakvartal 61, välja arvatud eraldised 19 kuni 30 ning metsakvartal 62, välja arvatud eraldised 1, 18 ja 21; Ridala vallas metsakvartal 46, välja arvatud eraldised 9 ja 14; metsakvartal 47, välja arvatud eraldis 6; metsakvartal 52, välja arvatud eraldised 1, 2, 8 ja 9; metsakvartal 57 ning metsakvartal 58, välja arvatud eraldis 11;

19) Saardo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Ridala vallas Matsalu märgala metsakvartal 24, välja arvatud eraldised 1, 5 ja 9; metsakvartal 25, välja arvatud eraldised 2, 7, 8, 9, 10, 11 ja 12; metsakvartalid 26, 27 ja 28; metsakvartal 29, välja arvatud eraldised 4, 5 ja 13; metsakvartal 31, välja arvatud eraldised 13 ja 32; metsakvartalid 32, 33, 34, 35, 36, 37 ja 38; metsakvartal 39, välja arvatud eraldised 13, 14 ja 15 ning metsakvartali 41 eraldised 1 ja 2;

20) Puise sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Ridala vallas Matsalu märgala metsakvartali 8 eraldised 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14 ja 15; metsakvartal 9, välja arvatud eraldised 1, 7, 10, 12 ja 19; metsakvartalid 11 ja 12; metsakvartali 15 eraldis 15, metsakvartal 16, välja arvatud eraldised 1, 7, 13, 15, 16, 17, 18 ja 19; metsakvartal 17; metsakvartal 18, välja arvatud eraldised 20, 22 ja 23 ning metsakvartal 19.

33. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska ja Põgari sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine luhas ja rannakarjamaadel lindude pesitsus- ja rändeajal (jääminekust kuni jääkatte tekkimiseni või jäävabadel talvedel 1. märtsist kuni 15. novembrini) kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires ning teistel isikutel käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud tegevuseks.

34. Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine puisniitudel ilma kinnisasja omaniku või valdaja loata 15. maist kuni heinatööde lõpuni.

35. Matsalu metsa sihtkaitsevööndis metsakvartali 130 eraldistes 17 kuni 21, metsakvartali 131 eraldistes 8 kuni 23, metsakvartali 134 eraldistes 5 kuni 7, metsakvartali 135 eraldistes 1 kuni 5 ja Keravere sihtkaitsevööndi kvartali 47 eraldistes 8 kuni 13, kvartali 48 eraldistes 6 kuni 14, kvartali 53 eraldistes 1 kuni 8; kvartali 54 eraldistes 1 ja 2; kvartali 59 eraldistes 3, 4 ja 8 on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta 1. märtsist kuni 1. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel.

36. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska ja Põgari sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

37. Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud valikraie kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

38. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska, Põgari, Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndites on lubatud järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul:

1) sulgunud vooluteede avamine;

2) kraavide hooldustööd;

3) ulukite arvukuse reguleerimine 1. novembrist kuni 28. (29.) veebruarini vastavalt käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule;

4) maastikku sobivate heinaküünide rajamine;

5) sildade taastamine või rajamine;

6) kiviaedade taastamine või rajamine;

7) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd.

39. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska, Põgari, Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndites on keelatud:

1) kiviaedade lõhkumine;

2) niitmist takistavate esemete jätmine heinamaadele.

40. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska, Põgari, Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndites on keelatud turismi- ja rahvaürituste (osalejate arvuga üle 10 inimese) korraldamine kaitseala valitseja nõusolekuta.

41. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska ja Põgari sihtkaitsevööndites on kohustuslikud hooldetööd poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks (niitmine, karjatamine, raietööd) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 14 sätestatud korras. Keelatud on niitmine enne 15. juunit, kusjuures looduse kevadisest arengust lähtudes on kaitseala valitsejal õigus keelata niitmine enne 5. juulit, kui ta teavitab huvitatud isikuid sellest hiljemalt 10. juuniks.

42. Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndites on kohustuslikud hooldetööd puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks (niitmine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 14 sätestatud korras.

43. Salevere, Mõisaküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Võigaste, Lubjaahjumäe, Kirikuküla, Kloostri, Allika, Viita, Porimäe, Neidsaare, Keravere, Saardo ja Puise sihtkaitsevööndite metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse, metsa juhtfunktsioon on looduskaitse (bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

44. Saastna, Suitsu, Kasari luha ja rannaniitude, Haeska ja Põgari sihtkaitsevööndite maa on maamaksuseaduse paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel maamaksust vabastatud.

45. Kaitseala veealad, saared ja roostikud jagunevad üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks, mille piirid on määratletud järgmiste orientiiride järgi: 1 -- Kiideva peakraavi suue, 2 -- Haeska sadama muuli lõunaots, 3 -- Põhja-Utirahu sääre lääneots, 4 -- Lambarahu; 5 -- Keemu sadama muuli põhjaots, 6 -- Saare nina põhjaots, 7 -- kari Munarahust põhjas, 8 -- Munarahu lõunaots, 9 -- Saastna I sadama muuli põhjaots, 10 -- Saastna Pikanina põhjaots, 11 -- Kilbu majakas, 12 -- elamu talu Pihelga A11 maal, 13 -- Puise nina lõunaots, 14 -- Rassirahu põhjaots, 15 -- punkt Anemaa rahu lõunaotsast 500 m lõunas, 16 -- Kägikõrtsi lautri lääneserv, 17 -- põhja-lõunasuunalise kiviaia, mille lõunaots on Tuudi-Saastna-Salevere teeristil, põhjaots Matsalu lahe ääres, 18 -- Rooglaiu neeme põhjaots. Kaitseala veealade, saarte ja roostike sihtkaitsevööndid on:

1) Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad veeala ja roostikud orientiire 2, 3, 4 ja 5 ühendavast joonest ida poole kuni Kasari, Suitsu, Haeska sihtkaitsevööndite piirini ning sellel alal paiknevad saared: Haeska Väikerahu, Haeska Suurrahu, Roograhu, Põhja-Utirahu, Lõuna-Utirahu, Selgrahu, Kolmenasva rahu, Salarahu, Härglaid, Kasterahu, Põllurahu, Allirahu, Hiiurahu (ehk Ummikarahu);

2) Haeska-Saardo rannikuvee sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala, mille piirideks on orientiire 1, 3 ja 2 ühendav joon ning rannajoon orientiiride 1 ja 3 vahelises lõigus;

3) Metsküla-Pagaranna rannikuvee sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala, mille piirideks on orientiire 8, 7 ja 9 ühendav joon ning rannajoon orientiiride 8 ja 9 vahelises lõigus;

4) Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala, mille piirideks on orientiire 1, 3, 4 ja 5 ühendav joon, rannajoon orientiiride 5 ja 6 vahelises lõigus, orientiire 6, 7 ja 9 ühendav joon, rannajoon orientiiride 9 ja 10 vahelises lõigus, orientiire 10 ja 13 ühendav joon ning rannajoon orientiiride 13 ja 1 vahelises lõigus, välja arvatud «Kalatee» sihtkaitsevööndisse kuuluv veeala;

5) Väinamere vabavee sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala, mille piirideks on orientiire 14 ja 15 ühendav joon ning selle sirgjooneline pikendus kaitseala välispiirini, kaitseala välispiir merel nimetatud joone ja kaitseala välispiiri lõikepunkti ning punkti, mille määrab tee sirgjoonelise pikenduse ja rannajoone lõikepunkti talu Suurdi A12 maal, vahelises lõigus, rannajoon sama punkti ja orientiiri 12 vahelises lõigus, orientiire 12 ja 11 ühendav joon, rannajoon orientiiride 11 ja 10 vahelises lõigus, orientiire 10 ja 13 ühendav joon ning rannajoon orientiiride 13 ja 14 vahelises lõigus, välja arvatud «Kalatee» sihtkaitsevööndisse kuuluv veeala, ja sellel alal paiknevad saared: Papilaid, Röövtiirurahu, Merikajaka rahu, Papilaiu lõunaotsa rahuke, Kumari laid, Kumari rahuke, Hoorahu (ehk Oorahu), Räimerahu, Kakrarahu, Kakrarahu rahukesed;

6) Salmi sopi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Salmi laht (Salmi sopp) orientiire 6, 7 ja 8 ühendavast joonest kuni rannajooneni ning sellel alal paiknevad saared: Munarahu ja Munarahu rahukesed;

7) Topi lahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Topi laht orientiire 11 ja 12 ühendavast joonest kuni rannajooneni;

