Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Vastu võetud 26.08.1997 nr 163

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:

1) Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala valitsejaks Harju maavanem. 

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati looduskaitsealana Harju Maakonna Valitsuse 29. oktoobri 1991. a. määrusega nr. 189 «Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala moodustamine».

2. Kaitseala on loodud piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormidega maastiku, inimtegevusest vähemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks.

3. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks -- kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kaitseala ning selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ning selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991.--1993. a. maakasutuskaartide (mõõtkava 1 : 20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kolga ja Valgejõe metskonna 1991. a. ning Koitjärve ja Aegviidu metskonna 1993. a. puistuplaanide, maaüksuse (katastritunnus 14001:003:0140) 1995. a. plaani ja kuni 1940. a. välja antud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1 : 10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773).

8. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades või kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal.

9. Mootorsõidukitega liiklemine kaitseala maa-alal väljaspool selleks ettenähtud teid on keelatud, välja arvatud:

1) kinnisasja piires kinnisasja omaniku või muu seadusliku valdaja loal;

2) käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel nii, et ei kahjustataks looduslikke või poollooduslikke kooslusi;

3) teaduslike uurimistööde läbiviimiseks kaitseala valitseja nõusolekul;

4) järelevalve- ja päästetöödel.

10. Veemootorsõidukite kasutamine kaitsealal on keelatud, välja arvatud päästetöödel.

11. Kaitseala metsa kasutamise kord sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on:

1) puhtpuistute kujundamine;

2) energiapuistute rajamine;

3) keemiline võsatõrje;

4) raietööd kaitseala valitseja nõusolekuta kuni käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas oleva metsakorralduskava kinnitamiseni, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse kohta.

12. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala järvedel ei moodustata kalapüügipiirkondi. Kalapüük on lubatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 20 ja 27 sätestatud korras. Vähipüük on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

13. Poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalikud kohustuslikud hooldetööd nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine või muud raietööd tehakse kaitseala valitseja nõusolekul või kaitseala valitseja ja kinnisasja omaniku vahelise lepingu alusel.

14. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:

1) maa- ja metsakorralduskava kinnitamine;

2) maa sihtotstarbe muutmine;

3) geoloogilised uuringud;

4) teaduslikud uurimistööd;

5) turismi ja rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) läbiviimine. 

15. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

16. Järelevalvet kaitsealal korraldavad kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piirides õigustatud tegutsema kaitsealal ka iseseisvalt.

17. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud saatma võõrandamislepingu ärakirja viivitamatult kaitseala valitsejale riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

18. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala, kus tagatakse looduslike koosluste areng üksnes loodusliku protsessina või poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine.

19. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:

1) Koitjärve sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Koitjärve metskonna kvartali 68 eraldised 19, 20, 33, 53, 63, eraldise 52 talu Vaino (3) lõunapiirist lõuna poole jääv osa ja eraldis 64, välja arvatud talude Vaino (3) ja Laanesoo (9) maale jäävad osad, kvartalite 99, 100, 104 kaitsealale jäävad osad, kvartal 102, kvartal 103, välja arvatud eraldise 4 lõunaosa, mille põhjapiiriks on kvartali 104 edelapiiriks oleva kraavi sirgjooneline pikendus ja eraldis 5, kvartal 105, välja arvatud Järvepõllu talu maa, kvartali 106 eraldis 13, kvartali 111 Pikapõllu talu läänepiirist lääne poole jääv osa, välja arvatud kvartali Järvepõllu talu maale jääv osa, kvartali 112 Pikapõllu talu läänepiirist lääne poole jääv osa, kvartali 125 eraldised 2, 3, 6, 7, 11--13 ning eraldiste 5 ja 10 loode-kagusuunalisest kraavist kirde poole jäävad osad, kvartali 126 eraldised 1 ja 2 ning eraldiste 3 ja 4 kirde-edelasuunalisest kraavist loode poole jäävad osad, kvartali 136 eraldised 1 ja 2 ning kvartali 127 eraldis 1;

2) Jussi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kuusalu vallas Koitjärve metskonna kvartali 23 eraldised 21--26, kvartali 24 eraldised 35--38 ja 41 ning eraldise 29 ida-läänesuunalisest teest lõuna poole jääv osa, kvartali 25 eraldised 29--33 ning eraldiste 27 ja 28 kirde-edelasuunalisest teest kagu poole jäävad osad, kvartali 26 eraldised 15--24 ja eraldise 14 kirde-edelasuunalisest teest kagu poole jääv osa, kvartali 27 eraldised 7--14, kvartali 28 eraldised 8--16, kvartalid 29--32, kvartali 33 eraldised 1--14, kvartali 41 eraldised 1--17 ja eraldise 18 Metstoa (88) talu põhjapiirist põhja poole jääv osa, kvartal 42, välja arvatud Metstoa (88) talu maale jääv kvartali osa, kvartalid 43 ja 44, kvartal 45, välja arvatud Kullamäe (87) talu maale ja talu 33 lahusmaatükile jäävad kvartali osad, kvartali 46 talu 33 lahusmaatüki loodepiirist ja Sillaotsa (42a) talu põhjapiirist põhja poole jääv osa, kvartalid 54--58, kvartali 59 Kullamäe (87) talu läänepiirist lääne poole jääv osa ning eraldiste 24 ja 28 osad, mis ei jää Kullamäe (87) talu ning talude 5 ja 6 lahusmaatükkide maale, kvartali 71 osa, mis ei jää talu 4 lahusmaatüki maale, kvartali 73 osa, mis ei jää talude 4 ja 3 lahusmaatükkide maale, kvartali 74 osa, mis ei jää talu 3 lahusmaatüki maale, kvartali 78 osa, mis ei jää talu 4 lahusmaatüki ja Pikapõllu (II) talu maale, kvartalid 79, 80, 87, 88--95, 131--135, kvartal 147, välja arvatud Välja (A62) talu maa, kvartalid 148, 149, 160, 161, 196, kvartali 81 osa, mis ei jää talude 3, 4 ja 5 lahusmaatükkide maale ja kvartali 86 osa, mis ei jää talu A63 maale ning Anija vallas kvartali 70 eraldise 13 kirde-edelasuunalisest teest kagu poole jääv osa, kvartali 72 osa, mis ei jää talude 3 ja 4 lahusmaatükkide maale, kvartali 75 eraldised 9, 10, 21, 22 ja eraldiste 8, 16 ja 20 kirde-edelasuunalisest teest ida poole jäävad osad, kvartal 76, kvartali 77 osa, mis ei jää talu 3 lahusmaatüki maale, kvartali 82 eraldised 9--11, 18, 19 ning eraldiste 8 ja 17 põhja-lõunasuunalisest teest ida poole jäävad osad, kvartalid 83 ja 84, kvartali 85 osad, mis ei jää talu 4 lahusmaatüki ja Pikapõllu (II) talu maale, kvartali 106 eraldised 2 ja 3, kvartali 107 loode-kagusuunalisest teest kirde poole jääv osa, kvartalid 108--110, kvartali 111 Pikapõllu (II) talu maa idapiirist ida poole jääv ala, kvartal 113, välja arvatud eraldise 41 Pikapõllu (II) talu maale jääv osa, kvartali 129 eraldised 1--23, 30--34, 44--46 ja eraldise 43 loode-kagusuunalisest teest ida poole jääv osa, kvartal 130, kvartali 139 eraldised 25--35 ja eraldise 16 kaguosa, mille läänepiiriks on tee ja põhjapiiriks kvartalisisene ida-läänesuunaline siht, kvartali 140 eraldised 15, 17, 18, 20--23, kvartali 143 eraldised 5--22, kvartalid 144--146, kvartali 154 eraldised 13, 14, 18--20, 22--30, kvartalid 155--159, kvartali 165 eraldised 26 ja 27, kvartalid 166--169, kvartali 170 eraldised 9--18, kvartal 171--173, kvartal 174, välja arvatud kvartali osa, mis jääb talude Vanapõllu (A70) ja Nahe 30(31) ning talu A91 lahusmaatüki maale, kvartali 177 eraldised 8 ja 24, kvartalid 178--182, kvartal 183, välja arvatud talude Väljaotsa (51) ja Nahe 30(31) ning talu A91 lahusmaatüki maale jääv kvartali osa, kvartali 185 eraldised 3, 4, 9, 15, kvartalid 186--189, kvartali 191 eraldised 8 ja 12, eraldiste 6, 13, 14, 15, 18 ja 19 osad, mis ei jää talu A77 maale ning eraldise 7 kirde-edelasuunalisest kraavist ida poole jääv osa, kvartali 192 osa, mis ei jää talu A77 maale, kvartal 193 ning Aegviidu metskonna, kvartalid 137--139, kvartalite 112, 125, 126, 140 ja 150 kaitsealale jäävad osad, kvartal 155, välja arvatud Vanapõllu (A70) talu maale jääv kvartali osa, ning kvartali 158 eraldised 1--4.

20. Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:

1) kalapüük ühe käsiõngega kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567) paragrahvi 10 alusel;

2) teadus- ja eriotstarbeline kalapüük kalapüügiseaduse paragrahvi 14 alusel kaitseala valitseja nõusolekul;

3) harrastuslik kalapüük Jussi Väinjärves (Veinjärves) ja Jussi Suurjärves kaitseala valitseja nõusolekul lisalehega kalastuskaardi alusel, kusjuures keelatud on püük allveekalapüügivahenditega;

4) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures keelatud on ajujaht ning püüniste (välja arvatud mingi ja kopra püünised) kasutamine.

21. Sihtkaitsevööndites on lubatud järgmine koosluste ja liikide säilitamiseks vajalik või neid mittekahjustav tegevus kaitseala valitseja nõusolekul:

1) teede, radade, sildade ja purrete hooldustööd;

2) mittetootmisliku iseloomuga ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, laagri- ja peatuspaikade rajamine ning valikraie iseloomuga raied vaadete avamiseks nimetatud kohtades;

3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud tööd;

4) teaduslikult põhjendatud veereþiimi taastamise tööd.

22. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud poollooduslike koosluste taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine või muud raietööd.

23. Sihtkaitsevööndite metsad kuuluvad hoiumetsade kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

24. Koitjärve ja Jussi sihtkaitsevööndite maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel ning on maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589) paragrahvi 4 lõike 1 punkti 1 alusel maamaksust vabastatud.

IV. PIIRANGUVÖÖND

25. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud piiranguid.

26. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ole sihtkaitsevöönd.

27. Piiranguvööndis on lubatud:

1) kalapüük ühe käsiõngega kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567) paragrahvi 10 alusel;

2) teadus- ja eriotstarbeline kalapüük kalapüügiseaduse paragrahvi 14 alusel kaitseala valitseja nõusolekul.

28. Piiranguvööndis, välja arvatud Mähuste järves, on lubatud harrastuslik kalapüük kaitseala valitseja nõusolekul lisalehega kalastuskaardi alusel, kusjuures keelatud on püük allveekalapüügivahenditega.

29. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:

1) veekogude veetaseme muutmine ja olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;

2) prügi ja heitmete ladustamine väljaspool elamumaad;

3) mineraalväetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;

4) teede ja tehnovõrkude rajamine;

5) ehitamine;

6) metsakultuuride rajamine;

7) jahipidamine.

30. Piiranguvööndis on keelatud:

1) uute maaparandussüsteemide rajamine;

2) veekogude kallaste kahjustamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kinnisasja omanikul või muul seaduslikul valdajal oma kinnisasja piires maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833) paragrahvide 26 ja 62 alusel kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

4) üheliigiliste metsakultuuride rajamine;

5) lõppraie, välja arvatud turberaie.

31. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

32. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

33. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala välispiir kulgeb Kuusalu vallas Tallinna--Peterburi maantee teemaa lõunapiirilt Kolga metskonna kvartalite 132 ja 133 vahelise piiri kohalt mööda selle teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Valgejõe metskonna kvartalite 106 ja 107 vahelise piirini ning edasi lõuna suunas mööda nimetatud kvartalite piirisihti, sama metskonna kvartalite 121 ja 122 vahelist piiri, Koitjärve metskonna kvartalite 8 ja 9 vahelist piiri ning kvartalite 20 ja 21 vahelist piiri kuni kvartali 33 põhjapiirini ning seejärel mööda seda ida suunas kuni kvartali 33 eraldiste 3 ja 15 vahelise piirini. Edasi kulgeb välispiir mööda kvartali 33 eraldise 15 läänepiiri ning seejärel kvartalite 33 ja 46 vahelisel piiril kulgevat teed lõuna ja ida suunas kuni Valgejõeni ning üle selle. Välispiir jätkub mööda Valgejõe paremkallast lõuna suunas kuni punktini, mis asub Aegviidu metskonna kvartali 112 eraldise 16 kagupiiril oleva kraavi vastaskaldal. Seejärel kulgeb välispiir üle Valgejõe ning mööda nimetatud kraavi, mis jätkub eraldise 14 kagupiiril, läbib eraldised 10 ja 9, kulgeb edasi mööda kvartali 125 eraldise 5 idapiiri ning läbib sama kvartali eraldised 7 ja 6 edela ja lõuna-edela suunas kuni Aegviidu ja Koitjärve metskondade vahelise piirini ning mööda seda kagu ja lõuna suunas kuni Aegviidu metskonna kvartali 25 eraldist 14 läbiva loode-kagusuunalise kraavini ja edasi mööda seda eraldiste 15 ja 17 vahelist, eraldiste 17 ja 18 vahelist ning 16 ja 18 vahelist, kvartali 126 eraldist 10 läbivat, eraldiste 9 ja 11 vahelist, eraldiste 11 ja 12 vahelist ning eraldist 11 läbivat, kvartali 140 eraldist 3 läbivat, eraldiste 3 ja 7 vahelist, eraldiste 3 ja 4 vahelist, eraldiste 2 ja 5 vahelist, eraldist 2 läbivat, eraldiste 2 ja 18 vahelist, kvartali 150 eraldiste 1 ja 2 vahelist, eraldiste 2 ja 5 vahelist, eraldiste 4 ja 5 vahelist, eraldiste 5 ja 6 vahelist, eraldiste 9 ja 11 vahelist, eraldist 9 läbivat, eraldiste 9 ja 12 vahelist, eraldiste 10 ja 13 vahelist, eraldiste 9 ja 13 vahelist ja eraldiste 8 ja 3 vahelist kraavi kagu, ida, edela, kagu ja edela suunas kuni kvartalite 162 ja 163 vahelise piirini. Seejärel kulgeb välispiir mööda kvartalite 162 ja 163 vahelist, 139 ja 162 vahelist, 138 ja 162 vahelist ning 137 ja 161 vahelist piiri loode ja edela suunas kuni Soodla jõeni ning üle selle. Soodla jõe vasakkaldalt kulgeb välispiir mööda kvartalite 158 ja 159 vahelist piiri edela suunas kuni kvartali 195 põhjapiirini ning mööda seda ja kvartali 193 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 193 põhjapiiri kvartali 157 eraldiste 20 ja 22 vahelise piiri kohal lõikava teeni. Edasi kulgeb välispiir mööda nimetatud teed põhja ja seejärel loode suunas kuni Koitjärve metskonna piirini. Välispiir jätkub mööda teed, mis on Koitjärve ja Aegviidu metskondade vaheliseks piiriks, loode, edela ning uuesti loode suunas kuni kvartalite 184 ja 175 läänepiiriks oleva teeni ning mööda seda põhja suunas kuni Jägala--Käravete maantee teemaa läänepiirini ning mööda seda põhja suunas kuni kvartali 150 läänepiiriks oleva teeni ning mööda seda põhja suunas kuni kvartali 142 eraldise 9 lõunapiirini. Välispiir jätkub mööda kvartalite 142 ja 150, 142 ja 137, 125 ja 137 ning 125 ja 136 vahelist sihti põhja suunas kuni kvartali 125 eraldise 13 lõunapiiriks oleva kraavini ning mööda seda lääne-edela suunas kuni nimetatud kraavi lõikumiseni kraaviga eraldiste 10 ja 13 piiril ja edasi mööda seda põhja ja loode suunas kuni kvartali 105 lõunapiirini ning seejärel mööda kvartalite 105 ja 104 lõunapiiri lääne-loode, põhja-loode, lääneloode, edela, loode, edela ja lääne-loode suunas kuni kvartalite 104 ja 103 vahelise piirini. Välispiir jätkub kvartali 104 lõunapiiriks oleva kraavi viimase lõigu sirgjoonelise pikendusena kuni kvartali 103 edelapiirini ning mööda seda ja kvartali 102 lõunapiiri loode ja lääne-loode suunas kuni kvartalite 102 ja 101 vahelise piirini. Seejärel kulgeb välispiir mööda kvartalite 102 ja 101 ning 99 ja 98 vahelist piiri põhja suunas kuni maaüksuse (katastritunnus 14001:003:0140) kagupiirini ning mööda seda kirde suunas kuni nimetatud piiri käänupunktini ja edasi mööda sama piiri loode suunas kuni kvartali 104 eraldiste 6 ja 8 vahelisel piiril ja läbi kvartali 67 eraldise 18 kulgeva teeni ning mööda seda kirde suunas kuni kvartalite 67 ja 68 vahelise piirini ning mööda seda, selle sirgjoonelist pikendust ning kvartalite 47 ja 35 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 35 põhjapiirini ning mööda seda ida suunas kuni kvartalite 35 ja 36 vahelise piirini ning mööda seda ja kvartalite 47 ja 37 vahelist piiri lõuna suunas kuni kvartali 49 põhjapiirini ning mööda seda ja kvartalite 50, 51, 52 ja 53 põhjapiiri kuni kvartalite 40 ja 41 vahelise piirini ning mööda seda ja kvartalite 40 ja 23 vahelist piiri põhja suunas kuni kvartali 23 eraldiste 21--23 põhjapiiriks oleva teeni ning mööda seda ida suunas kuni kvartali 23 eraldiste 16, 12, 7, 6, 5 ja 1 ning kvartali 12 läänepiiriks oleva teeni ning mööda seda põhjaloode ja kirde suunas kuni Vanaõue ojani ning mööda selle vasakkallast loode suunas kuni kirde-edelasuunalise teeni ja edasi mööda seda kirde suunas kuni Kolga metskonna kvartali 40 põhjapiirini ja mööda seda lääne suunas kuni kvartali 139 läänepiirini. Edasi kulgeb välispiir mööda kvartalite 139, 136 ja 133 läänepiiri kuni Tallinna--Peterburi maantee teemaa lõunapiirini.

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1991.--1993. a. maakasutuskaartide (mõõtkava 1 : 20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Kolga ja Valgejõe metskonna 1991. a. ning Koitjärve ja Aegviidu metskonna 1993. a. puistuplaanide, maaüksuse (katastritunnus 14001:003:0140) 1995. a. plaani ja kuni 1940. a. välja antud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1 : 10 000) alusel.