Teksti suurus:

Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.04.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RTL 2004, 45, 773

Väärismetalltoodete analüüsimise ja kontrollmärgisega märgistamise kord

Vastu võetud 19.04.2004 nr 86

Määrus kehtestatakse « Väärismetalltoodete seaduse» (RT I 2003, 15, 85; 75, 500; 88, 591; 2004, 18, 131) § 10 lõike 4 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 258 «Volituste andmine «Väärismetalltoodete seadusest» tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 2003, 65, 438).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

Käesolev määrus reguleerib väärismetalli proovi tõendaja tegevust väärismetalltoote väärismetallisisalduse määramisel ning väärismetalltoote kontrollmärgistamisel.

§2. Mõisted

Käesolevas määruse tähenduses on:
1) kontrollmärgistamine – kontrollmärgise või ühitatud proovi- ja kontrollmärgise kandmine väärismetalltootele;
2) mittepurustav meetod – väärismetalltoote proovi määramine proovikivil, röntgenanalüüsi või mõne muu valideeritud meetodiga, mille korral ei eraldata väärismetalltootest oluliselt uuritavat sulamit;
3) purustav meetod – keemiline analüüs, mille teostamiseks eraldatakse väärismetalltootest analüüsiks vajalik kogus sulamit ja väärismetalltoode võib muutuda kasutuskõlbmatuks;
4) mehaaniline märgistus – märgistuse kandmine väärismetalltootele vastava märgitsaga. Kontrollmärgise taustaks on ovaalne süvend, lõvi kujutis on eenduv, ruumiline;
5) lasermärgistus – märgistuse termiline kandmine väärismetalltootele vastava laserseadmega. Kontrollmärgise taustaks on ovaalne kontuurjoon, lõvi kujutis on söövitatud tasapinnaliselt;
6) põhisulam – väärismetallisulam, millest on valmistatud väärismetalltoode, selle kõige olulisem või massiivsem osa. Ühe väärismetalli erinevate sulamite kasutamise korral loetakse põhisulamiks selle väärismetalltoote kõige madalama prooviga sulamit. Mitme väärismetalli sulamite kasutamise korral loetakse põhisulamiks sulamit, mida on tootes kõige rohkem, sulamite koguste võrdsuse korral on põhisulamiks kõrgeima väärtusega sulam.

2. peatükk
TOODETE ANALÜÜS

§3. Väärismetalltoodete analüüsimise üldnõuded

(1) Väärimetalltoote proov määratakse mittepurustava meetodiga vastavalt §-le 4 või purustava meetodiga vastavalt §-le 6. Paragrahvis 5 ettenähtud juhtudel kasutatakse ainult purustavat meetodi.

(2) Mitmest osast valmistatud väärismetalltootel (edaspidi toode) määratakse iga osa proov eraldi. Kõik toote väärismetallisulamist valmistatud osad peavad vastama tootele kantud proovimärgistusele.

(3) Kui toode on valmistatud ühe väärismetalli erinevate proovidega sulamitest, määratakse iga sulami väärismetallisisaldus eraldi. Ühegi sulami proov ei tohi olla madalam tootele kantud proovimärgistusest.

(4) Erinevate väärismetallide sulamitest valmistatud tootel määratakse väärismetallide sisaldused kõikides sulamites eraldi. Põhisulami väärismetallisisaldus peab vastama nimemärgise juures asuvale proovimärgisele, teiste väärismetallide sulamite väärismetallisisaldus peab vastama nende kohta käivale märgistusele või tootega kaasnevale dokumentatsioonile.

(5) Dekoratiivkatte korral eemaldatakse see põhisulami väärismetallisisalduse määramiseks mehaaniliselt võimalikult varjatud kohast, mille käigus on lubatud toote mõningane kahjustamine.

§4. Toote sulami väärismetallisisalduse määramine mittepurustavate meetoditega

(1) Väärismetallisisalduse määramine proovikivil toimub väärismetalli proovi tõendaja metoodika kohaselt, arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

(2) Kasutatavad etalonid peavad olema väärismetalli proovi tõendaja poolt markeeritud etaloni keemilist koostist iseloomustavate andmetega.

(3) Kasutatavad reaktiivid peavad olema markeeritud reaktiivi valmistaja poolt.

(4) Väärismetalli sulami koostise määramine röntgenanalüsaatoril või muul seadmel toimub seadmega kaasneva metoodika järgi.

(5) Kasutatavate seadmete mõõteviga ei tohi ületada sõltuvalt väärismetalli sulamist:
1) kullasulamid 0,5%;
2) plaatinasulamid 0,5%;
3) pallaadiumisulamid 0,5%;
4) hõbedasulamid 1,0%.

§5. Mittepurustavate meetodite ebapiisavus

Toote analüüsimisel tuleb kasutada purustavat meetodit, kui:
1) proovikivil määramiseks puudub määratavale sulamile vastav etalon või reaktiiv;
2) toote kõik osad ei ole proovikivile näidise võtmiseks ligipääsetavad;
3) uuritava sulami määramiseks puudub valideeritud metoodika;
4) määramismeetodi lubatav hälve on suurem uuritava sulami proovi ja standardproovi erinevusest.

§6. Toote sulami analüüs purustavate meetoditega

(1) Kullasulameid analüüsitakse üldjuhul EVS-EN ISO 11426:2004 nõuete kohaselt. Valideeritud metoodika olemasolul on lubatud mikrokupellimine.

(2) Hõbedasulameid analüüsitakse üldjuhul EVS-EN 31427:2004 nõuete kohaselt. Valideeritud metoodika olemasolul on lubatud Folgard’i meetodi kasutamine.

(3) Plaatinasulameid analüüsitakse EVS-EN ISO 11489:2004 nõuete kohaselt.

(4) Pallaadiumisulameid analüüsitakse EVS-EN ISO 11490:2004 nõuete kohaselt.

(5) Väärismetallide sulamite lisandeid määratakse katseseadmega kaasneva metoodika või juhendi järgi.

(6) Kõikide kasutatavate meetodite kohta peab olema arvutatud ja katseprotokolli või ekspertiisiakti lisatud mõõtemääramatus.

(7) Purustava meetodiga saadud analüüsitulemus on lõplik. Vaidluste korral määrtakse sulami väärimetallisisaldus võrdluskatsega. Võrdlevate analüüside korral võetakse tootest vähemalt kolm võrdväärset sulaminäidist, millest üks jääb toote omanikule võimalikuks arbitraažanalüüsiks, ülejäänud suunatakse võrdluskatses osalevatesse akrediteeritud katselaboritesse.

3. peatükk
TOODETE KONTROLLMÄRGISTAMINE

§7. Üldnõuded kontrollmärgistamisele

(1) Toote kontrollmärgistab väärismetalli proovi tõendaja.

(2) Kontrollmärgisega ei märgistata toodet, kui toode või toote mingi osa väärismetallisisaldus on madalam deklareeritud proovist.

(3) Väärismetalltoote proovi tõendajal on õigus kontrollmärgistamisest keelduda, kui:
1) käitleja keeldub mittepurustava meetodi ebapiisavuse korral purustava meetodi kasutamisest;
2) toode ei ole märgistamiseks vajalikul viisil ette valmistatud või märgise jaoks ei ole piisavalt vaba pinda.

(4) Tooted kontrollmärgistatakse mehaanilise märgistusega. Lasermärgistust on lubatud kasutada, kui mehaanilist märgistust ei ole tehniliselt võimalik tootele kanda.

(5) Mehaanilisel märgistamisel on märgise ümbruses lubatud toote mõningane deformatsioon. Märgise vastasküljel on lubatud toote vähene muljutus.

(6) Lasermärgistusel on märgise vahetus läheduses lubatud toote mõningane kahjustus.

§8. Kontrollmärgise kandmine teiste märgiste peale

(1) Kontrollmärgist ei või kanda muu varasema märgise peale.

(2) Mehhaanilisel märgistamisel võib ühitatud proovi- ja kontrollmärgise kanda väära proovimärgise peale tingimusel, et vana märgis hävineb täielikult ja uus on defektitu.

§9. Kontrollmärgise paigutus teiste märgiste suhtes

(1) Kontrollmärgis paigutatakse tootel proovimärgise taha. Ühitatud proovi- ja kontrollmärgis paigutatakse tootel nimemärgise taha.

(2) Rivistatud märgiste korral paigutatakse kontrollmärgis talle ettenähtud pessa.

(3) Eestis kehtestatust erineva taustaga proovimärgisega märgistatud sisseveetud tootel paigutatakse kontrollmärgis proovi tõendamiseks selle proovimärgise taha.

§10. Kontrollmärgistamine erinevatest väärismetallisulamitest toote ja mitmeosalise toote korral

(1) Mitmest erinevast väärismetallisulamist tootel tõendatakse kontrollmärgisega ainult põhisulami proov, võimaluse korral ühitatud proovi- ja kontrollmärgisega.

(2) Mitmeosalise toote korral tõendatakse kontrollmärgisega iga eraldatava ja iseseisvalt kasutatava osa proov. Mitteeraldatavate osadega toote korral paigutatakse kontrollmärgis selle toote kõige massiivsema osa märgistusse.

4. peatükk
TOODETE LIIKUMINE

§11. Kontrollmärgistamiseks esitatavad tooted

(1) Kontrollmärgistamiseks esitatavatel toodetel peab märgistealune pind olema ette valmistatud ja rasvatustatud ning lasermärgistuseks esitatav toode peab olema lõplikult viimistletud.

(2) Kontrollmärgistamiseks esitatavate toodete vastuvõtul ja väljaandmisel fikseeritakse toodete esemete arv ja mass järgmise täpsusega:
1) kuld-, plaatina- ja pallaadiumtoodetel 0,01 grammi;
2) hõbetoodetel 0,1 grammi.

§12. Mittevastavad tooted ja tehnoloogiline praak

(1) Kui proovi kontrollimise käigus selgub, et sulam ei vasta märgistusele, teavitab väärismetalli proovi tõendaja sellest toote esitajat.

(2) Kui proovi kontrollimise käigus avastatakse tootja tehnoloogiline praak, peatab väärismetalli proovi tõendaja töö toodetega ja teavitab sellest toote esitajat.

Minister Meelis ATONEN

Kantsler Marika PRISKE