Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 40, 625 Endla looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 14.05.1997 nr 96 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Endla looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Endla looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Endla looduskaitseala valitsejaks Endla Looduskaitseala direktor. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. septembri 1985. a. määruse nr. 494 «Endla Riikliku Looduskaitseala moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1985, 39, 602) punktid 2, 3 ja 4. Peaminister   Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes   Tarmo MÄND Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. mai 1997. a. määrusega nr. 96 Endla looduskaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Endla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. septembri 1985. a. määrusega nr. 494 «Endla Riikliku Looduskaitseala moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1985, 39, 602) Endla-Oostriku sookaitseala baasil. 2. Kaitseala on loodud Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitseks. 3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Endla looduskaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme tüüpi vöönditeks: loodusreservaadiks, viieteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1993. a. maakasutuskaartide (mõõtkava 1 : 20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Vaimastvere metskonna 1987. a., Koeru metskonna 1989. a. ja Varangu metskonna 1989. a. puistuplaanide alusel ning tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga 20. detsember 1996. a. ja ülejäänud talumaade osas kuni 1940. a. väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1 : 10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud loodusreservaadis ja käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773). 8. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades või kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal. 9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on: 1) puhtpuistute kujundamine; 2) metsakultuuride rajamine; 3) energiapuistute rajamine; 4) keemiline võsatõrje; 5) raietööd kaitseala valitseja nõusolekuta, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, kokku- ja väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas. Metsa väljavedu võib toimuda üksnes külmunud pinnasel. 10. Kaitseala maa-ala ei ole jahimaa. Ulukite arvukuse reguleerimine on lubatud vastavalt käesoleva kaitse-eeskirja punktides 27, 28 ja 33 sätestatule ning toimub keskkonnaministri kehtestatud korras. 11. Mootorsõidukite, jalgrataste ja hobustega liiklemine kaitseala maa-alal väljaspool selleks ettenähtud teid on keelatud, välja arvatud: 1) järelevalve- ja päästetöödel; 2) käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel nii, et ei kahjustataks looduslikke või poollooduslikke kooslusi; 3) mootorsaanidega lumel kaitseala valitseja nõusolekul. Veemootorsõidukite kasutamine kaitsealal on keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. 12. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine; 2) maa sihtotstarbe muutmine; 3) geoloogilised uuringud; 4) teaduslikud uurimistööd; 5) turismi ja rahvaürituste (osalejate arvuga üle 40 inimese) korraldamine. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Järelevalvet kaitsealal korraldab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. 15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks. III. LOODUSRESERVAAT 16. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata maa-ala, kus tagatakse koosluste areng üksnes loodusliku protsessina. 17. Kaitsealal on Linnusaare raba loodusreservaat, kuhu kuuluvad Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartal 15, välja arvatud Endla järve põhjaosas asuv Männiksaar ning seda Linnusaare rabast eraldav veeala (eraldised 143, 144, 145, 146, 147, 148, 150, 151 ja 152) ning kvartali loodeosas asuvast taliteest loode ja kraavist põhja poole jäävad eraldised 1--10 ja 14 ning Mustjõgi ja Nava jõgi kvartalisse 15 jäävas osas ja kvartal 16, välja arvatud eraldis 42 kraavidest ida poole jäävas osas ning eraldised 33--41. 18. Loodusreservaadis on keelatud: 1) majandustegevus ja loodusvarade kasutamine; 2) inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks ning teaduslikeks uurimistöödeks kaitseala valitseja nõusolekul. 19. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina). 20. Linnusaare raba loodusreservaadi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel ja on maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel maamaksust vabastatud. IV. SIHTKAITSEVÖÖND 21. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala, kus tagatakse looduslike koosluste areng üksnes loodusliku protsessina või poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine. 22. Kaitsealal on viisteist sihtkaitsevööndit: 1) Rummallika raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koeru vallas Koeru metskonna kvartalid 111 ja 112 täielikult, välja arvatud Preedi jõgi, Põltsamaa jõgi ja Rõhu peakraav kvartalitesse jäävas osas ning maaüksus 002:0272 ning talude 27 ja 30 lahusmaatükid Haavale viivast teest lõuna poole jäävas osas; 2) Kanamatsi raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koeru vallas Koeru metskonna kvartal 113 täielikult ja 87 kaitsealale jäävas osas (välja arvatud maaüksus 002:0292) ning nendega piirnev Põltsamaa jõe lõik Nava jõe suudmeni ning Preedi jõe lõik; 3) Punaraba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koeru vallas Koeru metskonna kvartal 97 ainult riigimaa osas, 101, 106 (kaitsealale jäävas osas) ja 107 ainult riigimaa osas; 4) Kirikumäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koeru vallas Koeru metskonna kvartalid 133 ja 134 täielikult, kusjuures kvartalisihtidega kattuvad kraavid on arvatud vööndi sisse; 5) Sopa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koeru vallas Koeru metskonna kvartalid 129 (ainult eraldised 1--5 ja 8--11), 120, 121 ja 107 (ainult eraldised 13--16 ja 21 ning maaüksuse 002:0430 maa); 6) Võlingi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koeru vallas Koeru metskonna kvartal 129 (välja arvatud eraldised 1--5 ja 8--11), kvartalid 130 ja 145 ning vööndiga piirnev Võlingi oja lõik; 7) Värviallika sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Koeru vallas Koeru metskonna kvartal 92; 8) Toodiksaare raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartal 25 (välja arvatud Sinijärv, Räägu kanal, Sinijärve paisuni viiv tee ja sellega piirnev kraav ning paisu juures olev parkla); 9) Nava-Kaerasaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartal 14 (välja arvatud Sinijärv ning talude A29, A31, A32, A52, A54 ja A55 lahusmaatükid) ning kvartal 25 (ainult Räägu kanal allpool Sinijärve paisu, Sinijärve paisuni viiv tee ja sellega piirnev kraav ning paisu juures olev parkla); 10) Männikjärve raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartal 31, kvartal 45 (eraldised 18--23) ning kvartal 16 (eraldised 33--41 ja eraldise 42 kraavidest ida poole jääv osa); 11) Kaasikjärve raba sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartalid 27, 28, 29, 30 ja nendega piirnev Mustjõe lõik ning kvartalid 43, 44 ja 45 (välja arvatud eraldised 18--23) ning Koidu peakraavist loodesse, kvartali 43 idanurga ja kvartali 44 lõunanurga vahele jääv metsaosa; 12) Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartal 26 ning kvartali 15 eraldised 143--152, Sinijärv, kusjuures piiriks loetakse järve ulatus maksimaalse veeseisu ajal, ja Räägu kanal Endla järvest Sinijärve paisuni; 13) Mustjõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartalid 27, 28, 29 ja 30 ja nendega piirnev Mustjõe lõik; 14) Lõuna-Mardimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Rakke vallas Varangu metskonna kvartalid 178, 179 ja 180 ning Vaimastvere metskonna kvartal 15 (eraldised 1--10 ja kvartali 14 taliteest lääne ja kraavist põhja poole jääv osa); 15) Ida-Mardimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Rakke vallas Varangu metskonna kvartalid 174 ja 181 ning kvartalite 182, 185 ja 191 Linnusaare raba piirdekraavist lääne poole jäävad alad. 23. Endla järve ja Sinijärve ning Männikjärve raba sihtkaitsevööndites on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta. 24. Toodiksaare sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist 15. juulini ning Kirikumäe ja Lõuna-Mardimäe sihtkaitsevööndites 1. märtsist 30. juunini, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödeks. 25. Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud: 1) valikraie Võlingi, Sopa ja Värviallika sihtkaitsevööndites kaitseala valitseja nõusolekul; 2) kalapüük, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 26 ei sätestata teisiti. 26. Endla järve ja Sinijärve sihtkaitsevööndis on keelatud kalapüük 1. aprillist kuni 30. juunini. 27. Sihtkaitsevööndites on lubatud järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul: 1) teede, sealhulgas taliteede ja purrete hooldamine; 2) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, laagri- ja peatuspaikade rajamine; 3) ulukite arvukuse reguleerimine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 28 nimetatud vööndites; 4) poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku tegevusena niitmine; 5) valikraie iseloomuga raied kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks või parandamiseks. 28. Toodiksaare raba, Lõuna-Mardimäe ja Männikjärve raba sihtkaitsevööndites on keelatud ulukite arvukuse reguleerimine. 29. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina või bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). V. PIIRANGUVÖÖND 30. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega. 31. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevöönditesse. 32. Piiranguvööndis on lubatud: 1) kalapüük; 2) lõppraie turberaiena Huuksi metskonna kvartalites 109, 110, 123, 124, 132, 147, 150 ja 151. 33. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1) veekogude kuju või veetaseme muutmine ning kallaste kahjustamine; 2) truupide rajamine; 3) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd; 4) ehitamine; 5) ulukite arvukuse reguleerimine. 34. Piiranguvööndis on keelatud: 1) maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 3) lõppraie, välja arvatud turberaiena käesoleva kaitse-eeskirja punkti 32 alapunktis 2 nimetatud aladel; 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 5) prügi ja heitmete ladustamine väljaspool elamumaad. 35. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). VI. LÕPPSÄTTED 36. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 37. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Villu REILJAN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. mai 1997. a. määrusega nr. 96 Endla looduskaitseala välispiiri kirjeldus Endla looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartalite 16, 20 ja 31 nurgast mööda kvartali 16 ida- ja põhjapiiri kuni Vaimastvere metskonna kvartalite 15 ja 16 ning Varangu metskonna kvartalite 181 ja 191 nurgani, sealt edasi Rakke vallas põhja suunas mööda Varangu metskonna kvartaleid 191 ja 185 läbivat läänepoolseimat kraavi, jätkub mööda kvartali 185 põhjapiiri kuni loodesse suunduva kraavini kvartalis 182 ja piki seda kuni kvartalite 174 ja 182 vahelise sihini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 174 ida-, põhja- ja läänepiiri kuni kvartalite 173, 174 ja 181 nurgani ning sealt mööda kvartali 181 põhja- ja läänepiiri kuni kvartalite 177, 180 ja 181 nurgani. Kvartali 180 põhjapiir on kaitseala piiriks kuni selle ristumiseni kvartali 179 idapiiriga. Edasi jätkub piir mööda kvartali 179 ida- ja põhjapiiri ning kvartali 178 põhjapiiri kuni Põltsamaa jõeni. Koeru vallas piir suundub kirdesse piki jõe vasakut kallast kuni maaüksuse 001:0463 lahustüki lõunapiiri lõikepunktini jõega ning sealt mööda nimetatud lahustüki piiri loode suunas kuni sama lahustüki läänepiirini, seejärel mööda seda ning maaüksuse 001:0133, talu 9 ja maaüksuse 001:0132 lahustükkide läänepiiri põhja suunas kuni Koeru metskonna kvartali 87 põhjapiirini. Sealt suundub piir läände mööda kvartali 87 põhjapiiri maaüksuse 002:0525 kagupiirini ning mööda seda edela suunas talu 8 lahusmaatüki piirini, seejärel mööda seda ja talude 31 ja 2 lahusmaatükkide põhjapiiri Preedi jõeni, sealt mööda Preedi jõe vasakut kallast lõunasse kuni endise Vardja veskini ning sealt mööda teed lääne suunas kuni Altsauna talu (31) põhjapiirini, mööda seda ja Sepa talu (A98) põhja- ja läänepiiri kuni endise riigi tagavaramaa piirini. Edasi kulgeb piir mööda maaüksuse 002:0271 lõunapiiri kuni edelasse suunduva kraavini, seda mööda kuni Rõhu peakraavini. Rõhu peakraavi vasak kallas on piiriks kuni maaüksuse 002:0102 piirini. Edasi kulgeb piir mööda sama maaüksuse põhja- ning Söeaugu talu (A118) põhja- ja läänepiiri Koeru metskonna kvartali 125 piirini. Piir jätkub mööda Koeru metskonna kvartalite 125 ja 110 põhjapiiri Oostriku jõeni, edasi piki Oostriku jõe vasakut kallast Norra­Jõeküla teeni, jätkudes tee lääneserva mööda maaüksuse 002:0490 piirini. Nimetatud maaüksuse lõuna- ja läänepiir on kaitseala piiriks Vao peakraavini. Piir suundub mööda Vao peakraavi põhja kuni ristumiseni lääne suunas mineva kraaviga, seda mööda läände kuni ristumiseni Vao peakraavist arvates teise loode­kagusuunalise kraaviga, seda mööda loodesse kuni Koeru metskonna kvartali 90 põhjapiirini. Edasi on kaitseala piiriks kvartalite 90, 89 ja 88 põhjapiir, kvartalite 88 ja 91 läänepiir ning kvartalite 91 ja 92 lõunapiir selle ristumiseni kvartali 97 läänepiiriga. Sealt edasi kulgeb piir piki kvartali 97 lääne- ja lõunapiiri kuni selle ristumiseni kvartali 101 läänepiiriga, seda mööda kuni ristumiseni kvartali 106 põhjapiiriga. Mööda kvartali 106 põhjapiiri kulgeb piir kuni selle ristumiseni loode­kagusuunalise kraaviga ja seda mööda kuni kvartali 107 läänepiirini. Piir jätkub mööda kvartali 107 ja 120 läänepiiri ning kvartali 129 lääne- ja lõunapiiri Võlingi ojani. Võlingi oja paremal kaldal kulgeb piir kuni oja õgvenduseni kvartali 148 lõunanurgal, jätkudes mööda oja esialgse sängi paremat kallast teeni. Piir pöördub kirdesse mööda kvartalite 148, 149, 150 ja 151 lõunapiiri kuni Põltsamaa jõeni. Piir jätkub piki Põltsamaa jõe vasakut kallast kirdesse kuni endise Jaani veskini, sealt mööda Käpale suunduvat teed lõunasse kuni maaüksuse 002:0260 piirini ning mööda nimetatud maaüksuse ja maaüksuse 002:0280 idapiiri kuni ristumiseni Koeru metskonna kvartali 180 põhjapiiriga. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 180 põhjapiiri ja kvartali 165 lõunapiiri ning Jõgeva vallas Vaimastvere metskonna kvartali 14 lõunapiiri Räägu kanalini, jätkudes mööda Räägu kanali paremat kallast Pajusi ja Vaimastvere metskonna vahelise piirini. Siit suundub piir lõunasse mööda Vaimastvere metskonna kvartali 25 läänepiiri, jätkudes kvartali 25 lõuna- ja idapiiri ning kvartali 26 lõuna- ja kagupiiri mööda. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 43 lõunapiiri kuni selle idanurgani, sealt piki Koidu peakraavi paremat kallast kuni kvartali 44 lõunanurgani. Piir jätkub mööda kvartalite 44 ja 45 idapiiri ja kvartali 31 lõuna-, kagu-, ida- ja põhjapiiri kuni kvartalite 16, 20 ja 31 nurgani. Piirikirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1993. a. maakasutuskaartide (mõõtkava 1 : 20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Vaimastvere metskonna 1987. a., Koeru metskonna 1989. a. ja Varangu metskonna 1989. a. puistuplaani alusel ning tagastatud talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga 20. detsember 1996. a. ja ülejäänud talumaade osas kuni 1940. a. väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1 : 10 000) alusel. Keskkonnaminister Villu REILJAN