Teksti suurus:

Energiaseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 52, 833

Energiaseadus

Vastu võetud 11.06.1997

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse kütuse- ja energiaturgu ning kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet.

(2) Riikliku järelevalve erisused kütusena kasutatavate maavarade kaevandamisel sätestab käesolev seadus. Maavarade kaevandamist reguleeritakse maapõueseadusega (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953).

§ 2. Kütus ja energia

(1) Käesolevas seaduses hõlmab mõiste kütus gaas-, tahke- ja vedelkütust, mille põlemisel eralduvat soojust kasutatakse energiaallikana.

(2) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet energia elektri- ja soojusenergia ühisnimetusena.

(3) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrgugaas gaaskütuse tähenduses, mida edastatakse tarbijani torujuhtmete süsteemi abil.

§ 3. Kütuse- ja energiaettevõtted

(1) Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja (füüsiline isik või äriühing) tegutseb vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258) §-dele 1 ja 5.

(2) Kütuseettevõtte all mõistetakse käesolevas seaduses ettevõtet, milles toimub kütuse tootmine, töötlemine, ladustamine, vedu, müük, eksport, import, transiit, vedelkütuse ning gaasi edastamine või jaotamine vastava võrgu kaudu.

(3) Energiaettevõtte all mõistetakse käesolevas seaduses ettevõtet, milles toimub energia tootmine, muundamine, salvestamine, edastamine, jaotamine, müük, eksport, import või transiit.

§ 4. Kütuse- ja energiaseade

(1) Kütuseseade, -rajatis, -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade kütuse tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks.

(2) Energiaseade, -rajatis, -ehitis on käesoleva seaduse tähenduses seade energia tootmiseks, salvestamiseks, muundamiseks (sealhulgas kütuse põletamiseks), transformeerimiseks, edastamiseks, jaotamiseks, mõõtmiseks, müümiseks või tarbimiseks.

(3) Ehitise (hoone ja rajatise) mõiste, mis on sätestatud planeerimis- ja ehitusseaduses (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953), hõlmab käesolevas seaduses ka sisepaigaldise, mille all mõistetakse hoonesse paigaldatud ja omavahel ühendatud seadmete kogumit.

2. peatükk

KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUSE ÜLDKORRALDUS

§ 5. Tehnilised ja ohutusnõuded

(1) Kasutatavad kütuse- ja energiaseadmed ning kütuse- ja energiaehitised peavad vastama tehnilistele ja ohutusnõuetele.

(2) Kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehnilised ja ohutusnõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi nõuetele mittevastavaid seadmeid ja ehitisi on keelatud kasutada, paigaldada, ehitada, importida, müüa või muul viisil võõrandada kasutamiseks kütuse- või energiaseadmete või kütuse- ja energiaehitistena.

(4) Kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste kasutamise, hooldamise ja remontimise tehnilised ning ohutuseeskirjad kehtestatakse majandusministri määrusega.

(5) Ainult kvaliteedinõuetele vastavat kütust tohib toota, töödelda, importida ja kasutada.

(6) Kütuse käitlemise ohutusnõuded ja kütuse kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega.

(7) Kütuse- ja energiaettevõtte tehniliste ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavatele füüsilistele isikutele kehtestatakse pädevusnõuded Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 6. Kütuse- ja energiamajandust reguleerivad tegevusload

(1) Tegevuslubadeks on tähtajalised load:

1) tehniline luba, mis kehtib 3 aastat;

2) tehnilise kontrolli luba, mis kehtib 3 aastat;

3) turuluba, mis kehtib 12 aastat.

(2) Tegevuslubade eest võetakse tasu vastavalt riigilõivuseadusele (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535).

(3) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse:

1) tegevuslubade väljastamise, pikendamise ja tühistamise kord;

2) järelevalve ja kontrolli teostamise kord ning tehnilise kontrolli toimingute piirhinnad.

§ 7. Tehniline luba

(1) Tehniline luba ja kütusena kasutatava maavara kaevandamiseks mäetööde litsents annab ettevõtjale õiguse tegutseda kütuse- või energiaettevõtluses ja kasutada üht või mitut kindlaksmääratud kütuse- või energiaseadet.

(2) Tehniline luba on nõutav tegutsemiseks ettevõtjana järgmistel tegevusaladel:

1) kütuse tootmine, töötlemine, ladustamine ja transport;

2) vedelkütuse ja gaasi torutransport;

3) soojuse tootmine (välja arvatud omatarve), salvestamine ja edastamine;

4) elektri tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine;

5) kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiarajatiste projekteerimine, valmistamine, paigaldamine, ehitamine, hooldamine ja remontimine.

(3) Tehnilise loa väljastab, teostab järelevalvet loa tingimuste järgimise üle ja loa tühistab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(4) Tehniline luba tühistatakse, kui:

1) loa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti;

2) loa omanik ei ole loas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul, arvates loa väljaandmisest.

§ 8. Tehnilise kontrolli luba

(1) Tehnilise kontrolli luba väljastatakse ettevõtjale, kes teostab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud nõuete täitmise tehnilist kontrolli.

(2) Tehnilise kontrolli loa väljastab, teostab järelevalvet loa tingimuste järgimise üle ja loa tühistab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(3) Tehnilise kontrolli luba tühistatakse, kui:

1) loa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti;

2) loa omanik ei ole loas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul, arvates loa väljaandmisest.

§ 9. Turuluba

(1) Turuluba annab ettevõtjale õiguse tegutseda kindlaksmääratud kauba või teenuse müügi, ekspordi või impordi alal, määrates ühtlasi:

1) ettevõtte, mille kaudu ettevõtja tegutseb;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ettevõtja tegevuspiirkonna, milles võib olla mitu müügipiirkonda.

(2) Turuluba on nõutav järgmistel tegevusaladel:

1) kütuse eksport, import ja müük;

2) elektri- ja soojusenergia eksport, import ja müük;

3) energia, vedelkütuse ja gaasi võrgu kaudu edastamise ning jaotamise teenuse müük;

4) elektri-, soojus- ja gaasisüsteemi operatiivjuhtimise teenuste müük;

5) elektri- ja soojusenergia, vedelkütuse ja võrgugaasi transiitteenuse müük.

(3) Vedelkütuse impordiks saab turuloa ettevõtja, kes on vähemalt üks aasta tegelnud kas kütuse müügi või ladustamisega Eestis ja on kantud äriregistrisse.

(4) Energia või võrgugaasi impordiks antakse ettevõtjale turuluba, arvestades tema majanduslikku usaldatavust ja riigi majanduspoliitilisi huve.

(5) Turuloa väljastab, teostab järelevalvet loa tingimuste järgimise üle ja loa tühistab Energiaturu Inspektsioon.

(6) Turuluba tühistatakse, kui:

1) loa omanik on rikkunud käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti;

2) loa omanik ei ole loas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul, arvates loa väljaandmisest.

(7) Energia- või võrguettevõtjale väljastatakse turuluba tingimusel, et ta on riigiga sõlminud lepingu, millega tagatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 14 lõigetes 3 ja 4 ning § 15 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmine ka juhul, kui tehniline luba või turuluba tühistatakse või kui nende kehtivus lõpeb. Lepinguga võib muu hulgas näha ette energia- või võrguettevõtte majandamiseks vajaliku vara võõrandamise riigile või energia- või võrguettevõtja aktsiate või osade täieliku või osalise võõrandamise riigile koos vastava hüvituse maksmisega, tagamaks energia- või võrguettevõtja ülesannete täitmise.

(8) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtud viisil riigi poolt energia- või võrguettevõtte üle kontrolli võtmiseni või muude lepingus ettenähtud abinõude rakendamiseni on energia- või võrguettevõtja kohustatud jätkama oma tegevust, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 7 ettenähtud ülesannete täitmine.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud leping jõustub turuloa väljaandmisest ja riigi nimel kirjutab lepingule alla Energiaturu Inspektsiooni peadirektor.

§ 10. Energia säästmine ja keskkonnakaitse

(1) Kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud soodustama tarbijate tegevust kütuse ja energia säästmisel.

(2) Kütuse ja energia tootmine, edastamine, muundamine ja jaotamine tuleb korraldada nii, et sellest tulenevad keskkonnakahjustused ei ületaks rahvusvaheliste lepingute ja keskkonnaalaste õigusaktidega kehtestatud piire.

§ 11. Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga

(1) Tarbijate varustamine energia, vedelkütuse ja võrgugaasiga peab olema pidev, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Energia, vedelkütuse ja võrgugaasi kvaliteedinõuded peavad olema vastavuses Euroopa Liidu direktiividega. Kvaliteedinõuded, nende rakendamise protseduurid ja ajakava kehtestatakse majandusministri määrusega.

§ 12. Kütuse- ja energiaettevõtja tegevus- ja arenduskohustus

(1) Kütuse- või energiaettevõtjale, kelle tegevus või tegevusetus põhjustab tarbijate kütuse või energiaga varustamise vähenemise või katkemise või vähendab Eesti elektrisüsteemi töökindlust, paneb Energiaturu Inspektsioon tegevus- ja arenduskohustuse.

(2) Tegevus- ja arenduskohustus on käesolevas seaduses turuloaga kaasnev lisatingimus, mis vormistatakse lepingu kujul Energiaturu Inspektsiooni ja turuluba omava või taotleva ettevõtja vahel.

(3) Ettevõtja kohustub oma tegevuspiirkonnas paiknevate kütuse- ja energiaseadmete, kütuse- ja energiarajatiste ning kütuse- ja energiaehitiste tootmisvõimsust või varustuskindlust säilitama või suurendama lepingus ettenähtud määral ning tähtaegadel.

(4) Energiaturu Inspektsioon arvestab ettevõtja poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu täitmiseks tehtud õigustatud ja põhjendatud kulutusi toodangu hinna ja müügitingimuste kooskõlastamisel.

§ 13. Kütuse- ja energiamajanduse arengukava

(1) Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava esitab Vabariigi Valitsus olulise tähtsusega riigielu küsimusena Riigikogule kinnitamiseks. Arengukavas peab ette nägema ka Eesti elektrisüsteemi töö sünkroniseerimise ja koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide elektrisüsteemidega.

(2) Turuluba omavad kütuse- ja energiaettevõtjad on kohustatud esitama Majandusministeeriumile tema taotlusel pikaajalise riikliku arengukava koostamiseks vajalikke andmeid.

§ 14. Võrguettevõtja

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet võrguettevõtja, määratlemaks ettevõtjat, kelle omandis või valduses on elektriliin või -võrk, soojustorustik või -võrk, gaasitorustik või -võrk, vedelkütuse torustik või -võrk ning mille kaudu edastatakse või jaotatakse elektrit, soojust, võrgugaasi või vedelkütust.

(2) Võrguettevõtja tegevuspiirkond on turuloaga määratud piirkond, kus asuvad tema omandis või valduses olevad energia-, gaasi- või vedelkütusevõrgud, või piirkond, mille suhtes ettevõtjale on pandud tegevus- ja arenduskohustus.

(3) Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise, korrasoleku ja arendamise eest.

(4) Võrguettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevat energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrku selliselt, et oleks tagatud kõigi võrguettevõtja tegevuspiirkonnas olevate tarbijate ja energiaettevõtjate võrku ühendamine vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõike 2 tingimustele ning energia, vedelkütuse või võrgugaasiga varustamine.

(5) Energia-, vedelkütuse- või gaasivõrguga ühendatud seadmed ja võrgud peavad olema kontrollitud tehnilise kontrolli luba omava ettevõtja poolt ning ei tohi häirida teisi võrke ja tarbijaid.

§ 15. Võrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutus

(1) Võrguettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva võrguga ühendatud tarbijate varustamise, müües tarbijale energiat, vedelkütust või võrgugaasi või müües energia, vedelkütuse või võrgugaasi edastamise või jaotamise teenust, kui tarbija ostab energiat, vedelkütust või võrgugaasi teiselt müüjalt, kellelt ostmine on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt võimalik.

(2) Võrguettevõtjal on oma tegevuspiirkonnas vastava võrguliigi arendamise kohustus vastavalt turuloas sätestatud tingimustele.

(3) Võrguettevõtjal on kohustus tehniliste võimaluste piires müüa edastamis- või jaotamisteenuseid kõigile teistele võrguettevõtjatele, suurtarbijatele ja kõigile võrguga ühendatud kütuse ja energia müüjatele. Enne edastamis- ja jaotamisteenuste tariifide kehtestamist tuleb kalkulatsioonid esitada kontrollimiseks Energiaturu Inspektsioonile, välja arvatud gaasi suurtarbijatele kehtestatavad tariifid.

(4) Kui kontrollimise käigus ilmneb, et kehtestatavad edastamis- või jaotamisteenuste tariifide määrad ei ole põhjendatud, teeb Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale kirjaliku kohustusliku ettekirjutuse uute tariifide kehtestamiseks.

(5) Ühes võrguettevõtja tegevuspiirkonnas ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud edastamis- või jaotamisteenuste tariifid sõltuda edastamise või jaotamise kaugusest. Edastamis- või jaotamistasu võib sõltuda edastatava või jaotatava kütuse ja energia hulgast, võimsusgraafikust, süsteemi tippkoormuse tundidest, pingetasemest ja energiavarustuse kindlusest.

§ 16. Energia-, vedelkütuse- või gaasivõrguga liitumine ja sellest eraldumine

(1) Võrguettevõtja peab lubama talle kuuluva või tema omandis või valduses oleva võrguga ühendada kõiki tema tegevuspiirkonnas asuvaid ning käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavaid tarbijaid, tootjaid ning energia-, vedelkütuse- või gaasivõrke.

(2) Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu määramise põhimõtted tuleb esitada eelnevalt kontrollimiseks Energiaturu Inspektsioonile, kes võib teha võrguettevõtjale kirjaliku kohustusliku ettekirjutuse liitumistasu kehtestamiseks.

(3) Tarbija eraldumisel võrgust on tal võrguettevõtjalt õigus nõuda enda vahenditest ehitatud võrgu osa üleandmist, kahjustamata teiste tarbijate varustamist energiaga.

(4) Energia-, vedelkütuse- ja gaasivõrguga liitumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

3. peatükk

KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUS

§ 17. Kütuse ja energia müük

Kütuse ja energia müük toimub lepingu alusel, milles määratakse müüdava kütuse ja energia kogus, kvaliteet, varustamiskindlus, hind või hinna määramise põhimõtted, poolte kohustused, vastutus ning muud lepingutingimused.

§ 18. Energia või gaasi müük võrgu kaudu

(1) Suurtarbijad käesoleva seaduse tähenduses:

1) elektrienergia suurtarbija on tarbija, kelle omandis või valduses on jaotusvõrk või kelle energiaseade tarbib elektrienergiat võrgust pingega 35 kV või üle;

2) soojusenergia suurtarbija on soojusenergia edasimüüja või tööstuslik tarbija, kes kasutab soojusenergiat tehnoloogilises protsessis;

3) gaasi suurtarbija on tarbija, kes kasutab gaasi tööstuses või kaugkütte katlamajas;

4) vedelkütuse suurtarbija on käesoleva seaduse tähenduses iga vedelkütuse võrgust tarbija.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1--3 loetlemata tarbijad on väiketarbijad.

(3) Võrguga ühendatud suurtarbijal on õigus osta energiat või gaasi võrgu tehniliste võimaluste piires igalt Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevalt energia- või võrguettevõtjalt.

(4) Väiketarbijad ostavad energiat või võrgugaasi neid teenindavalt võrguettevõtjalt. Kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul võib võrguettevõtja tegevuspiirkonnas moodustada mitu müügipiirkonda. Ühes müügipiirkonnas on ühtne hind.

(5) Energiaettevõtjal on õigus müüa energiat võrgu tehniliste võimaluste piires igale suurtarbijale või võrguettevõtjale Eesti Vabariigi territooriumil.

(6) Kui elektrienergia tootja ei valitse turgu, on tal õigus igale tarbijale selle tarbijaga sõlmitud lepingu alusel müüa elektrienergiat vahetult või võrgu tehniliste võimaluste piires võrgu kaudu tootja enda poolt määratud hinnaga.

§ 19. Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja

(1) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja määratlus vastab konkurentsiseaduse (RT I 1993, 47, 642; 1995, 26--28, 355; 1996, 49, 953) §-s 16 toodud turgu valitseva ettevõtte määratlusele.

(2) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab müüma kütust, energiat ja nendega seotud teenuseid Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud hinna ja tariifi ning turuloas sätestatud tingimustega, välja arvatud gaasi müük suurtarbijatele. Hindu koos nendele lisanduvate maksudega avalikustatakse, sealhulgas ühes üleriigilise levikuga päevalehes, vähemalt pool aastat enne nende muutmist seal, kus ettevõtja on turgu valitsevas seisundis.

(3) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel põhjendama rakendatavate hindade ja tariifide moodustumise põhimõtteid.

(4) Kauba või teenuse põhjendatud hindade ja tariifide ning muude müügitingimuste all mõeldakse müügitingimusi, mis vastavad ressursside ratsionaalsele kasutamisele, ei sisalda tegevusalade ristsubsideerimist, tagavad energiaettevõtte vajaliku arengu ja mõistliku kasumi ning tarbija seaduslikud õigused kütust ja energiat tarbida.

(5) Turgu valitseva kütuse- või energiaettevõtja kauba hinnad ja teenuste tariifid tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:

1) tegevuseks vajalike tootmiskulude katmine;

2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;

3) keskkonnakaitsetingimuste täitmine;

4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;

5) põhjendatud tulukus.

(6) Turgu valitsev kütuse- ja energiaettevõtja peab oma raamatupidamises eristama kütuse või energia tootmise, edastamise, jaotamise, müümise ning nendega seotud teenuste osutamise.

(7) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja peab Energiaturu Inspektsiooni nõudel lubama oma raamatupidamise kontrollimist ning andma finantsmajandusliku tegevuse kohta vajalikke selgitusi.

(8) Turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja esitab igal aastal Energiaturu Inspektsioonile oma majandusaasta auditeeritud aruande kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

(9) Kaubad ja teenused, mille osas ettevõtja on turgu valitsev, sätestatakse ettevõtja turuloas.

