Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 49, 799 Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine Vastu võetud 17.06.1997 nr 121 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 3) Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala valitsejaks Viljandi maavanem. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a. korralduse nr. 331-k (ENSV Teataja 1959, 29, 160) lisa nr. 1 punktid 31 ja 32 ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a. määruse nr. 218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis» (ENSV Teataja 1959, 36, 182) lisa punkt 5.   Peaminister Mart SIIMANN Minister keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN Riigisekretär Uno VEERING   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121 Loodi looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Loodi looduspark (edaspidi looduspark) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a. määrusega nr. 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» Loodi maakondliku tähtsusega looduspargina. 2. Looduspargi maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Loodi looduspargi välispiiri kirjeldusega. 3. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 4. Looduspargi ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.  5. Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loodi metskonna 1990. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu looduspargis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. 7. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult looduspargi valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaa omanikul omal maal või maavaldajal oma valduse piires. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. 9. Metsa kasutamise kord looduspargis sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal (välja arvatud Loodi–Püstmäe sihtkaitsevööndis), lõppraie, välja arvatud turberaie looduspargi valitseja nõusolekul, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje. 10. Jahipidamine ja kalapüük looduspargis toimuvad vastavalt õigusaktidele ja käesolevale kaitse-eeskirjale. 11. Looduspargi valitseja nõusolekuta on looduspargis keelatud: 1) maa sihtotstarbe muutmine; 2) maa- ja metsakorralduskavade ning kaitsealuse pargi projekti kinnitamine; 3) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd; 4) veekogude kuju ja veetaseme muutmine; 5) loodusteaduslikud välitööd; 6) õppe- ja matkaradade rajamine. 12. Looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Looduspargi valitseja vaatab raieloataotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Looduspargi piires oleva kinnistu võõrandamisel teatab võõrandaja sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks looduspargi valitsejale. III. SIHTKAITSEVÖÖND 14. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 15. Looduspargis on üks mittemajandatav sihtkaitsevöönd: Heimtali sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Pärsti vallas Loodi metskonna kvartal 20 (ainult eraldised 1–3, 6 ja 9–22). 16. Mittemajandatavas sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud: 1) marjade ja seente korjamine; 2) teede ja radade hooldustööd looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul. 17. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina). 18. Mittemajandatava sihtkaitsevööndi maa sihtotstarbeks määratakse «kaitsealune maa». 19. Looduspargis on 10 majandatavat sihtkaitsevööndit: 1) Paistu ürgoru sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 84 ning Oru (A24) (ainult metsa osa), Ojamäe (A2) (ainult ürgorus asuv metsa osa) ja Kalda (A1) (ainult ürgorus asuv metsa osa) talu maa; 2) Tilli sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas Supsi-Luiga (3) talu maa (ainult Pirmastu järvest põhja pool asuva kadastiku osa); 3) Polli mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 48 (Rolli (57) talu maa osas), 49 (Rolli (57), Polli (58) ja Polli (58a) talu maa osas) ja 144 (ainult Rolli (57), Kollobo (56) ja Milistvere (27) talu maa osas) ning Kollobo (56) talu maa kvartali 144 ja rohumaa vaheline metsa osa, Rolli (57) talu maa kvartali 48 ja rohumaa vaheline metsa osa ning Kõverjärv ja Polli (58) talu maa kvartali 49 ja rohumaa vaheline metsa osa; 4) Holstre mägede sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 45, 46 ja 47 ning talu A24 lahusmaatükk; 5) Kindralimäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas talu A27 lahusmaatükk; 6) Nõmme sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Paistu vallas talude II (ainult Viljandi–Mustla maanteest ida poole jääv osa), III, IV, V, VI ja VII lahusmaatükid ning Peetsi (1) talu maa Verilaske ojast lääne poole ja Nõmme–Supsi teest põhja poole jääv osa; Viiratsi vallas Koordi Veski, Valgjärve, Orriko (46) (ainult Kibeküla–Viiratsi teest lääne poole jääv metsa osa), Orriko Jüri (47) (ainult talu lõunaosas asuv metsa osa), Peija ehk Mälgu Jaagu (49) (ainult talu lõunaosas asuv metsa osa), Männimäe (69) (ainult talu lõunaosas asuv metsa osa, Valgjärve (Laose) (ainult talu lõunaosas asuv metsateest lõuna poole jääv metsa osa) ja Kangelaski (ainult Mäeltküla teest lõuna poole ja Viljandi–Mustla maanteest ida poole jääv osa) talu maa; 7) Loodi–Püstmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas Loodi metskonna kvartal 83 (ainult eraldised 1–3 ja 6 täielikult ning eraldise 7 Sinialliku ojast lääne poole jääv osa; Püstmäe (A36), Paistu Veski (A33) ja Ibise (A39) talu maa osas); 8) Tõllamäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Paistu vallas Paistu Viljapuuala (A46) talu metsa osa; 9) Mäemetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pärsti vallas Loodi metskonna kvartalid 12 ja 13 (ainult eraldised 13–15, 18, 22–24 ja 29) ning kvartali 12 ja Raudna jõe vahele jääv maa (talude A14, 2 ja 1 lahusmaatükid); 10) Sinialliku sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Pärsti vallas Sinialliku järv ja talu A51 maa (ainult Sinialliku järve ja Sinialliku oja vaheline osa); Paistu vallas Loodi metskonna kvartalid 70 (ainult eraldised 10–13), 71, 75 (ainult eraldised 2 ja 8–17) ja 78. 20. Majandatavas sihtkaitsevööndis on lubatud järgmine majandustegevus ja loodusvarade kasutamine: 1) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks ja kalapüük; 2) teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd; 3) kraavide hooldustööd looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul; 4) valikraie looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas; 5) õhuliinide ja muude kommunikatsioonide, samuti mittetootmislike ehitiste rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul; 6) hooldustööd kaitstavate liikide optimaalsete elutingimuste säilitamiseks looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul. 21. Majandatava sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine). IV. PIIRANGUVÖÖND 22. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 23. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. 24. Piiranguvööndis on lubatud: 1) kalapüük ja jahipidamine; 2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud looduslikul rohumaal ning metsamaal; 3) kohaliku olmeprügi ladustamine kohaliku omavalitsuse ja looduspargi valitseja juures registreeritud kohtades ja oma kinnisasja piires looduspargi valitsejaga kooskõlastatud kohtades. 25. Looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) ehitamine; 2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine looduspargis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus teha looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid ettekirjutusi; 3) uute maaparandussüsteemide rajamine looduspargis paikneva kinnistu tarbeks, juhul kui sellega ei ohustata kaitstavate liikide elutingimusi, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus teha looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid ettekirjutusi. 26. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme säilitamine). V. KAITSEALUSED PARGID JA KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID 27. Looduspargis asuvad järgmised kaitsealused pargid ja kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) pargid: Heimtali park (mille piir kulgeb Pärsti vallas Heimtali–Viljandi teelt mööda metsa ja rohumaa piiri põhja, mööda pargi ringteed lääne ja kooliaia ning edasi mööda metsa ja rohumaa piiri lõuna suunas kuni Heimtali–Viljandi teeni ning mööda seda ida suunas kuni metsa ja rohumaa piirini); Loodi park (mille piir kulgeb Paistu vallas mööda Viljandi–Nuia maanteelt endise meierei juurde viivat teed ida, mööda metsa ja rohumaa piiri põhja ning Viljandi–Nuia maanteelt Tõllamäe talu juurde viivat pinnasteed mööda lääne suunas kuni Viljandi–Nuia maanteeni ja edasi mööda seda kuni endise meiereini viiva teeni); 2) põlispuud: Polli tamm (Paistu vallas Polli (58) talu maal), Tõllamäe tamm (Paistu vallas Paistu Viljapuuala (A46) kinnistu maal), Rahetsema mänd (Pärsti vallas Rahetsema (A32) talu maal), Sinialliku seedermänd (Pärsti vallas Luuguse (17) talu maal). 28. Heimtali ja Loodi pargi hooldus ja kujundamine toimub looduspargi valitsejaga kooskõlastatud pargi projekti alusel. Kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva pargi projekti valmimiseni on nimetatud tegevus lubatud ainult looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul. 29. Looduspargis asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide mis tahes kahjustamine on keelatud. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud ainult looduspargi valitseja nõusolekul, kusjuures põlispuude ümbruses on 15 m raadiuses kaeve- ja künnitööd keelatud. 30. Kinnisasja omanik on kohustatud hoolt kandma tema valdusesse jääva kaitstava looduse üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrasoleku eest ning tagama juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. VI. LÕPPSÄTTED 31. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 32. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Minister keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121 Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus Loodi looduspargi välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pärsti vallas Imavere– Viljandi–Nuia maanteelt mööda Viljandi linna ja Pärsti valla piiri loode suunas kuni endise Viljandi–Mõisaküla raudteetammini, mööda seda Kamara teeni ning mööda seda kuni Kamara–Sinialliku teeni. Edasi kulgeb piir mööda Kamara–Sinialliku teed kagu suunas kuni Kihva (X) talu lõunapiirini, sealt mööda Kihva (X) talu lõuna- ja Tobra Peetri (X) talu lõuna- ja läänepiiri Viljandi–Heimtali teeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri Raudna jõeni. Seejärel kulgeb piir mööda Raudna jõge loode suunas kuni Oru (1) talu lahustükini ning mööda selle idapiiri kuni Loodi metskonna kvartali 13 edelanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 13 lõunapiiri kuni Matapera–Päri teeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri kuni kvartali 12 loodepiirini, edasi mööda seda edela suunas kuni põhja-lõunasuunalise elektriliinini ning seda mööda üle Raudna jõe kuni Heimtali mõisapargi piirini. Piir jätkub mööda pargi kirde-, loode- ja läänepiiri Raudna–Loodi teeni ning mööda selle teemaa põhjapiiri kagu suunas kuni Rabina (A51) talu kagupiirini, edasi mööda seda ja Rabina (A50) talu lääne-, põhja- ja idapiiri loode-kagusuunalise elektriliinini ja mööda seda kuni Ramsi asula piirini. Edasi kulgeb piir mööda Ramsi asula loode- ja kirdepiiri kuni Raudna–Loodi teeni ja seejärel mööda selle teemaa idapiiri kagu suunas (kuni Pärsti ja Paistu valla piirini ning edasi Paistu vallas) Imavere–Viljandi–Nuia maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Imavere–Viljandi–Nuia maantee teemaa idapiiri lõuna suunas kuni Paistu–Sultsi teeni ning mööda selle teemaa põhja- ja läänepiiri kuni Viljandi–Tõrva maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda Viljandi–Tõrva maantee teemaa edelapiiri kuni Teedevalitsuse maaeralduse lõunapiirini ning seejärel (ületades Imavere–Viljandi–Nuia maantee) mööda Loodi asula elumajadest lõuna pool kulgevat metsateed põhja suunas kuni kvartali 82 lõunapiirini ning mööda seda ida suunas kuni nimetatud kvartali kagunurgani, edasi mööda kvartalite 82, 80, 79 ja 76 idapiiri ning kvartali 76 põhjapiiri kuni Imavere–Viljandi–Nuia maanteeni ning mööda selle teemaa läänepiiri Sinialliku teeni (Pärsti ja Paistu valla piirini). Edasi kulgeb piir Pärsti vallas mööda metsateed loode suunas kuni Luuguse (17) talu kagunurgani ja edasi mööda Luuguse (17) talu idapiiri Orika–Ramsi teeni ning mööda selle teemaa läänepiiri kirde suunas aianduskooperatiivi «Ojakalda» maaeralduseni, mööda selle lääne- ja põhjapiiri ning edasi Orika bensiinijaama loode- ja põhjapiiri kuni Imavere–Viljandi–Nuia maanteeni ning mööda selle teemaa läänepiiri Viljandi linna piirini, jättes loodusparki Imavere–Viljandi–Nuia maanteest lääne poole jääva maa Viiratsi vallas. Lahustükina kuulub Loodi loodusparki maa-ala, mille piir kulgeb Intsu–Paistu teelt mööda Paistu asula põhjapiiri ning talude Soo-otsa (A10), Otsa (AII), Otsa (A12) ja Sillaotsa (A15) põhja, talu AII ja A12 lahustüki põhja- ja kirdepiiri ning Olepa (103) talu lõuna- ja idapiiri kuni Viisuküla peakraavini ja edasi mööda seda kuni ida-läänesuunalise teeni talu 31 lahustükil. Piir jätkub mööda nimetatud teed ida suunas kuni Viljandi–Rõngu maanteeni ning edasi mööda selle teemaa idapiiri kuni Karbi (A10) talu maa loodenurgani. Edasi kulgeb piir mööda Karbi (A10) talu läänepiiri ja talu A110 lahustüki põhja- ja idapiiri Holstre–Mõnnaste teeni ning edasi mööda selle teemaa põhjapiiri ida suunas kuni Holstre mägedesse suunduva teeni. Seejärel kulgeb piir mööda nimetatud teed Holstre töökojani, mööda selle lääne-, põhja- ja idapiiri tagasi Holstre–Mõnnaste teele ning mööda selle teemaa põhjapiiri kuni Luigani. Sealt edasi kulgeb piir mööda põhja-lõunasuunalist pinnasteed Supsimari–Nõmme teeni ja seejärel mööda selle teemaa edelapiiri kuni Kibeküla teeni. Edasi kulgeb piir mööda Kibeküla tee teemaa loodepiiri (Paistu ja Viiratsi valla vahelise piirini ja edasi Viiratsi vallas) kuni Viiratsi–Mustapali teeni ning mööda selle teemaa edelapiiri kuni metsa ja rohumaa vahelise piirini Orriko (46) talu maal. Piir jätkub mööda metsa ja rohumaa vahelist piiri edela suunas kuni Valgjärve (Laose) talu teeni ning mööda seda kuni Mäeltkülani, edasi mööda põhja-lõunasuunalist teed Viljandi–Mustla maanteeni ning mööda selle teemaa idapiiri (ületades Viiratsi ja Paistu valla vahelise piiri ja jätkudes Paistu vallas) kuni Everti ojani. Edasi kulgeb piir mööda Everti oja lääne suunas kuni elektriliinini Pomberi (105) talu maal, mööda seda loode suunas kuni Holstre–Loodi teeni, edasi mööda selle lõunapiiri edela suunas kuni Intsu–Paistu teeni ja mööda selle teemaa idapiiri kuni Paistu asula piirini. Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Loodi metskonna 1990. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Minister keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121 Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Viljandi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a. määrusega nr. 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» Loodi maakondliku tähtsusega looduspargi osana. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kogu kaitseala maa-ala kuulub piiranguvööndisse ning selle piir kantakse riiklikusse maakatastrisse. 4. Kaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel. II. KAITSEALA KAITSEKORD 5. Inimestel on lubatud viibida, korjata seeni ja marju ning püüda kala kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks. 6. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning eramaa omanikul omal maal või maavaldajal oma valduse piires. 7. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. 8. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, lõppraie, välja arvatud turberaie kaitseala valitseja nõusolekul, energiapuistute rajamine ja keemiline võsatõrje. 9. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme säilitamine). 10. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) maa sihtotstarbe muutmine; 2) maa- ja metsakorralduskavade ning kaitsealuse pargi projekti kinnitamine; 3) uute metsakultuuride rajamine; 4) veekogude kuju ja veetaseme muutmine; 5) uute maaparandussüsteemide rajamine; 6) geoloogilised uuringud; 7) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 8) ehitamine ja teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 12 pole sätestatud teisiti; 9) õppe- ja matkaradade rajamine. 11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab raieloataotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 12. Lisaks käesoleva kaitse-eeskirja punktis 8 keelatud tegevusele on kaitsealal keelatud: 1) Teigaste (IV) ja Sammuli Tõnise talude õuemaade vahelisel maa-alal kaitstava liigi kasvukoha säilitamiseks mis tahes looduslikke tingimusi muutev tegevus kaitseala valitseja nõusolekuta; 2) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 3) Viljandi järve kalda ulatuses (200 m veepiirist) rajada ja laiendada tootmisobjekte ja ladusid, millest lähtuv kahjulik mõju ulatub veekaitsevööndini (kuni 10 m veepiirist) või kus toodetakse või ladustatakse I, II või III ohtlikkusklassi kuuluvaid aineid; 4) Viljandi järve veekaitsevööndis majandustegevus, välja arvatud niitmine, karjatamine ja roo lõikamine. III. KAITSEALUSED PARGID JA KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID 13. Kaitsealal asuvad järgmised kaitsealused pargid ja kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) pargid: Viljandi lossipark (mille piir kulgeb Viljandi linnas Ranna puiesteelt mööda Viljandi lossi vallikraavi, Lossi ja Pikka tänavat, Tasuja puiesteed, Hariduse tänavat, Reinu teed ja Hiie puiesteed kuni Viljandi järve äärse kruusateeni, edasi mööda seda kuni 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgini, sealt edasi mööda teed Ranna puiesteeni ning mööda seda kuni Viljandi lossi vallikraavini); 2) kivid: Sammuli rahn (Viiratsi vallas Sammuli Tõnise talu maal). 14. Viljandi lossipargi hooldus ning kujundamine toimub kaitseala valitsejaga kooskõlastatud pargi projekti alusel. Kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva pargi projekti valmimiseni on nimetatud tegevus lubatud ainult kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. 15. Kaitsealal asuva kaitstava looduse üksikobjekti mis tahes kahjustamine on keelatud. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures rändrahnu ümbruses on 3 m ulatuses künnitööd keelatud. 16. Kinnisasja omanik on kohustatud hoolt kandma tema valdusesse jääva kaitstava looduse üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrasoleku eest ning tagama juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. IV. LÕPPSÄTTED 17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Minister keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121 Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus Viljandi maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Viiratsi vallas Imavere–Viljandi–Nuia maanteelt mööda Laidu tee teemaa põhjapiiri kuni Sammuli teeni ning edasi mööda seda kuni Viljandi linna piirini. Edasi kulgeb piir mööda Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelist piiri kuni Sammuli puhkebaasi maaeralduseni, mööda selle edela-, loode- ja kirdepiiri tagasi Viljandi linna ja Viiratsi valla vahelise piirini ja mööda seda kuni Viljandi–Rõngu maanteed ja Tartu–Viljandi maanteed ühendava teeni. Seejärel kulgeb piir Viljandi linnas mööda nimetatud teed kuni Tartu–Viljandi maanteeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri kuni Kösti ojani, edasi mööda Kösti oja Viljandi järveni ja edasi mööda selle kaldajoont kuni Valuojani ning mööda selle idakallast Ranna puiesteeni. Edasi kulgeb piir mööda Ranna puiesteed Viljandi lossi vallikraavini ja mööda seda kuni Lossi tänavani. Piir jätkub mööda Lossi ja Pikka tänavat, Tasuja puiesteed, Hariduse tänavat, Reinu teed ja Hiie puiesteed kuni Viljandi järve äärse kruusateeni ning mööda seda kuni 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgini ja sealt edasi mööda teed kuni Järveotsa obeliskini. Edasi kulgeb piir mööda loode-kagusuunalist teed kuni Riia maanteeni, mööda selle teemaa idapiiri kuni Imavere–Viljandi–Nuia maanteeni ja mööda selle teemaa idapiiri kuni Viiratsi valla piirini ning edasi Viiratsi vallas kuni Laidu teeni. Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Viljandi linna plaani alusel. Minister keskkonnaministri ülesannetes Andra VEIDEMANN