Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 04.06.1997
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 35, 714; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 90, 1621; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Käesoleva seadustiku järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud (edaspidi isikud).
(2) Juriidilised isikud kannavad haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel. Menetlus juriidiliste isikute haldusõiguserikkumise asjades toimub käesoleva seadustiku alusel, kui eriseadustes ei ole sätestatud teisiti.».
§ 2. Paragrahvis 21:
1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Rahatrahv määratakse haldusõiguserikkumise eest ettenähtud sanktsioonis toodud päevapalga määra ulatuses.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses. Tööinspektsiooni, standardi-, tervisekaitse-, Veeteede Ameti, lennundus- ja piirivalveametnik ning keskkonnajärelevalveasutuse volitatud keskkonnaametnik võib määrata rahatrahvi kuni viiekümne päevapalga ulatuses. Politseiametnik, tarbijakaitseametnik, mereinspektsiooniametnik ja maksuametnik võib määrata rahatrahvi kuni saja päevapalga ulatuses. Politseiprefekt võib määrata rahatrahvi kuni kahesaja päevapalga ulatuses käesoleva seadustiku §-des 96, 98 lg. 1 ja 2, 101 lg. 2, 103 ja 104 nimetatud õiguserikkumiste eest.»;
3) paragrahvi täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
«(51) Piirivalveametnik võib määrata ja sisse nõuda rahatrahvi haldusõiguserikkumise kohas kuni viiekümne päevapalga suuruses.»;
4) paragrahvi täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
«(71) Rahatrahv maksuseaduste rikkumise eest juriidilise isiku poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata.».
§ 3. Paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «mootorsõiduk» sõnadega «mere- ja».
§ 4. Paragrahvi 26 punktid 5 ja 9 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 5. Paragrahvis 27:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kui isik on samaaegselt toime pannud mitu samalaadilist haldusõiguserikkumist, siis määratakse lõplik karistus haldusõiguserikkumiste kogumi eest kas lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega või liites määratud karistused sanktsiooni piires, mis näeb ette raskeima karistuse.»;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3--5 järgmises sõnastuses:
«(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul määratakse üks põhikaristus, milleks on kas rahatrahv või haldusarest. Karistuse ümberarvestamisel vastab ühele ööpäevale haldusarestile seitse rahatrahvi päevapalga määra. Põhikaristusega võib ühendada eriõiguse äravõtmise lisakaristusena.
(4) Samalaadilise haldusõiguserikkumisena mõistetakse sama valdkonda või objekti reguleerivate erinevate sätete rikkumisi. Mootorsõidukite liiklus- ja korrashoiunõuete rikkumine loetakse sama valdkonda reguleerivate nõuete rikkumiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike sätete kohaldamisel arvestatakse halduskinnipidamine karistuse kandmise hulka.».
§ 6. Paragrahvis 30:
1) lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu «peale §-s 141 sätestatud haldusõiguserikkumiste» sõnadega «ja käesoleva paragrahvi 8. lõikes sätestatud juhtudel.»;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
«(7) Käesoleva seaduse §-des 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 481, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 581, 59, 62, 63, 64, 66, 67, 73, 1411 ja 167 lg. 1 ja 2 sätestatud haldusõiguserikkumise korral võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates.
(8) Teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe aasta möödumisel teistitava või kohtuvea tõttu parandatava kohtulahendi jõustumise päevast.».
§ 7. Paragrahvis 36 asendatakse sõnad «Riigi Tervisekaitseameti» sõnaga «Tervisekaitseinspektsiooni».
§ 8. Paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõna «viiekümne» sõnaga «saja».
§ 9. Paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse sõna «seitsmekümne» sõnaga «kümne».
§ 10. Seadustikku täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
«§ 531 . Kiirgusohutuse nõuete rikkumine
(1) Kiirgustegevusloaga määratud tingimuste rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kolmekümne kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.
(2) Kiirgustegevusloaga määratud tingimuste rikkumise eest, kui selle rikkumise kõrvaldamiseks oli varem tehtud ettekirjutus, -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 11. Paragrahvis 56 asendatakse sõna «saja» sõnaga «kümne».
§ 12. Paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse sõna «kümne» sõnaga «viiekümne».
§ 13. Paragrahvi 83 lõikes 4 asendatakse sõnad «linnalähirongi vagunis või kohalikus ja kaugsõidurongis» sõnadega «reisirongi vagunis» ja sõna «ühe» sõnaga «kümne».
§ 14. Paragrahvi 84 lõikes 1 asendatakse sõna «Lennuväljade» sõnadega «Lennuvälja piirkonna».
§ 15. Paragrahvis 87:
1) lõikes 1 asendatakse sõna «viiekümne» sõnaga «saja»;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
«(3) Laevade kokkupõrke vältimise eeskirjade rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(4) Laevasõidu eest merel või sadamasse sissesõidul ilma lootsita kohustusliku lootsimise piirkonnas -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 16. Paragrahvi 88 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
«(2) Laevale lubatud reisijate piirarvust suurema arvu reisijate laevale pealevõtmise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 17. Seadustikku täiendatakse §-dega 901--904 järgmises sõnastuses:
«§ 901. Meresõiduohutusnõuet e rikkumine
(1) Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
(3) Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, mis seadis ohtu laeva või selle reisijad või mõne teise laeva -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(4) Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(5) Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise korra rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 902. Laevaavariist mitteteatamine ja laevadokumentide esitamisest keeldumine meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile
(1) Laevaavariist või muust õnnetusjuhtumist laeval riiklikule järelevalveorganile teatamata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
(2) Meresõiduohutust kontrollima volitatud riiklikele järelevalveametnikele laevadokumentide esitamisest keeldumise või laeva või selle lasti kohta valeandmete esitamise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.
