HALDUSÕIGUSEhitus ja planeerimine

HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Muinsuskaitseseadus (lühend - MuKS)

Muinsuskaitseseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.04.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Muinsuskaitseseadus

Vastu võetud 27.02.2002
RT I 2002, 27, 153
jõustumine 01.04.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.01.2003
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
24.03.2004RT I 2004, 25, 17126.04.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel.

 (2) Käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlus toimub haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354) sätestatud korras, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti.

§ 2. Mälestise mõiste

  Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks.

§ 3. Mälestise liigid

 (1) Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade kinnis- ja vallasasjadeks liigitamisele.

 (2) Kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid:
 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised ning tööndusega seotud kohad;
 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid;
 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;
 4) monumentaalkunsti teosed;
 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja loodusobjektid.

 (3) Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid:
 1) kinnismälestisest eemaldatud osad;
 2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid;
 3) kunsti-, usundi- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid;
 4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed.

 (4) Mälestised võib liigitada arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisteks.

§ 4. Muinsuskaitseala

 (1) Muinsuskaitsealaks võidakse tunnistada kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala.

 (2) Muinsuskaitseala käesoleva seaduse tähenduses võib koosneda kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku.

§ 5. Mälestise hävitamise ja rikkumise keeld

  Mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud.

2. peatükk MUINSUSKAITSE KORRALDUS 

§ 6. Muinsuskaitse korraldajad

 (1) Muinsuskaitset korraldavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning valla- ja linnavalitsused.

 (2) Valla- ja linnavalitsus võivad käesoleva seaduse §-s 9, § 24 lõikes 1, § 34 lõikes 1 ja §-s 44 ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 7. Muinsuskaitseamet

  Muinsuskaitseameti põhiülesanne on muinsuskaitsetöö korraldamine, riikliku järelevalve teostamine mälestiste ja muinsuskaitsealade üle ning kultuurimälestiste riikliku registri pidamine.

§ 8. Muinsuskaitse Nõukogu

 (1) Muinsuskaitse Nõukogu on Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu.

 (2) Muinsuskaitse Nõukogu koosneb 12 liikmest ning selle koosseisu kinnitab neljaks aastaks kultuuriminister.

 (3) Muinsuskaitse Nõukogusse kuuluvad ülikoolide, teadusasutuste, ühenduste ja liitude esindajad ning eksperdid ajaloo, arheoloogia, etnoloogia, arhitektuuri, restaureerimise, kunsti- ja teadusajaloo alalt.

 (4) Muinsuskaitse Nõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi kõigis käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Nõukogu seisukohad on Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse muinsuskaitsetöö kavandamise ning muinsuskaitse põhimõtete väljatöötamise soovituslikuks aluseks. Oma seisukohad ja protokollilised otsused esitab nõukogu kirjalikult kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile.

 (5) Muinsuskaitse Nõukogu põhimääruse kinnitab kultuuriminister määrusega .

§ 9. Valla- ja linnavalitsuse ülesanded

 (1) Valla- või linnavalitsus:
 1) peab arvestust oma maa-alal asuvate kinnismälestiste üle;
 2) arvestab territoriaalplaneerimise, maakasutuse ja muid projekte koostades ja kooskõlastades ning liikluskorraldust kehtestades kinnismälestistest ning muinsuskaitsealadest ja nende kaitsevöönditest tulenevaid muinsuskaitselisi nõudeid;
 3) teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade ajutise kaitse alla võtmiseks;
 4) kontrollib, kas mälestistega seotud töid tegevatel isikutel on kehtestatud korras väljastatud uurimis- ja tegevusload;
 5) kontrollib, kas mälestistega ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitistega seotud tööd ja asjaomased projektid on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga;
 6) teeb Muinsuskaitseametile viivitamata teatavaks käesoleva seaduse rikkumise juhud, mälestisi kahjustavad muutused ja kultuuriväärtusega leiud;
 7) peatab mälestisi või kultuuriväärtusega leide ohustavad tööd ja muu tegevuse;
 8) täidab muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevaid muid ülesandeid;
 9) järgib oma kohustusi täites muid käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid.

 (2) Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt.

§ 10. Muinsuskaitse usaldusmehed

  Omaalgatuse korras osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused kehtestab kultuuriminister määrusega.

3. peatükk MÄLESTISEKS TUNNISTAMINE 

§ 11. Ajutine kaitse

 (1) Muinsuskaitseamet võtab kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus.

 (2) Ajutise kaitse alla võtmisel määratakse kindlaks ajutise kaitse kord.

 (3) Ajutise kaitse alla võetud asja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud mälestise kohta käivaid nõudeid ja omandikitsendusi. Ajutise kaitse alla võetud asja omanikul või valdajal on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused.

 (4) Ajutise kaitse alla võib asja võtta kuni kuueks kuuks, välja arvatud käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud juhul.

 (5) Kultuuriväärtusega asi võetakse ajutise kaitse alla ja kaitse lõpetatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 12. Mälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine

 (1) Asi tunnistatakse mälestiseks kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel.

 (2) Mälestiseks tunnistatud asi on riigi kaitse all vastavalt käesolevale seadusele.

 (3) Asja mälestiseks olemine lõpetatakse kultuuriministri käskkirjaga Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepaneku alusel.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kultuuriministri käskkirjad tehakse avalikult teatavaks Riigi Teataja Lisas.

 (5) Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 13. Mälestiste arvestus

 (1) Mälestise andmed kantakse kultuurimälestiste riiklikku registrisse. Kultuurimälestiste riikliku registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) sätestatud korras.

 (2) Kinnismälestise asukoht ja kaitsevöönd kantakse riigi maakatastrisse.

§ 14. Mälestise tähistamine

 (1) Mälestis tähistatakse asjakohase tähisega.

 (2) Mälestise tähistamist korraldab Muinsuskaitseamet. Mälestise tähise hävitamine või rikkumine on keelatud.

§ 15. Muinsuskaitsealaks tunnistamine

 (1) Muinsuskaitsealaks tunnistamine toimub Kultuuriministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega, milles sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid ning märgitakse esmakordne muinsuskaitse alla võtmise aeg.

 (2) Kohaliku omavalitsuse volikoguga kooskõlastatud muinsuskaitseala põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus . Põhimääruses nähakse käesoleva seaduse alusel ette muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused ning muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus. Kui muinsuskaitsealal asub kaitstav loodusobjekt, siis sätestatakse põhimääruses ka koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstava loodusobjekti valitseja vahel.

4. peatükk MÄLESTISE SÄILIMISE TAGAMINE. OMANDIKITSENDUSED 

§ 16. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise omaniku ja valdaja kohustused

 (1) Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud:
 1) mälestist hooldama;
 2) järgima käesolevast seadusest tulenevaid kitsendusi, kuivõrd nende suhtes ei ole kaitsekohustuse teatises leevendusi ette nähtud;
 3) viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt;
 4) võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata;
 5) säilitama ja korras hoidma mälestise tähist;
 6) teatama Muinsuskaitseametile mälestise pärimisest, piiratud asjaõigusega koormamisest või hoiuleandmisest.

 (2) Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis (edaspidi muinsuskaitsealal paiknev ehitis), tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused.

 (3) Muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik on kohustatud teatama Muinsuskaitseametile ehitise võõrandamisest, pärimisest või piiratud asjaõigusega koormamisest.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 17. Rikutud mälestise ja selle tähise taastamine

  Rikutud mälestise ja selle tähise endine seisund tuleb taastada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . Kui mälestist või selle tähist taastada ei ole võimalik, tuleb kahju hüvitada vastavalt seadusele.

§ 18. Kaitsekohustuse teatis

 (1) Muinsuskaitseamet koostab omanikule või valdajale kaitsekohustuse teatise mälestiseks tunnistamise õigusakti alusel.

 (2) Kinnismälestise kaitsekohustuse teatises tuleb märkida:
 1) mälestise nimetus, asukoht, registrinumber ning mälestiseks tunnistamise õigusakti nimetus, number ja kuupäev;
 2) mälestise tunnused;
 3) mälestise seisukord ja kirjeldus;
 4) mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu, kui see on vajalik;
 5) mälestise kasutamise kitsenduste võimalikud leevendused;
 6) kaitsevööndi ulatus ning seal kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused.

 (3) Vallasmälestise kaitsekohustuse teatis peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1--5 nimetatud andmeid ning vajaduse korral ka vallasmälestise säilitamise tingimusi.

 (4) Kaitsekohustuse teatis koostatakse kolmes eksemplaris, millest ühe saab omanik või valdaja, teise valla- või linnavalitsus ja kolmanda Muinsuskaitseamet.