(10) Müüjast sõltumatute hinnategurite muutumisel võib turgu valitsev kütuse- või energiaettevõtja korrigeerida kaupade hindu ja teenuste tariife Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud valemi alusel.

4. peatükk

ELEKTRIVÕRGUD

§ 20. Elektrisüsteem

(1) Elektrisüsteem on elektri tootmise, edastamise ja jaotamise tehniline süsteem, mille moodustavad riigi territooriumil asuvad elektrijaamad, neid üksteisega, tarbijatega ning teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav elektrivõrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. Elektrisüsteemi elektrivõrk koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrkudest.

(2) Elektrisüsteem peab pidevalt toimima ühtse süsteemina, vastama töökindluse ja optimaalsuse nõuetele ning tagama tarbijate katkematu varustamise kvaliteedinõuetele vastava elektrienergiaga.

(3) Elektrisüsteemi tehnilist talitlust juhib elektrisüsteemi põhivõrguettevõtte koosseisus olev juhtimiskeskus.

§ 21. Elektrisüsteemi juhtimiskeskus

(1) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus tegutseb käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate volituste alusel.

(2) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse poolt käesolevas seaduses ettenähtud volituste piirides antud korraldused on kohustuslikud kõigile Eesti elektrisüsteemi ühendatud energiaettevõtjatele.

(3) Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjale tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted kinnitatakse majandusministri määrusega.

(4) Elektrisüsteemi juhtimiskeskus:

1) juhib ja seirab riigi elektrisüsteemi ühendatud elektrijaamade, põhivõrgu ning jaotusvõrkude ühist paralleeltööd, korraldab ja jälgib lülimisi ning elektrisüsteemis tekkinud häirete ja avariide kõrvaldamist põhivõrgus;

2) koordineerib tehnilist koostööd riigi elektrisüsteemiga eritingimustel liitunud tarbijate ja teiste riikide elektrisüsteemidega;

3) koordineerib elektrisüsteemi kaitse- ja automaatikasüsteemide tööd elektrijaamades, -võrkudes, põhivõrgust toidetavate tarbijate juures ning kooskõlastab kaitse- ja automaatikasüsteemid teiste riikide elektrisüsteemidega.

(5) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus saada energiaettevõtjatelt, põhivõrguga ühendatud suurtarbijatelt ning kohalikult omavalitsuselt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(6) Elektrisüsteemi juhtimiskeskusel on õigus võtta ettevõtjalt, kelle elektriseadmed (elektrijaamad, -võrgud või nende osad) kuuluvad elektrisüsteemi, oma ülesannete täitmiseks Energiaturu Inspektsiooniga kooskõlastatud ja lepingus fikseeritud tingimustel teenustasu.

§ 22. Põhivõrk

(1) Põhivõrk on kõrgepingevõrk pingega 110 kV ja üle. Põhivõrguettevõtja, kellele kuulub põhivõrk, ülesandeks on ühendada suuremaid elektri- ja alajaamu ühtseks elektrisüsteemiks, mis võib olla ühendatud teiste riikide põhivõrkudega, ning edastada elektrienergiat põhivõrguga ühendatud jaotusvõrkudele ja tarbijatele.

(2) Ettevõtjad, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, sõlmivad põhivõrguettevõtjaga lepingu.

(3) Põhivõrguettevõtja tegevuspiirkonnas kehtivad ühtsed edastamisteenuste tariifid.

§ 23. Jaotusvõrk

(1) Jaotusvõrk on madal- ja keskpingevõrk pingega 110 kV ja alla. Jaotusvõrguettevõtja, kellele kuulub madal- ja keskpingevõrk, ülesandeks on elektrijaamadest ja põhivõrgust ostetava elektrienergia tarbijatele jaotamine, müümine ning elektrienergia edastamisega seotud teenuste osutamine.

(2) Isikud, kelle elektriseadmed on ühendatud jaotusvõrguga, sõlmivad jaotusvõrguettevõtjaga lepingu, milles määratakse poolte õigused ja kohustused, elektrienergiahinna ja osutatavate teenuste tariifide määramise põhimõtted ning teenuste eest tasumise kord.

5. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 24. Järelevalveasutused

Kütuse- ja energiamajanduse riiklikku järelevalvet teostavad:

1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;

2) Energiaturu Inspektsioon.

§ 25. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon

(1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse energeetika valdkonnas kuulub:

1) kütuse- ja energiaseadmete ning kütuse- ja energiaehitiste tehniline ja ohutusalane järelevalve;

2) kütuse- ja energiaettevõtjatele tehniliste lubade väljastamine, järelevalve teostamine loa tingimuste järgimise üle ja loa tühistamine;

3) personalile käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud pädevusnõuete kontrollimine;

4) tehniliste normide ja standardite väljatöötamine;

5) tehnilist kontrolli vajavate seadmete andmepanga pidamine;

6) tehnilise kontrolli lubade väljastamine ja järelevalve nende üle.

(2) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus:

1) saada energia- ja kütuseettevõtjatelt ning energia- ja kütuseseadmete projekteerijatelt, valmistajatelt, paigaldajatelt, ehitajatelt, hooldajatelt, remontijatelt ja tarnijatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide sätete rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;

3) keelata käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ohutusnõuetele mittevastavate energia- ja kütuseseadmete paigaldamine ja tarnimine ning ohtlike seadmete kasutamine;

4) määrata käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud karistusi;

5) esindada Eesti Vabariiki õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide tehnilise järelevalve asutustega.

§ 26. Energiaturu Inspektsioon

(1) Käesoleva seaduse alusel moodustatav Energiaturu Inspektsioon on Majandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, kelle pädevusse kuulub:

1) kütuse- ja energiaturu järelevalve;

2) kütuse- ja energiaettevõtjatele turulubade väljastamine, järelevalve loa tingimuste järgimise üle ja loa tühistamine;

3) turgu valitsevate kütuse- ja energiaettevõtjate majandustulemuste kontrollimine;

4) konkurentsi tekitamisele kaasaaitamine;

5) turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava kütuse ja energia hindade kontrollimine ja kooskõlastamine;

6) liitumistasude ja liitumislepingu tingimuste kontrollimine ja kooskõlastamine;

7) kütuse- ja energiaettevõtjate tegutsemis- ja arenduskohustuse kontrollimine;

8) müüdava kütuse ja energia kvaliteedi kontrollimine;

9) koostöö tegemine tarbijakaitseühingutega ja neile tarbijakaitseseadusega (RT I 1994, 2, 13; 1995, 20, 297; 1996, 49, 953) antud õiguste realiseerimise võimaldamine energeetika vallas.

(2) Oma ülesannete täitmiseks on Energiaturu Inspektsioonil õigus:

1) saada kütuse- ja energiaettevõtjatelt andmeid, mis on vajalikud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) korraldada energiaettevõtjate omavahelist koostööd energia- ja keskkonnasäästlikuks tegevuseks;

3) määrata kindlaks turgu valitsevate kütuse- ja energiaettevõtjate poolt rakendatav hinnakujundamine käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud juhul;

4) kooskõlastada turgu valitseva ettevõtja poolt müüdava kütuse ja energia hindu ja teenuste tariife vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikele 2;

5) kehtestada kütuse või energia ajutine edastamis- või jaotamistasu mitte kauemaks kui kaheks kuuks olukorras, kus edastamis- või jaotamistasud ei ole põhjendatud ning kütuse- või energiaettevõtja ei järgi Energiaturu Inspektsiooni poolt tehtud ettekirjutust;

6) esindada Eestit õigusaktidega ettenähtud korras rahvusvahelistes organisatsioonides ning teha koostööd välisriikide energiaturuasutustega;

7) kohaldada käesolevas seaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) ettenähtud karistust.

6. peatükk

ERINORMID

§ 27. Riigi osalus kütuse- ja energiamajanduses

Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja kantud elektrijaamade baasil asutatud äriühingutes säilitatakse riigi osalus aktsiakapitalis vähemalt 51%.

§ 28. Elektrienergia ning võrgugaasi eksport ja import

Elektrienergia ning võrgugaasi ekspordi ja impordi õigus antakse ettevõtjale turuloaga vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõigetele 2--4.

7. peatükk

VASTUTUS

§ 29. Vastutus seaduserikkumise eest

Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest kohaldatakse distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust.

§ 30. Seaduserikkumisest tekitatud kahju hüvitamine

(1) Kütuse- või energiaseadme, sisepaigaldise või kütuse- ja energiaehitise tahtliku purustamise või rikkumisega või kütuse või energia omavolilise tarbimisega või vastavate mõõteriistade näitude moonutamisega või töökaitse-eeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik.

(2) Energia või võrgugaasi omavoliliseks tarbimiseks on:

1) arvestusseadmete rikkumine või näidu moonutamine;

2) mõõtmata ühenduselt tarbimine;

3) energia või võrgugaasi tarbimine ilma vastava lepinguta;

4) arvestilt või arvestussüsteemidelt plommide eemaldamine.

(3) Kahju suuruse määramisel arvestatakse lisaks varalisele kahjule (kulutused seadmete ja ehitiste ennistamiseks) kütuse või energia tootmata või tarbimata jäämisest tingitud kahju.

(4) Kahju suuruse määramisega kaasnevad kulud kannab kahju tekitaja.

(5) Omavoliliselt tarbitud kütuse- ja energiakoguse ning maksumuse määramise juhend kinnitatakse majandusministri määrusega.

§ 31. Juriidilise isiku haldusvastutus

(1) Tehnilise loata või turuloata teostatud kütuse- ja energiamajandusalase äritegevuse eest, kui antud äritegevuse puhul on nõutav vastav luba, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 8 nimetatud juhul, -- määratakse rahatrahv kuni 150 000 krooni iga loata tegevusala eest.

(2) Võrguettevõtja poolt võrgu tegevuspiirkonnas asuvate käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastava energia, vedelkütuse või võrgugaasi tarbijate, tootjate või energia-, vedelkütuse- või gaasivõrkude ühendamise kohustuse rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni.

(3) Tehnilistele ja ohutusnõuetele mittevastava kütuse- või energiaseadme paigaldamise, importimise, kasutamise, müügi või muul viisil võõrandamise eest kasutamiseks kütuse- või energiaseadmena -- määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni.

(4) Kütuse- või energiaettevõtja poolt tarnitava energia, vedelkütuse või võrgugaasi kvaliteedinormide rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni.

(5) Omavolilise tarbija ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või võrgugaasi, vedelkütuse või energia omavolilise tarbimise eest -- määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni.

(6) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni 200 000 krooni.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1--6 nimetatud õiguserikkumise asjades on arutamise ja karistuse määramise õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril, Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril ja halduskohtunikul.

(8) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1--6 nimetatud õiguserikkumise asjades määrata rahatrahv kuni 20 000 krooni, sellest suuremat rahatrahvi võib kohaldada ainult halduskohtunik.

(9) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikkus käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele isikule ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires.

(10) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub käesoleva seaduse §-des 32--34 ja haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras.

§ 32. Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud haldusõiguserikkumise kohta võib protokolli koostada õigusaktiga sätestatud korras volitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametnik.

(2) Haldusõiguserikkumise protokollis sätestatakse:

1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

2) protokolli koostanud ametniku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema pädeva esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;

4) haldusõiguserikkumise koht, aeg, kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud materiaalse kahju ulatus;

5) viide käesoleva seaduse § 31 lõikele, mis näeb ette vastutuse selle õiguserikkumise eest;

6) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused, ekspertiisid, analüüsid või teised asja lahendamiseks vajalikud materjalid;

7) haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi.

(3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametnik ja õiguserikkuja esindaja. Kui õiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja sellesse kande protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. Protokollile lisatakse õiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta.

§ 33. Järelevalveasutuse ettekirjutuse või muu toimingu vaidlustamine

(1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumisel esitada kaebus vastava inspektsiooni peadirektorile 10 kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutuse teatavaks tegemisest.

(2) Kaebuse esitamine ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust.

(3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi ühe kuu jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

(4) Kaebuse läbivaatamisel teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni peadirektor ühe järgmistest otsustest:

1) jätta ettekirjutus või muu toiming jõusse;

2) muuta või tühistada ettekirjutus või muu toiming.

(5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. Otsusega mittenõustumisel võib selle vaidlustada halduskohtus.

§ 34. Kohtusse kaebamine

(1) Ettevõtjal on õigus Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutuse või muu toiminguga mittenõustumisel esitada kaebus halduskohtusse, sõltumata käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud kaebuse varasemast esitamisest.

(2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta ettevõtjalt kohustust täita Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ametniku ettekirjutust seni, kuni kohus tunnistab selle kas osaliselt või täielikult seadusevastaseks.

8. peatükk

MUUDATUSED TEISTES ÕIGUSAKTIDES

§ 35. Muudatus Vabariigi Valitsuse seaduses

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622) § 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

«7) Energiaturu Inspektsioon.».

§ 36. Muudatus asjaõigusseaduses

Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) § 158 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Omanik peab lubama oma kinnisasjast läbi viia elektri-, gaasi-, soojus-, side- ja muid liine maapinnal, maapõues ja õhuruumis koos liini tööks vajalike abiehitistega, kui liini ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui kinnisasja kasutamata jätmine põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada liini teenindamiseks vajalikke töid liini trassil. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata.».

§ 37. Muudatus kriminaalkoodeksis

Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535) täiendatakse §-ga 1452 järgmises sõnastuses:

«§ 1452. Võrgugaasi, vedelkütuse või energia omavoliline tarbimine

Tarbija omavolilise ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või vastava arvestusseadme näidu moonutamise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli sama tegevuse eest kohaldatud halduskaristust -- karistatakse rahatrahviga või arestiga.».

§ 38. Muudatused haldusõiguserikkumiste seadustikus

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76--78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631; 48, 944; 83, 1488; 86, 1538; 1997, 1, 3 ja 4; 5/6, 30; 16, 259; 28, 423; 30, 472) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 21 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «piirivalveametnik ning» sõnadega «Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametnik, Energiaturu Inspektsiooni ametnik ja»;

2) paragrahvi 71 lõige 3 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;

3) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 72. Võrgugaasi, vedelkütuse või energia omavoliline tarbimine

(1) Tarbija omavolilise ühendamise eest gaasi-, vedelkütuse- või energiavõrku või vastava arvestusseadme näidu moonutamise eest, kui sellega ei tekitatud olulist kahju, -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.

(2) Võrgugaasi, vedelkütuse või energia tarbimise eest nende müüja poolt registreerimata tehniliselt korras oleva arvestusseadmega või arvestusseadme plommi rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses.»;

4) seadustikku täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:

«§ 741. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmine

Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni või Energiaturu Inspektsiooni ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest -- määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.»;

5) paragrahv 201 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 201. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja Energiaturu Inspektsiooni ametnikud

(1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 61, 68, 70, 71, 741 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asju ja Energiaturu Inspektsiooni ametiisikud §-s 741 nimetatud haldusõiguserikkumise asja.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on:

1) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-des 40, 50, 61, 68, 70, 71, 741 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades;

2) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal, tema asetäitjal ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori poolt selleks volitatud järelevalvetöötajal käesoleva seadustiku §-des 68, 70, 71 ja 157 loetletud haldusõiguserikkumiste asjades;

3) Energiaturu Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku §-s 741 nimetatud haldusõiguserikkumise asjas.»;

6) paragrahvi 228 lõike 1 punkt 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«23) võrgugaasi, kütuse või energia müügiga tegelev ettevõtja;».

§ 39. Muudatus maapõueseaduses

Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953) § 78 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Mäetööde ohutuseeskirjad kehtestab majandusminister.».

§ 40. Muudatus Eesti Vabariigi hinnaseaduses

Eesti Vabariigi hinnaseaduse (ENSV Teataja 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400; RT I 1996, 49, 953) § 5 täiendatakse pärast sõna «siseturul.» lausega järgmises sõnastuses:

«Riiklikult kooskõlastatavaid hindu ja tariife rakendatakse ka 1) energia, vedelkütuse ja võrgugaasi jaotamisega tegeleva võrguettevõtja edastamis- ja jaotamisteenustele, välja arvatud gaasi suurtarbijatele kehtestatavad tariifid, ning 2) nende kütuse- või energiaettevõtjate poolt müüdavale, välja arvatud gaasi suurtarbijatele müüdavale, energiale ja kütusele ning nendega seotud teenustele, kus ettevõtja omab vastaval kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest või on domineerivas seisundis oma finantsjõu, kaubaturgudele juurdepääsu, sidemete või muude asjaolude tõttu.».

§ 41. Muudatused riigilõivuseaduses

Riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435; 1997, 5/6, 32; 34, 535) lisa 1 punkti 8 täiendatakse alapunktidega 57, 58, 59 ja 60 järgmises sõnastuses:

«57) tehnilise loa väljastamise või pikendamise eest tegutsemiseks energiaseaduse § 7 lõike 2 punktides 1--4 nimetatud tegevusaladel 20 000 krooni;

58) tehnilise loa väljastamise või pikendamise eest tegutsemiseks energiaseaduse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusalal 10 000 krooni;

59) turuloa väljastamise või pikendamise eest tegutsemiseks energiaseaduse § 9 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel 30 000 krooni;

60) tehnilise kontrolli loa väljastamise või pikendamise eest vastavalt energiaseaduse §-le 8 15 000 krooni.».

9. peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 42. Seaduse rakendamine ja jõustumine

(1) Kuni 1999. aasta 31. detsembrini on Energiaturu Inspektsioonil Vabariigi Valitsuse volitusel õigus määrata kindlaks turgu valitseva energiaettevõtja poolt rakendatavad hinnad.

(2) Tegutsevad kütuse- või energiaettevõtjad on kohustatud käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel nõutava tehnilise loa ja § 9 lõike 2 alusel nõutava turuloa taotlema ühe aasta jooksul pärast selle väljaandmise korra kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt.

(3) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud arengukava esitab Vabariigi Valitsus kinnitamiseks Riigikogule 1997. aasta 1. novembriks.

(4) Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI