Toiduseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 08.04.2004
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 14. aprilli 2004. a otsusega nr 584 |
I. Toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 2:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 2. Toit»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Paragrahvi 6:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlemine (edaspidi käitlemine) on toidutoorme tootmine ja esmane töötlemine, toidu töötlemine ja valmistamine ning toidutoorme ja toidu vedamine, ladustamine ja turuleviimine, samuti teised toimingud, mille tulemusel muutuvad toidutoore ja toit kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale.»;
2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Toidutoorme ja toidu turuleviimisena käsitatakse turuleviimist tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 178/2002/EÜ, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24).»
§ 3. Paragrahvi 8 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad «ainult toidutoorme puhastamine» sõnadega «ainult mitteloomse toidutoorme puhastamine».
§ 4. Paragrahvi 10 lõiget 31 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Käitleja võib enne tähtajalise tunnustamise otsuse kehtivusaja lõppu esitada kirjaliku taotluse tähtajatu tunnustamise otsuse tegemiseks.»
§ 5. Paragrahvi 101:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Tunnustamise otsuse kehtivus taastatakse ja käitlejal tekib otsusega lubatud tegevuse jätkamise õigus, kui käitleja on kõrvaldanud tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise tinginud asjaolud, esitanud kirjaliku taotluse tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning nimetatud otsus on kehtetuks tunnistatud.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsus ja tunnustamise otsuse kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus antakse käitlejale üle allkirja vastu või edastatakse posti teel väljastusteatega.»
§ 6. Paragrahvi 11:
1) lõike 1 preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Tunnustamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:»;
2) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (21) Käitlemisettevõttes, mille tunnustamise otsus on kehtetuks tunnistatud, tuleb käitlemine kehtetuks tunnistamise otsuses märgitud ulatuses viivitamata lõpetada.»
§ 7. Paragrahvi 12:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Müüdav või muul viisil üleantav toit» sõnadega «Turuleviidav toidutoore ja toit»;
2) lõikes 2 asendatakse sõna «Toidus» sõnadega «Toidutoormes ja toidus»;
3) lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Vabariigi Valitsus võib kehtestada toidugruppide suhtes esitatavad mikrobioloogilised nõuded.»;
4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Turuleviidav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusena toidukõlblikuks tunnistatud. Toidukõlblikuks tunnistamata liha loetakse toidukõlbmatuks ja seda on keelatud turule viia. Turuleviidava loomse toidu toidukõlblikkust tõendatakse vastavalt toiduhügieeni eeskirjades sätestatule.»
§ 8. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 13. Uuendtoit ja geneetiliselt muundatud toit
(1) Uuendtoitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 258/97/EÜ uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 043, 14.02.1997, lk 1–6), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.
(2) Toiduks kasutatavat geneetiliselt muundatud organismi ja geneetiliselt muundatud toitu tähenduses, mis on toodud Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 1829/2003/EÜ geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1–23), võib turule viia üksnes vastavalt nimetatud määruse nõuetele.
(3) Hindamisasutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 258/97/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses ning pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 1829/2003/EÜ artikli 5 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikest 3 tulenevate ülesannete täitmisel võib
Veterinaar- ja Toiduamet pöörduda seisukoha saamiseks
põllumajandusministri moodustatud nõuandva õigusega uuendtoidukomisjoni
poole, mille koosseisu kaasatakse asjatundjaid järgmistest valdkondadest:
1) toiduainete tehnoloogia;
2) toiduainete keemia;
3) biotehnoloogia;
4) geenitehnoloogia;
5) toksikoloogia;
6) mikrobioloogia;
7)
arstiteadus;
8) toitumisteadus;
9) tarbijakaitse, toidualased
õigusaktid ning toidujärelevalve.»
§ 9. Paragrahvi 14:
1) lõiked 3–4 ja 6–9 tunnistatakse kehtetuks;
2) täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
« (51) Sellise eritoidu esmakordsel turuleviimisel, mis
on ette nähtud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks või mille kohta
ei ole kehtestatud nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, peab
turuleviija sellest teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt
turuleviimise päeval, edastades posti teel turuleviidava eritoidu puhul
kasutatava märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt
järgmisi andmeid:
1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja
aadress ning sidevahendite numbrid;
2) eritoidu nimetus;
3)
eritoidu turuleviimise kuupäev.
(52) Kui sama eritoit on juba viidud Euroopa Liidu muu liikmesriigi turule, peab eritoidu Eestis turuleviija edastama Tervisekaitseinspektsioonile turuleviidava eritoidu puhul kasutatava märgistuse näidise koos käesoleva paragrahvi lõikes 5 1 nimetatud teatisega ning teabe selle järelevalveasutuse kohta, keda teavitati sama eritoidu esmakordsel turuleviimisel.
(53) Vajaduse korral võib Tervisekaitseinspektsioon nõuda turuleviijalt teaduslikke lisaandmeid, mis kinnitavad eriomaduste olemasolu eritoidul. Kui nimetatud andmed on avalikult kättesaadavad, piisab viitest vastavale trükisele või muule püsivale avaldamiskohale.»
§ 10. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
« § 141. Toidulisand
(1) Toidulisandina käsitatakse toitu, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nimetatud ained võivad esineda üksikult või kombineeritult ning viiakse turule müügipakendisse pakendatuna kindlate annustena, nagu kapslid, pastillid, tabletid ja muu sarnane ning pulbrikotikesed, vedelikuampullid, tilgutuspudelid ja muu sarnane, mis on ette nähtud vedeliku ja pulbri tarvitamiseks väikeste mõõdetud kogustena.
(2) Toidulisandi esmakordsel turuleviimisel peab turuleviija sellest
teavitama Tervisekaitseinspektsiooni hiljemalt turuleviimise päeval,
edastades posti teel turuleviidava toidulisandi puhul kasutatava
märgistuse näidise koos teatisega, mis sisaldab vähemalt järgmisi
andmeid:
1) turuleviija nimi, elu- või asukoht ja aadress ning
sidevahendite numbrid;
2) toidulisandi nimetus;
3) toidulisandi
turuleviimise kuupäev.»
§ 11. Paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana.»
§ 12. Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2065/2003/EÜ toidus ja toidul kasutatud või kasutamiseks ettenähtud suitsutuspreparaatide kohta (ELT L 309, 26.11.2003, lk 1–8) artikli 7 lõike 2 tähenduses on Veterinaar- ja Toiduamet.»
§ 13. Paragrahvi 19 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Vabariigi Valitsus võib kehtestada lubatud saasteainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa.»
§ 14. Paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:
« 31) tervisemärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel;».
§ 15. Paragrahvi 22:
1) lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad «toidu pakendil» sõnadega «toidutoorme ja toidu pakendil» ja sõnad «toidu valmistaja» sõnadega «toidutoorme tootja, esmane töötleja, toidu valmistaja»;
2) täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:
« (5) Kui käitleja teab või kui tal on põhjust arvata, et tema poolt tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tehtud toidutoore või toit ei ole nõuetekohane, võtab ta viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise.
(7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel.»
§ 16. Paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käitleja peab käitlemisettevõttesse vastu võtma ja käitlemisel kasutama üksnes identifitseeritava päritoluga toidutooret ja toitu ning pidama kirjalikku arvestust saadud ja väljastatud, samuti käesoleva seaduse § 22 lõigete 5–7 kohaselt turult kõrvaldatud või tarbijalt tagasinõutud toidutoorme- ja toidukoguste üle.»
§ 17. Paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
« (5) Toiduhügieeni eeskirjade ning käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud enesekontrollikohustuse täitmisel võib käitleja lähtuda hea hügieenitava juhendist (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate organisatsioon või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapoolte, sealhulgas järelevalveasutusega. Juhendi väljatöötamisel arvestatakse Maailma Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni (FAO) ning Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ühise standardiprogrammi Codex Alimentarius standardeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhendis esitatud soovituste kooskõla toiduhügieeni eeskirjades ning käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud nõuetega hindavad vastavalt oma pädevusele Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon, kellel on õigus teha ettepanekuid juhendi muutmiseks. Järelevalve teostamisel arvestab järelevalveasutus heakskiidetud juhendiga.
(7) Toiduhügieeni üldeeskirja täitmise üle järelevalvet tehes peab järelevalveasutus hindama ettevõttes esineda võivaid toiduohutusega seonduvaid ohtusid ning pöörama tähelepanu käitleja poolt määratud kriitilistele punktidele. Järelevalve läbiviimise sagedus peab vastama ettevõttega seonduvale riskile.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud järelevalveasutused esitavad hinnatud ja heakskiidetud juhendid Põllumajandusministeeriumile, kes edastab need Euroopa Komisjonile.»
§ 18. Paragrahvi 32 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kalandustoodete, koorikloomade ja molluskite esmaseks töötlemiseks on vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele lubatud kasutada puhast merevett, mis ei põhjusta kalandustoote, koorikloomade ega molluskite saastumist, ei halvenda nende omadusi ega muuda neid ohtlikuks inimese tervisele.»
§ 19. Paragrahvi 35 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Partiina käsitatakse ühesuguse nimetuse ja ühesuguste omadustega ning ühesugustel tingimustel toodetud, valmistatud või pakendatud toidutoorme- või toidukogust.»
§ 20. Paragrahvi 38:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antav teave peab olema tõene, vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ega tohi käitlejat ja tarbijat eksitada. Tarbijale müüdav või muul viisil üleantav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise.»;
2) lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 39. Teabe esitamise piirangud
(1) Toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi viidata haigusi
tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele ega eksitada
tarbijat, eelkõige järgmisel viisil:
1) andes ebaõiget
teavet toidu iseloomulike tunnuste, eelkõige toidu olemuse, määratluse,
omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või
tootmismeetodi kohta;
2) omistades toidule omadusi või toimet, mida
toidul ei ole;
3) omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused
on kõigil sarnastel toitudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud nõudeid kohaldatakse ka toidu reklaami ning toidu esitlemise, eelkõige toidu kuju, välimuse, pakendi, kasutatud pakkematerjali ning järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.»
§ 22. Seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:
« § 391. Tervisemärgi kasutamine märgistusel
(1) Tervisemärk näitab toidu ja selle valmistamiseks kasutatud toidutoorme ning asjaomase käitlemisettevõtte vastavust käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele.
(2) Tervisemärk kantakse märgistusele vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 4 alusel kehtestatud toiduhügieeni eeskirjadele.»
§ 23. Paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks.
§ 24. Paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 47. Järelevalveasutused
(1) Veterinaar- ja Toiduamet korraldab käitlemisettevõtte tunnustamise, teeb asjakohase otsuse ja teostab järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.
(2) Tervisekaitseinspektsioon korraldab jaekaubandus- ja toitlustusettevõtte tunnustamise, teeb asjakohase otsuse ning teostab järelevalvet nimetatud käitlemisvaldkondades.
(3) Tarbijakaitseamet teostab järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jae- ja hulgikaubanduse etapis.
(4) Järelevalve käigus hindavad käesolevas paragrahvis nimetatud järelevalveasutused vastavalt oma pädevusele toidutoorme ja toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Järelevalvet tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata.»
§ 25. Paragrahvi 48:
1) lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Järelevalveametnik teostab järelevalvet vastavalt oma pädevusele kõigis käitlemisvaldkondades ja -etappides, valides üldjuhul kontrollimiseks käitlemisvaldkonna või -etapi, mis on antud oludes kõige asjakohasem. Järelevalvet teostatakse samamoodi, sõltumata sellest, kas toidutoore ja toit on mõeldud tarbimiseks Eestis, Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
(2) Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult
kontrollida:
1) käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide,
seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
2)
toidutooret, toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks
kasutatavaid tooteid;
3) toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise
käigus;
4) toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja
esemeid;
5) puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid,
aineid ning viise;
6) käitlemist, sealhulgas toidutoorme ja toidu
töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
7)
märgistust ja muul viisil teabe esitamist.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on
järelevalveametnikul õigus kontrollida muude asjaolude vastavust
kehtestatud nõuetele ning teha muid järelevalvetoiminguid ja uuringuid,
sealhulgas:
1) kontrollida, sõltumata käesoleva seaduse § 28 lõikes 1
nimetatud tervisekontrolli läbimisest, oma tööülesannete tõttu otseselt
või kaudselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatuga
kokkupuutuvate isikute hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku
puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi;
2) kontrollida enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli
tulemustega ning käitlemisettevõttesse paigutatud mõõtevahendite
mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades
järelevalveasutuse mõõtevahendeid;
3) kasutada
käitleja või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks
tehnikavahendeid, nõuda käitlejalt seletusi, kirjalikke materjale ja
dokumente ning küsitleda käitlemisettevõtte töötajaid;
4) teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja
dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud
asjakohasest materjalist ja dokumendist;
5) võtta vastavalt käesoleva
seaduse §-s 49 sätestatule proove käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatu
nõuetekohasuse kontrollimiseks.»;
2) lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (31) Järelevalvet tuleb läbi viia regulaarselt, vastavalt järelevalveasutuse koostatud plaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õiguserikkumisega. Järelevalve teostamisel peab järelevalveametnik tagama, et tehtavad toimingud on kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks kohased, vajalikud ning proportsionaalsed. Järelevalve tulemused edastatakse Euroopa Komisjonile vastavalt EÜ Nõukogu direktiivis 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 23–26) sätestatule.»
§ 26. Paragrahvi 49:
1) pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna «kontrollproov» sõnaga «proov» vastavas käändes;
2) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Proove võetakse ja analüüse tehakse Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktiga kehtestatud meetoditega, nende puudumise korral Eesti või rahvusvahelistele standarditele vastavate või samaväärsete meetoditega.»
§ 27. Paragrahvi 50 lõike 1 preambulit täiendatakse pärast sõna «avastamise» sõnadega «või põhjendatud kahtluse».
§ 28. Seadust täiendatakse §-ga 512 järgmises sõnastuses:
« § 512. Ohuteadete süsteemi rakendamine ning järelevalvekoostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega
(1) Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 178/2002/EÜ artiklis 50 nimetatud ohuteadete süsteemi kontaktasutus Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Kui järelevalve käigus on kindlaks tehtud, et toidutoore või toit on otseselt või kaudselt inimese tervisele ohtlik ja seda võidakse turule viia mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kui selline toidutoore või toit on avastatud kauba sisseveol, teavitavad käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud järelevalveasutused ohust Veterinaar- ja Toiduametit, kes teavitab sellest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu Euroopa Komisjoni.
(3) Kui Euroopa Komisjon on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohuteadete süsteemi kaudu edastanud Veterinaar- ja Toiduametile ohuteate mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis tuvastatud ohtlikust toidutoormest või toidust, edastab Veterinaar- ja Toiduamet selle teate teistele käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud järelevalveasutustele. Järelevalveasutused viivad läbi uurimise võimaliku ohu esinemise kohta Eestis ning teavitavad saadud tulemustest Veterinaar- ja Toiduametit.
(4) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutuseks EÜ Nõukogu direktiivi 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14–17) artikli 6 tähenduses.»
§ 29. Paragrahvis 52 asendatakse sõna «kontrollproov» sõnaga «proov» vastavas käändes.
§ 30. Paragrahv 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 53. Referentlaboratooriumi volitamine
(1) Referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on laboratoorium, mis juhendab järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks volitatud laboratooriume ja koordineerib nende tegevust ning on kontaktasutuseks Euroopa Liidu vastava valdkonna referentlaboratooriumile.
(2) Referentlaboratooriumina volitatakse igas valdkonnas tegutsema üks nendeks analüüsideks akrediteeritud laboratoorium.
(3) Referentlaboratooriumina tegutsemise volitus antakse laboratooriumi kirjaliku taotluse alusel põllumajandusministri käskkirjaga, milles kirjeldatakse volituse ulatust.
(4) Kui Eestis ei ole mõnes valdkonnas referentlaboratooriumi, on põllumajandusministril õigus volitada referentlaboratooriumina tegutsema ka välisriigi vastava valdkonna referentlaboratooriumi.
(5) Referentlaboratoorium tegutseb põllumajandusministri esitatud riikliku tellimuse alusel. Tellimuse täitmist finantseeritakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.
(6) Kui referentlaboratoorium oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on põllumajandusministril õigus anda puuduste kõrvaldamiseks kuni kolmekuuline tähtaeg. Kui puudusi ei ole kõrvaldatud, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks.
(7) Nõuded referentlaboratooriumile, referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse taotlemise ja andmise korra, volitamise kriteeriumid ning referentlaboratooriumi ülesanded kehtestab Vabariigi Valitsus.»
§ 31. Paragrahvi 535:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 535. Teabe esitamise nõuete rikkumine»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Toidutoorme ja toidu kohta märgistusel ja muul viisil antava teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.»
§ 32. Seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:
« § 651. Teavitamine enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest
Enne 2004. aasta 1. maid turuleviidud toidulisanditest tuleb Tervisekaitseinspektsiooni teavitada käesoleva seaduse § 14 1 lõike 2 kohaselt 2005. aasta 1. maiks.»
§ 33. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega
järgmises sõnastuses:
«1 EÜ
Nõukogu direktiiv 89/398/EMÜ liikmesriikide eritoite käsitlevate
õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 27–32);
Euroopa Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ meditsiinilisel näidustusl
kasutamiseks ettenähtud toidu kohta (EÜT L 091, 07.04.1999, lk 29–36);
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183,
12.07.2002, lk 51–57); EÜ Nõukogu direktiiv 89/107/EMÜ toiduainetes
lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 27–33); Euroopa Komisjoni direktiiv
93/43/EMÜ toiduhügieeni kohta (EÜT L 175, 19.07.1993, lk 1–11); EÜ
Nõukogu direktiiv 89/396/EMÜ toidupartii tähistuse esitamise kohta (EÜT
L 186, 30.06.1989, lk 21–22); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv
2000/13/EÜ liikmesriikide toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami
käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 06.05.2000, lk
29–42); EÜ Nõukogu direktiiv 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli
kohta (EÜT L 186, 30.06.1989, lk 23–26); EÜ Nõukogu direktiiv 93/99/EMÜ
toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (EÜT L
290, 24.11.1993, lk 14–17).»
II. Reklaamiseaduses (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127; 50, 284; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
§ 34. Paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Imiku piimasegu reklaam on keelatud.»
III. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (RT I 2003, 26, 160) tehakse järgmised muudatused:
§ 35. Paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks.
§ 36. Paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Tervisekaitseinspektsioon teostab turule lastud toote nakkusohutuse järelevalvet toote ohutuse seaduses sätestatud korras.»
§ 37. Paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise või nakkusohtliku materjali käitlemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.»
IV. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 53, 310; 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589 ja 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52 ja 53; 14, 91 ja 92; 18, 131 ja 132; 20, 141) tehakse järgmised muudatused:
§ 38. Paragrahvid 871 ja 872 tunnistatakse kehtetuks.
V. § 39. Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
Twitter