Teksti suurus:

Viieristi ja Marimetsa looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 46, 736

Viieristi ja Marimetsa looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 06.06.1997 nr 110

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Viieristi looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Viieristi looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Marimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Marimetsa looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Viieristi looduskaitseala valitsejaks Saare maavanem ja Marimetsa looduskaitseala valitsejaks Lääne maavanem.

Peaminister Mart SIIMANN

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär   Uno VEERING

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1997. a. määrusega nr. 110

Viieristi looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Viieristi looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kingissepa Rajooni TSN TK 3. aprilli 1965. a. otsusega nr. 32 «Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis» kinnitatud maastiku üksikelemendi «Viieristi mäed» ja botaanilise objekti «Luuderohu ja jugapuu kasvukoht» baasil.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Viieristi looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite, samuti kohustustega koormatavate alade piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Sõrve metskonna 1986. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 15 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning kinnisasja omanikul omal maal või muul maavaldajal oma valduse piires.

7. Jalgratastega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

8. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

9. Jahipidamine kaitsealal on keelatud. Ulukite arvukuse reguleerimine sätestatakse vöönditi käesolevas kaitse-eeskirjas ja keskkonnaministri poolt kehtestatud korras vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773) ja jahikorralduse seadusele (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953).

10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine;

3) veekogude kuju ja veetaseme muutmine;

4) geoloogilised uuringud;

5) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab raieloataotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

12. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

13. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

14. Kaitsealal on kolm mittemajandatavat sihtkaitsevööndit:

1) Jõesoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Salme vallas Sõrve metskonna kvartal 98 (ainult riigimaa ja Valdesheimi maaüksuse osas),

Torgu vallas kvartal 108 (ainult kvartali lõunaosa läbivast ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja pool olev, kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka Valdesheimi maaüksuse ja kinnistute A-52, A-54, A-86, 264, 142 ja 273 maa osas);

2) Riiu soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Torgu vallas Sõrve metskonna kvartal 197 (ainult kirde-edelasuunalisest pinnasteest põhja pool olev, kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute 7, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 maa osas);

3) Lausma sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Torgu vallas Sõrve metskonna kvartal  130 (nii riigimaa kui ka kinnistute A-7, A-9, A-11, A-13 ja A-15 maa osas).

15. Jõesoo sihtkaitsevööndis on 1. veebruarist 31. augustini keelatud inimeste viibimine väljaspool kaitseala valitseja poolt tähistatud teid ja radu, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel.

16. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja nõusolekul:

1) hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1994. a. määrusega nr. 462 «Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene- ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine» (RT I 1994, 94, 1610; 1996, 46, 890) kehtestatud korras väljaantud loa alusel;

2) teede ja radade hooldustööd, välja arvatud Jõesoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini;

3) Lausma ja Riiu soo sihtkaitsevööndites ulukite arvukuse reguleerimine;

4) Riiu soo sihtkaitsevööndis elektriliinide hooldustööd.

17. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon ­ looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

18. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

19. Kaitsealal on kaks majandatavat sihtkaitsevööndit:

1) Valdesheimi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Salme vallas Sõrve metskonna kvartalid 92 (ainult kaitsealale jääv osa) ja 98 (ainult kinnistute 138, 142, 145, 146, 147, 258, 262, 264, 273, 275, 279, 286, 297 ja 301 maa osas),

Torgu vallas Sõrve metskonna kvartalid 91 (ainult kaitsealale jääv osa), 97 (ainult Kuressaare­Sääre maanteest ida pool olev, kaitsealale jääv osa), 107 (ainult Kuressaare­Sääre maanteest ida poole jääv osa; nii riigimaa kui ka Valdesheimi maaüksuse osas), 108 (ainult kvartali lõunaosas kulgevast ida-läänesuunalisest pinnasteest lõuna pool olev, kaitsealale jääv osa), 116 (ainult Kuressaare­Sääre maanteest ida poole jääv osa) ja 117;

2) Kaavi sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Torgu vallas Sõrve metskonna kvartal 197 (ainult kirde-edelasuunalisest pinnasteest lõuna pool olev, kaitsealale jääv osa, kinnistute 6, 7, 12 ja 14 maa osas).

20. Majandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas lubatud ja järgmised kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud tegevused:

1) teede, radade, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide hooldustööd;

2) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

3) Kaavi sihtkaitsevööndis ulukite arvukuse reguleerimine;

4) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 22 sätestatud tegevus.

21. Majandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon ­ looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse säilitamine).

22. Valdesheimi sihtkaitsevööndis on kaitsealuse taimeliigi kasvutingimuste säilitamiseks vajalik kohustusliku tegevusena häilude raiumine Sõrve metskonna kvartalite 107 (nii riigimaal kui ka Valdesheimi maaüksusel) ja 116 Kuressaare­Sääre maantee ja Sõrve 35 kV elektriliini trassi lääneserva vahele jääval alal. Häilude suuruse ning paiknemise, raieaja ja kasutatava tehnoloogia määrab kaitseala valitseja.

IV. PIIRANGUVÖÖND

23. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

24. Kaitsealal on Koltsi piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Torgu vallas Sõrve metskonna kvartalid 97 (ainult Kuressaare­Sääre maanteest lääne pool olev, kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A-65, A-83, A-93 ja 92 maa osas), 107 (ainult Kuressaare­Sääre maanteest lääne pool olev, kaitsealale jääv osa; kinnistute A-93, A-83, A-92, A-82, A-91, A-88, A-89 ja A-90 maa osas) ja 116 (ainult Kuressaare­Sääre maanteest lääne pool olev, kaitsealale jääv osa; kinnistute A-89, A-88, A-81, A-87 ja A-80 maa osas).

25. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ja järgmised keelatud tegevused:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud liiva ja kruusa võtmine eraõiguslikul maal oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;

3) lõppraie, välja arvatud turberaie ja käesoleva kaitse-eeskirja punktis 28 lubatud raie.

26. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:

1) uute veekogude rajamine;

2) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;

3) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;

4) ulukite arvukuse reguleerimine;

5) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

6) prügi ja heitmete ladustamine.

27. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon ­ looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

28. Piiranguvööndis on kaitsealuse taimeliigi kasvutingimuste säilitamiseks vajalik kohustusliku tegevusena häilude raiumine kinnistute A-83, A-92, A-82, A-90, A-91, A-89 ja A-88 maal Sõrve metskonna kvartalis 107 Koltsi järve ja Kuressaare­Sääre maantee vahelisel alal. Häilude suuruse ning paiknemise, raieaja ja kasutatava tehnoloogia määrab kaitseala valitseja.

V. LÕPPSÄTTED

29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1997. a. määrusega nr. 110

Viieristi looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Viieristi looduskaitseala piir (edaspidi piir) kulgeb Saaremaal Torgu vallas Viieristi karjääri põhjaosast Kuressaare­Sääre maanteele suunduva tee ja Sõrve metskonna kvartalite 91 ja 60 vahelise sihi ristumiskohast mööda nimetatud sihti kagu suunas (ületades Torgu ja Salme valla vahelise piiri ja jätkudes Salme vallas) ning mööda kvartalite 51 ja 92 vahelist sihti kuni põlise riigimetsamaa piirini. Edasi kulgeb piir mööda põlise riigimetsamaa piiri kagu ja edela suunas kuni kvartalite 92 ja 98 vahelise sihini, edasi mööda seda kagu suunas läbi talude 297 ja 145 lahustükkide kuni Liivi laheni, seejärel mööda Liivi lahe kaldajoont edela suunas (ületades Salme ja Torgu valla vahelise piiri ning jätkudes Torgu vallas) kuni talu A-52 lahustüki edelapiiri mõttelise sirgjoonelise kagusuunalise pikenduseni. Edasi kulgeb piir mööda talu A-52 lahustüki edelapiiri sirgjoonelist kagusuunalist pikendust loode suunas läbi talu A86 lahustüki ja edasi mööda talu A-52 lahustüki edelapiiri kuni nimetatud talu läänenurgani ning edasi sirgjooneliselt talu A-54 läänenurka põlise riigimetsamaa piiril. Edasi kulgeb piir mööda põlise riigimetsamaa piiri lõuna suunas kuni kraavini Sõrve metskonna piiril, edasi mööda Sõrve metskonna piiri lõuna ja lääne suunas kuni Kuressaare­Sääre maanteeni ning edasi mööda selle teemaa idapiiri põhja suunas kuni endise raudteetammi juurde kulgeva esimese teeni. Piir jätkub mööda nimetatud tee idaserva loode suunas kuni endisel raudteetammil kulgeva teeni ning edasi mööda selle idaserva kuni kvartali 97 põhjapiirini ning edasi mööda seda ida suunas Kuressaare­Sääre maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Kuressaare­Sääre maantee teemaa läänepiiri lõuna suunas kuni Viieristi karjääri maaeralduse 2:5/- lõunapiiri mõttelise sirgjoonelise läänesuunalise pikenduseni ja edasi mööda seda, seejärel mööda maaeralduse 2:5/- lõunapiiri ja selle mõttelist sirgjoonelist idasuunalist pikendust kuni Torgu ja Salme valla vahelise piirini kvartalite 97 ja 98 vahelisel sihil ning edasi mööda valdadevahelist piiri kirde suunas kuni kvartali 98 põhjanurgani. Edasi kulgeb piir Torgu vallas sirgjooneliselt Viieristi karjääri põhjaosast Kuressaare­Sääre maanteele suunduva tee ja Sõrve 35 kV elektriliini trassi ristumiskohta ning edasi mööda nimetatud tee idaserva loode suunas kuni ristumiskohani kvartalite 91 ja 60 vahelise sihiga.