§ 903. Navigatsioonimärkide kahjustamine
Navigatsioonimärkide kahjustamise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.
§ 904. Merreuppunud võõra vara loata ülestõstmine
Eesti territoriaalvetes või majandusvööndis merreuppunud võõra vara pädeva riigiasutuse loata ülestõstmise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 18. Paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse sõna «liiklusõnnetuse oht» sõnaga «liiklusoht».
§ 19. Paragrahvi 114 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Trollis, trammis, bussis ja taksos tuleohtlike, lehkavate, määrivate, radioaktiivsete, lõhke-, mürk- või sööbeainete ning vastava pakendita ainete või esemete veo eest; veeremit või teiste reisijate riideid või asju määrivate või kahjustavate ainete või esemete veo eest -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 20. Paragrahvist 115 jäetakse välja sõnad «linna- või linnalähiliini» ja «või liiniautos».
§ 21. Paragrahvis 116:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Reisija piletita sõidu eest:
1) reisirongides -- määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses;
2) meretranspordi ja siseveetranspordi liinilaevadel -- määratakse rahatrahv kuni viieteistkümne päevapalga ulatuses.»;
2) lõikes 3 asendatakse sõnad «ja maakonnasiseses bussis või liiniautos» sõnadega «valla-, maakonna- ja kaugsõiduliini bussis»;
3) lõige 4 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
4) lõikes 5 asendatakse numbrid «1--4» numbritega «1--3».
§ 22. Paragrahvis 122:
1) punktis 2 asendatakse sõnad «ohustavate sõidukitega liiklemise» sõnadega «ohustava sõiduki juhtimise»;
2) punktis 3 asendatakse sõnad «sõidukitega liiklemise eest --» sõnadega «sõiduki juhtimise eest --»;
3) lisatakse punkt 4 järgmises sõnastuses:
«4) mootorsõiduki omaniku või valdaja või käitamise eest vastutava ametiisiku poolt normidele mittevastavate gabariitide või teljekoormusega või teetarindite ja -elementide püsivust muul viisil ohustavat sõidukit juhtima lubamise eest --».
§ 23. Paragrahvis 132:
1) lõikes 1 asendatakse sõna «kaheksakümne» sõnadega «saja viiekümne»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Kauba saate- ja müügidokumentide, kauba kvaliteeti ja päritolu tõendavate dokumentide ning kauba või teenuse hinnakalkulatsioonide puudumise või kontrollimomendil mitteesitamise eest -- määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»;
3) lõikes 3 asendatakse sõnad «markeeringu või kasutamisjuhendi» sõnadega «markeeringu, kasutamisjuhendi» ning sõnad «saja viiekümne» sõnaga «kahesaja».
§ 24. Paragrahvi 133 sanktsioonis asendatakse sõna «saja» sõnaga «kahesaja».
§ 25. Paragrahv 140 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 26. Paragrahvi 1441 lõike 1 sanktsioonist jäetakse välja sõna «viiekümne».
§ 27. Paragrahvi 150 lõike 1 sanktsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viis ööpäeva».
§ 28. Paragrahvis 159:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 159. Riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametiisikute või prokuröri tegevuse takistamine»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Prokuröri järelevalve ja kontrollialase tegevuse takistamise, selleks vajalike dokumentide ning andmete esitamisest keeldumise või valeandmete esitamise, samuti ametiisiku poolt prokuröri korralduse täitmata jätmise või tähtajaks täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses.».
§ 29. Seadustikku täiendatakse §-ga 1593 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1593. Riigilipu kasutamise korra rikkumine
(1) Riigilipu heiskamata jätmise või mitteõigeaegse heiskamise või mitteõigeaegse langetamise eest mõjuva põhjuseta vastutava isiku poolt riigilipu kasutamise korras nimetatud lipupäevadel või Vabariigi Valitsuse või maavanema korralduse alusel, samuti riigilipu õigusvastase heiskamise eest, -- määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Riigilipu, mis silmanähtavalt ei vasta riigilipu seaduses sätestatud nõuetele, heiskamise eest -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(3) Riigilipu heiskamise eest lipuvardasse või lipumasti, mis silmanähtavalt ei vasta riigilipu kasutamise korras sätestatud nõuetele, -- määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(4) Riigilipu kasutamise korras sätestatud lippude paiknemise nõuete rikkumise eest lippude koosheiskamisel -- määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1--4 sätestatud õiguserikkumise eest isiku poolt, kelle suhtes on aasta jooksul sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, -- määratakse rahatrahv kümne kuni viiekümne päevapalga ulatuses.».
§ 30. Paragrahvi 160 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «Täituri või politseiametniku» sõnadega «Kohtutäituri, politseiametniku või prokuröri».
§ 31. Paragrahv 170 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 170. Eesti keele kasutamise nõuete rikkumine
(1) Eesti keele kasutamise nõuete eiramise eest tarbijaga suhtlemisel müüja või teenindaja poolt -- määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.
(2) Vigase keelekasutuse eest avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes ja reklaamis -- määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses.
(3) Eesti keele asjaajamiskeelena kasutamise eiramise või takistamise eest riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse asutuses või nende hallatavates asutustes ametiisiku poolt -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(4) Tööandja poolt töötajatele keeleoskusnõuete rakendamata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(5) Eesti keele kasutamise nõude eiramise eest aruandluses, isikutega suhtlemisel ja tööalase teabe edastamisel -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(6) Võõrkeelse pitsati, templi või kirjaplangi siseriiklikus asjaajamises kasutamise eest riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse asutuses või nende hallatavas asutuses, samuti Eestis registreeritud äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses -- määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.
(7) Keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete eiramise eest avalikul sildil, viidal, kuulutusel, teadaandes või reklaamil, samuti võõrkeelse audiovisuaalse teose, raadio või telejaama poolt edastatava saate või avalikkusele suunatud rahvusvahelise ürituse ettekannete eestikeelse tõlke puudumise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.».
§ 32. Paragrahvi 177 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «väljakutse peale».
§ 33. Paragrahvis 185:
1) paragrahvi täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
«(11) Isiku poolt mitme haldusõiguserikkumise toimepanemisel käesoleva seadustiku § 27 2. lõike tunnustel arutab haldusõiguserikkumise asja ametiisik, kelle pädevusse kuulub raskeima haldusõiguserikkumise arutamine, või halduskohtunik.
(12) Ametiisik võib arutada haldusõiguserikkumise asja, kui tema seadusega või seaduse alusel muu õigusaktiga kehtestatud järelevalve pädevus laieneb käesoleva seadustiku §-s 252 määratud haldusõiguserikkumise asja arutamise kohale, välja arvatud õiguserikkuja karistamisel §-de 231 ja 338 järgi kohapeal sissenõutava rahatrahviga.».
§ 34. Paragrahvi 186 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «170 lg. 4».
§ 35. Paragrahvi 188 teksti täiendatakse pärast numbrit «169» numbriga «177».
§ 36. Paragrahvis 189:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «53» arvuga «531» ja jäetakse välja arv «140»;
2) lõikes 1 asendatakse sõnad «89 lg. 1 ja 3» arvuga «89» ja sõnad «98 lg. 1 ja 2» sõnadega «98 lg. 1, 2, 3 ja 4»;
3) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «1551» sõnadega «156 lg. 4» ja pärast arvu «158» arvuga «1591»;
4) lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad «Tallinna Politseiprefektuuris ka»;
5) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «89 lg. 1 ja 3» arvuga «89»;
6) lõike 2 punktist 2 jäetakse välja arv «140» ja pärast arvu «1551» lisatakse arv «1591»;
7) lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «ametnikul» sõnadega «ning julgestusteenistuse politseiametnikul».
§ 37. Paragrahvi 191 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikutel.».
§ 38. Paragrahvis 192:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «seadustiku §-des» arvudega «63, 64, 89, 90, 901--904»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on piirivalvepiirkonna ülemal ja staabiülemal, piiripunkti ülemal ja vahetuse ülemal, piirivalvekordoni ülemal ning piirivalvelaeva komandöril.».
§ 39. Paragrahvi 193 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) maakonna päästeteenistuse juhil ning tema poolt volitatud ametiisikul;».
§ 40. Paragrahvis 194:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «116 lg. 1 p. 1 ja 2» sõnadega «116 lg. 1 p. 1»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on teede- ja sideministri poolt volitatud raudtee-ettevõtte peadirektoril ja tema asetäitjal, jaamaülemal ja tema asetäitjal, vaksaliülemal ja tema asetäitjal ning rongides kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvatel ametiisikutel.».
§ 41. Paragrahv 195 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 195. Veeteede Ameti ametnikud
(1) Veeteede Ameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 87, 88, 89 (välja arvatud väikelaevade juhtide osas), 90, 901--904, 91, 911, 912, 114 lg. 1 ja 2, 116 lg. 1 p. 2, 121, 128 ja 156 lg. 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Veeteede Ameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning Veeteede Ameti sadamakaptenil ja laevakontrolli inspektoril.».
§ 42. Paragrahv 196 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 43. Paragrahvi 197 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Lennuameti peadirektoril, lennuohutusdirektoril, järelevalvepädevusega osakonnajuhatajal ja inspektoril, lennujaama ülemal, lennuvälja ülemal ning õhusõiduki kaptenil.».
§ 44. Paragrahv 198 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 198. Auto- ja elektertranspordi ametnikud
(1) Auto- ja elektertranspordi üle kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvad ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 113, 114 lg. 31 ja 4, 115, 116 lg. 3, 117, 118, 120 ning 121 loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on teede- ja sideministri või maa- või vallavanema või linnapea poolt volitatud auto- ja elektertranspordi üle kontrolli- ja järelevalveülesandeid täitvatel ametiisikutel.».
§ 45. Seadustikku täiendatakse §-ga 1991 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1991. Maanteeametnikud
(1) Maanteeameti ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 122, 123, 124 ja 125 loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Maanteeameti peadirektoril, tema asetäitjal, järelevalve pädevusega osakonnajuhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril ning Maanteeameti järelevalve pädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja teemeistril.».
§ 46. Paragrahvi 200 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Tööinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, peatööinspektoril ning inspektoril.».
§ 47. Paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumise asjades;
2) piirkondliku Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ülemal, tema asetäitjal ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 68, 70, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumise asjades.».
§ 48. Paragrahv 202 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 202. Ehitusjärelevalveametnikud
(1) Ehitusjärelevalve ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 73 ja 74 loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on maavalitsuse ehitusjärelevalve-pädevusega osakonnajuhatajal ja järelevalveinseneril ning vallavanema või linnapea poolt volitatud ehitusjärelevalve eest vastutaval kohaliku omavalitsuse ametiisikul.».
§ 49. Paragrahvi 203 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Standardiameti peadirektoril, tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud järelevalveülesandeid täitval ametiisikul.».
§ 50. Paragrahvis 205:
1) lõikes 1 asendatakse sõna «asutuste» sõnaga «järelevalveasutuste» ja lõiget täiendatakse pärast arvu «60» arvuga «751»;
2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) maakonna-, valla- ja linnaarstil, tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 37 lg. 2, 38 lg. l ja 2 ning 179 järgi;
2) Ravimiameti peadirektoril, tema asetäitjal ning Ravimiameti apteegi- ja kontrolliosakonna juhatajal ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-de 38 lg. 3 ja 5, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135 (ravimite osas) ning 169 p. 1 ja 2 (ravimite osas) järgi.
(3) Halduskaristuse määramise õigus käesoleva seadustiku §-des 34 lg. 2 (kutsehaiguste osas), 35 lg. l, 351, 36, 53 lg. l, 58, 581, 751, 60 ning 135 loetletud haldusõiguserikkumise asjades on Tervisekaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal ja tema asetäitjal ning Eesti Sanitaarkarantiinitalituse juhatajal ja tema asetäitjal ning riikliku järelevalve inspektoril.».
§ 51. Paragrahv § 206 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 52. Seadustikku täiendatakse §-ga 2061 järgmises sõnastuses:
Ǥ 2061. Kindlustusinspektsiooni ametnikud
(1) Kindlustusinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku § 137 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Kindlustusinspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal.».
§ 53. Paragrahvis 207:
1) lõikest 1 jäetakse välja arv «140» ja lõiget täiendatakse pärast arvu «581» arvuga «751»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Tarbijakaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal, peainspektoril ja inspektoril ning tarbijakaitse järelevalvepädevusega kohaliku talituse juhatajal, peainspektoril ja inspektoril.».
§ 54. Paragrahv 2071 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 55. Paragrahv 208 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 208. Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ametnikud
(1) Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ametnikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 65, 80 ja 81 loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ning Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni järelevalvepädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ning riiklike veterinaarasutuste veterinaararstidel.».
§ 56. Paragrahvis 2081:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «Riigi»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Tõuaretusinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud ametiisikul.».
§ 57. Paragrahvis 209:
1) pealkirjas asendatakse sõna «Looduskaitseametnikud» sõnaga «Keskkonnakaitseametnikud»;
2) lõiget 1 täiendatakse pärast arvu «53» arvuga «531» ja pärast arvu «66» arvudega «73, 74, 75 ja 76»;
3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Keskkonnainspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal, osakonna- ja talitusejuhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril, maavalitsuses keskkonnakaitset ja looduskasutust korraldava osakonna ja talituse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril, kaitseala direktoril, tema asetäitjal ja inspektoril ning kohaliku omavalitsuse keskkonnajärelevalve pädevusega osakonna või asutuse juhatajal, tema asetäitjal, inspektoril või muul järelevalvepädevusega ametiisikul käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
2) Mereinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal, osakonna- ja talitusejuhatajal, tema asetäitjal, inspektoril ning kaptenil käesoleva seadustiku §-des 40, 41, 50, 52, 53, 54, 59, 61, 62, 63, 64, 89 lg. 2 (väikelaevade juhtide osas), 91, 98 lg. 3 ja 4, 1071 (loodusele kahjulike ainete osas) ning 156 lg. 1 ja 2 loetletud haldusõiguserikkumiste eest merealadel ja piiriveekogudel;
3) Metsaameti peadirektoril, tema asetäitjal, osakonna- ja talitusejuhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril, Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhatajal, tema asetäitjal ja metsapatoloogil, maakonna metsaameti peametsaülemal, tema asetäitjal ja inspektoril ning riigi metskonna metsaülemal, abimetsaülemal, metsnikul, metsavahil ja riigijahipiirkonna direktoril käesoleva seadustiku §-des 42, 43, 44, 45, 46, 48, 481, 55, 56, 57, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 79, 1411 ja 156 lg. 4 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
4) Maa-ameti peadirektoril, tema asetäitjal, järelevalvepädevusega osakonna ja talituse juhatajal ning tema asetäitjal ja inspektoril ning maavalitsuses maakorraldusülesandeid täitva osakonna või talituse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril käesoleva seadustiku §-des 39, 44--49, 61, 77, 79 ja 167 loetletud haldusõiguserikkumiste eest;
5) Põllumajandusministeeriumi ja maavalitsuse maaparanduse järelevalve inspektoril käesoleva seadustiku §-des 45, 52, 54, 77 ja 79 loetletud haldusõiguserikkumiste eest, kui need on toime pandud maaparandussüsteemidel.».
§ 58. Paragrahvi 210 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja inspektoril, Muinsuskaitseinspektsiooni järelevalvepädevusega kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril.».
§ 59. Paragrahvi 211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Elekterside Inspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal, tehnikaosakonna juhatajal ja inspektoril.».
§ 60. Paragrahv 212 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 61. Paragrahvis 214:
1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «137 lg. 1» arvuga «1374»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Halduskaristuse määramise õigus on Maksuameti peadirektoril ja tema asetäitjal, Maksuameti kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja inspektoril.».
§ 62. Paragrahv 215 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 215. Keeleametnikud
(1) Keeleinspektsiooni ametiisikud arutavad käeoleva seadustiku § 132 3. lõikes (eestikeelse teabe osas), § 134 2. lõikes ja §-s 170 loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Keeleinspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja inspektoril.».
§ 63. Paragrahv 216 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 216. Taimetoodangu Inspektsiooni ametnikud
(1) Taimetoodangu Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351, 76, 77 ja 137 (taimesortide kaitse osas) loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt volitatud inspektoril.».
§ 64. Paragrahv 2161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 2161. Teraviljajärelevalveametniku d
(1) Teraviljajärelevalveametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 351 ja 751 loetletud haldusõiguserikkumise asju.
(2) Halduskaristuse määramise õigus on põllumajandusministri poolt volitatud teraviljajärelevalve ülesandeid täitvatel ametiisikutel.».
§ 65. Paragrahv 2162 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.
§ 66. Paragrahv 227 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 227. Haldusõiguserikkumise protokoll
Haldusõiguserikkumise kohta koostatakse protokoll. Isiku poolt mitme haldusõiguserikkumise toimepanemisel käesoleva seadustiku § 27 2. lõike tunnustel koostatakse nende haldusõiguserikkumiste kohta üks protokoll. Protokolli ei koostata käesoleva seadustiku §-s 231 loetletud juhtudel.».
§ 67. Paragrahvis 228:
1) lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast arvu «1681» arvuga «177»;
2) lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna «looduskaitseasutused» sõnaga «keskkonnakaitseasutused»;
3) lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
4) lõike 1 punktis 15 asendatakse sõnad «§ 159» sõnadega «§ 159 lg. 1 ja 2»;
5) lõike 1 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«22) Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu -- § 1841, 1843 lg. 1, 3 ja 4;»;
6) lõike 1 punktis 26 asendatakse sõna «Toiduamet» sõnaga «Veterinaar- ja Toiduinspektsioon»;
7) lõiget 1 täiendatakse punktiga 37 järgmises sõnastuses:
«37) prokuratuur -- § 159 lg. 3.»;
8) lõike 2 punktist 1 jäetakse välja arvud «62, 63, 64 ja 65»;
9) lõike 2 punktist 3 jäetakse välja arvud «122, 123, 124, 125»;
10) paragrahvi täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
«(21) Protokolli koostamise õigust omavad ametiisikud määrab käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud asutuse juht, kui seadusest või Vabariigi Valitsuse määrusest ei tulene teisiti.»;
11) lõike 3 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Nende isikute hulka võib kuuluda ametiisik, kes teostab järelevalvet vastava volikogu haldusterritooriumil.».
§ 68. Paragrahvi 229 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Haldusõiguserikkumise protokollis märgitakse ära:
1) koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus;
4) haldusõiguserikkuja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress ja töökoht;
5) haldusõiguserikkumise koht (valla või linna nimetus), aeg, kirjeldus, seaduse või muu õigusakti sätted, mida isik rikkus, samuti käesoleva seadustiku või muu seaduse sätted, mis näevad ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
6) tunnistajate ja kannatanute (nende olemasolu korral) ees- ja perekonnanimed ning aadressid;
7) haldusõiguserikkuja seletus;
8) andmed haldusõiguserikkuja halduskorras kinnipidamise, isiku ja asjade läbivaatuse ning asjade ja dokumentide äravõtmise kohta;
9) kui koos haldusõiguserikkumise protokolliga koostatakse akt haldusõiguserikkumisega põhjustatud kahju ja selle suuruse kohta, tehakse akti koostamise kohta märkus haldusõiguserikkumise protokollis;
10) muud andmed, mis on haldusõiguserikkumise asja lahendamiseks vajalikud.».
§ 69. Paragrahvis 231:
1) lõikes 1 asendatakse arvud «186, 189--216» arvudega «190--2163»;
2) paragrahvi täiendatakse lõigetega 3, 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«(3) Politseiametnik võib haldusõiguserikkumise kohas määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses, koostades rahatrahvi määramise otsuse. Otsus koostatakse vastaval plangil kahes eksemplaris, millest üks antakse haldusõiguserikkujale allkirja vastu.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuses märgitakse otsuse teinud isiku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi, asutuse nimetus ja aadress; andmed isiku kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoht); õiguserikkumise koht, aeg ja lühikokkuvõte; viide seadusele ja selle sättele, mida kohaldati, ning asjas tehtud otsus; otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg; rahatrahvi tasumise kord ja asutuse nimetus ning arveldusarve number, millele rahatrahv kantakse.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud otsuste blanketid on rangelt arvel ja ühtse numeratsiooniga.».
§ 70. Paragrahvis 232 asendatakse sõna «piiripunkti» sõnaga «piirivalveasutusse» ja sõnad «valla- ja alevivalitsusse või kaitstava objekti valvetalituse ametiruumidesse» sõnadega «valla- või linnavalitsusse».
§ 71. Paragrahvis 233:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Joobeseisundis haldusõiguserikkuja, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse või politsei arestimajja või arestikambrisse.»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Avalikus kohas joobeseisundis viibiva isiku, kelle isik on tuvastatud ja kelle elukoht on samas asustusüksuses või linnaosas, võib juhul, kui ta ei käitu agressiivselt, toimetada koju täiskasvanud perekonnaliikme hoole alla.».
§ 72. Paragrahvi 234 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(6) Kinnipeetule selgitatakse tema õigusi vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 237, 241 ja 243 ning selle kohta tehakse protokolli või käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud dokumenti vastav kanne, millele võetakse kinnipeetu allkiri.».
§ 73. Seadustikku täiendatakse §-dega 2341--2346 järgmises sõnastuses:
Ǥ 2341. Raviasutusse toimetamine
Raviasutusse toimetatakse:
1) joobeseisundis isik, kes vajab erakorralist arstiabi;
2) ilmsete rasedustunnustega joobeseisundis naisisik, kellel on keskmine või raske joove;
3) joobeseisundis alaealine, kellel on keskmine või raske joove.
§ 2342. Kainenemisele paigutamine
(1) Kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse paigutatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes, ning kes joobe tõttu on:
1) agressiivse käitumisega;
2) märgatavate koordinatsioonihäiretega;
3) orienteerumis- või liikumisvõimetu.
(2) Rahu rikkumise eest eluruumides (§ 145) võidakse kainenemisele paigutada üksnes käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud isikut.
(3) Joobeseisundis alaealine, kes ei kuulu toimetamisele raviasutusse, paigutatakse kainenemisele üksnes juhul, kui tema kinnipidamiskohajärgse politseiprefektuuri piires ei ole teda võimalik üle anda alaealiste keskuse, turvakodu, täiskasvanud perekonnaliikme, hooldaja või eestkostja hoole alla.
(4) Kainenemisele ei paigutata joobeseisundis isikut, kui tema isiku tuvastamisel või läbivaatusel selgub, et tegemist on isikuga, kes:
1) põeb raskekujulist südamehaigust, epilepsiat, suhkurtõbe, skisofreeniat või muud rasket haigust - selline isik antakse üle tema perekonnaliikmetele või vajadusel toimetatakse raviasutusse;
2) on diplomaatilist immuniteeti omav välisriigi kodanik - sellisest isikust teatatakse viivitamatult vastava välisriigi saatkonda või Välisministeeriumi;
3) kuulub toimetamisele raviasutusse (§ 2341).
§ 2343. Joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll
(1) Joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise kohta koostatakse protokoll.
(2) Joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokollis tuuakse ära:
1) selle koostamise aeg, sealhulgas kellaaeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
2) kainenemisele paigutatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (koodi puudumisel aga sünniaeg ja koht), elukoht, töökoht, amet, töötasu, isikut tõendava dokumendi korral selle nimetus, number, välja andnud asutuse nimetus ja väljaandmise aeg; viide sellele, kas isik tehti kindlaks dokumendi järgi, isiku või tunnistajate ütluste põhjal või muul viisil;
3) kelle poolt (ees- ja perekonnanimi, ametikoht või elukoht), mis kellaajal ja kus kohast kainenemisele toimetati;
4) kainenemisele toimetatu poolt toimepandud õiguserikkumise kirjeldus ühes viitega seadusele ja selle sättele;
5) õiguserikkuja isiku ja tema asjade läbivaatuse tulemused, sealhulgas üleriiete ja jalatsite kirjeldus, andmed avastatud kehavigastusest ja haiguslike nähtude ilmnemise kohta ning hinnang tervislikule seisundile;
6) andmed õiguserikkujalt hoiule võetud raha summa ning paberraha puhul ka erinevate rahamärkide arvu kohta, samuti dokumentide ning muude esemete, sealhulgas üleriiete ja jalatsite ning nende hoidmise koha kohta;
7) kainenemiselt vabastatud isiku pretensioon tema kohtlemise, raha, dokumentide, asjade kaotsimineku või puudujäägi kohta.
(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja õiguserikkuja kainenemisele toimetanud isik(ud).
(4) Kainenemiselt vabastatud isikule tagastatakse allkirja vastu kainenemisele paigutamise protokollis temalt hoiule võetud raha, dokumendid ja muud esemed, samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb protokolli koostama volitatud isik vastava märkme protokolli ja kinnitab selle oma allkirjaga.
§ 2344. Kainenemisele paigutatud isiku kinnipidamistingimused
(1) Kainenemisele paigutatava isiku ja tema asjade läbivaatus (§ 237) on kohustuslik.
(2) Kainenemisele paigutatavalt isikult võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda ennast või teisi isikuid.
(3) Kainenemisele paigutatud isikut hoitakse eraldi teistest kinnipeetutest. Eri soost isikuid hoitakse eraldi kambrites.
(4) Kainestuskamber peab olema ilma väljaulatuvate teravate eendite ja nurkadeta, puidust või sama soojuspidavusega muust materjalist põrandaga ning valgustatud ja köetav ruum. Narid peavad olema jäigalt kinnitatud. Kambri uksel peab olema vaateava.
(5) Kainenemisele paigutatud isiku muud kinnipidamise tingimused ning tema kohtlemine ei tohi olla inimväärikust alandav.
(6) Kainenemisele paigutatud isiku ohutuse tagamiseks teda jälgitakse. Tervise halvenemisel kutsutakse kohale meditsiinitöötaja.
§ 2345. Ohjeldusmeetmete rakendamine
(1) Kainenemisele paigutatud isiku suhtes võidakse rakendada ohjeldusmeetmeid, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teise isiku suhtes ja suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.
(2) Ohjeldusmeetmetena võidakse kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärki. Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni.
(3) Ohjeldusmeetme kasutamise kohta tehakse vastav kanne joobnud isiku kainenemisele paigutamise protokolli, näidates sealjuures ära ohjeldusmeetme kasutamise põhjuse, valitud ohjeldusmeetme ja selle kasutamise kestuse.
§ 2346. Kainenemiselt vabastamine
(1) Kainenemisele paigutatud isik hoitakse kainenemisel kuni kainestumiseni, kuid mitte üle 24 tunni. Kui isik selle aja möödumisel ei ole sel määral kainenenud, et teda võiks lasta iseseisvalt lahkuda, kutsutakse arst tema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks.
(2) Kui isik saab kaineks öisel ajal ja tal puudub (ei soovi) kojuminekuvõimalus, võib ta omal soovil jääda kainestuskambrisse kuni hommikuni, mille kohta tehakse vastav kanne kainenemisele paigutamise protokolli.
(3) Kainenemiselt vabastatule ei tagastata ainet või eset, mida võib omada või kanda ainult eriloaga ning see luba puudub.».
§ 74. Paragrahvi 236 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(22) Kainenemiselt vabastatud haldusõiguserikkuja suhtes rakendatakse halduskinnipidamist üldistel alustel, kusjuures tema halduskinnipidamise tähtaeg koos kainenemisel viibitud ajaga ei tohi ületada 48 tundi.».
§ 75. Paragrahvi 238 lõikes 2 täiendatakse loetelu pärast arvu «351» arvuga «133».
§ 76. Paragrahvis 241:
1) lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad «ja nende erikonfiskeerimise»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Tolliametniku poolt kohaldatud erikonfiskeerimise peale võib kaevata halduskohtunikule, halduskohtuniku poolt kohaldatud erikonfiskeerimise peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule käesoleva seadustiku §-s 270 sätestatud korras.».
§ 77. Paragrahvi 242 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskohtuniku poolt -- haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik või protokolli koostajaga samast asutusest selle asutuse poolt volitatud ning antud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostamise õigust omav muu ametiisik.».
§ 78. Paragrahvi 244 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kannatanu on füüsiline isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, samuti juriidiline isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud varalist kahju.».
§ 79. Paragrahvi 245 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
«(3) Kannatanuks oleva juriidilise isiku esindamine toimub tema põhikirjast või seadusest tulenevas korras.
(4) Asutus, kelle ametiisik haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostas, võib asja arutamisel vastava ministri loal halduskohtus kasutada advokaadi õigusabi.».
§ 80. Paragrahvi 246 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «vandeadvokaat» sõnaga «advokaat» vastavas käändes.
§ 81. Paragrahvi 247 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Protokolli koostanud ametiisik või käesoleva seadustiku § 242 punkti 3 alusel volitatud muu ametiisik võtab asja arutamisest osa isiklikult.».
§ 82. Paragrahvis 248:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Haldusvastutusele võetava isiku ja kannatanu või nende esindajate mitteilmumine haldusõiguserikkumise asja arutamisele, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning kui nende poolt ei ole esitatud taotlust asja edasilükkamiseks, ei takista asja arutamist.»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
«(4) Halduskohtunik arutab haldusõiguserikkumise asja haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisiku või protokolli koostaja asutuse poolt volitatud ning antud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostamise õigust omava muu ametiisiku kohustuslikul juuresolekul.».
§ 83. Paragrahvi 266 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «aadress;» sõnadega «valla või linna nimetus, kus haldusõiguserikkumine toimus;».
§ 84. Paragrahvi 280 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Kohtuliku arutamise osalisteks haldusõiguserikkumise asjas on käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikud.».
§ 85. Paragrahvis 281:
1) lõikes 1 asendatakse sõna «vandeadvokaat» sõnaga «advokaat» ja lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Kannatanuks olevat juriidilist isikut esindab halduskohtus advokaat või muu isik vastavalt käesoleva seadustiku § 245 3. lõikele»;
2) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «võib olla» sõnadega «advokaat või muu».
§ 86. Paragrahvi 30710 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Protsessiosalisteks ringkonnakohtus on käesoleva seadustiku § 242 punktides 1 ja 2 loetletud isikud, samuti käesoleva seadustiku § 3071 punktis 1 ettenähtud juhul haldusõiguserikkumise protokolli koostanud ametiisik ning § 3071 punktis 2 ettenähtud juhul haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või asutus, kelle ametiisik koostas haldusõiguserikkumise protokolli või arutas haldusõiguserikkumise asja, ning käesoleva seadustikuga ettenähtud korras volitatud esindajad.».
§ 87. Paragrahvi 30726 punkti 3 täiendatakse pärast sõna «halduskohtule» sõnadega «teises koosseisus».
§ 88. Paragrahvi 308 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud kohtuotsuse kassatsioonikorras edasikaebamise õigus on käesoleva seadustiku § 30710 2. lõikes loetletud isikutel.».
§ 89. Seadustikku täiendatakse IV1 jaoga järgmises sõnastuses:
«IV1 jagu. Teistmine ja kohtuvigade parandamine
221. peatükk
JÕUSTUNUD KOHTULAHENDITE TAASLÄBIVAATAMINE TEISTMISAVALDUSTE ALUSEL
§ 3291. Teistmisavalduse alusel läbivaadatud lahendid
Teistmisavalduse alusel vaadatakse läbi haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtu poolt tehtud lahendeid ning haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskohtuniku poolt tehtud lahendeid.
§ 3292. Teistmisavalduse läbivaatamise alused
Jõustunud kohtuotsust või -määrust haldusõiguserikkumise asjas võib uute asjaolude ilmnemisel uuesti läbi vaadata (teista), kui:
1) teise kriminaalasjas või haldusõiguserikkumise asjas jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud tunnistaja või kannatanu valeütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge või dokumendi või asitõendi võltsimine, mis tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse tegemise;
2) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud haldusõiguserikkumise asjas protokolli koostanud ametiisiku või asja arutanud ametiisiku või halduskohtuniku kuritegu asja uurimisel ja kohtulikul arutamisel;
3) teistitavas haldusõiguserikkumise asjas on tühistatud kohtuotsuse või -määruse aluseks olnud teine kohtuotsus või -määrus, mis tooks kaasa menetluse lõpetamise või kergemat halduskaristust ettenägeva sätte kohaldamise;
4) on ilmnenud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks muud asjaolud, mis ei olnud kohtul teistitavas haldusõiguserikkumise asjas otsuse või määruse tegemisel teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatatud asjaoludega tooks kaasa asja menetluse lõpetamise või kergemat halduskaristust ettenägeva sätte kohaldamise.
§ 3293. Teistmisavaldus
(1) Teistmisavalduse võivad Riigikohtule kirjalikult esitada haldusõiguserikkumise asja menetluses osalenud isikud.
(2) Teistmisavalduses märgitakse ära:
1) kohtu nimetus, kellele avaldus esitatakse;
2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, aadress ja protsessuaalne seisund;
3) haldusõiguserikkumise asi, mille teistmist taotletakse (kohtu nimetus, kohtulahendi tegemise kuupäev, vastutusele võetud isiku nimi, kelle suhtes teistmist taotletakse);
4) teistmisalus;
5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu;
6) kuupäev ja avalduse esitaja allkiri.
(3) Avaldusele lisatakse:
1) teistitava kohtulahendi ärakiri, samuti kohtulahendi ärakiri, millele tuginedes teistmist taotletakse;
2) teistmisavalduse ärakirjad vastavalt protsessiosaliste arvule;
3) volikiri või muu volitusi tõendav dokument juhul, kui avalduse esitab esindaja.
§ 3294. Teistmisavalduse esitamise tähtajad
Teistmisavalduse võib esitada:
1) paragrahvi 3292 punktides 1--3 sätestatud alustel -- kolme kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest, millega tekkis teistmisalus;
2) paragrahvi 3292 punktis 4 sätestatud alusel -- ühe kuu jooksul uue asjaolu või tõendi ilmnemisest.
§ 3295. Menetlusloa taotlemine
(1) Jõustunud kohtuotsuse või -määruse läbivaatamiseks teistmismenetluse korras peab teistmisavalduse esitaja taotlema menetlusluba, mille andmise otsustab Riigikohtu loakogu käesoleva seadustiku § 312 3. lõikes sätestatud korras.
(2) Teistmismenetluse luba ei anta, kui:
1) loakogu leiab üksmeelselt, et teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3293 sätestatud tingimustele;
2) teistmisavaldus on esitatud käesoleva seadustiku §-s 3294 sätestatud tähtaegu rikkudes. Loakogu võib teistmisavalduse esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel;
3) loakogu on varem keeldunud samas haldusõiguserikkumise asjas samadel alustel esitatud avaldusele teistmismenetluse loa andmisest;
4) teistmismenetluse tulemina on samas haldusõiguserikkumise asjas samadel alustel keeldutud haldusõiguserikkumise menetluse teistmisest.
(3) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse teistmisavaldus läbivaatamatult ühes loakogu resolutsiooniga.
§ 3296. Teistmisavalduse läbivaatamiseks ennistamine
(1) Kui teistmisavalduses on puudusi, võib Riigikohus anda avalduse esitajale tähtaja nende kõrvaldamiseks või oluliste puuduste korral, mida kõrvaldada ei saa, tagastada kaebus läbivaatamatult.
(2) Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab Riigikohus alama astme kohtult vajalikud kohtutoimikud, saadab protsessiosalistele avalduse ärakirja teadmiseks ja vajadusel nõuab neilt kirjaliku seisukoha.
§ 3297. Teistmisavalduse lahendamine
(1) Teistmisavalduse lahendab Riigikohus kooskõlas käesoleva seadustiku §-dega 313--323. Protsessiosalistele teatatakse avalduse läbivaatamise aeg, kuid nende mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist.
(2) Kui haldusõiguserikkumise asi on lahendatud Riigikohtu halduskolleegiumis, toimub teistmismenetlus Riigikohtu üldkogus.
(3) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendid, teistib haldusõiguserikkumise asja menetluse ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kus tehti esimene kohtuotsus. Kui asjaolud on selged ja asjas ei ole vaja täiendavalt koguda tõendeid või anda neile hinnangut, võib Riigikohus alama astme kohtu lahendit muuta või teha uue otsuse.
(4) Protsessiosalistele, kes kohtuistungil ei viibinud, saadetakse Riigikohtu otsuse või määruse ärakiri teadmiseks.
(5) Teistmisavalduse rahuldamata jätmisel võidakse avalduse esitajale panna kohtukulude hüvitamise kohustus.
222. peatükk
KOHTUVIGADE PARANDAMINE
§ 3298. Avalduse esitamise alused
(1) Protsessiosaline võib taotleda haldusõiguserikkumise asjas jõustunud kohtuotsuse kohtuvea parandamist, kui:
1) kohus on ebaõigesti kohaldanud kohtuotsuse aluseks olevat seadust;
2) kohus on rikkunud käesoleva seadustiku § 325 2. lõikes sätestatud kohtumentluse norme või muid kohtumenetluse norme ja see rikkumine oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
§ 3299. Menetlusloa taotlemine ja andmine
(1) Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda menetlusluba ja tasuda käesoleva seadustiku §-s 311 ettenähtud kautsjon.
(2) Avalduse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse, avalduse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse.
(3) Menetlusluba antakse käesoleva seadustiku §-s 312 sätestatud alustel ja korras.
(4) Kohtuvea parandamise avalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui kohtulahendi tegemisest on möödunud vähemalt kolm aastat.
§ 32910. Haldusõiguserikkumise asja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks
Haldusõiguserikkumise asja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub käesoleva seadustiku §-des 313--329 sätestatud korras.».
§ 90. Paragrahvi 3361 lõikes 2 asendatakse sõna «kolmele» sõnaga «seitsmele».
§ 91. Paragrahvi 342 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise otsuse viivad täide käesoleva seadustiku § 189 2. lõike punktides 1 ja 3 loetletud politseiametnikud, väikelaeva juhtimise õiguse äravõtmise osas ka käesoleva seadustiku § 209 2. lõike punktis 2 loetletud ametiisikud.».
§ 92. Paragrahvi 3511 lõikes 1 asendatakse sõna «vandeadvokaat» sõnaga «advokaat».
§ 93. Varasema õigusakti muutmine
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 8. juuli otsuse «Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendamise kohta» (RT 1992, 29, 397; RT I 1993, 33, 539) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«4. Kehtestada, et haldusõiguserikkumiste seadustiku või muu seaduse alusel füüsilisele või juriidilisele isikule halduskaristusena määratud rahatrahv laekub riigieelarvesse.».
§ 94. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub üldalustel, välja arvatud § 93, mis jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.
§ 95. Rakendussätted
(1) Muinsuskaitseinspektsioonile, Veterinaar- ja Toiduinspektsioonile ning Taimetoodangu Inspektsioonile ning nende ametnikele haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud pädevus laieneb vastavale senisele ametile või inspektsioonile tema lõpetamiseni või ümberkorraldamiseni Vabariigi Valitsuse poolt.
(2) Vabariigi Valitsusel korraldada haldusõiguserikkumiste seadustiku tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas 1997. aasta 1. augusti seisuga.
| Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA |
Facebook
Twitter