Teksti suurus:

Jalatsite märgistamise nõuded

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:24.04.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.10.2005
Avaldamismärge:RTL 2004, 41, 689

Jalatsite märgistamise nõuded1

Vastu võetud 12.04.2004 nr 69

Määrus kehtestatakse «Kaubandustegevuse seaduse» (RT I 2004, 12, 78) § 6 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 99 «Volituste andmine «Kaubandustegevuse seadusest» tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 2004, 22, 152) § 1 punktiga 3.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse tarbijale pakutavate või müüdavate jalatsite ja jalatsite peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamise nõuded.

(2) Määrust ei kohaldata järgmistele jalatsitele:

1) kantud jalatsid;

2) spetsiaalsed kaitsejalatsid, millele kohaldatavad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a määrusega nr 43 «Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse ja tõendamise kord» (RT I 2003, 14, 80);

3) jalatsid, millele kohaldatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 2. novembri 2000. a määrusega nr 72 «Elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud» (RTL 2000, 116, 1825);

4) mänguasjajalatsid.

§ 2. Jalatsid

(1) Jalatsiks loetakse kõiki tallaga tooteid (kaasa arvatud lisas 1 loetletud eraldi märgistatavad osad), mis on mõeldud jala katmiseks või kaitsmiseks.

(2) Määruse nõuded laienevad kõigile jalatsitele alates reguleeritavatest nööridest või paeltest koosneva pealsega sandaalidest kuni jala säärt ja reit katva pealsega reissaabasteni. Jalatsiteks loetakse:
1) madalaid või kõrgekontsalisi kingi tavapäraseks sees- või väljaskandmiseks;
2) pahkluusaapaid, poolsaapaid, põlvsaapaid ja reissaapaid;
3) eri tüüpi sandaale, «espadrille» (kingad, mille pealne on purjeriidest ja tald põimitud taimsest materjalist), tenniskingi, jooksu- ja teisi spordijalatseid, supluskingi ja teisi vaba aja jalatseid;
4) spetsiaalseid spordijalatseid (korvpalli-, aeroobika-, matka-, tõste-, üldtreeningu-, sisemängujalatseid jne), mis on kavandatud sportimiseks ja mille külge on kinnitatud või on võimalik kinnitada naelu, nuppe, nagasid, klambreid, tõkkeid, takisteid, riive, jääuiske, rulluiske või muud taolist, samuti uisu-, suusa-, maadlus-, poksi-, lumelaua-, jalgpalli-, pesapallisaapaid, jalgrattasõidukingi jmt;
5) tantsukingi;
6) ühes tükis vormitud, peamiselt kummist või plastikust valmistatud jalatseid, välja arvatud ühekordselt kasutatavad ilma külgepandud tallata õhukesest materjalist (paberist, plastikkilest jmt) valmistatud tooted;
7) pealiskingi, mida kantakse teiste jalatsite peal ja mis võivad olla ilma kontsata;
8) ühekordselt kasutatavaid tallaga jalatseid;
9) ortopeedilisi jalatseid;
10) teisi jalatseid, mida ei ole nimetatud punktis 4.

2. peatükk
MÄRGISTUS JA TEAVE

§ 3. Nõuded jalatsite märgistusele ning jalatsite kohta antavale teabele

(1) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi kolme peamise osise kohta, mis on:
1) pealne;
2) vooder ja sisetald;
3) välistald.

(2) Jalatsi peamiste osiste määratlused ja nende märgistamiseks kasutatavad vastavad piktogrammid ning kirjalikud märked on esitatud lisas 1.

(3) Jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalid peavad olema märgistatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule eri materjalide piktogrammidena või kirjalike märgetena. Jalatsites kasutatavate materjalide määratlused, vastavad piktogrammid ja kirjalikud märked on esitatud lisas 2.

(4) Jalatsi pealses kasutatud materjali märgistamisel lähtutakse lõikes 6 ja lisas 2 sätestatust, kusjuures arvesse ei võeta aksessuaare ja tugevdusi (pahkluu toestused, randid, ornamendid, pandlad, ehispaelad, paelaaugu toestused ja muud samalaadsed lisandid).

(5) Jalatsi välistallas kasutatud materjalide märgistamisel lähtutakse välistallas sisalduvate materjalide mahust vastavalt lõikes 6 sätestatule.

(6) Jalatsite märgistus peab sisaldama teavet jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide kohta (vastavalt lisadele 1 ja 2), kui need materjalid moodustavad:
1) vähemalt 80% jalatsi pealse ja voodri ning sisetalla välispinnast;
2) vähemalt 80% välistalla mahust.

(7) Kui jalatsi peamistes osistes kasutatud materjalide puhul on nende osatähtsus alla 80%, peab märgistus sisaldama teavet jalatsi valmistamisel kasutatud kahe põhilise materjali kohta.

(8) Teave jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalide kohta peab olema esitatud iga jalatsipaari vähemalt ühel jalatsil või ühe jalatsi juures kas piktogrammidena või eestikeelsete kirjalike märgetena. Nimetatud teave võib olla trükitud, kleebitud või pressitud jalatsile või esitatud jalatsi külge kinnitatud etiketil, kusjuures lisa 2 kohased piktogrammid või kirjalikud märked kasutatud materjalide kohta peavad asetsema kõrvuti lisa 1 kohaste jalatsi vastavaid osiseid kujutavate piktogrammide või kirjalike märgetega.

(9) Jalatsite märgistus peab olema nähtav ja loetav, asetsedes jalatsil või jalatsi külge kinnitatud etiketil. Piktogrammide mõõtmed peavad olema piisavalt suured, et neis sisalduv teave oleks kergesti mõistetav. Märgistus ei tohi olla tarbijat eksitav. Lisaks käesolevas määruses nõutud teabele võib jalatsite märgistus vajaduse korral sisaldada täiendavat tekstilist teavet. Imporditud, võõrkeelse märgistusega jalatsid tuleb varustada ka eestikeelse teabega ulatuses, mis võimaldab tarbijal kasutada kaupa sihipäraselt ning ohutult.

(10) Jalatsite märgistamise kohustus, samuti vastutus selles sisalduva teabe õigsuse eest lasub tootjal või tema volitatud esindajal. Importija ja hulgimüüja peavad tagama, et nende poolt realiseeritavad jalatsid oleksid märgistatud määruse nõuete kohaselt. Määruse nõuete täitmise eest vastutab tarbija ees jaemüüja.

(11) Jaemüüja on kohustatud andma tarbijale täiendavat teavet pakutavate või müüdavate jalatsite omaduste, nende hoolduse, märgistuses kasutatavate piktogrammide tähenduse, suurustähistuse jms kohta.

Minister Meelis ATONEN

Kantsler Marika PRISKE

1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/11/EÜ (EÜT L 100, 19.04.1994, lk 37–41) määramaks liikmesriikide seadusi ja määrusi, mis on seotud tarbijatele müüdavate jalanõude peamistes osistes kasutatavate materjalide märgistamisega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määruse nr 69 «Jalatsite märgistamise nõuded»
lisa 1

JALATSITE PEAMISTE OSISTE MÄÄRATLUSED JA PIKTOGRAMMID NING KIRJALIKUD MÄRKED NENDE KOHTA

1. Pealne – välistalla külge kinnitatud strukturaalelemendi välimine osa.

F (Prantsusmaa) – Tige; D (Saksamaa) – Obermaterial; IT (Itaalia) – Tomaia; NL (Holland) – Bovendeel; EN (Inglismaa) – Upper; DK (Taani) – Overdel; GR (Kreeka) – ΕΠΑΝΩ ΜΕΡΟΣ; ES (Hispaania) – Empeine; P (Portugal) – Parte Superior; FI (Soome) – Päällinen; IS (Island) – Efri hluti; N (Norra) – Overdel; S (Rootsi) – Ovandel; EST (Eesti) – Pealne.

2. Vooder ja sisetald – pealse ja sisetalla vooderdus, mis moodustab jalatsi sisepoole.

F – Doublure et semelle de propretė; D – Futter und Decksohle; IT – Fodera e Sottopiede; NL – Voering en inlegzool; EN – Lining and sock; DK – Foring og bindsàl; GR – ΦΟДΡΕΣ; ES – Forro y plantilla; P – Forro e Palmilha; FI – Vuori ja sisäpohja; IS – Fóður og bindsóli; N – Fór og bindsàle; S – Foder och bindsula; EST – Vooder ja sisetald.

3. Välistald – jalatsi alumine osa, mis on kinnitatud pealse külge ja peab taluma tugevat kulumist.

F – Semelle extėrieure; D – Laufsohle; IT – Suola esterna; NL – Buitenzool; EN – Sole; DK – Ydersàl; GR – ΣΟΛΑ; ES – Suela; P – Sola; FI – Ulkopohja; IS – Slitsóli; N – Yttersále; S – Slitsula; EST – Välistald.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. aprilli 2004. a määruse nr 69 «Jalatsite märgistamise nõuded»
lisa 2

JALATSITE PEAMISTES OSISTES KASUTATUD MATERJALIDE MÄÄRATLUSED JA PIKTOGRAMMID NING KIRJALIKUD MÄRKED NENDE KOHTA

1. Nahk (pargitud nahk) – üldine termin naha kohta, mille algupärane kiudjas struktuur on peaaegu rikkumata ja mis on parkimisega muudetud kõdunemiskindlaks. Karv või vill võib olla või mitte olla eemaldatud. Pargitud nahk võib olla valmistatud ka sellisest nahast, mis on enne või pärast parkimist lõhestatud kihtideks. Pargitud nahaks ei loeta sellist materjali, mille puhul nahk kas mehaaniliselt või keemiliselt või üheaegselt mõlemal viisil on lahutatud kiulisteks osakesteks, väikesteks tükkideks või pulbriks ja seejärel koos siduva ainega või ilma selleta pressitud lehtedeks või antud talle muu vorm. Kui nahale on ükskõik millisel kujul kantud pinnakate või viimistlus, ei tohi selle pealispinna kiht olla paksem kui 0,15 mm.

Täiendavas tekstilises informatsioonis võib kasutada väljendit «täistoimnahk» naha kohta, millel on marrasnaha eemaldamisel saadud algupärane toimne pind ja mida ei ole täiendavalt lihvitud, poleeritud või muul viisil töödeldud.

2. Kaetud nahk – nahk, mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle kogupaksusest, kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm.

F – Cuir enduit; D – Beschichtetes; IT – Cuio rivestito; NL – Gecoat leder; EN – Coated leather; DK – Overtrukket laeder; GR – ΕΠΕΝДΕДУΥΜΕΝΟ ДΕΡΜΑ; ES – Cuero untado; P – Couro revestido; FI – Pinnoitettu nahka; IS – Húðað leður; N – Belagt lær; S – Överdraget läder; EST – Kaetud nahk.

3. Naturaalsed tekstiilmaterjalid ja sünteetilised või mittekootud tekstiilmaterjalid – tekstiilmaterjalid majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise nõuete kohaselt.

F – Textile; D – Textil; IT – Tessili; NL – Textiel; EN – Textile; DK – Tekstilmaterialer; GR – ΥΦΑΣΜΑ; ES – Textil; P – Tėxteis; FI – Tekstiilit; IS – Textilefni; N – Tekstilmaterialer; S – Textilmaterial; EST – Tekstiil.

4. Kõik teised materjalid – jalatsite peamistes osistes kasutatud materjalid, mis ei ole loetletud punktides 1–3.

F – Autres matėriaux; D – Sonstiges Material; IT – Altre materie; NL – Overige materialen; EN – Other materials; DK – Andre materialer; GR – ΑΛΛΑ ΥΛΙΚΑ; ES – Otros materiales; P – Outros materiais; FI – Muut materiaalit; IS – Öll önnur efni; N – Andre materialer; S – Övriga material; EST – Teised materjalid.

/otsingu_soovitused.json