Viieristi looduskaitseala lahusmaatüki piir kulgeb Torgu vallas Sõrve metskonna kvartali 130 põhjanurgast mööda nimetatud kvartali kirde- ja kagupiiri, edelapiiril kulgevat kraavi ning loodepiiri kuni nimetatud kvartali põhjanurgani.

Viieristi looduskaitseala teise lahustüki piir kulgeb Torgu vallas Kuressaare­Sääre maantee ning Sõrve metskonna kvartali 197 eraldiste 3 ja 4 vahelise sihi ristumiskohast mööda nimetatud sihti kagu suunas Sõrve 35 kV elektriliini trassini ning edasi mööda selle idaserva kirde suunas kuni kvartali 197 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Sõrve metskonna piiri kuni kinnistu 8 loodepiirini ning edasi mööda nimetatud kinnistu loode- ja edelapiiri lõuna suunas kuni Sõrve metskonna piirini ning edasi mööda seda kuni kinnistu 14 edelapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kinnistu 14 edelapiiri loode suunas kuni kirde-edelasuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda edela suunas kuni kvartalite 196 ja 197 vahelise sihini. Piir jätkub mööda kvartalite 196 ja 197 vahelist sihti kuni Kuressaare­Sääre maantee teemaa idapiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni ristumiskohani kvartali 197 eraldiste 3 ja 4 vahelise sihiga.

Viieristi looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Sõrve metskonna 1986. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas Riikliku Maakatastri andmete (seisuga 22. oktoober 1996. a.) ning kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1997. a. määrusega nr. 110

Marimetsa looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Marimetsa looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a. määrusega nr. 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) moodustatud Marimetsa sookaitseala ja Haapsalu Rajooni RSN TK 22. aprilli 1964. a. otsusega looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi -- Kullamaa Liivamägede baasil.

2. Kaitseala on loodud Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest oluliselt mõjutamata Marimetsa soo ja Läänemere vanade rannamoodustiste -- Kullamaa Liivamägede kaitseks.

3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Marimetsa looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1993. a. maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kullamaa metskonna 1987. a. puistuplaani ning talumaade osas kuni 1940. a. väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seg marju ja seeni korjata kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaaotorsõidukite ja jalgratastega liiklemine kaitseala maa-alal väljaspool selleks ettenähtud teid on keelatud, välja arvatud:

1) järelevalve- ja päästetöödel;

2) käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel nii, et ei kahjustataks looduslikke või poollooduslikke kooslusi;

3) mootorsaanidega lumel kaitseala valitseja nõusolekul.

9. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades või kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal.

10. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on:

1) puhtpuistute kujundamine;

2) metsakultuuride rajamine;

3) energiapuistute rajamine;

4) keemiline võsatõrje;

5) raietööd kaitseala valitseja nõusolekuta, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas. Puidu kokku- ja väljavedu võib toimuda üksnes külmunud pinnasel.

11. Kaitseala maa-ala on jahimaa.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:

1) maa- ja metsakorralduskava kinnitamine;

2) maa sihtotstarbe muutmine;

3) geoloogilised uuringud;

4) teaduslikud uurimistööd;

5) turismi ja rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Järelevalvet kaitsealal korraldavad kaitseala valitseja või teised selleks volitatud isikud, kellel on oma pädevuse piires õigus kaitsealal tegutseda ka iseseisvalt.

15. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala, kus tagatakse koosluste areng üksnes loodusliku protsessina.

17. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

18. Sihtkaitsevööndisse kuuluvad Martna vallas Kullamaa metskonna kvartalid 11--15, 20 ja 38 ning kvartalite 19, 26, 28, 30 ja 31 kaitsealale jäävad osad, Risti vallas Kullamaa metskonna kvartali 49 eraldise 9 osa, mis jääb kirde-edelasuunalisest kraavist kagu poole, ja eraldis 10 ning kvartal 50 ja Kullamaa vallas Kullamaa metskonna kvartalid 85--91.

19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

20. Sihtkaitsevööndis on lubatud järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul:

1) ulukite arvukuse reguleerimine;

2) olemasolevate teede hooldustööd;

3) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks.

21. Sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel ja on maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel maamaksust vabastatud.

IV. PIIRANGUVÖÖND

22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

24. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ole sihtkaitsevöönd.

25. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:

1) jahipidamine;

2) prügi ja heitmete ladustamine;

3) uute teede ja tehnovõrkude rajamine;

4) ehitamine.

26. Piiranguvööndis on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) veekogude vee taseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine;

3) lõppraie, välja arvatud turberaie;

4) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

V. LÕPPSÄTTED

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN
Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1997. a. määrusega nr. 110

Marimetsa looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Marimetsa looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Risti vallas Kullamaa metskonna kvartali 48 läänenurgast mööda Tallinna­Haapsalu maantee teemaa lõunapiiri põhja-kirde suunas kuni lõikumiseni elektriliiniga sama kvartali eraldise 8 kohal ning mööda nimetatud liini kirde suunas kuni selle uue lõikumiseni Tallinna­Haapsalu maantee teemaa lõunapiiriga kvartali 49 eraldise 5 kohal ning seejärel uuesti nimetatud teemaa lõunapiiri mööda ida suunas kuni Risti­Kullamaa 110 kV elektriliinini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud liini lõuna suunas kuni Marimetsa ojani. Piir jätkub mööda Marimetsa oja lõuna suunas Risti ja Kullamaa vallas kuni kraavini talu A87 maal ning mööda seda lääne-edela suunas ning seejärel mööda sama kraavi talude A84 ja A87 maadel lõuna-edela ja uuesti lääne-edela suunas kuni talu A87 läänepiirini ning mööda seda ja talude A7, A78, A28 ja A86 idapiiri kagu suunas kuni Marimetsa ojani ning seejärel mööda seda lõuna suunas kuni kraavini talu A2 lõunapiiril ning mööda seda kraavi talude A2, A5, A8, A12, A7 ja A9 lõunapiiril lääne suunas kuni kvartali 92 läänepiirini. Edasi jätkub piir mööda kvartalite 92, 93, 94, 101 ja 106 idapiiri. Kvartali 106 idanurgast kulgeb piir mööda endise karjääri põhjapiiri kuni karjääri kirdenurgani, seejärel karjääri kirdenurga juurest ida suunas kulgevat teed pidi kuni selle lõikumiseni põhja- lõunasuunalise tervisejooksurajaga ning seejärel mööda seda kuni selle lõikumiseni kagu-loodesuunalise tervisejooksurajaga. Piir jätkub mööda nimetatud rada ja kulgeb edasi endise karjääri piiri mööda ning jätkub mööda talu Jüritoa A78 läänepiiri kuni ristumiseni kvartali 106 piirini. Piir jätkub mööda kvartali 106 eraldiste 22 ja 21 läänepiiri loode suunas kuni loodesse suunduva teeni. Edasi kulgeb piir mööda seda teed talu Mardi A103 maal ning seejärel läbi kvartalite 104, 103, 102, 97, 96 ja 95 loode suunas kuni kvartali 95 läänepiirini ning seejärel mööda kvartalite 95 ja 91 läänepiiri kirde suunas kuni kvartali 38 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir Martna vallas mööda kvartali 38 lõunapiiri loode suunas, mööda kvartali 40 idapiiri edela suunas ning mööda kvartalite 40 ja 39 lõunapiiri lääne suunas kuni Liivi­Kaasiku maanteeni. Edasi jätkub piir mööda Liivi­Kaasiku maanteed loode suunas kuni kvartali 34 põhjapiirini. Seejärel kulgeb piir mööda kvartali 34 põhjapiiri ida suunas kuni kvartali 33 eraldiseni 15 ning seejärel mööda sama kvartali eraldiste 15, 16 ja 17, kvartali 30 eraldise 6, kvartali 28 eraldise 16 ja kvartali 26 eraldise 23 läänepiiri põhja suunas ja edasi mööda sama eraldise põhjapiiri ning kvartali 31 eraldiste 10, 11 ja 12 põhjapiiri ida suunas ning sama kvartali eraldiste 13, 8 ja 5 läänepiiri loode, põhja ja kirde suunas ning kvartali 19 eraldise 10 loodepiiri kirde suunas, kvartalite 20 ja 11 läänepiiri põhja suunas ja mööda kvartalite 11, 12, 13, 14 ja 15 põhjapiiri kirde suunas ning seejärel Risti vallas mööda kvartali 50 läänepiiri kirde suunas ja mööda kvartali 48 läänepiiri loode suunas kuni selle kvartali läänenurgani.

Keskkonnaminister Villu REILJAN