8) Väinamere saarte sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala, mille piirideks on orientiire 14 ja 15 ühendav joon ning selle sirgjooneline pikendus kaitseala välispiirini, kaitseala välispiir merel nimetatud joone ja kaitseala välispiiri lõikepunkti ja Kitsu sääre lääneotsa vahelises lõigus ning rannajoon Kitsu sääre lääneotsa ja orientiiri 14 vahelises lõigus ning sellel alal paiknevad saared: Sõmeri saar, Põhja-Pudurahu, Lõuna-Pudurahu, Silmarahu, Sõmeri Põhjarahu, Sõmeri Lõunarahu, Liia saar, Roograhu, Kuivarahu, Ülerahu, Koharahu, Suurrahu, Suurrahu rahukesed, Näripea rahu, Tauksi saar, Tauksi rahukesed, Riiurahud, Borki saar, Krimmi saar, Laekarahu, Mustakivi rahu, Paljarahu, Sveni rahu, Siimurahud, Tagarahu (ehk Orarahu), Esirahu (ehk Rohirahu);

9) «Kalatee» sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub 750 m laiune veeala, mille lõunapoolne piir kulgeb orientiirist 4 orientiire 18 ja 13 ühendava jooneni, läbides punkti Saastna Pikaninast 400 m põhjas, ja põhjapoolne piir kulgeb orientiirist 3 lõunapiiriga paralleelselt ning sellest 750 m kaugusel orientiire 18 ja 13 ühendava jooneni;

10) Jõgede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kasari jõe, Suitsu jõe, Penijõe, Rõude jõe, Rannamõisa jõe, Raana jõe ja Liivi jõe kaitseala piiresse jäävad osad;

11) Sauemere sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Sauemeri.

46. Haeska-Saardo rannikuvee, Metsküla-Pagaranna rannikuvee, Matsalu lahe vabavee, Väinamere vabavee, Salmi sopi, Topi lahe, Väinamere saarte, «Kalatee», Jõgede ja Sauemere sihtkaitsevööndite veealadel on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks.

47. Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 200 m laiusel veealal Kakrarahu, Hoorahu ja Räimerahu ümber ning 500 m laiusel veealal Valgerahu, Tondirahu, Kumari laiu, Sipelgarahu, Papirahu ja Papilaiu ümber, välja arvatud:

1) järelevalve ja -päästetöödeks;

2) teaduslike uurimistööde läbiviimiseks kaitseala valitseja nõusolekul.

48. Väinamere vabavee, Salmi sopi ja Väinamere saarte sihtkaitsevööndite saartel ning Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine, välja arvatud:

1) järelevalve- ja päästetöödeks;

2) teaduslike uurimistööde läbiviimiseks kaitseala valitseja nõusolekul;

3) käesoleva kaitse-eeskirja punktides 50 ja 51 lubatud tegevuseks kaitseala valitseja nõusolekul.

49. Matsalu siselahe ja roostike, Haeska-Saardo rannikuvee, Metsküla-Pagaranna rannikuvee, Matsalu lahe vabavee, Väinamere vabavee, Salmi sopi, Topi lahe, Väinamere saarte, «Kalatee», Jõgede ja Sauemere sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud kalapüük kaitseala valitseja nõusolekul järgnevalt nimetatud aladel, aegadel ja vahenditega:

1) Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis traditsiooniline kutseline kalapüük Sibula augu ja Rõude jõe suudme piirkonnas Kirikuküla ja Raana küla elanikele piiratud ulatuses: Kirikukülas 4 kalurit ja Raana külas 1 kalur kokku kuni 25 nakkepüünisega 1. juulist kuni 1. märtsini ja kuni 20 lõkspüünisega, kasutades traditsioonilist lamedapõhjalist puupaati;

2) Haeska-Saardo rannikuvee sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõkspüünisega 16. maist kuni 15. septembrini ja 15. oktoobrist kuni 1. märtsini ning nakkepüünisega 1. juulist kuni 15. septembrini ja 15. oktoobrist kuni 1. märtsini ning harrastuslik kalapüük, välja arvatud allveepüügivahendiga, 16. novembrist kuni 15. veebruarini;

