Teksti suurus:

Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 48, 775

Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus

Vastu võetud 11.06.1997

§ 1. Hüvitise saamise õigus

(1) Käesolevas seaduses sätestatud korras hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule:

1) kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on kriminaalasja algatamise määrus tühistatud, menetlus lõpetatud eeluurimise või juurdluse staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on tehtud õigeksmõistev otsus;

2) kes oli kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana ja vabastati seoses kahtluse äralangemisega;

3) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust ning kelle kohta tehtud süüdimõistev otsus on tühistatud ja kriminaalasja menetlus lõpetatud või on tehtud õigeksmõistev otsus;

4) kes kandis vabaduskaotuslikku karistust üle temale määratud karistuse tähtaja;

5) kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatriahaiglasse seoses teo toimepanemisega, mis tehioludelt vastab kuriteo tunnustele, ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud;

6) kes kandis haldusaresti ja aresti määramise otsus on tühistatud;

7) kellelt oli vabaduse võtmiseks õigustatud ametiisiku otsusega võetud vabadus alusetult või distsiplinaar-, haldus- või kriminaalmenetluseta, kui selline menetlus oli kohustuslik.

(2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud isikule, sõltumata ametiisiku süüst.

(3) Kahju ei hüvitata isikule:

1) kes juurdluse või uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse alusetult võtmise;

2) kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku.

§ 2. Hüvitise taotlemise õiguse tekkimine

(1) Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast.

(2) Kohus, samuti prokurör, uurija, juurdleja või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui käesoleva seaduse § 1 lõike 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör, uurija või juurdleja selle otsuses või määruses.

(3) Kohtunik, prokurör, uurija, juurdleja või muu ametiisik, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, selgitab isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda.

§ 3. Hüvitise taotlemine

Käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isikul on õigus taotleda temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuvälises korras või kohtu kaudu.

§ 4. Hüvitise taotlemine kohtuvälises korras

(1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isikul on õigus temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest saada kohtuväliselt hüvitist Rahandusministeeriumi kaudu.

(2) Hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (§ 2 lõige 1). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri.

(3) Rahandusministeerium kontrollib hüvitise saamiseks esitatud dokumentide õigsust. Kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist.

(4) Rahandusministeerium maksab taotlejale hüvitise välja või teatab talle taotluse rahuldamata jätmisest ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. Hüvitis makstakse vastavalt taotleja soovile kas raha taotleja pangaarvele kandmise või hüvitise sularahas saamiseks pangatšeki andmisega.

(5) Hüvitise maksmiseks vajalikud summad nähakse ette riigieelarves.

(6) Kui hüvitise taotlus on jäetud rahuldamata, on isikul õigus esitada kohtule hagi hüvitise saamiseks kuue kuu jooksul keeldumise otsusest teada saamise päevast.

§ 5. Hüvitis

(1) Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud.

(2) Päevamäära (päevapalga) arvutamise aluseks on isiku vabastamise otsuse (määruse) jõustumise päeval kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Päevamäära (päevapalga) suurus määratakse kindlaks kuupalga alammäära jagamisel 30-ga, murdosa arvestamata.

(3) Vabaduse võtmist vähem kui 24 tunniks loetakse üheks ööpäevaks.

(4) Hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu, pensioni või muu kindla sissetuleku kaotamise näol, samuti tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju.

(5) Kui käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 näidatud kohtu või uurija määruses on märgitud, et isik, kellelt oli vabadus alusetult võetud, on tasunud õigusabi eest, hüvitatakse talle õigusabi eest tasutu määra järgi, mis on kehtestatud advokaadile uurija või kohtu määramisel kriminaalasjas kaitsjana osalemise eest tasumiseks.

§ 6. Hüvitise taotlemine kohtu kaudu

(1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (§ 2 lõige 1). Isikul, kes on saanud hüvitist kohtuvälises korras (§ 4), ei ole õigust saada käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 näidatud kahju eest hüvitist kohtu kaudu.

(2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud varaline kahju hüvitatakse tsiviilseaduste sätete alusel.

(3) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju hüvitatakse viie päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest. Hüvitis arvutatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

(4) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise asjades esindab kohtus riiki Rahandusministeerium.

(5) Kohtu poolt väljamõistetud hüvitise maksab välja Rahandusministeerium käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras.

§ 7. Pärijate õigus hüvitisele

(1) Kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isik sureb pärast seda, kui ta oli esitanud hüvitise taotlemise avalduse Rahandusministeeriumile või hagiavalduse kohtule, läheb hüvitise nõude õigus üle tema pärijatele.

(2) Kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 näidatud isik sureb ning ta ei olnud esitanud hüvitise taotlemise avaldust, ei ole tema pärijatel hüvitise saamise õigust.

§ 8. Ametiisiku vastutus

Isikult vabaduse alusetult võtmises süüdi oleva ametiisiku vastutuse ulatus ja kord reguleeritakse eraldi.

§ 9. Hüvitamise aluse äralangemine

Kui pärast hüvitise väljamaksmist langeb hüvitamise alus ära, on Rahandusministeeriumil õigus esitada hagi väljamakstud hüvitise riigile tagastamiseks.

§ 10. Seaduse rakendamine

Käesoleva seaduse alusel hüvitatakse isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju, kui õigus hüvitist taotleda (§ 2 lõige 1) tekkis tal pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 11. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

§ 12. Õigusaktide muutmine

(1) ENSV tsiviilkoodeksis (ENSV Teataja 1964, 25, 115;1968, 46, 341; 1969, 30, 295; 1970, 37,332; 1973, 9, 68; 44, 389; 53, 465; 1974, 28, 247; 1977, 6, 72; 37, 424; 1980, 31, 490; 1985,27, 451; 1986, 19, 251;1988, 6, 68; 25, 295 ja 296; 1989, 17, 203; Eesti Vabariigi Teataja 1990, 20, 300; RT 1990,12, 128; 1992, 33, 418;49, 615; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 25, 406; 53, 889; 63, 1065; 1996, 31, 630; 38, 752) loetakse § 451 tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

«(2) Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitatakse riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud korras ja ulatuses.».

(2) Riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540;1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80,1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535) § 4 lõike 1 punkti 6 lisatakse pärast sõnu «vahi alla võtmise ja» sõnad «muu alusetult vabaduse võtmisega, samuti».

Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA