Teksti suurus:

Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 49, 798

Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 17.06.1997 nr 120

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Nõva maastikukaitseala valitsejateks Harjumaa Metsaameti peametsaülem ja Läänemaa Metsaameti peametsaülem oma haldusterritooriumi piires.

  Peaminister Mart SIIMANN

Minister
keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN

Riigisekretär Uno VEERING

 


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a.
määrusega nr. 120

Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Nõva maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Haapsalu Rajooni RSN TK 21. augusti 1985. a. otsusega nr. 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine» kinnitatud Nõva taimestikukaitseala baasil.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Nõva ja Riguldi metskonna 1987. aasta puistuplaani ja Vihterpalu metskonna 1994. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, kinnisasja omanikul omal maal või muul maavaldajal oma valduse piires.

8. Jalgratastega sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

10. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal toimuvad vastavalt õigusaktidele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine;
3) geoloogilised uuringud;
4) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka sellekohase loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab raieloataotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

15. Kaitsealal on kaks mittemajandatavat sihtkaitsevööndit:

1) Mustjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 24 (ainult Mustjärve teest kagu poole jääv osa), 25 (ainult Mustjärve teest kagu pool olev, kaitsealale jääv osa), 26 (ainult kaitsealale jääv osa), 29 (ainult Mustjärve teest kagu poole jääv osa), 30 (ainult Mustjärve teest kagu pool olev, kaitsealale jääv osa), 31 (ainult kaitsealale jääv osa), 34 (ainult Mustjärve teest ida pool olev, kaitsealale jääv osa) ja 35 (ainult kaitsealale jääv osa);

2) Uuejõe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Noarootsi vallas Riguldi metskonna kvartalid 6 (ainult Ranna teest põhja pool olev, kaitsealale jääv osa), 7–8 (ainult Ranna teest põhja poole jääv osa), 9 (ainult Ranna teest põhja poole jääv osa; nii riigimaa kui ka talude A4 ja A185 maa osas) ning 10 (ainult Ranna teest põhja poole jääv osa) ja Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 22–23 (ainult Liivanõmme teest loode poole jääv osa) ja 27–28 (ainult Liivanõmme teest põhja poole jääv osa).

16. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) marjade ja seente korjamine;
2) kalapüük;
3) ulukite arvukuse reguleerimine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
4) teede ja jalgradade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.

17. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

18. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

19. Kaitsealal on neli majandatavat sihtkaitsevööndit:

1) Liivase sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 1–2 (ainult kaitsealale jääv osa), 3, 4–5 (ainult Liivanõmme teest põhja poole jääv osa), 6 (ainult Liivanõmme teest põhja pool olev, kaitsealale jääv osa) ja 8–9 (ainult Liivanõmme teest põhja poole jääv osa);

2) Vananõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Noarootsi vallas Riguldi metskonna kvartalid 6–7 (ainult Ranna teest lõuna pool olev, kaitsealale jääv osa), 8 (ainult Ranna teest lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A282, A266, Ismars (5) ja 4 maa osas), 9 (ainult Ranna teest lõuna poole jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A282 ja A266 maa osas), 10 (ainult Ranna teest lõuna poole jääv osa), 27 (ainult kaitsealale jääv osa; nii riigimaa kui ka kinnistute A282, A266, Ismars (5), Bengtas (6), Seffers (7) ja Peeters (9) lahusmaatükkide osas), 28 (nii riigimaa kui ka kinnistute Peeters (9), Nebondas (10b), Nigordas (10a), Jakas (4), Martons (1), Mats (2), Ismars (5) ja Anders (3) lahusmaatükkide osas), 29 (nii riigimaa kui ka kinnistu Henders (8) maa osas), 30 (nii riigimaa kui ka kinnistute Henders (8), Anders (3) ja A189 maa osas), 31, 32 (nii riigimaa kui ka Vananõmme metsavahitalu (A213) maa ja kinnistute Henders (8), Anders (3), Ismars (5), Busta-Mats (81), A189, 198, Angstigen (83), Kupra (A25), Õuna (A26), Horris (27), Mülbak (28), Jürise (A22), Hansu (A17), Pauls (24), Brus (23), Nybond (80) ja Madas (15) lahusmaatükkide osas) ning Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 33 (ainult Paruni teest edela poole jääv osa) ja 37 (ainult Paruni teest lääne pool olev, kaitsealale jääv osa);

3) Põõsaspea sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Noarootsi vallas Riguldi metskonna kvartalid 1 (ainult riigimaa osas), 2 (ainult riigimaa osas) ja 3 (ainult Spithami­Dirhami teest lääne poole jääv osa);

4) Keibu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:

Padise vallas Vihterpalu metskonna kvartalid 26 (nii riigimaa kui ka kinnistute 120, A125, A126, Mäe (48) ja 47 maa osas), 41 (nii riigimaa kui ka kinnistute 47, 49, 50 ja Keibo-Toa (51) maa osas), 108, 109 (ainult riigimaa ja kinnistute Keibo-Toa (51), Keibo-Mäe (48) ja Mäe (48b) maa osas) ja 131 (ainult riigimaa osas).

20. Majandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas lubatud ja järgmised lubatud tegevused:
1) teede, radade, õhuliinide ning ehitiste hooldustööd kaitseala valitseja nõusolekul;
2) hoonestuse taastamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
3) valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) ulukite arvukuse reguleerimine kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
5) kalapüük.

21. Majandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

23. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:

1) Lepaaugu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 18, 19, 20 ja 21 (ainult riigimaa osas);

2) Toatse piiranguvöönd, kuhu kuuluvad:

Nõva vallas Nõva metskonna kvartalid 4–5 (ainult Liivanõmme teest lõuna poole jääv osa), 6 (ainult Liivanõmme teest lõuna pool olev, kaitsealale jääv osa), 8–9 (ainult Liivanõmme teest kagu poole jääv osa), 10–12 (ainult kaitsealale jääv osa), 22–23 (ainult Liivanõmme teest kagu poole jääv osa), 24 (ainult Mustjärve teest loode poole jääv osa), 25 (ainult Mustjärve teest loode poole jääv osa), 27–28 (ainult Liivanõmme teest kagu poole jääv osa), 29–30 (ainult Mustjärve teest loode poole jääv osa), 33 (ainult Paruni teest kirde poole jääv osa), 34 (ainult Mustjärve teest lääne poole jääv osa) ja 37 (ainult Paruni teest kirde pool olev, kaitsealale jääv osa).

24. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ja järgmised keelatud tegevused:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) veekogude kuju ja veetaseme muutmine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eraõiguslikul maal oma tarbeks liiva ja kruusa võtmine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
4) lõppraie, välja arvatud turberaie;
5) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine kohaliku omavalitsuse ja kaitseala valitseja juures registreeritud kohtades ja oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

25. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;
2) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
3) ehitamine ning teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
4) ulukite arvukuse reguleerimine.

26. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

27. Isikud, kes rikuvad käeoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Minister
keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN

 


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a.
määrusega nr. 120

Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Nõva maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Nõva vallas Soome lahe rannikult Rannaküla­Tooma (16) talu läänenurgast mööda Rannaküla­ Tooma (16), Mardi (17) ja Matsu (18) talu edelapiiri Nõva metskonna kvartali 6 idapiirini ning edasi mööda seda Liivanõmme teeni ja mööda seda kuni Nabadi teeni. Piir jätkub mööda Nabadi teed edela suunas kuni Nõva metskonna kvartali 37 idapiirini, edasi mööda seda lõuna suunas kuni põlise riigimetsamaa piirini ning mööda seda edela suunas kuni Riguldi metskonna kvartalini 32. Piir jätkub mööda nimetatud kvartali idapiiri ja (ületades Nõva ja Noarootsi valla vahelise piiri ja jätkudes Noarootsi vallas) lõunapiiri ning kvartali 28 lõuna- ja läänepiiri kuni kvartalit 27 läbiva ida-läänesuunalise kraavini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni nimetatud kvartali läänepiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 27 ja 8 läänepiiri kuni põlise riigimetsamaa piirini ning edasi mööda seda läbi Riguldi metskonna kvartalite 7 ja 6 lääne ja põhja suunas kuni Soome lahe rannajooneni ja edasi mööda seda (ületades Noarootsi ja Nõva valdade vahelise piiri ja jätkudes Nõva vallas) ida ja kirde suunas kuni Rannaküla­Tooma (16) talu läänenurgani.

Nõva maastikukaitseala lahustüki piir kulgeb Padise vallas Keibu lahe rannikult mööda Vihterpalu metskonna kvartalite 26 ja 17 vahelist sihti ida suunas kuni kvartali 26 kirdenurgani, edasi mööda kvartali 26 idapiiri, kvartali 41 ida- ja lõunapiiri ning kvartali 109 idapiiri kuni Mäe (48b) talu lahustükini. Edasi kulgeb piir mööda Mäe (48b) talu lahustüki põhja- ja läänepiiri ning Vahi (49), Rehe (50) ja Keibo-Toa (51) talude lahustükkide läänepiiri, Keibo-Mäe (48) ja Mäe (48b) talude lahustükkide loodepiiri, Rehe (50) talu teise lahustüki loodepiiri, Liivanõmme (117) ja Liivaniidu (118) talude loodepiiri ja Lepajõe (53) talu põhjapiiri (ületades Padise ja Nõva valla vahelise piiri ja jätkudes Nõva vallas) ja läänepiiri kuni Lepajõe jõeni ning edasi mööda seda kuni Nõva metskonna kvartali 21 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Nõva metskonna kvartali 21 ida- ja lõunapiiri, kvartalite 20, 19 ja 18 lõunapiiri ning kvartali 18 läänepiiri kuni Keibu laheni ning seejärel mööda rannajoont ida ja kirde suunas (ületades Nõva ja Padise valla vahelise piiri ja jätkudes Padise vallas) kuni Vihterpalu metskonna kvartalite 26 ja 17 vahelise sihini.

Nõva maastikukaitseala teise lahustüki piir kulgeb Noarootsi vallas Põõsaspea poolsaare tipust mööda rannajoont kagu suunas kuni põlise riigimetsamaa piirini Riguldi metskonna kvartalis 2 ning edasi mööda seda lääne suunas läbi kvartalite 2 ja 1 kuni Dirhami­Spithami 110 kV elektriliini trassini. Piir jätkub mööda nimetatud trassi idaserva lõuna ja edela suunas läbi kvartalite 1 ja 3 kuni kvartali 3 läänepiirini ja edasi mööda seda põhja suunas kuni Dirhami laheni ning edasi mööda rannajoont põhja suunas kuni Põõsaspea poolsaare tipuni.

Nõva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Nõva ja Riguldi metskonna 1987. aasta puistuplaani ja Vihterpalu metskonna 1994. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Minister
keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN

/otsingu_soovitused.json