3) Metsküla-Pagaranna rannikuvee sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõkspüünisega veealal, mille piirideks on orientiiri 16, sellest 240 m põhjas asuvat punkti, 240 m orientiirist 17 põhjas asuvat punkti ja orientiiri 17 ühendav joon ning rannajoon orientiiride 17 ja 16 vahelises lõigus, 15. juulist kuni 1. märtsini ning väljaspool seda aasta ringi, kutseline kalapüük nakkepüünisega 15. juulist kuni 1. märtsini ja harrastuslik kalapüük, välja arvatud allveepüügivahendiga, 16. novembrist kuni 15. veebruarini;

4) Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõkspüünisega veealal, mille piirideks on Puise kordoni lautri idaserva, sellest 400 m lõunas asuvat punkti, Puise metsa idapiirist rannajoonel 400 m lõunas asuvat punkti ja Puise metsa idapiiri rannajoonel ühendav joon ning rannajoon Puise kordoni lautri idaserva ja Puise metsa idapiiri vahelises lõigus, 16. maist kuni 1. märtsini ning väljaspool seda aasta ringi, kutseline kalapüük nakkepüünisega 1. juulist kuni 1. märtsini ja harrastuslik kalapüük, välja arvatud allveepüügivahendiga, 1. juulist kuni 15. veebruarini;

5) Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõks-, nakke- ja õngpüünisega ning harrastuslik kalapüük, välja arvatud allveepüügivahendiga, 1. juulist kuni 15. novembrini;

6) Salmi sopi sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõks- ja nakkepüünisega 16. novembrist kuni 1. märtsini ning harrastuslik kalapüük, välja arvatud allveepüügivahendiga, 16. novembrist kuni 15. veebruarini;

7) Topi lahe sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõkspüünisega 15. oktoobrist kuni 15. maini ja 15. juulist kuni 1. septembrini ning kutseline kalapüük nakkepüünisega 15. juulist kuni 1. septembrini ja 15. oktoobrist kuni 1. märtsini;

8) Väinamere saarte ümbruse sihtkaitsevööndis kutseline kalapüük lõkspüünisega Tauksi saare, Näripea rahu ja Laekarahu vahelisel alal 15. augustist kuni 1. märtsini ning Krimmi saarest, Tauksi saarest, Liia saarest ja Sõmeri saarest kirdes kuni kaitseala välispiirini, Liia lõunakalda lõukas kuni 500 m kaugusel kaldast, Näripea lõunaotsa kari lõunapoolses küljes kuni 500 m kaugusel karist ja Külanuka neeme ümbruses kuni 200 m kaugusel neemest aasta ringi; kutseline kalapüük nakkepüünisega Tauksi saare, Näripea rahu ja Laekarahu vahelisel alal 15. augustist kuni 1. märtsini ning Jugassaare sadama juures Esirahu, Tagarahu ja Siimurahu vahelisel veealal, kuid saartele mitte lähemal kui 200 m, ja Krimmi saarest, Tauksi saarest, Liia saarest ja Sõmeri saarest kirdes kuni kaitseala välispiirini aasta ringi; kutseline kalapüük õngpüünisega Krimmi saarest, Tauksi saarest, Liia saarest ja Sõmeri saarest kirdes kuni kaitseala välispiirini;

9) «Kalatee» sihtkaitsevööndis harrastuslik kalapüük, välja arvatud allveepüügivahendiga, 1. juulist kuni 15. veebruarini;

10) Jõgede sihtkaitsevööndis harrastuslik kalapüük 16. novembrist kuni 15. veebruarini, harrastuslik kalapüük paadist 15. märtsist kuni 10. maini Penijõel, Suitsu jõel ja Kasari jõel Kloostri sillast kuni Suitsu jõe suudmeni ning 1. juulist kuni 15. novembrini Penijõel, Suitsu jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Suitsu jõe suudmeni ja Rõude jõel Kasari jõest kuni Rõude sillani ning harrastuslik kalapüük kaldalt 15. märtsist kuni 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning kaitseala valitseja poolt tähistatud piirkondades Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Karjamaa augu juures, Kloostri sadamas, Kasari jõe lõunakaldal Kloostri silla juures ja Rõude jõel Rõude silla juures, 1. juulist kuni 15. novembrini Raana jõel, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõeni ja Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõest kuni Kloostri sadamani, Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani.

50. Sauemere ning Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndites on lubatud järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul:

1) teaduslikult põhjendatud veereiimi taastamistööd;

2) roovarumine jää pealt 15. novembrist kuni 1. märtsini või püsiva jääkatte olemasolul kuni rändlindude saabumiseni;

3) käsitsi roovarumine veest või maismaalt katuse parandamise jaoks 1. septembrist kuni 15. novembrini;

4) ulukite arvukuse reguleerimine 1. novembrist kuni 28. (29.) veebruarini vastavalt käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule.

