Teksti suurus:

Eesti Vabariigi maareformi seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 37, 570

Eesti Vabariigi maareformi seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 24.04.1997

Eesti Vabariigi maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvis 8:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Maa, mis on antud talumaana põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel, ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti või kui maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktile 2.»;

2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Kui Eesti NSV taluseaduse alusel seaduslikus korras põliseks kasutamiseks antud maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud enne 1996. aasta 1. aprilli, otsustab maakasutusõiguse lõpetamise maavanem kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul.».

§ 2. Paragrahvi 9 lõike 7 esimeses lauses asendada sõnad «isikul, kes on tunnistatud õigustatud subjektiks» sõnadega «õigustatud subjektil».

§ 3. Paragrahvi 10 lõike 2 esimeses lauses asendada sõnad «isikul, kes on tunnistatud õigustatud subjektiks» sõnadega «õigustatud subjektil».

§ 4. Paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: «Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioonidele tagastatakse maa riigi kulul, kui tagastamine toimub plaani- ja kaardimaterjali alusel.».

§ 5. Paragrahvi 191 lõikes 1 asendada sõnad «õigustatud subjektiks tunnistatud isik» sõnadega «õigustatud subjekt».

§ 6. Paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510; 44, 637; 1994, 28, 425), mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811) või sihtasutuste seaduse (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811) alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada sihtotstarbeliselt vastavuses oma põhikirjalise tegevusega.».

§ 7. Paragrahvi 221 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

«(21) Kirikute ja koguduste seaduse, mittetulundusühingute seaduse või sihtasutuste seaduse alusel tegutsev ja vastavasse registrisse kantud isik võib maad erastada kuni 75 ha.».

§ 8. Paragrahvis 223:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks on maa maksustamishind. Kuni 1998. aasta 31. detsembrini on maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. aasta maa maksustamishind. Kui kehtiv maa maksustamishind on väiksem kui 1993. aasta maa maksustamishind, on ostueesõigusega erastatava maa müügihinnaks kehtiv maa maksustamishind. Enampakkumisega erastatava maa alghinnaks on maa maksustamishind. Metsamaa erastamisel lisatakse ostueesõigusega erastatava maa müügihinnale või enampakkumisega erastatava maa alghinnale kasvava metsa maksumus.»;

2) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Elamu, suvila ja aiamaja krundi või teenindamiseks vajaliku maa või väljaspool linna elamu juurde maa ostueesõigusega erastamisel Eesti alalisele elanikule korrutatakse erastatava maa müügihind kuni 2 ha ulatuses koefitsiendiga 0,5.»;

3) lõikes 3 asendatakse sõnad «ja 6.» sõnadega «, 6. ja 61.»;

4) paragrahvi täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

«(61) Käesoleva seaduse § 5 1. lõike punktis 3 nimetatud organisatsioon võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisel erastatava maa eest tasuda erastamisväärtpaberites lisaks käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud osale ka ülejäänud osa müügihinnast talle või temaga ühte liitu või kirikusse kuuluvale organisatsioonile õigusvastaselt võõrandatud maa eest laekunud kompensatsiooni ulatuses.».

Riigikogu esimees Toomas SAVI

/otsingu_soovitused.json