 (5) Kui kaitsevöönd ulatub naaberkinnisasjale, koostatakse kaitsekohustuse teatis ka naaberkinnisasja omanikule või valdajale.

 (6) Mälestise võõrandamisel või valduse üleminekul peab omanik andma kaitsekohustuse teatise üle uuele omanikule või uuele valdajale.

§ 19. Mälestise võõrandamine

  Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva kinnisasja või ehitise võõrandamise leping peab sisaldama sätet, et tegemist on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva kinnisasja või ehitisega.

§ 20. Vallasmälestise hoiulepaigutamine

  Kui vallasmälestise säilimiseks puuduvad vajalikud tingimused ja kui selle omanik või valdaja ei ole kaitsekohustuse teatises ettenähtud abinõusid määratud tähtaja jooksul rakendanud, võib Muinsuskaitseamet korraldada mälestise tasuta hoiulepaigutamise tema säilimist tagavatesse tingimustesse seniks, kuni omanik või valdaja ise hakkab tagama mälestise nõuetekohast säilimist.

§ 21. Asjade kogumi säilitamise nõue

  Vallasmälestisi, mis koos moodustavad asjade kogumi, on lubatud üksikult võõrandada või pärandada või pärandi jagamisel jaotada ainult Muinsuskaitseameti loal.

§ 22. Vallasmälestise riigist väljaviimise keeld

  Vallasmälestise võib riigist välja viia ainult tähtajaliselt tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782; 90, õiend; 97, 859; 102, 907; 2000, 95, 608; 2001, 56, 335; 64, 368; 88, 531; 93, 565) alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väljastatud loa alusel.

§ 23. Vallasmälestise kasutamise kitsendused

  Muinsuskaitseameti loata on keelatud vallasmälestist:
 1) eemaldada kinnismälestisest, mille juurde see kuulub;
 2) konserveerida, restaureerida, remontida või muuta mälestise ilmet muul viisil;
 3) kasutada otstarbel, mis ohustab mälestise säilimist.

§ 24. Kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused

 (1) Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud järgmised tegevused:
 1) konserveerimine, restaureerimine ja remont;
 2) ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine;
 3) katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine;
 4) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine;
 5) krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
 6) katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine;
 7) ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine;
 8) siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine;
 9) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine;
 10) teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine;
 11) haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine;
 12) teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.

 (2) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kinnismälestise kasutamise kitsendustes tehtavad leevendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 25. Kaitsevöönd

 (1) Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kitsendusi ja milles tehtavad leevendused märgitakse kaitsekohustuse teatisse. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
 1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd;
 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

 (3) Muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimiseks kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsevöönd, milles kehtivad muinsuskaitseala põhimääruses kindlaksmääratud nõuded ja kitsendused.

 (4) Muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele kaitsevööndit ei kehtestata, kui muinsuskaitseala põhimääruses pole sätestatud teisiti.

 (5) Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 26. Avalik juurdepääs kinnismälestisele

 (1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs.

 (2) Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni.

 (3) Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras.

 (4) Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata, kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist.

§ 27. Ostueesõigus

 (1) Vallasmälestise võõrandamisel on riigil ostueesõigus. Vallasmälestise ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.

 (2) Kui võõrandatakse kinnisasi, millel kinnismälestis asub, on ostueesõigus riigil ja seejärel kohalikul omavalitsusel.

 (3) Riigil ega kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi võõrandatakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele.

 (4) Muinsuskaitseameti ühepoolse lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile ja õigusaktile, millega kinnisasi tunnistati mälestiseks.

 (5) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar poolte kulul viie tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu tõestamist lepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks Muinsuskaitseametile ja võõrandatava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 28. Kinnismälestise sundvõõrandamine

  Kui omanik või valdaja ei taga kinnismälestise säilimist ega pea kinni kasutamise kitsendustest, keelab mälestise teaduslikku uurimist või põhjendamatult ei võimalda juurdepääsu mälestisele ja ta on käesoleva seaduse rikkumise eest haldus- või kriminaalkorras karistatud, võib Vabariigi Valitsus kinnisasja, millel kinnismälestis asub, üldistes huvides selle omaniku nõusolekuta õiglase ja kohese hüvitise eest võõrandada kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) sätestatud korras.

§ 29. Omaniku ja valdaja õigused

 (1) Mälestise omanikul või valdajal on õigus Muinsuskaitseametilt või tema kaudu saada tasuta:
 1) mälestisega seonduvat teaduslikku ja muud informatsiooni;
 2) konsultatsioone mälestise hooldamiseks ja kasutamiseks.

 (2) Omaniku või valdaja soovil on Muinsuskaitseamet kohustatud paigutama vallasmälestise tasuta hoiule tema säilimist tagavatesse tingimustesse.

 (3) Mälestise omanik või valdaja võib taotleda Muinsuskaitseameti kaudu riigieelarvest või valla- või linnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, sealhulgas valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks, samuti mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või optimaalsete säilitustingimuste loomiseks. Mälestise omanik või valdaja esitab riigieelarvest toetuse saamise taotluse Muinsuskaitseametile kirjalikus vormis.

 (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud riigieelarvest toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse andmise alused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud korras nähakse ette taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu, taotluse esitamise tähtpäev, taotluse läbivaatamise kord, taotluse arvestamise ja arvestamata jätmise alused ning toetuse saajate teavitamise kord.

 (4) Vabariigi Valitsus võib mälestise või kinnismälestise kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanikule või valdajale ning muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis paikneva ehitise omanikule kehtestada muid soodustusi.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

5. peatükk KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID 

§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste

 (1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest või maa pinnalt, rajatisest, ehitisest, veest või veekogu põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

 (2) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile.

 (3) Kultuuriväärtusega leiu suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduse § 105.

§ 31. Kultuuriväärtusega leiu ajutine kaitse

  Kultuuriväärtusega leid on ajutise kaitse all selle leidmisest alates.

§ 32. Leidja kohustused

 (1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või valla- või linnavalitsusele. Leidjal on õigus jääda anonüümseks.

 (2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

§ 33. Õigus tasule

 (1) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asja leidjal on õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Asja väärtuse määrab kindlaks Muinsuskaitseamet. Tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

 (2) Tasu ei maksta isikule, kelle kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine või mälestiste uurimine või muinsuskaitsenõuete täitmise järelevalve.

6. peatükk MÄLESTISTE JA MUINSUSKAITSEALAL PAIKNEVATE EHITISTE KAITSE TAGAMINE NENDEGA SEOTUD TÖÖDE PROJEKTEERIMISEL JA TEOSTAMISEL 

§ 34. Mälestise uurimine

 (1) Mälestise uurimist, mis toob kaasa selle muutumise, võib teostada ainult Muinsuskaitseameti loal ja valla- või linnavalitsuse teadmisel. Loa saamiseks on vajalikud käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud tegevusluba ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud uurimistööde programm. Loa väljastamise või sellest keeldumise otsustab Muinsuskaitseameti peadirektor ühe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest. Luba antakse konkreetse uurimistöö tegemiseks.

 (2) Mälestise omanik on kohustatud lubama teha uurimistööd, kui talle hüvitatakse nende töödega tekitatav kahju. Kahju ei hüvitata käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 35. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimine, restaureerimine ja remont

 (1) Mälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. Kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga võib muinsuskaitsealal paikneva ehitise hoonesisese ehitamise põhiprojekti koostada muinsuskaitse eritingimusteta. Muinsuskaitselise järelevalve korra k ehtestab kultuuriminister määrusega .

 (2) Muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette mälestise uurimise, säilitamise, konserveerimise, restaureerimise ja remondi nõuded. Muinsuskaitse eritingimused sisaldavad mälestise ajaloolist ülevaadet, kirjeldust, dateeringuid, tehnilise seisukorra hinnangut, väärtushinnanguid mälestise osadele, konstruktsioonidele ja detailidele ning hinnanguid mälestise või selle osa kavandatavale funktsioonile ja muudatustele. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega .

 (3) Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise muinsuskaitse eritingimused, konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektid ning mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga seotud mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

 (31) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tööde projekti kooskõlastamist väljastab Muinsuskaitseamet tööde alustamise loa. Kui lõikes 3 nimetatud tööde teostamiseks on ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) kohaselt nõutav kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või ehitusluba, annab kohalik omavalitsus selle pärast Muinsuskaitseameti poolt tööde alustamise loa väljastamist.

 (4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud tööde alustamist mälestises ja muinsuskaitsealal paiknevas kinnisasjas või ehitises tuleb teha uuringud lõikes 3 loetletud tööde tellija kulul.

 (5) Mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja korra kehtestab kultuuriminister määrusega .

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde teostamisel peab objektil kohapeal esitamiseks olema Muinsuskaitseametilt saadud tööde alustamise luba ja Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projekt.

 (7) Riikliku järelevalve teostaja nõuded mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste kohta kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 36. Tegevusload

 (1) Mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning muinsuskaitse eritingimusi koostada, käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud uurimistöid teha, muinsuskaitselist järelevalvet teostada ning mälestist konserveerida, restaureerida ja remontida võib ainult ettevõtjale ja vastutavale spetsialistile väljastatud tegevusloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 37 lõikes 21 sätestatud juhul. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vastutav spetsialist võib käesolevas lõikes nimetatud töid teha vastutava spetsialisti tegevusloa alusel. Paragrahvi 34 lõikes 1 nimetatud töödeks ei vaja tegevusluba riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kes selliseid töid teeb seaduse või põhimääruse alusel.

 (2) Tegevuslubasid annab Muinsuskaitseamet.

 (3) Ilma tegevusloata võib koostada eelarveid, kalkulatsioone, ajaloolisi ülevaateid ja õiendeid, fotografeerida mälestisi ja nende osi, teha arhiivi- ja bibliograafilisi uuringuid, inventariseerida mälestisi ja nende elemente ning detaile.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 37. Tegevusloa taotlus

 (1) Tegevusloa saamiseks esitab taotleja Muinsuskaitseametile avalduse, milles märgitakse taotleja nimi, aadress ja sidevahendite numbrid ning töö, milleks luba taotletakse.

 (2) Kui loa taotlejaks on ettevõtja, lisatakse avaldusele:
 1) riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri registreeringu number, kui registreeringu olemasolu on nõutav, ja ehitusvaldkonnas kehtiva tegevusloa koopia, kui tegevusloa olemasolu on nõutav. Asutatav äriühing esitab tegevusloa saamisel registreeringu numbri pärast enda äriregistrisse kandmist;
 2) töö juhtimise leping, mis on sõlmitud tegevusluba omava vastutava spetsialistiga;
 3) sooritatud tööde loetelu ja aruanded.

 (21) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes taotleb mälestise konserveerimiseks, restaureerimiseks või remontimiseks tegevusluba, mille saamine ei eelda käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kõrgharidust, peab tegevusloa saamiseks olema eelloetletud tööde alal vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud ja esitama Muinsuskaitseameti poolt heakskiidetud tööde loetelu. Nimetatud praktilise kogemuseta tegevusloa taotlejal peab olema tunnistus soovitud tegevusalale vastava eriala tööalase täienduskoolituse läbimise kohta. Antud juhul ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete esitamine.

 (3) Kui loa taotlejaks on vastutav spetsialist, lisatakse avaldusele:
 1) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haridust tõendava dokumendi koopia;
 2) dokumendid käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud tegevusaladel tegutsemise või vastava täienduskoolituse läbimise kohta;
 3) sooritatud tööde loetelu ja aruanded.

 (4) Vastutav spetsialist peab tegevusloa saamiseks omama vastavalt töö liigile ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, restaureerimis- või tehnikaalast kõrgharidust, olema käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 loetletud tegevusaladel vähemalt neli viimast aastat pidevalt tegutsenud ja esitama Muinsuskaitseameti poolt heakskiidetud tööde loetelu. Nimetatud praktilise kogemuseta kõrgharidusega spetsialistil peab olema tunnistus soovitud tegevusalale vastava eriala tööalase täienduskoolituse läbimise kohta.

 (5) Enne avalduse esitamist on luba taotlev ettevõtja või vastutav spetsialist kohustatud tasuma riigilõivu.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 38. Taotluse läbivaatamine, tegevusloa väljastamine või väljastamisest keeldumine

 (1) Muinsuskaitseametil on õigus kontrollida loa taotleja esitatud andmete ja dokumentide õigsust.

 (2) Muinsuskaitseameti peadirektor otsustab loa väljastamise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks haldusmenetluse seaduse §-s 26 sätestatud viisil viie tööpäeva jooksul, arvates vastava otsuse tegemisest.

 (3) Tegevusluba antakse konkreetse töö tegemiseks või tööde teostamiseks konkreetsel mälestisel üheks aastaks. Muinsuskaitseamet võib vastava taotluse alusel tegevusluba pikendada kuni kolme aastani. Tegevusloa pikendamiseks esitatud taotluse menetlemine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras.

§ 39. Tegevusloa kehtetuks muutumine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusluba kaotab kehtivuse tähtaja möödumisel, ettevõtja tegevuse lõpetamisel ja tegevusala ainsa vastutava spetsialistiga lepingu lõppemisel.

 (2) Muinsuskaitseamet võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui tegevusloa taotlemisel esitati tegelikkusele mittevastavaid andmeid, ettevõtja tehtud töö osutus kõlbmatuks või kui ettevõtja tegevus on vastuolus seadusega.

§ 40. Ehitus- ja muude tööde tegemise nõuded

 (1) Ehitus-, maaparandus- ja teetöid ning mälestist ohustada võivaid muid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööde korral on loa taotleja kohustatud:
 1) tellima mälestise kahjustamist ärahoidvad tööd, rahastama neid ning järgima nende tegemiseks kehtestatud nõudeid;
 2) informeerima tööde teostajat mälestise olemasolust ja sellega seonduvatest kitsendustest.

 (3) Mälestise säilimise eest seda ohustavate tööde tegemise ajal vastutab tööde teostaja, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest vastutab loa taotleja.

 (4) Ehitus- ja muu töö tuleb dokumenteerida kultuuriministri määrusega kehtestatud korras.

 (5) Kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada seni teadmata kultuuriväärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul.

§ 41. Ehitus- ja muude tööde seiskamine

  Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 42. Ehitus- ja muude tööde peatamine

 (1) Käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud asjade avastamise korral on Muinsuskaitseametil õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks asja vastavus mälestise tunnustele.

 (2) Tööde peatamisega tekitatud kahju hüvitatakse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 43. Mälestise ja muinsuskaitseala silueti nähtavuse ja vaadeldavuse tagamine

  Muinsuskaitseala ja mälestise silueti nähtavuse ja vaadeldavuse tagamiseks tuleb üld- ja detailplaneeringut koostades arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eritingimusi.

§ 44. Muinsuskaitsenõuetega vastuolus oleva tegevuse peatamine

  Muinsuskaitseamet ja valla- või linnavalitsus on kohustatud viivitamatult peatama kõik tööd ja kogu tegevuse, mis ohustab mälestist või kultuuriväärtusega leidu või mis on muul viisil vastuolus käesoleva seadusega.

61. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 441. Järelevalveasutus

  Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Muinsuskaitseamet.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 442. Järelevalveametniku ettekirjutus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 16 ja 17, § 18 lõikes 6, §-des 21–23, § 24 lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõigetes 1 ja 2, §-des 32, 34 ja 35, § 36 lõikes 1, §-des 40 ja 41 sätestatud nõuete rikkumise korral on Muinsuskaitseameti järelevalveametnikul õigus teha ettekirjutusi, milles märgitakse:
 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
 3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
 4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
 5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
 6) viide sunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
 7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
 8) ettekirjutuse koostaja allkiri.

 (2) Järelevalveametnik toimetab ettekirjutuse isikule või tema esindajale kätte posti teel väljastusteatega või annab üle allkirja vastu.

 (3) Kui ettekirjutuse saaja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutusega, võib ta Muinsuskaitseameti peadirektorile esitada vaide ettekirjutusest kättesaamisest arvates kümne tööpäeva jooksul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Muinsuskaitseamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. ( õ ) 16:40 6.04.2005
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

7. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 45. Mälestise tähise rikkumine või hävitamine

 (1) Mälestise tähise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 46. Kultuuriväärtusega leiu rikkumine

 (1) Kultuuriväärtusega leiu leiukohast teadliku eemaldamise ja selle rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 47. Mälestise järelevalve nõuete rikkumine

 (1) Mälestise ilma loata uurimise eest, ilma Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud projektita, erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalveta või tegevusloata konserveerimise, restaureerimise või remontimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

§ 48. Mälestise rikkumine või hävitamine

 (1) Mälestise rikkumise või hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 49. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 45–48 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 45–48 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on:
 1) Muinsuskaitseamet;
 2) valla- või linnavalitsus.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§-d 50--54. [Käesolevast tekstist välja jäetud]