51. Väinamere vabavee, Salmi sopi, Väinamere saarte ning Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndite saartel on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine ning lubatud järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul:

1) poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalikud tööd;

2) ulukite arvukuse reguleerimine vastavalt käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule;

3) vanade meremärkide taastamine 15. juulist kuni 1. märtsini.

52. Matsalu siselahe ja roostike, Haeska-Saardo rannikuvee, Metsküla-Pagaranna rannikuvee, Matsalu lahe vabavee, Väinamere vabavee, Salmi sopi, Topi lahe, Väinamere saarte, «Kalatee», Jõgede ja Sauemere sihtkaitsevööndites on keelatud:

1) veerollerite kasutamine;

2) purjelaudade, vesijalgrataste, veesuuskade ja ujuvparvede kasutamine, välja arvatud Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis 15. juulist kuni 1. septembrini kaitseala valitseja nõusolekul;

3) turismi korraldamine kaitseala valitseja nõusolekuta;

4) rahvaürituste korraldamine, välja arvatud 16. novembrist kuni 1. märtsini kaitseala valitseja nõusolekul;

5) merepõhja süvendustööd, välja arvatud olemasolevate sadamate, sadamakohtade ja lautrite puhastamine kaitseala valitseja nõusolekul.

53. Matsalu siselahe ja roostike, Haeska-Saardo rannikuvee, Metsküla-Pagaranna rannikuvee, Topi lahe ja «Kalatee» sihtkaitsevööndite tähistus paigaldatakse jäävabal talvel 16. kuni 31. märtsini, püsiva jääkatte olemasolul kahe nädala jooksul pärast Matsalu lahe jääkattest vabanemist, milleks loetakse jääsilla puudumist lahe põhja- ja lõunakalda vahel. Tähistuse puudumine selle paigaldamiseks ettenähtud ajal või jäävabal talvel ei õigusta käesoleva kaitse-eeskirja rikkumist.

54. Matsalu siselahe ja roostike, Väinamere vabavee, Salmi sopi ja Väinamere saarte sihtkaitsevööndite saarte maa ning Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndi maa-ala jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel ning on maamaksuseaduse paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel maamaksust vabastatud.

V. PIIRANGUVÖÖND

55. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega.

56. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse.

57. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

1) vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks;

2) maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja kultuurtehnilised tööd;

3) veekogude veetaseme muutmine, sealhulgas truupide ja veetõkete rajamine ning kaldakindlustustööd;

4) teede rajamine;

5) ehitamine;

6) puidu varumine, sealhulgas lõppraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

7) metsakultuuride rajamine;

8) ulukite arvukuse reguleerimine 1. juulist kuni 28. (29.) veebruarini vastavalt käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule;

9) turismi- ja rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine, välja arvatud selleks ettenähtud kohtades.

Käesoleva punkti alapunktides 1, 2, 3, 4 ja 5 nimetatud tegevuseks ei ole vaja kaitseala valitseja täiendavat nõusolekut, kui objekt on planeeritud kaitseala valitseja nõusolekul kehtestatud planeeringuga.

58. Piiranguvööndis on lubatud kasutada aastas külvikordade keskmisena mineraalset lämmastikku kuni 60 kg/ha ja fosforit kuni 20 kg/ha. Keelatud on väetiste külvamine

1) lennukitelt;

2) ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini;

3) lumele või keltsale.

59. Piiranguvööndis on keelatud:

1) energiapuistute rajamine;

2) uute maaparandussüsteemide rajamine;

3) looduslike veekogude kallaste kahjustamine;

4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ning looduslikul rohumaal;

5) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

6) prügi ja heitmete ladustamine väljaspool elamumaad.

VI. KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

60. Kaitsealal paiknevad järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid:

1) Näärikivid;

2) Tõllukivi;

3) Matsalu pöögid;

4) Lõpre tamm;

5) Karusselja pärn;

6) J. Kägi pirnipuud.

61. Kinnisasja omanik või muu seaduslik valdaja, kelle kinnisasjal kaitstav looduse üksikobjekt paikneb, on kohustatud hoolt kandma selle seisundi ja ümbruse korrastamise eest.

62. Kaitstava looduse üksikobjekti mistahes kahjustamine on keelatud.

63. Kaitstava looduse üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

VII. KAITSEALUNE PARK

64. Kaitsealal paikneb kaitsealune Matsalu park, kuhu kuulub Lihula vallas Matsalu märgala metsakvartali 104 eraldis 40.

65. Pargi hooldus ning kujundamine toimub pargi projekti ja/või detailplaneeringu alusel. Kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva pargi projekti ja/või detailplaneeringu valmimiseni on nimetatud tegevus lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

VIII. LÕPPSÄTTED

66. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

67. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Matsalu looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Matsalu looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Ridala vallas Kitsu sääre lääneotsast Andruse 9 talu maal Topi lahe rannikul mööda rannajoont kagu suunas kuni talude Andruse 9 ja Ranna-Mihkli 10 vahelise piirini ning mööda seda kagu suunas kuni Tuuru--Puise teeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Tuuru--Kiideva teeni ja seejärel mööda selle tee teemaa läänepiiri lõuna suunas kuni nimetatud teelt talu 5 kohal kagusse suunduva teeni ning mööda seda kraavini talude Uue-Tõnise 2 ja 13 vahelisel piiril. Edasi kulgeb piir mööda kraavi talude Uue-Tõnise 2, Jürtso 1, 5 ja Saueaugu A96 läänepiiril kagusse kuni kraavini talude 4 ja 3 vahelisel piiril ning mööda seda kraavi ida, kirde, uuesti ida, põhja ja uuesti ida suunas kuni metsakvartali 24 läänepiirini ning edasi mööda nimetatud kvartali läänepiiri põhja suunas ning põhjapiiri ida suunas ja seejärel mööda metsakvartali 25 põhjapiiri ning selle sirgjoonelist pikendust ida suunas kuni kraavini talude Lauda A27 ja A26 vahelisel piiril ning mööda seda lõunakagusse kuni kraavini talude A28 ja 23 maadel ning mööda seda idakirde ja põhjaloode suunas metsakvartali 26 põhjapiirini ning mööda seda ja metsakvartalite 27, 28 ja 29 põhjapiiri kuni kraavini metsakvartalite 29 ja 30 vahelisel ning 39 ja 40 vahelisel piiril, edasi mööda seda kuni metsakvartali 40 eraldiste 3, 4, 5, 7 ja 12, 15, 19 vahel asuva kraavini ning mööda seda ida suunas kuni Haeska küla läbiva teeni ning edasi mööda nimetatud tee teemaa läänepiiri lõuna suunas kuni talu Rehe A46 maad ida-läänesuunaliselt läbiva kraavini ning mööda seda kuni metsakvartali 56 läänepiirini ja seejärel mööda nimetatud piiri ja selle sirgjoonelist pikendust põhja suunas kuni metsakvartali 51 põhjapiirini ning edasi mööda seda ja metsakvartali 57 põhjapiiri ida suunas kuni metsakvartali 52 läänepiirini ning edasi mööda seda ja metsakvartali 46 läänepiiri põhja suunas kuni metsakvartali 46 eraldise 9 põhjapiirini ning mööda seda ja sama kvartali eraldise 10 põhjapiiri ida suunas ning edasi mööda sama kvartali eraldiste 8, 3 ja 1 läänepiiri põhja suunas ning edasi mööda sama metsakvartali põhjapiiri ida suunas kuni metsakvartali 47 läänepiirini ning mööda seda põhja suunas kuni nimetatud metsakvartali põhjapiirini ning mööda seda ida suunas metsakvartali 44 läänepiirini, edasi mööda seda põhja suunas ja sama metsakvartali ning metsakvartali 45 põhjapiiri lääne suunas kuni metsakvartali 45 eraldise 1 põhjapiirilt idakagusse suunduva kraavini ning mööda nimetatud kraavi läbi metsakvartali 45 eraldiste 1, 2, 9, 8, uuesti 1, 6 ja 4, metsakvartali 49 eraldiste 2, 3 ja 4 ning metsakvartali 50 eraldiste 3, 2, 7 ja 14 idakagu, lõuna, edela ja uuesti idakagu suunas kuni lõikumiseni edela-kirdesuunalise kraaviga metsakvartali 50 eraldises 14 ning edasi mööda seda kirde suunas kuni teeni sama metsakvartali eraldises 12 ja edasi mööda nimetatud teed, mis kulgeb läbi metsakvartali 50 eraldiste 12 ja 14 ning mööda eraldiste 13 ja 14 vahelist piiri kagu suunas kuni lõikumiseni edela-kirdesuunalise teega, edasi mööda seda nimetatud eraldiste vaheliselt piirilt põhjakirde suunas Keraverre ning seejärel, mööda sama teed, sirgjooneliselt kirde suunas Haapsalu--Laiküla maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Haapsalu--Laiküla maantee teemaa lõunapiiri kagu suunas kuni Risti--Virtsu maanteeni ning edasi mööda nimetatud maantee teemaa läänepiiri kuni Kloostri teeni. Seejärel kulgeb piir mööda Risti--Virtsu maanteelt Kloostrisse suunduva tee teemaa põhjapiiri kuni Kloostrini ja sealt mööda Penijõele ning Risti--Virtsu maanteele suunduva tee teemaa läänepiiri kuni nimetatud teelt Kirikukülla suunduva teeni ning mööda nimetatud tee teemaa põhjapiiri kuni talude Paali A16 ja Laaso A14 vahelise piirini ning mööda seda edela ja lääne suunas kuni talu Kera A17 piirini ning mööda seda loode suunas kuni Suitsu jõeni. Edasi kulgeb piir mööda Suitsu jõe vasakkallast lõuna suunas kuni metsakvartali 137 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda metsakvartalite 137, 142, 141, 140 ja 143 lõunapiiri kuni nimetatud kvartali eraldise 21 läänepiirini ning edasi mööda nimetatud eraldise ja eraldiste 20 ja 18 läänepiiri ning selle sirgjoonelist pikendust põhjaloode suunas kuni läände suunduva teeni talude Leeda 19 ja A3 maadel ning mööda seda Tuudi--Meelva teeni, edasi mööda seda põhja suunas kuni läände suunduva teeni talu Ansi A18 maal ning mööda seda ja selle sirgjooneliseks pikenduseks olevat kraavi talu A7 maal lääneedela suunas kuni metsakvartali 113 idapiirini ning edasi mööda metsakvartali 113 eraldiste 8 ja 18 ning metsakvartali 120 eraldiste 3, 5, 15 ja 16 idapiiri lõunaedela suunas kuni metsakvartali 120 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda metsakvartalite 120 ja 119 lõunapiiri kuni metsakvartali 123 piirini ja sealt mööda metsakvartali 123 eraldise 7 läänepiiri lõunakagu suunas kuni metsakvartali 123 lõunapiirini ning edasi mööda seda lääneedela suunas kuni sama metsakvartali eraldise 5 läänepiirini ning mööda seda loode ja kirde suunas kuni metsakvartali 122 piirini ja mööda seda loode suunas metsakvartali 121 piirini ning edasi mööda seda loode ja edela suunas kuni Saastna--Salevere teeni. Edasi kulgeb piir mööda Saastna--Salevere tee teemaa läänepiiri mööda Salevere--Mõisaküla teeni ning mööda nimetatud tee teemaa põhjapiiri loode ning seejärel edela suunas kuni Kukeranna--Rooglaiu teeni ja edasi mööda selle tee teemaa põhjapiiri loode suunas kuni läände suunduva teeni talu Tamme A7 maal ning mööda seda kuni läänepoolseima edela-kirdesuunalise kraavini talude Suurekivi A16 ja Põrgusaare A15 maadel ning mööda seda talude Põrgusaare A15 ja Suurdi A12 maade vahelise piirini ning edasi mööda sealt lõunasse ja läände suunduvat teed ja selle sirgjoonelist pikendust rannajooneni.

Merel on piir määratud järgmiste punktide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega: tee sirgjoonelise pikenduse lõikepunkt rannajoonega talu Suurdi A12 maal, punktid koordinaatidega 1) 58^o 39 N, 23^o 25 E; 2) 58^o 45 N, 23^o 18 E; 3) 58^o 52 N, 23^o 21 E; 4) 58^o 52 N, 23^o 23 E ja Kitsu sääre lääneots Andruse 9 talu maal.

Matsalu looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991--1993. a. maakasutuskaartide (mõõtkava 1 : 20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Matsalu märgala 1990. a. puistuplaani ning talumaade osas kuni 1940. a. väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1 : 10 000) alusel. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis.