Teksti suurus:

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine" tingimused

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.04.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2004
Avaldamismärge:RTL 2004, 43, 726

"Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 2.3 "Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine" osa "Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine" tingimused

Vastu võetud 13.04.2004 nr 73

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Meetme osa «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine» (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» elluviimiseks.

(2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetme raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks.

(3) Alameetme eesmärgiks on ettevõtete konkurentsivõime kasv läbi uute või täiustatud toodete, teenuste, tehnoloogiate või protsesside arendamise.

(4) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks.

(5) Määruse alusel antakse toetust alameetme eesmärkide saavutamiseks. Alameetme raames antav toetus on teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 306 «Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 472) tähenduses.

(6) Alameetme raames ei toetata:
1) projekti, mille eesmärgiks on üksnes tehnoloogia, seadme või kinnisvara soetamine, remont või hooldus;
2) olemasolevate laenude refinantseerimist;
3) uue ärimudeli loomist, muutmist või täiendamist, kui puudub tehnoloogia arendus;
4) alusuuringuid.

§ 2. Mõisted

Määruse tähenduses:
1) alusuuring on alusuuring Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 306 «Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise eritingimused» tähenduses;
2) rakendusuuringu või tootearenduse eeluuring on tegevus, mille eesmärgiks on ettevõtja või teadus- ja arendusasutuse poolt kavandatava rakendusuuringu või tootearenduse teostatavuse ja selle tulemuste kasutamise võimalikkuse kohta adekvaatse informatsiooni saamine või rakendusuuringu või tootearenduse ettevalmistamine;
3) rakendusuuring on rakendusuuring Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 306 «Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise eritingimused» tähenduses;
4) tootearendus on tootearendus Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 306 «Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise eritingimused» tähenduses;
5) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 305 «Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 471) tähenduses;
6) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on teadus- ja arendusasutus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611; 2003, 75, 495; 88, 594) tähenduses;
7) teadustegevus on teadustegevus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
8) arendustegevus on arendustegevus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
9) abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus;
10) toetus on riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest (edaspidi toetus);
11) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
12) projekt on taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse;
13) taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
14) toetuse saaja on isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 3. Alameetme raames toetatavad tegevused

(1) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimine;
2) TA asutuse rakendusuuringu läbiviimine;
3) ettevõtja ja TA asutuse rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringu läbiviimine.

(2) Rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringu raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) rakendusuuringu või tootearenduse plaani koostamine;
2) tehnoloogiastrateegia koostamine;
3) arendatava toote või teenuse võimaliku turuosa hindamine;
4) konkurentsiuuringu teostamine;
5) patendiuuringu ja kasuliku mudeli uuringu teostamine;
6) rahvusvahelise ulatusega rakendusuuringu või tootearenduse ettevalmistamine;
7) tehnoloogia teostatavuse või toimimise uuringu teostamine;
8) muu rakendusuuringu või tootearenduse ettevalmistamisele vahetult kaasa aitav tegevus.

§ 4. Abikõlblikud kulutused

(1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust vastavalt §-des 19–21 sätestatud piirmääradele ja tingimustele §-s 3 sätestatud tegevuste elluviimisega vahetult seotud järgmiste kulutuste katmiseks:
1) tööjõukulud (uurimistöötajad, tehnikud ja muu abipersonal, kes tegelevad üksnes projektiga) vastavalt üldisele antud eriala või teaduskraadi palgatasemele ning panusele projekti;
2) kulud instrumentidele ja seadmetele, mida kasutatakse pidevalt ja üksnes projekti teostamiseks, proportsionaalselt vastavalt nende kasutusajale projektis ning nende kasulikule elueale, või osa nende ekspluatatsioonikuludest vastavalt nende projektis hõivatuse proportsioonile;
3) kulud kinnisvarale, mida kasutatakse pidevalt ja üksnes projekti teostamiseks (kinnisvara ostusumma ei tohi ületada 10% abikõlblikest kulutustest) või osa nende ekspluatatsioonikuludest vastavalt nende projektis hõivatuse proportsioonile;
4) konsultatsioonikulud, sealhulgas ostetud uurimistööd, tehniline teave, patentidealane nõustamine jms, mida kasutatakse üksnes projekti teostamiseks;
5) otseselt projekti käigus lisandunud üldkulud (sealhulgas lähetuskulud);
6) muud otseselt projekti käigus tekkinud jooksvad tegevuskulud (näiteks kulud materjalidele, abimaterjalidele jms);
7) teiste ettevõtete või TA asutuste poolt lepingulises korras teostatud ja projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud tööde kulud;
8) info levitamisega seotud kulud juhul, kui need on lahutamatult seotud § 20 lõikele 3 vastava finantseeritava projekti eesmärkidega ning seotud § 25 punktis 15 toodud nõuete täitmisega.

(2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused:
1) esinduskulud;
2) stipendiumid, annetused (sealhulgas annetused kõrgkoolide toetusfondidesse);
3) reklaami- ja turunduskulud;
4) tootmise likvideerimine;
5) kulud erisoodustusele;
6) taotleja raamatupidamises kajastamata mitterahalised sissemaksed;
7) projekti üldkulud (välja arvatud lõike 1 punktis 5 lubatud ulatuses);
8) amortisatsioonikulud (välja arvatud lõike 1 punktis 2 lubatud ulatuses);
9) pangagarantiid;
10) finants- ja pangakulud;
11) trahvid;
12) seadmete soetamine (välja arvatud lõike 1 punktis 2 lubatud ulatuses);
13) kinnisvara soetamine (välja arvatud lõike 1 punktis 3 lubatud ulatuses);
14) teised projektiga mitteseotud kulud;
15) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane, või kui tal on võimalus ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuid ta ei ole seda teinud.

(3) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 5. Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal ja koopia elektrooniliselt määruse lisas toodud taotlusvormil.

(2) Taotlejaks võib olla:
1) Eestis äriregistrisse kantud äriühing (edaspidi ettevõtja);
2) TA asutus.

(3) Nõuded ettevõtjast taotlejale:
1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;
2) taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591) tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 22 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

(4) Nõuded TA asutusest taotlejale:
1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 22 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

(5) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§ 6. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele;
2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 7. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab:
1) vastama alameetme eesmärgile;
2) sisaldama tehnoloogiariske, milleks on projekti eesmärgiks seatud tehnoloogiliste tulemuste saavutamisega seotud riskid;
3) sisaldama tururiske, milleks on projekti eesmärgiks seatud väljatöötatavate toodete või teenuste kommertsialiseerimisega seotud riskid;
4) omama majanduslikku mõju, milleks on muuhulgas toetatud ettevõtja projekti tulemusena saavutatud käibe kasv aastas, sealhulgas eksportkäibe kasv, toetatud ettevõtja või TA asutuse projekti tulemusena lisandunud või säilitatud töökohtade arv, TA asutuse projekti tulemusena tekkinud teadmiste ja tehnoloogiasiire;
5) TA asutuse puhul olema suunatud projekti tulemuste rakendumisele ettevõtluses.

(2) Taotluses sisalduva taotletava toetuse määr peab olema minimaalne, mis on taotlejale vajalik taotluses sisalduva projekti läbiviimise käigus tehnoloogiliste riskide ja tururiskide maandamiseks.

(3) Ettevõtjast taotleja taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
1) projekti plaan, mis on projekti kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument ja sisaldab muuhulgas projekti lähtepunkti, projekti valdkonna ja tehnoloogilise tausta kirjeldust, vajaminevate ressursside ja finantseerimisallikate kirjeldust, finantseerimise ajagraafikut, projekti eesmärke, etappe, tegevusi ja oodatavaid tulemusi, projekti riskianalüüsi, intellektuaalse omandi aspekte, projekti tulemuste rakendamise kava ning hinnangut oodatava mõju osas;
2) koopiad kahe viimase majandusaasta aruannetest, auditeerimise kohustusega taotleja korral koopiad kahe viimase majandusaasta aruannetest koos audiitori otsusega;
3) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel mitte vanem kui kaks kuud;
4) omanike, osaluse suurusega üle 5%, nimekiri, nende osalus ja omanikeringi kirjeldus;
5) ettevõtja äriplaan ja rahavoogude prognoos (välja arvatud eeluuringu toetuse taotluse korral);
6) projekti teostavate isikute elulookirjeldused;
7) oma- või kaasfinantseeringu kinnituskirjad;
8) kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved), kolme hinnapakkumise koopiad kulutuste korral (välja arvatud § 4 punktides 1 ja 5 nimetatud kulud), mis ületavad 100 000 kroonise piirmäära;
9) volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(4) TA asutusest taotleja taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
1) projekti plaan, mis on projekti kriitilisi aspekte hõlmav koonddokument ja sisaldab muuhulgas projekti lähtepunkti, projekti valdkonna ja tehnoloogilise tausta kirjeldust, projekti eesmärke, etappe, tegevusi ja oodatavaid tulemusi, projekti teostamiseks vajaminevate ressursside ja finantseerimisallikate kirjeldust, finantseerimise ajagraafikut, projekti riskianalüüsi, intellektuaalse omandi aspekte, hinnangut projekti tulemuste rakendamisest oodatava mõju osas;
2) projekti tulemuste rakendamise kava, milleks on taotleja poolt põhjendatud projekti tulemuste ettevõtluses rakendamise visioon ja mis sisaldab muuhulgas projekti tulemuste rakendamisvõimaluste ja -viiside määratlemist, tulemustest potentsiaalsete kasusaajate defineerimist, projekti tulemuste rakendamise hinnatavat ajalist perspektiivi, esialgset hinnangut projekti tulemuste rakendamise mõju ulatusele ja muid projekti tulemuste rakendamise seisukohast olulisi aspekte;
3) projekti teostavate isikute elulookirjeldused;
4) projekti teostamisel otseselt osaleva ettevõtja esindusõigusliku isiku kirjalik nõusolek projektis osalemiseks taotluse lisas toodud taotlusvormil (välja arvatud eeluuringu toetuse taotluse puhul);
5) oma- või kaasfinantseeringu kinnituskirjad;
6) kulutuste kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved), kolme hinnapakkumise koopiad kulutuste korral (välja arvatud § 4 punktides 1 ja 5 nimetatud kulud), mis ületavad 100 000-kroonise piirmäära;
7) volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 8. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

(2) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

(3) Rakendusuuringu ja tootearenduse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 63 tööpäeva ning eeluuringu taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab alameetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(5) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§ 9. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 8 lõike 3 teises lauses nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 8 lõike 3 teises lauses nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 8 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente.

§ 10. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja §-s 5 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 11. Taotluse vastavaks tunnistamise tingimused ning taotluse täiendamine

(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul esitanud täiendatud taotlust;
4) kui määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

(2) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 7 toodud dokumentatsiooni sisulist täiendamist. Taotluse täiendamiseks antakse 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(3) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 12. Taotluse hindamise kord

(1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ja -komiteesid ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide ja -komiteede moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ja -komiteesid ei moodustata.

(2) Taotlust hinnatakse skaalal 1–5. Taotluse koondhinne moodustub §-des 13–15 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmistest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne on väiksem kui 3,0 (ehk 60% koondhinde maksimaalhindest) või kui vähemalt üks §-des 13–15 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega, mis on väiksem kui 2,5 (ehk 50% hindamisekriteeriumi maksimaalhindest).

(3) Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis §-des 13–15 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud vähemalt koondhinde 3,0 ja iga hindamiskriteeriumi osas vähemalt hinde 2,5 ning mille rahastamise summa ei ületa alameetme rahastamise eelarvet.

§ 13. Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud

(1) Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse taotluse koondhinne kujuneb järgmiste hindamiskriteeriumide hinnetest:
1) toode ja tehnoloogia;
2) organisatsioon ja juhtimine;
3) turg;
4) finantseerimine;
5) projekti majanduslik mõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas projekti tehnoloogiliste probleemide määratletust, projektis väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse konkurentsieeliseid, projektis väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse diversifitseerimise võimalusi, projekti sobivust ettevõtte uuringu- ja arendustegevuse strateegiasse, projekti tulemuste intellektuaalse omandi vormis kaitsmise võimalusi, projekti teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu ning projekti tulemuste rakendamise võimalusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas ettevõtte juhtkonna ja projektiga seotud isikute põhikompetentse ning projekti meeskonna komplekteeritust, projekti teostajate koostöövõrgustiku suurust ja kvaliteeti, projekti meeskonna isikliku pühendumise astet ning ettevõtte ja projekti meeskonna võimelisust piisavalt kiiresti reageerida olulistele muutustele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas turuinfo olemasolu ja kvaliteeti, projekti eesmärgiks oleva toote või teenuse konkurentsieeliseid, projekti eesmärgiks oleva toote või teenuse turule jõudmise aega, projekti eesmärgiks oleva toote või teenuse turupotentsiaali ja atraktiivsust, turu segmenteerituse ja sisenemisstrateegiate kvaliteeti ning konkurentsianalüüsi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas kulude realistlikkust ja põhjendatust, ettevõtte finantsvõimekust ja -kompetentsi, ettevõtte tegutsemise ajalugu, ettevõtte rahavoo prognoosi ja ettevõtte poolset projekti oma- või kaasfinantseerimist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas projekti teostamisega seotud mõju ettevõtte käibe kasvule (sealhulgas eksportkäibe kasvule) ning projekti teostamisega seotud mõju ettevõttes töökohtade loomisele või säilitamisele.

(7) Iga hindamiskriteeriumi osakaal hinnatava taotluse koondhinde kujunemisel on 20%.

§ 14. TA asutuse rakendusuuringu taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud

(1) TA asutuse rakendusuuringu taotluse koondhinne kujuneb järgmiste hindamiskriteeriumide hinnetest:
1) toode ja tehnoloogia;
2) organisatsioon ja juhtimine;
3) finantseerimine;
4) projekti majanduslik mõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas projekti tehnoloogiliste probleemide määratletust, rakenduusuuringu tulemuste rakendamise kava kvaliteeti, rakendusuuringu teostamise ajalist kestvust, rakendusuuringu tulemuste konkurentsieeliseid, projekti raames väljatöötatava tehnoloogia või tehnoloogilise lahenduse diversifitseerimise võimalusi, projekti tulemuste intellektuaalse omandi vormis kaitsmise võimalusi ning projekti teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas projekti meeskonna kompetentsust ja komplekteeritust, projekti juhtimise korraldatust, projekti teostajate koostöövõrgustiku suurust ning kvaliteeti.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas kulude realistlikkust ja põhjendatust ning projekti oma- või kaasfinantseerimist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi raames hinnatakse muuhulgas rakendusuuringu potentsiaalset mõju projekti kaasatud ettevõtete käibe kasvule (sealhulgas eksportkäibe kasvule), rakendusuuringu potentsiaalset mõju ettevõtetes ning TA asutustes töökohtade loomisele või säilitamisele.

(6) Iga hindamiskriteeriumi osakaal hinnatava taotluse koondhinde kujunemisel on 25%.

§ 15. Eeluuringu taotluse hindamiskriteeriumid ja osakaalud

Eeluuringu taotluse koondhinne kujuneb järgmiste hindamiskriteeriumide hinnetest ja osakaaludest:
1) eeluuringu probleemi püstitus, eesmärk ja tegevuskava 40% koondhindest;
2) projekti meeskonna kvalifikatsioon ja kogemus 30% koondhindest;
3) nõutava oma- või kaasfinantseeringu olemasolu 30% koondhindest.

§ 16. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ja kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) oma- või kaasfinantseeringu määr;
4) projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõpptähtaeg;
5) projekti teostamise tingimused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) aruannete esitamine.

(4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab alameetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

(6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527 ) sätestatud korras.

§ 17. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ning toetusest loobumine

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

(2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
2) projekti ajalist kestust;
3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

(2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse registreerimist.

5. peatükk
TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED

§ 19. Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Ettevõtja rakendusuuringut või tootearendust finantseeritakse toetusega. Toetuse minimaalne summa on 100 000 Eesti krooni.

(2) Ettevõtja rakendusuuringu toetusega finantseerimisel on toetuse määr kuni 50% abikõlblikest kulutustest, mida tohib suurendada kuni 75%-ni järgmistel juhtudel:
1) kui taotleja on väike- või keskmise suurusega ettevõtja, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest;
2) kui taotleja on ettevõtja, kelle asukoht on kas Harjumaal või Tallinnas, võib toetuse määra suurendada kuni 5% abikõlblikest kulutustest;
3) kui taotleja on ettevõtja, kelle asukoht on väljaspool Harjumaad või Tallinna, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest;
4) kui projekt vastab Euroopa Ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi (edaspidi raamprogramm) raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele, võib toetuse määra suurendada kuni 15% abikõlblikest kulutustest. Nimetatud piirmäär võib tõusta 25%-ni, kui projekt hõlmab lisaks tõhusat piiriülest koostööd ettevõtjate ning TA asutuste vahel või vähemalt kahe eri riigis asuva sõltumatu poole vahel, kes osalevad nimetatud projektis ning kui projekti tulemusi avaldatakse trükis, jälgides samal ajal intellektuaalse omandi õigusi;
5) kui projekt ei ole vastavuses raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega, kuid projektiga kaasneb tõhus koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest vähemalt üks on Euroopa Liidu liikmesriigist, või kui projektiga kaasneb tõhus piiriülene koostöö ettevõtjate ning TA asutuste vahel või projekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, antakse litsentse patentidele ja rakendatakse teisi sellesarnaseid meetmeid, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest.

(3) Ettevõtja tootearenduse toetusega finantseerimisel on toetuse määr kuni 25% abikõlblikest kulutustest, mida tohib suurendada kuni 50%-ni järgmistel juhtudel:
1) kui taotleja on väike- või keskmise suurusega ettevõtja, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest;
2) kui taotleja on ettevõtja, kelle asukoht on kas Harjumaal või Tallinnas, võib toetuse määra suurendada kuni 5% abikõlblikest kulutustest;
3) kui taotleja on ettevõtja, kelle asukoht on väljaspool Harjumaad või Tallinna, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest;
4) kui projekt vastab raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele, võib toetuse määra suurendada kuni 15% abikõlblikest kulutustest. Nimetatud piirmäär võib tõusta 25%-ni, kui projekt hõlmab lisaks tõhusat piiriülest koostööd ettevõtjate ning TA asutuste vahel või vähemalt kahe eri riigis asuva sõltumatu poole vahel, kes osalevad nimetatud projektis ning kui projekti tulemusi avaldatakse trükis, jälgides samal ajal intellektuaalse omandi õigusi;
5) kui projekt ei ole vastavuses raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega, kuid projektiga kaasneb tõhus piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest vähemalt üks on Euroopa Liidu liikmesriigist, või kui projektiga kaasneb tõhus koostöö ettevõtjate ning TA asutuste vahel või projekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, antakse litsentse patentidele ja rakendatakse teisi sellesarnaseid meetmeid, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest.

(4) Kui ettevõtja rakendusuuringut või tootearendust finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti välise finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

§ 20. TA asutuse rakendusuuringu finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) TA asutuse rakendusuuringut finantseeritakse toetusega. Toetuse minimaalne summa on 100 000 Eesti krooni.

(2) TA asutuse rakendusuuringu finantseerimisel toetusega on toetuse määr kuni 50% abikõlblikest kulutustest, mida tohib suurendada kuni 75%-ni järgmistel juhtudel:
1) kui projekt vastab raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidele, võib toetuse määra suurendada kuni 15% abikõlblikest kulutustest. Nimetatud piirmäär võib tõusta 25%-ni juhul, kui projekt hõlmab lisaks tõhusat piiriülest koostööd ettevõtjate ning TA asutuste vahel või vähemalt kahe eri riigis asuva sõltumatu poole vahel, kes osalevad nimetatud projektis ning kui projekti tulemusi avaldatakse trükis, jälgides samal ajal intellektuaalse omandi õigusi;
2) kui projekt ei ole vastavuses raamprogrammi raames teostatava konkreetse projekti või programmi eesmärkidega, kuid projektiga kaasneb tõhus piiriülene koostöö vähemalt kahe sõltumatu partneri vahel, kellest vähemalt üks on Euroopa Liidu liikmesriigist, või kui projektiga kaasneb tõhus koostöö ettevõtjate ning TA asutuste vahel või projekti tulemusi levitatakse laialdaselt ja avaldatakse trükis, antakse litsentse patentidele ja rakendatakse teisi sellesarnaseid meetmeid, võib toetuse määra suurendada kuni 10% abikõlblikest kulutustest.

(3) TA asutuse rakendusuuringu finantseerimisel toetusega on toetuse määr kuni 100% abikõlblikest kulutustest, kui finantseeritakse projekti:
1) mille tulemused on kõikidele soovijatele mittediskrimineerivatel alustel kättesaadavad;
2) millel on laiaulatuslik majanduslik mõju Eesti ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisele.

(4) Kui TA asutuse rakendusuuringut finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti välise finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

§ 21. Rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringu finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Ettevõtja või TA asutuse rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringut finantseeritakse toetusega. Toetuse maksimaalne suurus ettevõtja või TA asutuse poolt teostatava eeluuringu finantseerimiseks on 200 000 Eesti krooni.

(2) Toetuse määr ettevõtja või TA asutuse poolt teostatava rakendusuuringu eeluuringu finantseerimisel on kuni 75% abikõlblikest kulutustest.

(3) Toetuse määr ettevõtja tootearenduse eeluuringu finantseerimisel on kuni 50% abikõlblikest kulutustest.

(4) Kui ettevõtja või TA asutuse rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringut finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti välise finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.

§ 22. Oma- või kaasfinantseerimine

(1) Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse finantseerimisel on taotleja minimaalne oma- või kaasfinantseering sõltuvalt §-s 19 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.

(2) TA asutuse rakendusuuringu finantseerimisel on taotleja minimaalne oma- või kaasfinantseering sõltuvalt § 20 lõikes 2 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest. Paragrahvi 20 lõike 3 tingimuste kohaldumisel ei ole oma- või kaasfinantseering vajalik.

(3) Rakendusuuringu eeluuringu finantseerimisel on taotleja minimaalne oma- või kaasfinantseering sõltuvalt §-s 21 toodud tingimustest vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest ja tootearenduse eeluuringu finantseerimisel on taotleja minimaalne oma- või kaasfinantseering sõltuvalt §-s 21 toodud tingimustest vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest.

§ 23. Taotluse finantseerimise kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448) «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).

(2) Toetuse väljastamine toimub üldjuhul etapiviisiliselt pärast etapis ettenähtud tegevuste elluviimist (edaspidi etapiviisiline makse). Juhul, kui taotlejal puuduvad vahendid etapi finantseerimiseks (välja arvatud oma- või kaasfinantseering), on alameetme raames lubatud ettemaksed või osalised ettemaksed vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004 määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448).

(3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning oma- või kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega.

(4) Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja ettemaksevajadust tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. Sihtasutus kontrollib väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

(5) Osalise ettemakse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;
2) oma- ja kaasfinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.

(6) Osalise ettemakse väljamakse puhul kontrollib sihtasutus oma- või kaasfinantseeringu tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

(7) Ettemakse või osalise ettemakse väljamakse puhul teeb sihtasutus käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli viie tööpäeva jooksul alates osalise ettemakse väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

(8) Ettemakse ja osalise ettemakse puhul esitab toetuse saaja sihtasutusele osalise ettemakse edasimaksmist tõendavad kuludokumendid nelja tööpäeva jooksul pärast osalise ettemakse laekumist.

(9) Etapiviisilise väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
2) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
3) teostatud oma- või kaasfinantseering vähemalt etapi raames väljamaksmisele kuuluva summa suhtes projekti plaanis sätestatud oma- või kaasfinantseeringu proportsioonis;
4) § 24 lõikes 5 nimetatud aruannete kinnitamine sihtasutuse poolt.

(10) Etapiviisilise väljamakse puhul kontrollib sihtasutus peale projekti iga etapi lõppemist pärast etapiviisilise väljamakse taotluse ning § 24 lõikes 5 nimetatud aruandluse esitamist:
1) lõikes 8 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt;
2) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulutuste vastavust projekti plaanile ja määrusele;
3) toetuse saaja poolt tehtud kulutuste otstarbekust ja vastavust määrusele;
4) väljastatud toetuse sihipärast kasutamist;
5) muid projekti etapi kestuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele.

(11) Juhul kui projektile on tehtud etapi käigus ettemakse või osaline ettemakse, kontrollib sihtasutus lisaks lõikes 9 nimetatule osalise ettemakse kasutamist ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavust projekti plaanile.

(12) Sihtasutuse juhatus teeb pärast projekti iga etapi lõppemist lõikes 9 või 10 nimetatud kontrollimise tulemusel otsuse, kas:
1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti plaanile;
2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algselt sätestatud projekti plaani või finantseerimise mahtu;
3) peatada projekti edasine finantseerimine;
4) peatada projekti edasine finantseerimine ja algatada toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmine.

(13) Etapiviisilise väljamakse puhul teeb sihtasutuse juhatus lõigetes 9 ja 10 nimetatud kontrolli ja lõikes 11 nimetatud otsuse 42 tööpäeva jooksul alates etapiviisilise väljamakse taotluse ja § 24 lõikes 5 nimetatud aruandluse esitamisest sihtasutusele.

(14) Sihtasutus esitab makseasutusele toetuse väljamakse taotluse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 11 nimetatud otsuse ja lõigetes 9 ja 10 nimetatud kontrolli tegemist.

§ 24. Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

(1) Projekti ajalise kestuse arvestus algab alates taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast.

(2) Ettevõtja rakendusuuringu või tootearenduse ning TA asutuse rakendusuuringu maksimaalne tegevuste elluviimise lõppkuupäev on mitte hilisem kui 31. oktoober 2008. a.

(3) Rakendusuuringu või tootearenduse eeluuringu minimaalne ajaline kestus on üks kuu ja maksimaalne ajaline kestus kuus kuud.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase makse tegemist.

(5) Projekti iga etapi lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti vahearuande ning pärast projekti lõppu kahe kuu jooksul projekti lõpparuande.

(6) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(7) Vahearuanne koosneb kahest osast:
1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest täistaotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.

(8) Lõpparuanne koosneb kahest osast:
1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, samuti võrdlus täistaotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega.

§ 25. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
2) tagama ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu;
3) läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni 31. detsembrini 2015. a;
8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
9) säilitama toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele;
11) võimaldama riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
14) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes;
15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat;
16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted;
21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 26. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu sätetele;
2) kontrollida toetuse ning oma- või kaasfinantseeringu kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestvuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Minister Meelis ATONEN

Kantsler Marika PRISKE

Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. aprilli 2004. a määruse nr 73
««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine» tingimused»

lisa 1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri
13. aprilli 2004. a määruse nr 73
««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine» tingimused»

lisa 2

/otsingu_soovitused.json