Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ehitamise dokumenteerimise nõuete kinnitamine

Vastu võetud 30.09.1997 nr 182

Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 51 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada «Ehitamise dokumenteerimise nõuded» (juurde lisatud).

Ehitamise dokumenteerimise nõuded

I. ÜLDSÄTTED

1. Ehitise seisukorra, selle kujunemise ja ehitise kasutusajal ettenähtud kasutusomaduste säilimise objektiivseks hindamiseks, samuti avarii korral sellest tuleneva vastutuse määramiseks on vajalikud ehitise tehnilist algupära ja seisundit iseloomustavad dokumendid.

2. Ehitamise dokumenteerimine haarab kõiki etappe alates ehitise projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni (lammutamiseni). See hõlmab ehitise projekteerimist, ehitusplatsi ettevalmistamist, kõiki ehitustöid, ehitusjärelevalvet, ehitise kasutamise ja hooldamise juhendeid, ehitise kasutamist ja ehitises tehtud hilisemaid ümberehitusi.

3. Nõuetega määratletakse ehitamisel vajalik ehitamise dokumenteerimise maht ja koosseis, dokumentide säilitamise eest vastutavad isikud ning säilitamistähtajad.

4. Ehitusprojekti kui terviku vastavuse planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 35 lõikes 1 ja paragrahvis 43 sätestatule tagab peaprojekteerija. Iga ehitusprojekti eriosa vastavuse projektile tagab selle osa projekteerija. Kui mõne muu dokumendiga ei ole reglementeeritud teisiti, määravad projekteerijad enda koostatud projektis ehitise olulisemad kohad ja etapid, mida ehitusjärelevalve peab tingimata üle vaatama ning ülevaatuse tulemused dokumenteerima (nt. ehituse käigus hilisemate tööde tulemusel kaetavad ehitise osad, tehnosüsteemide ja -seadmete katsetamine ning häälestamine jms.). Kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve vaatab projekteerija esitatud nõuded üle, täiendab neid vajaduse korral ja määrab konkreetsele objektile ehitusloa väljaandmisel ehitusjärelevalve korralduse, tehes vastava märke ehitusloa dokumentidesse.

5. Ehitamise dokumenteerimise vastavuse käesolevale korrale tagab ehitusettevõtja, kes kogub ja süstematiseerib kõik ehituse käigus koostatavad dokumendid ning annab need komplekteeritult ja köidetult üle ehitise omanikule, kes omakorda annab need üle kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvele enne ehitise kasutusloa saamist. Omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima koostatavate dokumentide õigsust ja jälgima, et ülevaatus viidaks läbi õigeaegselt. Kõigile ehitamise käigus koostatud tehnilistele dokumentidele peavad alla kirjutama ehitusettevõtja (vastutav töödejuhataja) ja tellija esindaja (omanikujärelevalve).

6. Ehitusprojekti koosseisus esitatud ja ehitusloaga seadustatud ehitusjärelevalve teostamise ülesannetega määratakse konkreetse ehitusobjekti dokumenteerimise minimaalne maht.

7. Ehitamise vaheetapid määratakse vajadusel ehitise omaniku ja ehitusettevõtja kokkuleppel. Kohustuslikeks vaheetappideks koos vastava akti koostamisega on:

1) ehitise geodeetiline mahamärkimine (peateljed, punased jooned, kõrgusreeperid), mille tellib ehitise omanik enne ehitustööde (mullatööde) algust vastavat litsentsi omavalt isikult ja annab selle üle tellijale ja peatöövõtjale;

2) pärast mulla- ja vaiatööde lõpetamist aluse ülevaatus, mis tuleb teha enne järgmiste tööde alustamist. Peale omanikujärelevalve ja vastutava töödejuhataja peab aluse ülevaatusel osalema ka vundamentide projekteerija ning vajadusel ehitusplatsi uuringuid teinud ehitusgeoloog.

8. Kõigil ehitusobjektidel (v.a. väikehoone) on kohustuslik ehitustööde päeviku pidamine ja ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollimine. Ehitustööde päeviku pidamise ja sellesse tehtud sissekannete õigsuse, samuti koosolekute protokollimise ning protokollide õigeaegse koostamise eest vastutab ehitusettevõtja.

9. Eritööde (veevarustus-kanalisatsioon, küte-ventilatsioon, gaasivarustus, elektrivarustus, nõrkvooluseadmed, ehitusautomaatika, tuletõrje- ja päästevahendid, valvesignalisatsioon, relvahoidlad, tulekindlad ja soomustatud kambrid, tehnoloogilised seadmed, ka vajumiste jälgimine jm.) vastuvõtmine ja nende tööde tegemisel kasutatavate seadmete või süsteemide katsetamine koos vastava akti koostamisega peab toimuma omanikujärelevalve, vastutava töödejuhataja, vastava eritöödejuhataja ja vastava tehnilise järelevalve (kui see on õigusaktidega ette nähtud) poolt; vajadusel ka vastava eriosa projekteerija või muu juurdekutsutava spetsialisti poolt.

10. Ehituse dokumentatsiooni säilitamist korraldatakse järgmiselt:

1) ehitusprojekti ja ehitusaegse dokumentatsiooni säilitamise eest kuni ehitise likvideerimise ja lammutamiseni vastutavad kohalik omavalitsus ja ehitise omanik (tellija). Ehitusprojekti säilitamine kogu ehitise olemasolu jooksul kohaliku omavalitsuse arhiivis annab ehitise omanikule võimaluse taastada vastava tasu eest ehitist iseloomustav dokumentatsioon selle hävimise korral (nt. tulekahjus). Pärast ehitise likvideerimist annab kohalik omavalitsus vastavalt arhiivikorraldust reguleerivatele õigusaktidele ehitusprojekti üle alaliseks säilitamiseks Eesti Riigiarhiivile;

2) ehitusprotsessis koostatud tehnilised dokumendid kogub kokku ja süstematiseerib ehitusettevõtja (peatöövõtja), kes annab ehitustööde lõpetamise järel enne objekti üleandmist need korrastatult ja köidetult üle ehitise omanikule (tellijale). Ehitise omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele ning pärast kogu ehitist puudutava dokumentatsiooni vastuvõtmist annab kohalik omavalitsus ehitise omanikule ehitise kasutusloa. Ehitusettevõtjale jääb ehitusplatsi kontoris üldiseks kasutamiseks säilitatud dokumentatsiooni eksemplar;

3) projekti või projekti osa säilitab selle osa koostanud projekteerija oma arhiivis.

11. Ehitusloa taotlemisel annab ehitise omanik (tellija) kohalikule omavalitsusele üle ehitusloa taotlemiseks nõutud ehitusprojektist ühe eksemplari arhiivi paigutamiseks. Samuti toimib ehitise omanik projekti igasuguste muudatuste korral. Üht eksemplari nimetatud ja muudest projektmaterjalidest ning ehitusprotsessis koostatavaid tehnilisi dokumente säilitab ehitise omanik oma isiklikus arhiivis. Ehitise üleminekul teise omaniku valdusesse on ehitise endine omanik kohustatud ehitise kogu dokumentatsiooni üle andma ehitise uuele omanikule.

12. Ehituse tehnilised dokumendid on:

1) ehitusprojekt ehitusloa saamiseks;

2) kõik ehitusliku osa ja eriosade tööjoonised ning töökirjeldused;

3) projekti muudatused ja täiendused;

4) ehitusluba;

5) ehitise geodeetilise mahamärkimise ja aluse ning kaetud tööde aktid;

6) ehitustööde ja eritööde (nt. vaia-, betooni-, montaai-, keevitus- ja muud analoogsed tööd) päevikud;

7) ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollid;

8) ehituse vaheetappide ja eritööde (nt. tehnosüsteemide ja -seadmete) vastuvõtu aktid;

9) ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide vastavustunnistused (sertifikaadid);

10) ehitusplatsil tehtud katsetuste ning ehitusplatsilt võetud katsekehade teimimise protokollid;

11) täitejoonised;

12) ehitise kasutamis- ja hooldamisjuhendid;

13) ehituse lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid;

14) dokumendid ehitise kasutusala muutmise kohta;

15) ehitise tehnilise seisundi hindamise ja uuringute dokumendid;

16) ehitise kasutusaegsete remontide ja ümberehituste dokumendid.

13. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde dokumenteerimise kohta esitatakse vahetult ehitusplatsiga seotud nõuded (ehitise mahamärkimine, vaiavälja või karkassi ülesmõõtmine jm. analoogne). Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, tulemuste teatavakstegemise ja andmete säilitamise kord on määratud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1995. a. määrusega nr. 303 (RT I 1995, 72, 1221) kinnitatud «Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korraga».

14. Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded on määratud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a. määrusega nr. 41 (RT I 1997, 16, 271) kinnitatud «Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuetega». Selle ehitusprojekti üleandmise eest kohalikule omavalitsusele vastutab ehitise omanik.

15. Ehitusele tarnitavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide sertifikaatide või teiste tooteid iseloomustavate dokumentide olemasolu eest vastutab tarnija. Ehitusettevõtja (vastutav töödejuhataja) on kohustatud nõudma nende õigeaegset esitamist ning tagama nende ja kogu ehituse dokumentatsiooni säilitamise ja üleandmise ehitise omanikule, kes annab need üle kohalikule omavalitsusele.

16. Ehituse dokumenteerimiseks kasutatakse Keskkonnaministeeriumi kinnitatud dokumentide vorme.

Ehitustööde päevik

17. Ehitustööde päevikut peetakse iga tööpäeva kohta. Ehitustööde päevikusse kantakse konkreetset tööpäeva mõjutavad tegurid (ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed, ehitusobjektile saabunud materjalid jne.); ehitusobjekti olukorra iseloomustus (alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine, lõpetatud tööd); kontrollivate ametiisikute ja projekteerija tehtud märkused; muud märkused (saadud ja antud juhtnöörid, ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju). Ehitustööde päeviku igale leheküljele kirjutavad alla vastutav töödejuhataja ja omanikujärelevalve.

18. Kui kontrolli tulemusena päevikusse tehtav ettekirjutus või muu vajalik sissekanne on mahukam kui ehitustööde päeviku leheküljel selleks ettenähtud pind, kirjutatakse see eraldi leh(ted)ele ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse.

19. Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia).

20. Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööde päeviku kolmiklehed nummerdada.

21. Ehitustööde päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos ehitusprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastutava töödejuhataja kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. Ehitise omanik annab selle dokumentatsiooni üle kohalikule omavalitsusele enne ehitise kasutusloa saamist.

22. Eritööde päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib ehitustööde päevikuga paralleelselt nõuda ka vaiatööde päeviku, betoonitööde päeviku, (ehituskonstruktsioonide) montaaitööde päeviku või keevitus- ja tuleohutustööde päeviku pidamist, kus fikseeritakse nende tööde spetsiifikale vajalikud andmed. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas.

Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid

23. Ehituse käiku peegeldavateks olulisteks dokumentideks on ehitusplatsi töökoosolekute protokollid. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad lepingupooled ning konkreetse ehitusprotsessiga seotud asjatundjad arutavad objektil tehtavate tööde kulgu nii oma lepingukohustustest kui ka kogu ehitusprotsessist tulenevalt ja lepivad kokku ehitusel tekkinud probleemide lahendamise suhtes.

24. Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega liituvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused. Seejuures ei või töökoosolek muuta lepingute tingimusi ja sisu.

25. Ehitusplatsi töökoosoleku protokolli koostab ehitusettevõtja. Protokollile kirjutavad alla omanik (tellija) ja ehitusettevõtja või nende esindajad. Ehitusplatsi töökoosolekust võtavad osa tellija (omanik), omanikujärelevalve, ehitusettevõtja ja peaprojekteerija. Vastavalt tööde kulgemisele kutsutakse koosolekule asjasthuvitatud alltöövõtjad ja allprojekteerijad. Vajadusel kutsutakse koosolekule ehitusmaterjalide ja toodete tarnijad või mõne kitsama valdkonna asjatundjad. Ehitusplatsi koosoleku protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale.

Kaetud tööde aktid

26. Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks (nt. hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ja vuugid, raudbetooni armatuur jne.).

27. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada kaetud tööde aktile iseloomulikud fotod olulisemate detailide kohta, ülesmõõtmise joonised vms. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul kolmes eksemplaris ja neid säilitatakse koos vastaval kuupäeval koostatud ehitustööde päevikulehtedega.

28. Kaetud tööde aktidele peavad kirjutama alla omanikujärelevalve, vastutav töödejuhataja ja vastava alltöövõtja töödejuhataja, omanikujärelevalve poolt vajalikuks peetud juhtudel ka projekteerija, ekspert või muu juurdekutsutud spetsialist või ametiisik.

29. Ehitusetapid, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, määrab projekteerija projektis. Lihtsamatel juhtudel võib omanikujärelevalve võtta kaetud tööd vastu ilma akti koostamata, kuid igal juhul teeb ta ehitustööde päevikusse sellekohase sissekande.

30. Kui ei ole sätestatud teisiti, määrab ehitusetapi täitejooniste koostamise vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse, vundamentide, raudbetoonist või terasest kandekarkassi ja väliste tehnovõrkude kohta.