Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse koodeks (lühend - KrMK)

Kriminaalmenetluse koodeks - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2004
Avaldamismärge:

Kriminaalmenetluse koodeks

Vastu võetud 6. 01. 1961. a seadusega (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa) ja kehtestatud 1. 04. 1961.

25.04.1964 (ENSV ÜT 1964, 18, 85)

28.04.1966 (ENSV ÜVT 1966, 20, 121)

1.03.1967 (ENSV ÜVT 1967, 12, 72)

29.09.1967 (ENSV ÜVT 1967, 43, 354)

31.10.1969 (ENSV ÜVT 1969, 44, 425)

29.04.1970 (ENSV ÜVT 1970, 20, 171)

29.06.1973 (ENSV ÜVT 1973, 28, 232)

19.07.1977 (ENSV ÜVT 1977, 31, 351)

30.06.1982 (ENSV ÜVT 1982, 24, 351)

28.01.1983 (ENSV ÜVT 1983, 3, 25)

26.04.1984 (ENSV ÜVT 1984, 16, 179)

18.03.1985 (ENSV ÜVT 1985, 9, 126)

25.08.1988 (ENSV ÜVT 1988, 36, 517)

14.11.1991 (RT 1991, 40, 497)

7.05.1992 (RT 1992, 20, 290)

7.04.1993 (RT I 1993, 19, 339)

19.05.1993 (RT I 1993, 33, 539)

21.06.1993 (RT I 1993, 50, 695)

15.09.1993 (RT I 1993, 62, 891)

15.12.1993 (RT I 1994, 3, 15)

10.02.1994 (RT I 1994, 12, 202)

22.02.1994 (RT I 1994, 16, 290)

5.05.1994 (RT I 1994, 37, 570)

9.11.1994 (RT I 1994, 83, 1447)

23.11.1994 (RT I 1994, 86/87, 1487)

14.12.1994 (RT I 1995, 5, 40) 13.01.1995

terviktekst RT paberkandjal RT I 1995, 6-8, 69

26.01.1995 (RT I 1995, 15, 173) 2.03.1995

18.10.1995 (RT I 1995, 83, 1441) 20.11.1995

 8.01.1996 (RT I 1996, 6, 101) 5.02.1996



17.04.1996 (RT I 1996, 31, 631) 24.05.1996



12.06.1996 (RT I 1996, 48, 943) 19.07.1996



11.03.1997 (RT I 1997, 24, 362) 3.04.1997



19.03.1997 (RT I 1997, 29, 447) 25.04.1997



21.10.1997 (RT I 1997, 77, 1312) 21.11.1997



22.10.1997 (RT I 1997, 81, 1361) 1.01.1998



12.11.1997 (RT I 1997, 86, 1461) 1.01.1998



19.11.1997 (RT I 1997, 87, 1468) 21.12.1997



17.12.1997 (RT I 1998, 4, 62) 1.05.1998



28.01.1998 (RT I 1998, 17, 265) 8.03.1998



13.05.1998 (RT I 1998, 51, 756) 19.06.1998



11.06.1998 (RT I 1998, 61, 981) 16.07.1998



terviktekst RT paberkandjal (RT I 1998, 82-84, 1385)



15.12.1998 (RT I 1998, 111, 1834) 1.01.1999



16.12.1998 (RT I 1999, 4, 53) 23.01.1999



26.01.1999 (RT I 1999, 16, 271) 28.02.1999



16.06.1999 (RT I 1999, 57, 595) 17.07.1999



15.12.1999 (RT I 1999, 95, 845) 1.01.2000



21.03.2000 (RT I 2000, 29, 170) 1.01.2001



22.03.2000 (RT I 2000, 29, 173) 17.04.2000



19.04.2000 (RT I 2000, 35, 222) 1.07.2000, osaliselt 1.07.2001



 1.06.2000 (RT I 2000, 47, 289) 26.06.2000



 7.06.2000 (RT I 2000, 51, 319) 1.09.2000



14.06.2000 (RT I 2000, 54, 351) 16.07.2000



terviktekst RT paberkandjal (RT I 2000, 56, 369)



18.10.2000 (RT I 2000, 84, 533) 17.11.2000



8.11.2000 (RT I 2000, 86, 542) 1. 12. 2000



20.12.2000 (RT I 2001, 3, 9) 1.04.2001



30.05.2001 (RT I 2001, 53, 306) 1.07.2001



30.05.2001 (RT I 2001, 53, 313) 1.01.2002



5.06.2001 (RT I 2001, 56, 333) 1.10.2001



14.06.2001 (RT I 2001, 65, 378) 1.10.2001, osaliselt 13.07.2001 ja 1.08.2001



5.12.2001 (RT I 2001, 100, 645) 6.01.2002



19.12.2001 (RT I 2001, 102, 676) 10.01.2002



13.03.2002 (RT I 2002, 29, 174) 1.07.2002



12.06.2002 (RT I 2002, 56, 350) 1. 09. 2002



19. 06. 2002 (RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002



19. 06. 2002 (RT I 2002, 64, 390) 29. 07. 2002



19. 06. 2002 (RT I 2002, 64, 391) 29. 07. 2002



18. 09. 2002 (RT I 2002, 82, 480) 24. 10. 2002



terviktekst RT paberkandjal (RT I 2002, 85, 503)



22. 01. 2003 (RT I 2003, 13, 67) 1. 03. 2003



12. 02. 2003 (RT I 2003, 26, 156) 21. 03. 2003



17. 12. 2003 (RT I 2003, 83, 557) 1. 01. 2004



17. 12. 2003 (RT I 2003, 83, 558) 1. 01. 2004



17. 12. 2003 (RT I 2003, 88, 590) 1. 01. 2004



7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 176) 1. 05. 2004



Esimene osa

ÜLDSÄTTED

Esimene peatükk

PÕHISÄTTED

§ 1.  Eesti kriminaalmenetlusõigus ja selle allikad

  Kriminaalmenetlusõiguse allikad on:
  1) Eesti Vabariigi põhiseadus;
  2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud;
  3) käesolev koodeks ja kriminaalmenetlust sätestavad muud seadused;
  4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

§ 11.  Koodeksi reguleerimisala

  (1) Käesolev koodeks sätestab kriminaalasjade menetluskorra kohtueelsel uurimisel ja esimese astme kohtus ning on ühtne ja kohustuslik kõigile Eesti territooriumil tegutsevatele kohtutele, prokuratuurile ning kohtueelse uurimise asutustele.

  (2) Kriminaalasja menetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse seadust, mis kehtib vastava menetlustoimingu ajal.

§ 2.  Kriminaalmenetluse ülesanded

  Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õige kohaldamise tagamine, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ja etühtegisüütut ei võetaks kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi.

§ 3.  Kriminaalmenetluse alustamise ja kuriteo avastamise kohustus

  (1) Uurija ja prokurör on kohustatud kuriteo tunnuste ilmnemisel alustama oma pädevuse piires kriminaalmenetlust ning võtma tarvitusele seaduses ettenähtud abinõud kuriteosündmuse tuvastamiseks ja kuriteo toime pannud isiku kindlakstegemiseks.

  (2) Kui kriminaalasja menetlemisel kohtus ilmnevad veel mõne muu kuriteo tunnused, teatab kohus sellest kirjalikult prokurörile, kui käesolevas koodeksis ei ole sätestatud teisiti.

§ 4.  Süüdistatavana vastutusele võtmise lubatavus ainult seaduses etten��htud alustel ja korras

  Kedagi ei või süüdistatavana vastutusele võtta muidu kui seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 5.  Kriminaalasja menetlust kõrvaldavad asjaolud

  (1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse:
  1) kui puudub kuriteosündmus;
  2) kui teos puudub kuriteokoosseis;
  3) kui aegumistähtaeg on möödunud;
  4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest;
  5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus;
  6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284) §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid;
  7) kannatanu kaebuse puudumisel, kui kriminaalasja võib algatada ainult tema kaebuse alusel;
  8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel;
  9) isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel;
  10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike üks punktides 1 või 2 ettenähtud asjaolud ilmnevad kohtuliku arutamise staadiumis, arutab kohus kriminaalasja lõpuni ja teeb õigeksmõistva otsuse.

  (3) Kriminaalasja lõpetamine ei ole lubatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud alustel, kui seda vaidlustab kahtlustatav või süüdistatav. Sel juhul jätkatakse kriminaalasja menetlust tavalises korras.

  (4) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetluse võib lõpetada ettevaatamatuse tõttu toimepandud teise astme kuriteos, kui kannatanu ei soovi kriminaalasja menetlusest osa võtta leppimise tõttu. Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu ei ole lubatud, kui prokurör või keegi menetlusosalistest vaidleb sellele vastu. Kriminaalmenetluse alustamine või uuendamine samas kuriteos uute asjaolude ilmnemisel on lubatud, kui seda peavad vajalikuks käesoleva koodeksi §-s 1071 lg 6 tähendatud ametiisikud, prokurör või kohus.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

  §-d 51–10 [kehtetud]

§ 101.  Kriminaalasja lõpetamine ja materjalide üleandmine alaealiste komisjonile

  (1) Kui prokurör leiab, et isikut, kes pani teise astme kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, teeb ta kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning saadab selle koopia alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile koos taotlusega kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses (RT I 1998, 17, 264; 2001, 50, 288) ettenähtud mõjutusvahendeid.

  (2) Enne kriminaalasja lõpetamist tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja vastutusest vabastamise alust.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 11.  Isikupuutumatus

  (1) Igaühele, kellelt on võetud vabadus käesoleva koodeksi alusel, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused. Talle antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest uurija, prokuröri või kohtu kaudu, kui see ei kahjusta kriminaalmenetlust. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga.

  (2) Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.

  (3) Prokurör on kohustatud viivitamata vabastama igaühe, kellelt on ebaseaduslikult võetud vabadus või keda peetakse vahi all üle seaduses või kohtuotsuses ettenähtud tähtaja.

§ 111.  Korteripuutumatus, isikliku elu ja kirjavahetuse saladuse kaitse

  (1) Isikutele garanteeritakse korteripuutumatus. Mitte kellelgi ei ole õigust seadusliku aluseta siseneda eluruumi seal elavate isikute tahte vastaselt.

  (2) Isikute isikliku elu ning kirjavahetuse, telefonikõnede ja telegraafisõnumite saladus on kaitstud seadusega.

  (3) Läbiotsimine, võetus, isikute ruumide vaatlus, korrespondentsi arestimine ja selle võetus posti- ja telegraafiasutusest võib toimuda ainult käesolevas koodeksis ettenähtud alustel ja korras.

§ 12.  Õigusemõistmine ainult kohtu poolt

  (1) Õigusemõistmist kriminaalasjades teostab ainult kohus.

  (2) Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteo toimepanemises ega kriminaalkorras karistada teisiti kui kohtuotsusega ja vastavalt seadusele.

§ 13.  Õigusemõistmine isikute võrdõiguslikkuse alusel seaduse ja kohtu ees

  Õigusemõistmist kriminaalasjades teostatakse põhimõttel, et isikud on seaduse ja kohtu ees võrdsed, olenemata päritolust, sotsiaalsest ja varalisest seisundist, rassilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, soost, haridusest, keelest, suhtumisest religioonisse, tegevusalast ja -laadist, elukohast ja muudest asjaoludest.

§ 14.  Rahvakohtunikud

  (1) Rahvakohtunikud võtavad osa õigusemõistmisest kriminaalasjades esimese astme kohtus käesoleva koodeksiga ettenähtud juhtudel ja korras.

  (2) Rahvakohtunikul on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused.

  (3) Rahvakohtunikul ei ole õigust keelduda õigusemõistmisest ilma käesolevas koodeksis märgitud taandamise aluseta.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 15.  Kohtunike sõltumatus ja allumine ainult seadusele

  Kriminaalasjades õigusem��istmisel on kohtunikud ja rahvakohtunikud sõltumatud ning alluvad ainult seadusele.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 16.  Kriminaalmenetluse keel

  (1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib toimuda kohtu ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

  (2) Menetlusosalistel ja teistel kriminaalmenetlusse kaasatud isikutel, kes ei saa aru kriminaalmenetluse keelest, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida nimetatud isikud valdavad.

  (3) Menetlusosalistele antakse eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendite ärakirjad kätte eesti keeles.

  (4) Kui menetlus ei toimu eesti keeles, antakse eraldi dokumendina vormistatud menetlusdokument kätte kriminaalmenetluse keeles või menetlusosalise soovil eesti keelde tõlgitult.

  (5) Kui menetlusosaliste kohtule esitatavad kirjalikud avaldused või dokumentaalsed tõendid ei ole eestikeelsed, võib kohus esitajalt määratud tähtajaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi tõlget. Tõlke tähtajaks esitamata jätmisel võib kohus jätta dokumendi tähelepanuta või veelkordselt pikendada esitamise tähtaega.

§ 17.  Kohtuliku arutamise avalikkus

  (1) Asjade arutamine on kõikides kohtutes avalik.

  (2) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:
  1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;
  2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
  3) lapsendamise saladuse hoidmiseks;
  4) alaealise huvides;
  5) menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides.

  (3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus ja keda hoiatatakse menetlusandmete avalikustamise lubamatusest.

  (4) Kuni neljateistaastased isikud, kes ei ole menetlusosalised ega tunnistajad, võivad viibida kohtuistungil kohtu loal.

  (5) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 171.  Juurdepääs riigisaladusele

  (1) Kohtunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Uurijal ja prokuröril on põhjendatud teadmisvajadusel õigus juurdepääsuks riigisaladusele vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral.

  (3) Menetlusosalisel on õigus juurdepääsuks riigisaladusele põhjendatud teadmisvajadusel vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu korral või „piiratud“, „konfidentsiaalse” või „salajase” tasemega riigisaladusele uurija, prokuröri või kohtu põhistatud määruse alusel, kui see on kriminaalasja lahendamisel vältimatult vajalik.

  (4) Uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel ei lubata juurdepääsu „piiratud“, „konfidentsiaalse” või „salajase” tasemega riigisaladusele, kui see seab ohtu jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251) § 8 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmise, ja „täiesti salajase” tasemega riigisaladusele.
[RT I 2003, 13, 67 - jõust. 01.03.2003]

§ 18.  Kaitseõiguse tagamine

  (1) Kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele tagatakse õigus kaitsele.

  (2) Kohus, prokurör ja uurija on oma pädevuse piires kohustatud tagama kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele võimaluse kaitsta end kahtlustuse või talle esitatud süüdistuse vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil, samuti tagama tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse.

§ 19.  Kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne uurimine

  (1) Kohus, prokurör ja uurija on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning välja selgitama nii kahtlustatavat, süüdistatavat ja kohtualust süüstavad kui ka õigustavad, samuti tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

  (2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele.

  (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste või muude ebaseaduslike vahenditega.

§ 20.  Kohtuniku, prokuröri ja menetlusest osavõtvate teiste isikute taandamine

  (1) Kohtunik, rahvakohtunik, prokurör, uurija, kohtuistungi sekretär, ekspert, spetsialist ja tõlk ei tohi kriminaalasja menetlusest osa võtta ja nad taandatakse, kui nad isiklikult on otseselt või kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses.

  (2) Kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajad ei tohi osa võtta kriminaalasja menetlusest, kui nad selles asjas annavad või andsid varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda nad kaitsevad või esindavad, või kui nad võtsid asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana.

  (3) Kriminaalasja menetlusest ei tohi osa võtta eksperdina, spetsialistina, kaitsjana, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajatena ja tõlgina isikud, kes on sugulusvahekorras kriminaalasjas kohtueelset uurimist või kohtulikku menetlust teostavate ametiisikutega.

  (4) Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamine toimub käesoleva koodeksi §-s 26 toodud alustel.

  (5) Käesolevas paragrahvis toodud isikute taandamise küsimus otsustatakse käesoleva koodeksi §-des 119 ja 232 ettenähtud korras.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 21.  [kehtetu]

§ 22.  Prokurör kriminaalmenetluses

  (1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid.

  (2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust.

  (21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.

  (3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.

§ 221.  Suhtlemine välisriigi kohtueelse uurimise asutuse, prokuratuuri ja kohtuga

  (1) Välisriigi kohtueelse uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtuga suhtlemise kord määratakse kindlaks Eesti seaduse ja välislepingutega. Välisriigiga, kellega lepingut ei ole sõlmitud, suheldakse üksnes Eesti Välisministeeriumi kaudu.

  (2) Välisriigi kohtueelse uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu taotlused menetlustoiminguteks, kui need kuuluvad täitmisele, teostatakse ja vormistatakse Eesti seaduse kohaselt, kui välisleping ei sätesta teisiti.

  Teine peatükk

  KOHUS JA KRIMINAALASJADE ALLUVUS

§ 23.  Esimese astme kohus

  (1) Kriminaalasju vaatab läbi esimese astme kohtuna maa- või linnakohus.

  (2) Maa- või linnakohtus võib kohtunik kohtu nimel lahendada ainuisikuliselt kriminaalasju teise astme kuritegudes.

  (21) Kriminaalasju karistusseadustiku §-de 255 ja 256 järgi lahendab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.

  (22) Kriminaalasju lihtmenetluses lahendab kohtunik ainuisikuliselt.

  (3) Kriminaalasju muudes kuritegudes lahendab kohus koosseisus – kohtunik ja kaks rahvakohtunikku.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 24.  Kriminaalasja arutamine ühe ja sama kohtu koosseisu poolt

  (1) Kriminaalasja peab arutama ja otsustama üks ja sama kohtu koosseis.

  (2) Kui mõni kohtu koosseisu kuuluv kohtunik või rahvakohtunik ei saa mingil põhjusel istungist enam osa võtta, asendatakse ta teisega ja kohtuistungit alustatakse uuesti, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 25 ettenähtud erandid.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 25.  Varurahvakohtunik

  (1) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine nõuab pikemat aega, võib kohtumääruse alusel kohtuistungile kutsuda varurahvakohtunik. Varurahvakohtunik viibib asja arutamise ajal istungisaalis ja vajaduse korral asendab kohtu koosseisust väljalangenud rahvakohtunikku.

  (2) Väljalangenud rahvakohtunikku asendaval varurahvakohtunikul on õigus nõuda nende kohtulike toimingute uuendamist, millest tema osa ei võtnud.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 26.  Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamise alused

  (1) Kriminaalasja arutamisel ei või kohtu koosseisu kuuluda isikud:
  1) kes on omavahel suguluses;
  2) kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s.o vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa;
  3) kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana;
  4) kelle suhtes esitati asjaolusid, mis äratavad kahtlust nende erapooletuses.

  (2) Kohtuniku taandamise aluseks ei ole tema poolt kohtualuse suhtes eelnevalt tõkendi kohaldamise või muutmise otsustamine.

  (3) Kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus või ringkonnakohtus või kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus ei või kohtu koosseisu kuuluda isik, kes varem võttis kohtunikuna osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme kohtus või ringkonnakohtus.

§ 27–28.  [kehtetud]

§ 29.  Kriminaalasjade alluvus maa- ja linnakohtus

  (1) Kriminaalasja arutamine allub kohtule, kelle tööpiirkonnas kuritegu toime pandi. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui mitu kuritegu pandi toime erinevate kohtute tööpiirkondades, allub kriminaalasi kohtule, kelle tööpiirkonnas asja kohtueelne uurimine lõpule viidi.

  (2) Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatava või tunnistajate enamiku asukoha järgi. Asja ühest kohtust teise erandliku üleandmise otsustab ühe ringkonnakohtu tööpiirkonna piires ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel aga Riigikohtu esimees.

  (3) Kriminaalasjade arutamine karistusseadustiku §-de 255 ja 256 järgi allub Tallinna Linnakohtule.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 30–31.  [kehtetud]

§ 32.  Kriminaalasja üleandmine alluvuse järgi

  (1) Kui kohtunik või korraldaval istungil kohus enne kriminaalasja arutamise algust teeb kindlaks, et kriminaalasi ei allu antud kohtule, saadetakse see teisele kohtule vastavalt alluvusele.

  (2) Kui kriminaalasja alluvus teisele samaliigilisele kohtule selgub kohtuistungil, jätkab kohus kriminaalasja arutamist, kui see on kooskõlas kriminaalasja arutamise huvidega, vastasel korral saadab kohus kriminaalasja vastavalt alluvusele.

  (3) [kehtetu]

§ 33.  Alluvusvaidluste lubamatus

  (1) Kohus, kes on saanud teiselt kohtult kriminaalasja, peab selle oma menetlusse võtma.

  (2) Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud.

  Kolmas peatükk

  MENETLUSOSALISED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 34.  Menetlusosalised

  (1) Kriminaalmenetluse osalised on kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja nende kaitsja, prokurör kohtulikus menetluses ning kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja ja nende esindaja.

  (2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja ega nende esindaja.

§ 35.  Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune

  (1) Kahtlustatav on isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, aga samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises kinni peetud käesoleva koodeksi §-s 1081 ettenähtud korras või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend.

  (2) Süüdistatav on isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus.

  (3) Kohtualune on isik, kes kohtuniku määrusega on antud kohtu alla.

  (4) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.

  (5) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.

  (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ja ta võib anda tema nimel ütlusi.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 351.  Kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse õigused ning kohustused

  (1) Kahtlustataval on õigus teada, milles teda kahtlustatakse, omada kaitsjat ja kohtuda temaga kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 37 lg 2 ettenähtud juhud. Tal on õigus teada, et tema ütlusi võib kasutada süüdistuseks tema vastu. Kahtlustataval on õigus anda kahtlustuse sisu kohta ütlusi või nende andmisest keelduda. Samuti võib ta avaldada taandusi, esitada taotlusi ja kaebusi ning osaleda vahi alla võtmise ning vahi all pidamise tähtaja pikendamise arutamisel kohtus. Kui vahistatu viibib statsionaarses raviasutuses ravil, võib kohus pikendada vahi all pidamise tähtaega vahistatu juuresolekuta. Uurija loal võib kahtlustatav osaleda menetlustoimingutes.

  (2) Süüdistataval on õigus teada, milles teda süüdistatakse, ning tal on kõik kahtlustatava menetlusõigused. Temale lihtmenetluse ettepaneku tegemisel on tal õigus sellega nõustuda või mitte, lihtmenetluse läbirääkimistel on tal õigus teha omapoolseid ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või mitte sõlmida lihtmenetluse kokkulepet ja sellest loobuda. Pärast kohtueelse uurimise lõppemist või lihtmenetluse läbirääkimiste ajal on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega ja teha nendest väljakirjutusi.

  (3) Kohtualusel on õigus teada, millise süüdistuse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse ning tal on kõik süüdistatava menetlusõigused. Kohtualusel on õigus osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel ning viimase sõna õigus. Ta võib käesolevas koodeksis ettenähtud korras esitada kaebusi kohtu toimingute, -määruste ja -otsuste peale, tutvuda kohtuistungi protokolliga ning esitada avaldusi või märkusi selle muutmiseks või täiendamiseks.

  (31) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi 33. peatükis sätestatud lihtmenetlust, on kõik süüdistatava menetlusõigused. Lihtmenetluse kohaldamisel on kohtualusel õigus teada, millise süüdistuse põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse, osaleda kriminaalasja kohtulikul arutamisel, anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, loobuda kokkuleppest kuni kohtu eemaldumiseni nõupidamistuppa, kaevata kohtuotsuse peale seoses lihtmenetluse normide väidetava rikkumisega, tutvuda kohtuistungi protokolliga ning esitada avaldusi või märkusi selle muutmiseks või täiendamiseks.

  (4) Käesolevas koodeksis on sätestatud ka kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse muud õigused.

  (5) Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune on kohustatud ilmuma pädevate ametivõimude, uurija, prokuröri ja kohtu kutsel, kinni pidama kõigist käesoleva koodeksi alusel tehtud korraldustest ja kitsendustest ning alluma seaduslikule menetluskorraldusele.

  (6) Kahtlustatavale ja süüdistatavale selgitatakse põhjendamatu viivituseta kirjalikult allkirja vastu käesolevas paragrahvis loetletud õigused ja kohustused. Kohtualusele selgitatakse tema õigused ja kohustused kohtuistungi ettevalmistavas osas ning see protokollitakse.

§ 36.  Kaitsja

  (1) Kaitsjaks kriminaalmenetluses võivad olla Eesti Vabariigi vandeadvokaadid, nende vanemabid ja abid ning teised isikud uurija või kohtu loal.

  (2) Kaitsjaks Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat.

  (3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu kaitsjat.

  (4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus.

§ 361.  Kaitsja valimine, tagamine ja asendamine

  (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus omada kogu kriminaalmenetluse vältel kaitsjat, kelle ta valib käesoleva koodeksi § 36 lg 1 loetletud isikute hulgast. Kaitsealuse nõusolekul võib talle valida kaitsja muu isik.

  (2) Kui kaitsja osavõtt menetlusest on käesoleva koodeksi § 38 järgi kohustuslik või kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune taotleb kaitsja osavõttu, kuid tal ei ole kaitsjat, määrab kaitsja uurija või kohus, lihtmenetluse läbirääkimiste käigus prokurör. Neil juhtudel tagab kaitsja osavõtu menetlusest riigi kulul Eesti Advokatuur.

  (3) Kui kahtlustatava valitud kaitsja ei saa käesoleva koodeksi § 11 lg 2 või § 1081 lg 7 ettenähtud aja piires asuda kaitseülesandeid täitma või kui muudel juhtudel ei saa kaitsja kahe päeva jooksul asuda osalema kriminaalmenetluses, võib uurija või kohus teha ettepaneku valida või määrata teine kaitsja.

  (31) Kaitsja on kohustatud teatama kohtule oma nõusolekust asuda kaitseülesandeid täitma või sellest keeldumisest kahe päeva jooksul, arvates teate saamisest.

  (4) Isikul, kellele on määratud kaitsja, ei ole õigust temale määratud kaitsest keelduda, kuid ta võib taotleda kaitsja asendamist, kui ilmnevad käesoleva koodeksi § 20 lg 2 ja 3 nimetatud asjaolud.

  (5) Kaitsealune võib ettenähtud alustel ja korras olla täielikult või osaliselt vabastatud õigusabi eest tasumisest.

§ 37.  Kaitsja õigused ja kohustused

  (1) Kaitsja on õigustatud ja kohustatud kasutama kõiki seadusega kooskõlas olevaid kaitsmisvahendeid ja -viise, et õigeaegselt ja täielikult välja selgitada kõik kaitsealust õigustavad või tema vastutust kergendavad asjaolud, ning andma muud kriminaalasjas vajalikku seaduslikku õigusabi.

  (2) Kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest osa võtta alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest; kui isikut ei ole kahtlustatavana kinni peetud, siis alates temale kahtlustatavaks tunnistamise määruse tutvustamisest; nendel juhtudel aga, kui isikut ei ole kahtlustatavana üle kuulatud – alates temale süüdistuse esitamisest. Kaitsjana kriminaalmenetlusse astumisest alates on kaitsjal õigus kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud. Kohtumise, mis on kestnud üle ühe tunni, võib katkestada käesoleva koodeksi §-s 1081 lg 7 ettenähtud nõuete täitmiseks. Kohtumise, mis on kestnud üle kahe tunni, võib katkestada uurimistoimingu läbiviimiseks. Kaitsjal on õigus tutvuda kaitsealuse avalduste, seletuste ja ülekuulamise protokollidega, samuti kaitsealuse kinnipidamise protokolli ja tõkendi valimise määrusega ning teha neist väljakirjutusi, osa võtta kaitsealuse tõkendina vahi alla võtmise ja vahi all pidamise tähtaja pikendamise arutamisest kohtus, avaldada taandusi, esitada taotlusi ja kaebusi, osa võtta ekspertiisi määramisest ja kõigist kaitsealuse osavõtul tehtavatest menetlustoimingutest õigusega esitada uurija kaudu küsimusi ja teha avaldusi, tutvuda kaitsja osavõtul toimunud uurimistoimingu protokolliga ning esitada selle kohta märkusi. Kaitsjal on õigus tutvuda riigi- ja omavalitsusasutustes õigusabi andmiseks vajalike dokumentidega ning teha neist väljakirjutusi ja ärakirju, saada kaitseks vajalikku teavet, teatisi ja õiendeid, eriteadmisi nõudvates küsimustes asjatundjatelt suulist ja kirjalikku konsultatsiooni. Tal on õigus kasutada kaitseülesannete täitmisel tehnikavahendeid, kuid uurija võib seda põhistatult mitte lubada, mis fikseeritakse ka menetlustoimingu protokollis; pärast kohtueelse uurimise lõppemist tutvuda käesoleva koodeksi §-s 169 ettenähtud korras kriminaalasja materjalidega, teha neist väljakirjutusi ja ärakirju, võtta osa asja arutamisest kohtutes kõigi käesolevas koodeksis ettenähtud õigustega.

  (21) Pärast prokuröri määrust lihtmenetluse kohaldamise ning läbirääkimiste alustamise kohta on kaitsjal lihtmenetlusse astumisest alates õigus tutvuda kõigi kriminaalasja materjalidega ja teha nendest väljakirjutusi ning ärakirju, võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest, osaleda lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimisel ning võtta osa asja arutamisest kohtus kõigi lihtmenetluses ettenähtud õigustega.

  (3) Kaitsjal ei ole õigust oma algatusel loobuda endale võetud kaitsekohustusest.

  (4) Kaitsealuse poolt kaitsjale usaldatud andmed on konfidentsiaalsed ja kaitsjal ei ole õigust nende avalikustamiseks kaitsealuse nõusolekuta. Kaitsjal ei ole õigust avaldada temale kaitsega seoses teatavaks saanud muid andmeid, kui see on vastuolus kaitsealuse või õigusemõistmise huvidega.

§ 38.  Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest

  (1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik:
  1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni;
  2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama;
  3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse;
  4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus.

  (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste alustamisest.

§ 381.  [kehtetu]

§ 39.  Kaitsjast loobumine

  (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel.

  (2) [kehtetu]

§ 40.  Kannatanu

  (1) Kannatanu on isik, kellele kuriteoga on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju.

  (2) Kuriteo läbi kannatanuks tunnistatud isikul on õigus anda kriminaalasja kohta ütlusi. Kannatanul ja tema esindajal on õigus esitada tõendeid, avaldada taotlusi, tutvuda soovi korral toimiku materjalidega alates kohtueelse uurimise lõpuleviimisest, võtta osa kohtulikust arutamisest ja avaldada kohtulikus vaidluses oma arvamust süüdistuse ja karistuse kohta, avaldada taandusi, esitada kaebusi uurija, prokuröri ja kohtu tegevuse peale, samuti kohtuotsuse või -määruse ja kohtuniku määruse peale.

  (21) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on kannatanul õigus tutvuda esitatud süüdistusega, anda arvamus süüdistuse ja karistuse kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.

  (22) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.

  (3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu süüdistust toetada.

§ 41.  Tsiviilhageja

  (1) Kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul on õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga käesolevas koodeksis ettenähtud korras.

  (2) Tsiviilhagejal või tema esindajal on õigus: esitada tõendeid ja taotlusi; osa võtta kohtulikust arutamisest; paluda uurijat ja kohut tarvitusele võtta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks; toetada tsiviilhagi; soovi korral tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, prokuröri ja kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale tsiviilhagisse puutuvas osas.

  (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilhagejal õigus tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.

  (4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.

§ 42.  Tsiviilhagi esitamine

  (1) Tsiviilhagi võib esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vastu alates kriminaalmenetluse alustamisest kogu järgneva menetluse kestel, kuid enne kohtuliku uurimise lõpetamist, lihtmenetluse kohaldamisel aga kuni lihtmenetluse läbirääkimiste alguseni.

  (2) Kriminaalasjas esitatud, samuti kriminaalasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest tulenev tsiviilhagi ja hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kantav keelumärge on lõivuvaba.

  (3) Prokurör on kohustatud toetama kannatanu või tsiviilhagejaks tunnistatud isiku, ettevõtte, asutuse, organisatsiooni poolt esitatud tsiviilhagi, kui seda nõuab riiklike huvide või isikute õiguste kaitse.

  (4) Kui kannatanu või tsiviilhagejaks tunnistatud isik, ettevõte, asutus, organisatsioon ei ole esitanud tsiviilhagi, on kohtul õigus kohtuotsuse tegemisel oma algatusel otsustada kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist.

  (5) Kui tsiviilhagi jäeti kriminaalasja otsustamisel rahuldamata, ei ole tsiviilhagejal õigust esitada sama hagi tsiviilmenetluse korras.

§ 43.  Tsiviilkostja

  (1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata vanemaid, eestkostjaid, hooldajaid või teisi isikuid, samuti ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes seaduse alusel kannavad varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest.

  (2) Tsiviilkostjal või tema esindajal on soovi korral õigus: esitatud hagi vastu vaielda; anda seletusi hagi kohta; esitada tõendeid ja taotlusi; tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; osa võtta kohtulikust arutamisest; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, prokuröri ja kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale tsiviilhagisse puutuvas osas.

  (3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.

  (4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilkostjal õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.

§ 44.  Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajad

  (1) Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajatena võivad asjast osa võtta vandeadvokaadid või nende vanemabid ja abid, samuti kohtu või uurija loal teised isikud.

  (2) Kui tsiviilhagejaks või -kostjaks on riik, toimub esindamine vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 51, 319 ja 320) §-le 441ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319) §-le 1641.

§ 45.  Kohustus selgitada ja tagada kriminaalasjast osavõtvatele isikutele nende õigused

  Kohus, prokurör ja uurija on kohustatud selgitama kriminaalasjast osavõtvatele isikutele nende õigused ja tagama nende õiguste kasutamise.

§ 451.  Kohustus hüvitada isikule ebaseaduslike tegudega tekitatud kahju

  (1) Kriminaalasja lõpetamisel kuriteosündmuse puudumise tõttu, teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu või kui ei ole tõendatud isiku osavõtt kuriteo toimepanemisest, samuti õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel, on uurija, prokurör või kohus kohustatud selgitama isikule tema rikutud õiguste ennistamise korda ja tarvitusele võtma seaduses ettenähtud abinõud isikule ebaseadusliku süüdimõistmisega, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmisega, tõkendina vahi alla võtmise ebaseadusliku kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

  (2) Kahju hüvitatakse seaduses ettenähtud korras.

  Neljas peatükk

  TÕENDID

§ 46.  Kriminaalasjas tõendamisele kuuluvad asjaolud

  Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele:
  1) kuriteosündmus (kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja muud asjaolud);
  2) kuriteo toimepanemine kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse poolt ja tema süü;
  3) süüdistatava või kohtualuse vastutuse astet ja iseloomu mõjustavad asjaolud;
  4) kuriteoga tekitatud kahju iseloom ja suurus.

§ 47.  Kuriteo toimepanemist soodustanud põhjuste ja tingimuste väljaselgitamine

  Eeluurimise ja kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus on uurija, prokurör ja kohus kohustatud välja selgitama kuriteo toimepanemist soodustanud põhjused ja tingimused. Alaealise kriminaalasjas tuleb pöörata erilist tähelepanu tema elu- ja kasvatustingimustele, psüühika iseärasustele, käitumisele kuni kuriteo toimepanemiseni ja pärast seda ning muudele asjaoludele, millel on tähtsust alaealise parandamise ja ümberkasvatamise vahendite valikul.

§ 471.  Uurija esildis kriminaalasjas

  (1) Uurija teeb kuriteo toimepanemist soodustanud põhjuste ja tingimuste kohta vastavale riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või ametiisikule esildise meetmete rakendamiseks nende põhjuste ja tingimuste kõrvaldamiseks.

  (2) Esildise teinud isikule tuleb ühe kuu jooksul teatada rakendatud meetmetest.

§ 472.  Kohtu erimäärus

  (1) Kohus teeb selleks aluse olemasolul erimääruse, millega juhib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või ametiisiku tähelepanu kriminaalasjas tuvastatud seaduserikkumisele ning kuriteo toimepanemist soodustanud põhjustele ja tingimustele, mis nõuavad vastavate meetmete rakendamist.

  (2) Erimääruse võib kohus avaldada kohtuistungil.

  (3) Erimääruse teinud kohtule tuleb ühe kuu jooksul teatada rakendatud meetmetest.

§ 48.  Tõendite liigid

  (1) Tõendid on kriminaalasjas igasugused faktilised andmed, mille alusel uurija ja kohus teevad seaduses määratud korras kindlaks kriminaalkorras karistatava teo olemasolu või puudumise, selle teo toimepannud isiku süü ja muud kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud.

  (2) Need andmed tuvastatakse tunnistaja, kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse ütluste, eksperdiarvamuse, asitõendite, uurimis- ja kohtutoimingute protokollide ning muude dokumentidega, samuti jälitustegevusega saadud foto, filmi, heli-, video- või muu teabesalvestuse, dokumendi või asjaga.

§ 49.  Tõendite kogumine, esitamine ja kontrollimine

  (1) Uurijal ja kohtul on õigus oma menetluses olevates kriminaalasjades teostada kõiki käesolevas koodeksis ettenähtud uurimistoiminguid, samuti nõuda ametiisikutelt ja teistelt isikutelt esemete ja dokumentide esitamist.

  (2) Tõenditena käsitletavaid andmeid võivad oma initsiatiivil esitada kõik menetlusosalised, samuti isikud, ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kes kriminaalasjast osa ei võta.

  (3) Uurija, kohtu ja prokuröri nõuded dokumentide ja esemete esitamiseks on kohustuslikud kõigile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Andmeid notariaaltoimingute kohta annab notar uurijale, prokurörile või kohtule kohtu määruse alusel. Dokumentide esitamine toimub tasuta.

§ 50.  Tõendite hindamine

  (1) Kohus, prokurör või uurija hindavad seadusest juhindudes kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.

  (2) Ühelgi tõendil ei ole kohtu, prokuröri ja uurija jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 51.  Tunnistaja ütlused

  (1) Tunnistajana võib üle kuulata iga isikut, kelle kohta on andmeid, et ta teab fakte, millel on kriminaalasjas tähtsust, ja kes on võimeline nende kohta andma õigeid ütlusi.

  (2) Tunnistajana ei või üle kuulata kaitsjat nende asjaolude suhtes, mis ta sai teada seoses oma ülesannete täitmisega kaitsjana.

  (3) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest iseenda ja oma lähedaste (abikaasa, vanemate, võõrasvanemate, kasuvanemate, laste, võõraslaste, kasulaste, lapsendatute, lapsendajate, vendade, poolvendade, õdede, poolõdede, vanavanemate ja lapselaste) vastu. See õigus tehakse tunnistajale teatavaks enne tema sisulise ülekuulamise algust.

  (31) Isikul, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teavet, on õigus keelduda ütluste andmisest talle kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe kohta.

  (4) Tunnistaja ei või kriminaalasjast osa võtta süüdistajana, kaitsjana, samuti kannatanuna, tsiviilhageja või tsiviilkostja esindajana. Osavõtt kriminaalasjast kannatanuna, tsiviilhagejana või tsiviilkostjana, samuti kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse seadusliku esindajana ei takista selle isiku ülekuulamist tunnistajana.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 52.  Tunnistaja kohustused

  (1) Tunnistajana väljakutsutud isik on kohustatud ilmuma ja avaldama kõik, mida ta asja kohta teab, andes uurija, prokuröri või kohtu poolt temale esitatud küsimustele õiged vastused.

  (2) Tunnistajat võib üle kuulata ainult kriminaalasjas tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta.

§ 53.  Tunnistaja vastutus

  (1) Uurijal ja kohtul on õigus käesoleva koodeksi §-s 78 1 sätestatud põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud tunnistajale kohaldada sundtoomist, samuti määratakse uurija juurde või kohtusse põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud tunnistajale rahatrahv käesoleva koodeksi §-s 782 ettenähtud juhtudel ja korras.

  (2) Ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest võib tunnistajat karistada vastavalt karistusseadustiku §-dele 318 ja 320.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 01.09.2002]

§ 54.  Kannatanu ütlused

  (1) Kannatanut võib üle kuulata ainult kriminaalasjas tõendamisele kuuluvate asjaolude suhtes, kusjuures tal on õigus anda seletusi kõigi asjaolude kohta.

  (2) Kannatanu kuulatakse üle tunnistaja ülekuulamiseks kehtestatud korras.

§ 55.  Kannatanu vastutus

  (1) Uurijal ja kohtul on õigus käesoleva koodeksi §-s 78 1 sätestatud põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud kannatanule kohaldada sundtoomist, samuti määratakse uurija juurde või kohtusse põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud kannatanule rahatrahv käesoleva koodeksi §-s 782 ettenähtud juhtudel ja korras.

  (2) Ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmise eest võib kannatanut karistada vastavalt karistusseadustiku §-dele 318 ja 320.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 56.  Süüdistatava ütlused

  (1) Süüdistataval on õigus anda ütlusi esitatud süüdistuse sisu ja muude temale teadaolevate asjaolude kohta.

  (2) Süüdistatava ütlused, kaasa arvatud tema süütunnistus, kuuluvad kontrollimisele ja hindamisele koos teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega üldises korras.

§ 57.  Kahtlustatava ütlused

  Kahtlustataval on õigus anda ütlusi asjaolude kohta, mis olid aluseks tema kinnipidamisele või tema suhtes tõkendi valikule või kahtlustatavaks tunnistamise määruse koostamisele, samuti teiste temale teadaolevate asjaolude kohta.

§ 58.  Ekspertiis

  (1) Ekspertiis määratakse juhul, kui kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks on vaja mitteõiguslikke eriteadmisi.

  (11) Ekspertiisi määramisel selgitatakse:
  1) ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi;
  2) vajadus määrata ainuisikuline või komisjoniekspertiis, esma-, täiend-, kordus- või kompleksekspertiis.

  (2) Ekspertiis on kohustuslik:
  1) surma põhjuste ja kehavigastuse iseloomu tuvastamiseks;
  2) kohtualuse, süüdistatava, kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja psüühilise seisundi kindlakstegemiseks, kui uurijal, prokuröril või kohtul tekib kahtlus nimetatud isikute psüühilise seisundi suhtes;
  3) kohtualuse, süüdistatava, kahtlustatava ja kannatanu vanuse tuvastamiseks, kui sellel võib antud kriminaalasjas olla tähtsust ja dokumendid nende isikute vanuse kohta puuduvad.

§ 59.  Ekspert ja eksperdiarvamus

  (1) Ekspert on isik, kellel on mitteõiguslikud eriteadmised, mille rakendamine on antud kriminaalasjas vajalik. Eksperdi määrab: uurija, prokurör või kohus.

  (2) Eksperti määrates eelistatakse võimaluse korral riiklikus ekspertiisiasutuses töötavaid kohtueksperte ja riiklikult tunnustatud eksperte, kuid uurijal, prokuröril ja kohtul on õigus määrata eksperdiks ka teisi asjakohaste eriteadmistega isikuid. Uurija, prokuröri või kohtu nõudmine eksperdi väljakutsumise kohta on täitmiseks kohustuslik selle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või juriidilise isiku juhile, kus ekspert töötab.

  (3) Kui Eesti Vabariigis ei ole ekspertiisi tegemiseks nõutava erialaga erapooletut eksperti või kui ekspertiisi tegemiseks puuduvad tehnikavahendid, võib uurija, prokurör v��i kohus taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses.

  (4) Eksperdiarvamus ei ole uurijale, prokurörile ega kohtule kohustuslik, kuid sellega mittenõustumine peab olema määruses või otsuses motiveeritud.

  (5) Kui eksperdiarvamus on ekspertiisiülesandeid või tõendamise asjaolusid arvestades ebaselge või mittetäielik, võib määrata täiendekspertiisi. Esmaekspertiisi tulemusi täiendekspertiisi korral ei vaidlustata. Täiendekspertiisi võib määrata tegema esmaekspertiisi teinud või uue eksperdi.

  (6) Eksperdiarvamuse põhjendamatuse või õigsuses kahtlemise korral võib määrata kordusekspertiisi. Kordusekspertiisi tehes korratakse eksperdiuuringuid ja vajaduse korral lahendatakse lisaülesandeid. Komisjoniekspertiisi korral võib ekspertide komisjoni kuuluda ka esmaekspertiisi teinud ekspert.

§ 60.  Eksperdi õigused ja kohustused

  (1) Eksperdil on ekspertiisi tegemisel õigus:
  1) tutvuda ekspertiisi tegemiseks vajalike kriminaalasja materjalidega;
  2) taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist;
  3) taotleda, et uurija, prokuröri või kohtu loal viibiks ekspertiisi tegemise juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi;
  4) viibida uurija loal kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamise ning teiste uurimistoimingute juures ja esitada ��lekuulatavale uurija kaudu küsimusi;
  5) seada ja lahendada oma algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne;
  6) osa võtta kriminaalasja kohtulikust arutamisest, esitada kohtu loal küsimusi kohtuistungil ülekuulatavatele isikutele ning taotleda kohtus uute tõendite kriminaalasja juurde võtmist.

  (2) Ekspert on eksperdiks määratuna kohustatud:
  1) tegema ekspertiisi;
  2) ilmuma uurija, prokuröri või kohtu kutsel ülekuulamisele;
  3) tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse;
  4) hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud, mida võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.

  (3) Eksperdil on õigus ekspertiisi tegemisest keelduda, kui:
  1) ekspertiisimaterjal on puudulik ja seda pole võimalik täiendada või kui lisamaterjali saamise taotlust ei rahuldata;
  2) kõik ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või
  3) ta ei ole kriminaalasjas erapooletu.

  (4) Eksperdi mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisest tingitud kulud on kohtul õigus oma algatusel või menetlusosalise taotlusel panna eksperdi kanda.

§ 61.  Asitõend

  Asitõend on ese või aine, mis oli kuriteo toimepanemise vahend või riist, säilitas endal kuriteo jälgi, oli kuriteo vahetu objekt või kuriteo läbi saadud vara, samuti iga muu objekt, millel oma individuaalsete tunnuste tõttu võib olla tähtsust antud kriminaalasja õigeks otsustamiseks.

§ 62.  Asitõendi vaatlus, hoidmine ja selle suhtes muude abinõude kohaldamine

  (1) Asitõendit tuleb vaatlusprotokollis üksikasjaliselt kirjeldada, fotografeerida ja koostada selle kohta asitõendiks tunnistamise määrus.

  (2) Uurija või kohtuniku määrusega võetakse asitõend hoidmiseks või kohaldatakse selle suhtes käesoleva koodeksi §-s 63 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalasja huve.

  (3) Asitõendit hoitakse võimaluse korral kriminaalasja juures eeluurimisasutuses või kohtus, kelle menetluses kriminaalasi on.

  (4) Kui kriminaalasi antakse ühelt uurijalt teisele või ühelt kohtult teisele, saadetakse neile koos toimikuga ka asitõendid.

  (5) Asitõend, mida ei saa hoida eeluurimisasutuse juures või kohtus ning mille suhtes ei saa kohaldada enne kohtuotsuse jõustumist või kriminaalasja menetluse lõpetamist käesoleva koodeksi §-s 63 ettenähtud abinõusid, antakse vastutavale hoiule.

  (6) Kui hoidjaks ei ole seaduslik valdaja, on hoidjal õigus hoiutasule ja hoidmiseks tehtud kulutuste hüvitamisele. Hoiutasu ja kulutused teeb kindlaks uurija või kohtunik ning need makstakse välja eeluurimisasutuse või kohtu vahendite arvel ning arvestatakse kohtukulude hulka.

  (7) Asitõendina hoiule antud vara raiskamise, võõrandamise ja varjamise eest vastutab vara hoidja.

  (8) Asitõendiks tunnistatud erikonfiskeerimisele kuuluva vara ja kuriteo läbi saadud vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud, võidakse kohtuniku määrusega kohaldada erikonfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus.

  (81) Kohtuotsuse või kohtuniku määrusega erikonfiskeeritud vara puhul, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud, on hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal erikonfiskeeritud vara realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast neist selle vara hoidmis-, edasisaatmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab Rahandusministeerium õigustatud isiku kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud kohtulahendi tõestatud ärakiri.

  (9) Erikonfiskeeritud ese või aine, millel on väärtus ning mis ei olnud otseselt kohandatud kuriteo toimepanemiseks, antakse maavanema poolt määratud maavalitsuse osakonnale. Üleandmise kohta koostatakse akt.

  (10) Kiiresti riknevad asitõendid, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse viivitamatult realiseerimiseks üle maavanema poolt määratud maavalitsuse osakonnale. Seejuures on rahandusministri määruse alusel lubatud nimetatud asitõendite tasuta üleandmine tervishoiu- või hoolekandeasutusele. Realiseerimise võimatuse korral asitõendid hävitatakse. Asitõendite hävitamise kohta koostatakse akt. Hiljem tuvastatud seaduslikul valdajal on nimetatud asitõendite realiseerimisest saadud summade eelarvest tagasinõudmise õigus pärast neist selle vara hoidmis-, edasisaatmis-, uurimis- ja realiseerimiskulude mahaarvamist. Nimetatud summad tagastab Rahandusministeerium õigustatud isiku kirjaliku avalduse alusel.

  (11) Erikonfiskeeritud esemete ja ainete realiseerimise, realiseerimisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, realiseerimise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 63.  Asitõendite ja erikonfiskeeritud vara suhtes kohaldatavad abinõud

  Uurija ja kohtuniku määruses või kohtuotsuses näidatakse asitõendite ja erikonfiskeeritud vara suhtes kohaldatavad abinõud, kusjuures:
  1) esemed ja ained, mille otstarbeks on kuriteo toimepanemine või mida kasutati kuriteo toimepanemisel või mida võib omandada vaid eriloal ja kui see luba puudub, antakse üle vastavale asutusele või hävitatakse;
  2) esemed ja ained, mida kasutati kuriteo matkimisel, tagastatakse nende seaduslikele valdajatele;
  3) kuriteo läbi saadud vara, mille seaduslikku valdajat ei tuvastatud, antakse üle riigituludesse;
  4) kuriteo läbi saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, realiseeritakse kohtuniku määruse või kohtuotsuse alusel tsiviilhagi katteks või antakse kahtlustatavale, süüdistatavale, süüdimõistetule või tsiviilkostjale, kes on täielikult rahuldanud seadusliku valdaja tsiviilhagi ja tasunud kohtukulud;
  41) rahasumma, mis vastab erikonfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kantakse üle riigituludesse;
  5) esemed ja ained, millel ei ole väärtust ja mida ei saa kasutada, hävitatakse;
  6) asitõendiks olev dokument võidakse jätta kriminaaltoimiku juurde;
  7) ülejäänud esemed ja ained, mille kuuluvus ei ole vaieldav, antakse välja nende seaduslikele valdajatele.

§ 631.  Asitõendite hävitamine

  (1) Asitõendi hävitamise aluseks on kohtuotsus, samuti uurija, kohtuniku või kohtu määrus, mis näeb ette asitõendite hävitamise.

  (2) Hävitamisele kuuluva asitõendi hävitab vastavalt eeluurimisasutuse juhi või kohtu esimehe moodustatud asitõendi hävitamise komisjon. Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus, sealhulgas asitõendite hoidmise eest vastutav töötaja.

  (3) Asitõend hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ja keskkonnale ning välistab asitõendi taaskasutuselevõtu.

  (4) Kui asitõendiks on ese või aine, mille hävitamiseks on kehtestatud erikord või erinõuded, tuleb asitõendi hävitamine korraldada nimetatud korra või nõuete kohaselt.

  (5) Asitõendiks oleva lõhkematerjali või lõhkeseadeldise hävitab Päästeamet või tema poolt määratud sõjaväestatud päästeüksus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtuotsuse või määruse alusel.

  (6) Asitõendiks olev narkootiline või psühhotroopne aine hävitatakse Politseiameti esindaja juuresolekul, mille kohta tehakse vastav märge asitõendi hävitamise akti ning mille kohta ameti esindaja annab oma allkirja.

  (7) Asitõendi hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatava eseme või aine nimetus, kogus ja muud vajalikud andmed ning hävitamise viis, aeg ja koht. Asitõendi hävitamise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks lisatakse kriminaaltoimikule ja teine jääb akti koostanud asutusele.

  (8) Asitõendi hävitamisega seotud kulud kannab asitõendi hävitamist korraldanud eeluurimisasutus või kohus.

§ 64.  Uurimis- ja kohtutoimingute protokollid

  Uurimis- ja kohtutoimingute protokollid, mis sisaldavad kriminaalasjas tähtsust omavaid faktilisi andmeid, on kriminaalasjas tõenditeks, kui nad on vormistatud käesoleva koodeksi eeskirjade kohaselt.

§ 65.  Dokumendid

  (1) Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni, ametiisiku kui ka isiku poolt väljaantud dokument on tõendiks siis, kui ta sisaldab faktilisi andmeid, millel on kriminaalasjas tähtsust.

  (2) Käesoleva koodeksi §-s 61 ettenähtud tunnustega dokument on asitõend.

  Viies peatükk

  TÕKENDID, RAHATRAHV JA SUNDTOOMINE

§ 66.  Tõkendite liigid

  (1) Kui on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibiv süüdistatav või kohtualune hoiab uurimisest või kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks võidakse tema suhtes kohaldada ühte järgmistest tõkenditest:
  1) allkiri elukohast mittelahkumise kohta;
  2) isiklik käendus;
  3) vahi alla võtmine;
  4) kautsjon.

  (2) Peale nimetatud tõkendite võib alaealist anda tema vanemate, eestkostjate, hooldajate või õppe-, kasvatus- või raviasutuse administratsiooni valve alla.

  (3) Kaitseväelase suhtes võib tõkendina kohaldada ka väeosa juhtkonna järelevalvet.

  (4) Tõkendit kohaldatakse ainult isiku suhtes, kellele on esitatud süüdistus, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 67 ettenähtud erandid.

  (5) Kui puudub vajadus tõkendi kohaldamiseks, võetakse süüdistatavalt või kohtualuselt allkiri uurimisele või kohtusse ilmumise ja oma elukoha muutmisest teatamise kohustuse kohta.

§ 67.  Tõkendi kohaldamine enne süüdistuse esitamist või kiirmenetluses kahtlustatava kohtu alla andmist

  (1) Erandjuhtudel võib tõkendit kohaldada ka enne süüdistuse esitamist või kiirmenetluses kahtlustatava kohtu alla andmist isiku suhtes, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Sel juhul peab süüdistus olema esitatud või kiirmenetluses kahtlustatav kohtu alla antud hiljemalt kümne ööpäeva jooksul, arvates tõkendi kohaldamisest. Kui selle tähtaja jooksul süüdistust eiesitatavõi kiirmenetluses kahtlustatavat kohtu alla ei anta, siis tõkend tühistatakse, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel.

  (2) Kui tõkendina on kohaldatud vahi alla võtmist ja süüdistust ei ole esitatud või kiirmenetluses kahtlustatavat kohtu alla antud kümne ööpäeva jooksul, arvates tõkendi kohaldamisest, võib maa- või linnakohtunik tõkendit pikendada kuni kolmekümne ööpäevani. Kui ka selleks tähtajaks ei ole süüdistust esitatud või kiirmenetluses kahtlustatavat kohtu alla antud, vabastatakse kahtlustatav vahi alt.

  (3) Enne süüdistuse esitamist või kiirmenetluses kahtlustatava kohtu alla andmist vahi alla võetud isikul on õigus kaevata uurija, prokuröri või maa- või linnakohtuniku tegevuse peale, anda seletusi ja avaldada taotlusi.

§ 68.  Tõkendi valik

  (1) Tõkendi valikul tuleb arvestada toimepandud kuriteo ohtlikkust ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse isiksust, kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse poolt uurimisest või kohtust kõrvalehoidumise või tõe tuvastamise takistamise võimalikkust, samuti kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse tervislikku seisundit, vanust, perekonnaseisu ja teisi asjaolusid, millel võib tõkendi kohaldamisel olla tähtsust.

  (2) Tõkendi kohaldamise kohta koostab uurija, prokurör või kohus motiveeritud määruse, milles märgitakse süüdistuse olemus ja põhjendatakse tõkendi kohaldamist. Määrus tõkendi kohta avaldatakse isikule, kelle suhtes see määrus on tehtud.

§ 69.  Allkiri elukohast mittelahkumise kohta

  (1) Allkiri elukohast mittelahkumise kohta seisneb selles, et kahtlustatavalt, süüdistatavalt või kohtualuselt võetakse kirjalik kohustus mitte lahkuda oma alatisest või ajutisest elukohast uurija, prokuröri või kohtu loata.

  (2) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune seda kohustust rikub, võib tema suhtes kohaldada raskemat tõkendit, millest allkirja võtmisel hoiatatakse.

§ 70.  Isiklik käendus

  (1) Isiklik käendus on usaldusväärsete isikute kirjalik kohustus tagada kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse ilmumine uurija või kohtu kutsel. Käendajate arvu määrab uurija, prokurör või kohus. Käendajaid peab olema vähemalt kaks.

  (2) Allkirja võtmisel isikliku käenduse kohta teatatakse käendajatele kuritegu, milles käendatavat kahtlustatakse või süüdistatakse, ja hoiatatakse käendajaid nendel lasuva vastutuse suhtes, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune uurija või kohtu kutsel ilmumisest kõrvale hoidub.

§ 71.  Käendaja vastutus

  Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei ilmu kutsele märgitud ajaks põhjendatud takistuseta uurija juurde või kohtuistungile, võib käendajale käesoleva koodeksi §-s 782 ettenähtud korras määrata rahatrahvi saja miinimumpäevamäära ulatuses.

§ 711.  Kautsjon

  (1) Maa- või linnakohtunik võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel asendada tõkendi vahi alla võtmine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni minimaalmäär on viiesaja miinimumpäevamäära ulatuses. Kautsjoni kohaldamise taotlusest teatab maa- või linnakohtunik eelnevalt uurijale, kaitsjale ja prokurörile, kellel on õigus osa võtta taotluse läbivaatamisest maa- või linnakohtuniku juures.

  (11) Kautsjoni kohaldamise otsustamisel pikendab kohtunik ilma uurija täiendava taotluseta kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise tähtaega kuni kautsjonisumma laekumiseni kohtu deposiitarvele.

  (2) Tõkendina kohaldatav kautsjon on rahasumma, mille maksab kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune või keegi teine tema eest kohtu deposiitarvele. Kautsjonisumma määramisel lähtub maa- või linnakohtunik kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Kautsjonit ei kohaldata karistusseadustiku §-des 114, 214, 255 ja 256 ettenähtud kuritegudes kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele.

  (3) Kautsjoni kohaldamise ja tõkendi vahi alla võtmine asendamise või kautsjoni kohaldamisest keeldumise vormistab maa- või linnakohtunik määrusega. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.

  (4) Kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune vabastatakse vahi alt pärast kautsjonisumma laekumist kohtu deposiitarvele. Kohe pärast kautsjonisumma laekumist kohtu deposiitarvele teatab maa- või linnakohtunik tõkendi vahi alla võtmine asendamisest ja kautsjoni kohaldamisest asutusele, kus isikut kinni peetakse.

  (5) Kautsjoni vastu vabadusse jäetud kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on kohustatud mitte lahkuma oma alatisest või ajutisest elukohast uurija, prokuröri või kohtu loata.

  (51) Tõkendit kautsjon võib uurija või prokuröri ettepanekul muuta või tühistada ainult maa- või linnakohtunik.

  (6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune hoidub mõjuva põhjuseta kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale või paneb tahtlikult toime uue kuriteo, kantakse kautsjon pärast tsiviilhagi rahuldamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse.

  (7) Kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kui maa- või linnakohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul, kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 712.  Kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise vaidlustamine

  Kautsjoni kohaldamise või sellest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes kautsjoni kohaldati või sellest keelduti, tema kaitsja või seaduslik esindaja viie päeva jooksul esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 695; 1994, 3, 15; 86/87, 1487; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1998, 17, 265; 51, 756; 1999, 16, 271; 2000, 35, 222; 40, 249) sätestatud korras.

§ 72.  [kehtetu]

§ 73.  Vahi alla võtmine

  (1) Vahi alla võtmist tõkendina võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kohaldada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

  (2) Loa kahtlustatava või süüdistatava vahi alla võtmiseks ja jälitustegevuse seaduse §-s 121 tähendatud jälituse erandtoimingute teostamiseks annab maa- või linnakohtunik talle esitatud põhistatud määruse alusel, milles on ära näidatud vahi all pidamise ajavahemik. Pärast kohtueelse uurimise lõpuleviimist võib vahi all pidamise tähtaja pikendamist ja jälitustegevuse seaduse §-s 121 tähendatud jälituse erandtoimingute teostamist taotleda prokurör.

  (3) Vahi alla võtmise taotlusest teatab uurija eelnevalt kaitsjale ja prokurörile, kellel on õigus osa võtta taotluse läbivaatamisest maa- või linnakohtuniku juures.

  (4) Vahistatav peab olema kahtlustatavana või süüdistatavana üle kuulatud ja talle peab olema tagatud kaitseõigus. Vahistataval on õigus taotleda enda küsitlemist kaitsja osavõtul maa- või linnakohtuniku poolt, mille kohta koostatakse protokoll. Nimetatud nõudeid ei rakendata, kui vahistatav on tagaotsitav või tema asukoht on teadmata.

  (5) Vahi alla võtmise ja jälitustegevuse seaduse §-s 121 tähendatud jälituse erandtoimingute teostamise lubamise või sellest keeldumise vormistab maa- või linnakohtunik põhistatud määrusega. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.

  (51) Vahi all pidamise tähtaega pikendatakse vahi alla võtmist reguleerivate sätete kohaselt. Vahi all pidamise tähtaja pikendamise küsimuse otsustab vahialuse vahi all pidamise koha järgne maa- või linnakohtunik.

  (6) Vahi all pidamise tähtaja pikendamisest, samuti sellise tõkendi tühistamisest teatab kohus asutusele, kus isikut kinni peetakse, uurija aga prokurörile. Teatis peab asutuses olema enne vahistamistähtaja lõppemist.

§ 74.  Vahi all pidamise tähtaeg

  (1) Kriminaalasja uurimisel ei tohi vahi all pidamine kesta üle kuue kuu. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral võib erandjuhul riigi peaprokurör või maakonna või linna vanemprokurör taotleda vahi all pidamise tähtaja pikendamist kuni ühe aastani.

  (2) Kui kohus tagastab uueks uurimiseks kriminaalasja, milles süüdistatava vahi all pidamise tähtaeg on lõppenud, asja tehiolude tõttu aga ei saa ära muuta tõkendit vahi all pidamise näol, pikendab vahi all pidamise tähtaega maa- või linnakohtunik neljakümne päeva piires asja kohtust ärasaatmise päevast arvates. Edasi pikendatakse nimetatud tähtaega käesoleva paragrahvi lõikes üks kindlaksmääratud korras ja ulatuses, võttes arvesse süüdistatava vahi all olemise aega enne asja kohtusse saatmist.

  (3) Kui süüdistatav paneb uurimise ajal toime uue kuriteo, mille eest seaduses on ette nähtud karistusena vabadusekaotus üle ühe aasta, siis võib tema suhtes taotleda vahi all pidamise tähtaja pikendamist üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud tähtaegade. Vahi all pidamise tähtaja arvestamine ja pikendamine toimub uue kuriteo järgi, sõltumata sellest, kui kaua süüdistatav oli eelmise kuriteo järgi vahi all viibinud.

§ 75.  Vahi alla võtmisest teatamine

  (1) Vahistatu taotlusel antakse talle võimalus tõkendina vahi alla võtmisest teatada oma valikul vähemalt ühele lähedastest uurija, prokuröri või kohtu kaudu. Seda õigust võib piirata ainult kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

  (2) Kui vahi alla võetul on alaealisi lapsi, kes jäävad järelevalveta, antakse viimased vastavate isikute või asutuste hooldamisele.

  (3) Kui vahi alla võetu vara või eluase jääb järelevalveta, võetakse tarvitusele abinõud nende hoidmiseks.

  (4) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni või muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamise õiguse piiramise, samuti vahistatu lühiajaliste kokkusaamiste õiguse piiramise ja loa andmise vahistatu lühiajaliseks väljaviimiseks otsustab uurija, prokurör või kohus, kelle menetluses on kriminaalasi, oma määrusega .

  (5) Jälitustegevuse seaduse §-s 121 nimetatud jälitustegevuse erandtoimingute teostamine – vahistatu postisaadetiste varjatud läbivaatus ning telegraafi, telefoni või muude üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine ning salvestamine – on lubatud ainult kohtu loal.

  (6) Uurija võib vahi alla võtmise taotluses või eraldi esitatud taotluses paluda maa- või linnakohtult luba jälitustegevuse seaduse §-s 121 nimetatud jälitustegevuse erandtoimingute teostamiseks kahtlustatava või süüdistatava suhtes vangla poolt, kui see on vajalik tema menetluses olevas kriminaalasjas tõe selgitamiseks.

§ 76.  Kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse alaealise andmine valve alla

  (1) Kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse alaealise andmisel vanemate, eestkostjate, hooldajate või õppe-, kasvatus- või raviasutuse administratsiooni valve alla võetakse nendelt kirjalik kohustus tagada kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse alaealise ilmumine uurija juurde ja kohtusse, samuti tema korralik käitumine.

  (2) Allkirja võtmisel valve alla andmise kohta tehakse vanematele, eestkostjatele, hooldajatele või kasvatusasutuse administratsioonile teatavaks kuritegu, milles alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse, ja neid hoiatatakse vastutuse suhtes, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune uurija juurde või kohtusse ilmumisest kõrvale hoidub.

  (3) Uurija juurde või kohtusse käesoleva koodeksi §-s 78 1 sätestatud põhjendatud takistuseta ilmumata jäänud alaealise kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse vanemale, eestkostjale või hooldajale määratakse rahatrahv käesoleva koodeksi § 78 2 ettenähtud juhtudel ja korras.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 77.  Väeosa juhtkonna järelevalve

  (1) Kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitseväelase suhtes kohaldatav väeosa juhtkonna järelevalve seisneb kaitseväe määrustikes ettenähtud abinõude tarvitusele võtmises selleks, et tagada kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse nõutav käitumine ja ilmumine uurija, prokuröri või kohtu kutsel.

  (2) Järelevalve kohaldamisel tehakse väeosa ülemale teatavaks kuritegu, milles kaitseväelast kahtlustatakse või süüdistatakse. Väeosa ülem teatab kirjalikult eeluurimisasutusele, prokurörile või kohtule järelevalve rakendamisest.

§ 771.  Vahi alla võtmise või sellest keeldumise vaidlustamine

  Vahi alla võtmise, vahi all pidamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib isik, kelle suhtes tõkendit kohaldati, tema kaitsja ja seaduslik esindaja esitada viie päeva jooksul erikaebuse ja prokurör eriprotesti apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

§ 78.  Tõkendi tühistamine ja muutmine

  (1) Uurija, prokurör või kohus tühistab tõkendi, kui selle kohaldamiseks puudub edasine vajadus, või muudab selle, valides uue tõkendi. Tõkendi muutmisel vahi alla võtmiseks peab olema kohtu luba. Tõkendit kautsjon võib uurija või prokuröri ettepanekul vastavalt käesoleva koodeksi §-le 711 lg 51 muuta või tühistada ainult maa- või linnakohtunik.

  (2) Prokuröril on õigus teha uurijale kirjalik ettepanek tühistada valitud tõkend või asendada see teisega või valida tõkend, kui seda pole valitud. Prokuröri ettepanek on uurijale kohustuslik. Tõkendit vahi all pidamine, samuti prokuröri või tema ettepanekul uurija poolt valitud tõkendit võib uurija tühistada või muuta ainult prokuröri nõusolekul.

  (3) Kohtualuse suhtes valitud tõkendit võib muuta või tühistada kohus, kelle menetluses kriminaalasi on, või kõrgemalseisev kohus.

  (4) Juhul kui vahi alt vabastatakse isik, kes enne vahi alla võtmist oli interneeritud, teatatakse tema eelseisvast vabastamisest Vabariigi Valitsuse volitatud ametiasutusele või selle regionaalsele struktuuriüksusele. Teade edastatakse viivitamatult telefoni, telegraafi või telefaksi teel.

§ 781.  Põhjendatud takistus

  (1) Väljakutsutud isik, tema kaitsja või esindaja peab viivituseta teatama uurijale, prokurörile või kohtule, kui kutsel märgitud tähtajaks ilmumine ei ole võimalik.

  (2) Menetlustoimingus osalemiseks määratud ajaks ilmumata jäämise põhjendatud takistuseks on:
  1) vahi all viibimine või aresti kandmine;
  2) isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda uurija või prokuröri juurde või kohtusse kutsel märgitud tähtajaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut;
  3) [kehtetu - RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]
  4) kutse kättesaamine hilinenult;
  5) muu põhjus, mille uurija, prokurör või kohus loeb põhjendatuks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale vastava tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 782.  Trahvimine

  (1) Kui kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindaja, kahtlustatav, süüdistatav või tunnistaja ei ilmu kutse peale uurija juurde määratud tähtajaks, trahvib maa- või linnakohtu kohtunik uurija või prokuröri taotlusel teda mitteilmumise eest rahatrahviga kuni kolmesaja miinimumpäevamäära ulatuses.

  (2) Kui alaealine kahtlustatav või süüdistatav ei ilmu kutse peale uurija juurde määratud tähtajaks, trahvib maa- või linnakohtu kohtunik uurija või prokuröri taotlusel tema vanemat, eestkostjat või hooldajat rahatrahviga kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses.

  (3) Kui kohtualune, kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja või nende esindaja või tunnistaja, ekspert, spetsialist, tõlk või manukas ei ilmu kutse peale kohtusse määratud tähtajaks, samuti kui ekspert, spetsialist, tõlk või manukas ilma mõjuva põhjuseta oma kohustuste täitmisest keeldub, trahvib maa- või linnakohtu kohtunik teda rahatrahviga kuni kolmesaja miinimumpäevamäära ulatuses.

  (4) Kui alaealine kohtualune ei ilmu kutse peale kohtusse määratud tähtajaks, trahvib maa- või linnakohtu kohtunik tema vanemat, eestkostjat või hooldajat rahatrahviga kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses.

  (5) Maa- või linnakohtu kohtunik tühistab trahvitud isiku kaebuse alusel mitteilmumise eest määratud rahatrahvi, kui trahvitud isik tõendab, et ilmumata jäämise tingis käesoleva seaduse §-s 78 1 nimetatud põhjendatud takistus.

  (6) Rahatrahvi määramise, tühistamise või tühistamisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule.

  (7) Trahvide sissenõudmine toimub korras, mis on täitemenetluse seadustikuga (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) ette nähtud haldusõiguserikkumiste eest määratud trahvide sissenõudmiseks.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 783.  Sundtoomine

  (1) Uurija või kohtu määruse alusel võib kohaldada kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindaja, kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, spetsialisti, tõlgi või manuka sundtoomist, kui ta on jätnud uurija juurde või kohtusse ilmumata ja kutses on märgitud, et mitteilmumise korral võib isiku suhtes kohaldada sundtoomist.

  (11) Sundtoomist ei kohaldata, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on jätnud uurija juurde või kohtusse ilmumata käesoleva koodeksi §-s 781 sätestatud põhjendatud takistuse tõttu ja ta on sellest uurijat või kohut õigeaegselt teavitanud.

  (2) Sundtoomist teostab politsei.

  (3) Sundtoomisele määratud isiku, kes asub uurija või kohtuga samas asulas, võib kinni pidada kuni kaheksateist tundi enne uurimistoimingu või kohtuistungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada neljakümmend kaheksat tundi.

  (4) Isikut, kelle suhtes on rakendatud sundtoomist, peetakse kinni arestimajas vangistusseaduse (RT I 2000, 58, 376; 72, õiend) alusel kehtestatud sisekorraeeskirjade kohaselt.

  (5) Ilma eelneva kutseta võib kohaldada isiku suhtes sundtoomist juhul, kui:
  1) teda kahtlustatakse või süüdistatakse esimese astme kuriteos või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteos ning juhul, kui ta keeldub vabatahtlikult politsei korraldusel kaasa tulemast;
  2) ta varjab ennast uurimise eest;
  3) tal puudub kindel elukoht.

  (6) Sundtoomise ja kinnipidamisega seotud kulud hüvitab isik, kelle suhtes sundtoomist kohaldati. Sundtoomise kulutusi ei hüvita kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune, kui nende süü kuriteo toimepanemises, seoses millega nende suhtes kohaldati sundtoomist, ei leidnud kinnitust seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

  Kuues peatükk

  PROTOKOLLID

§ 79.    Protokolli koostamise kohustuslikkus. Uurimistoimingu protokoll

  (1) Uurimistoimingute, samuti esimese astme kohtute kohtuistungite, vajaduse korral ka korraldavate istungite kohta koostatakse protokollid. Kannatanute ja tunnistajate ülekuulamisprotokollide, samuti teiste uurimistoimingute, milles osalevad kannatanud või tunnistajad, protokollide koostamisel tuleb arvestada käesoleva koodeksi § 791 sätetega.

  (2) Protokolli võib kirjutada käsitsi või masinal. Protokolli täielikkuse tagamiseks võib kasutada stenografeerimist. Stenogrammi toimikusse ei lisata.

  (3) Uurimistoimingu protokollis märgitakse: uurimistoimingu koht ja kuupäev; selle alguse ja lõpu aeg; protokolli koostaja ametinimetus ja perekonnanimi; uurimistoimingust iga osavõtja või selle juures olija ees- ja perekonnanimi, vajaduse korral ka aadress, v.a käesoleva koodeksi §-s 791 sätestatud juhtumid; uurimistoimingu kirjeldus ja tulemused; süüdistatava ja uurimistoimingust teiste osavõtjate või selle juures olijate avaldused. Kui uurimistoimingu teostamisel fotografeeriti, filmiti, helisalvestati või valmistati jäljendeid või tõmmiseid, tuleb protokollis samuti ära näidata seejuures kasutatud tehnilised vahendid, nende kasutamise tingimused ja kord, objektid, mille suhtes neid vahendeid kasutati ja saadud tulemused. Enne tehniliste vahendite kasutamist informeeritakse uurimistoimingust osavõtjaid ja selle juures olijaid sellest, mille kohta tehakse protokollis märkus. Protokoll loetakse ette kõigile uurimistoimingust osavõtjatele ja selle juures olijatele, kusjuures neile tuleb selgitada õigust teha avaldusi, mis kantakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla uurija, ülekuulatud isik, tõlk, spetsialist, manukad ja uurimistoimingust teised osavõtjad ja selle juures olijad.

  (4) Protokollile lisatakse seoses uurimistoiminguga tehtud ülesvõtted ja negatiivid, filmilindid, diapositiivid, ülekuulamise helilindid, plaanid, skeemid, jäljendid ja tõmmised. Ülesvõtted peavad olema tõestatud nende tegija, plaanid ja skeemid aga nende koostaja ja kahe manuka allkirjadega ühes koostamise aja ja koha äranäitamisega.

  (5) Süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keeldumise protokollide koostamisel tuleb arvestada käesoleva koodeksi §-des 366 ja 367 sätestatut.

§ 791.  Protokoll kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamisel

  (1) Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu taotlusel või uurija algatusel.

  (2) Kannatanu või tunnistaja, kelle anonüümsus tagatakse, täisnime, aadressi või teisi andmeid, mis otseselt hõlbustavad selle isiku kindlakstegemist, ei fikseerita üheski uurimistoimikusse kuuluvas protokollis või muus dokumendis ega helisalvestuses. Kannatanu või tunnistaja mainimisel kasutatakse protokollis ja teistes dokumentides ainult tema leppenimetust. Kannatanu ja tunnistaja õige nimi, aadress ja vajaduse korral ka muud andmed koos andmete õigsust kinnitava allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile.

  (3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust. Andmetega võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle.

§ 80.  Kohtu korraldava istungi protokoll

  (1) Kohtu korraldava istungi protokollis märgitakse: istungi koht ja aeg; kohtu nimetus ja koosseis; prokuröri, kohtuistungi sekretäri ja tõlgi nimed; arutatava kriminaalasja nimetus; kohtu toimingud nende ajalises järjestuses; prokuröri arvamus; kohtule esitatud avaldused ja taotlused; otsus kannatanu või tunnistaja ülekuulamiseks, kelle suhtes on kohtueelsel menetlusel anonüümsust rakendatud; määruse tegemine nõupidamistoas.

  (2) Protokollile kirjutavad alla kohtunik ja kohtuistungi sekretär.

§ 81.  Kohtuistungi protokoll

  (1) Kohtuistungi protokollis märgitakse: istungi koht ja aeg, istungi alguse ja lõpu kellaaeg; kohtu nimetus ja koosseis, prokuröri, kaitsja, kohtuistungi sekretäri, tõlgi, kohtualuse ja teiste menetlusest osavõtvate isikute nimed; arutatava kriminaalasja nimetus, andmed kohtualuse isiku ja tema suhtes kohaldatud tõkendi kohta; kohtualusele ja menetlusosalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine; kõik kohtu toimingud nende ajalises järjestuses; prokuröri, menetlusosaliste ja ekspertide avaldused ja taotlused; määrused, mis tehti nõupidamistuppa minemata; määruse tegemine nõupidamistoas; tunnistajate, kannatanu ja kohtualuse ütluste sisu; eksperdiarvamus ja vastused temale esitatud küsimustele; kohtuistungil teostatud vaatluse ja muude toimingute tulemused. Kohtuistungil v��ib ülekuulamist helisalvestada. Sel juhul helisalvestuse tegemine märgitakse kohtuistungi protokollis ja lisatakse sellele helilint. Kohtuistungi protokolli üheks osaks on anonüümsuse rakendamist taotlenud kannatanu või tunnistaja ülekuulamise protokoll, mida kohus tegi ilma menetlusosalisteta.

  (2) Protokolli märgitakse prokuröri ja menetlusosaliste taotlused kohtulikul vaidlusel ning kohtualuse viimases sõnas esitatud taotlus. Samuti märgitakse protokollis kohtu nõupidamistuppa lahkumine, kohtuotsuse kuulutamine ning edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine.

  (3) [kehtetu]

  (4) Kohtuistungi protokoll koostatakse kohtuistungil ja sellele tuleb alla kirjutada hiljemalt kolme ööpäeva jooksul, arvates kohtuistungi lõppemisest.

  (5) Protokollile kirjutavad alla kohtunik ja kohtuistungi sekretär, märkides allakirjutamise kuupäeva.

§ 82.  Märkused kohtuistungi protokolli kohta

  (1) Menetlusosalised võivad kolme ööpäeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada oma märkused kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Märkused vaatab läbi kohtunik ja nendega nõustumisel teeb protokollis vastavad parandused, mis kinnitatakse kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjadega.

  (2) Kui kohtunik ei nõustu esitatud märkustega, vaadatakse need läbi kohtu korraldaval istungil, millest võtavad osa kohtunik ja vähemalt üks kriminaalasja arutamisest osavõtnud kaasistuja. Kohus peab esitatud märkused läbi arutama ja tegema nende õigsuse kohta määruse.

  (3) Esitatud märkused võetakse kõikidel juhtudel toimikusse.

§ 83.  Paranduste õiendamine protokollis

  Iga paranduse, vahelekirjutuse ja mahatõmbamise kohta tuleb protokollis enne sellele allakirjutamist teha vastav märkus, mille õigsust kinnitab protokolli koostaja oma allkirjaga.

§ 84.  Protokollile allakirjutamisest keeldumise vormistamine

  (1) Kui süüdistatav või mõni teine uurimistoimingust osavõtja või selle juures olija keeldub protokollile alla kirjutamast, siis teeb uurija selle kohta protokolli lõppu märkuse.

  (2) Protokollile alla kirjutamast keeldunud isikule peab tema soovil võimaldama allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta seletust anda, mis protokollitakse.

  (3) Kui isik füüsiliste puuduste tõttu ei ole suuteline protokollile alla kirjutama, kutsutakse seda tegema kõrvaline isik.

  Seitsmes peatükk

  TÄHTAJAD JA KOHTUKULUD

§ 85.  Tähtaegade arvutamine

  (1) Käesolevas koodeksis ettenähtud menetlustähtaegu arvutatakse tundide, ööpäevade ja kuudega. Tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust.

  (2) Ööpäevades arvutamisel lõpeb tähtaeg viimasel ööpäeval kell kakskümmend neli. Kui vastava toimingu teeb uurija, prokurör või kohtunik, siis lõpeb tähtaeg vastavates asutustes tööaja lõppemise momendil.

  (3) Kuudega arvutamisel lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel puudub vastav kuupäev, siis lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval.

  (4) Kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev.

  (5) Tähtaega ei loeta möödalastuks, kui kaebus või muu dokument on enne tähtaja möödumist posti pandud või vahi all viibiva isiku poolt enne tähtaja möödumist antud kinnipidamiskoha administratsioonile.

§ 86.  Tähtaja ennistamine

  (1) Mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg ennistatakse uurija või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi.

  (2) Isiku taotlusel, kes ettenähtud tähtaja mööda laskis, võib toimingu täitmist kuni tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamiseni peatada.

§ 87.  Kohtukulud

  Kohtukulud koosnevad:
  1) tunnistajate, kannatanute, ekspertide või seoses ekspertiisiga riikliku ekspertiisiasutuse, muu asutuse või juriidilise isiku kasuks sissenõutud summadest, spetsialistidele, tõlkidele ja manukatele makstud või väljamaksmisele kuuluvatest summadest;
  2) asitõendite hoidmiseks, edasisaatmiseks ja uurimiseks kulutatud summadest;
  3) vandeadvokaadi, tema vanemabi või abi osavõtu eest kriminaalasjas väljamaksmisele kuuluvad summad käesoleva koodeksi §-s 361 lg 2 ja 5 ettenähtud juhtudel;
  31) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast;
  32) kohtutäituri tasust käesoleva koodeksi §-s 167 2 sätestatud toimingute teostamise eest.
  4) muudest kuludest, mis eeluurimisasutus või kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 871.  Sundraha

  (1) Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on:
  1) I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära;
  2) II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär;
  3) [kehtetu]

  (2) Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus kriminaalkoodeksi mitme paragrahvi järgi, kuulub maksmisele sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele.
[RT I 2003, 83, 558 - jõust. 01.01.2004]

§ 88.  Menetlusest osavõtjate kulude tasumine

  (1) Tunnistajale, kannatanule, eksperdile, spetsialistile, tõlgile ja manukale hüvitatakse töölt või igapäevategevusest eemalviibimine kogu aja eest nende keskmise päevatasu alusel, samuti kohtusse ilmumise ning sõidu- ja eluruumi üürimise kulud ning makstakse välja päevarahad.

  (2) Ekspertidel, spetsialistidel ja tõlkidel on õigus oma kohustuste täitmise eest saada tasu, välja arvatud juhul, kui nad oma kohustusi täitsid ametialaste ülesannetena.

  (3) Väljakutsumisega seoses olevad kulud ja tasud makstakse välja eeluurimis- või kohtuasutuste vahendite arvel Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud korras.

  (31) Asutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras.

  (4) Kui kaitsja võttis kriminaalasjast osa käesoleva koodeksi §-s 361 lg 2 ja 5 ettenähtud korras, teeb kohus kriminaalasja täiendavale eeluurimisele saatmisel või üheaegselt kohtuotsusega määruse väljamaksmisele kuuluvate summade suuruse kohta.

§ 89.  Kohtukulude sissenõudmine

  (1) Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel nõuab kohus süüdimõistetult sisse kohtukulud, välja arvatud tõlkidele makstud või väljamaksmisele kuuluvad summad.

  (2) Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kohus, milline osa kohtukuludest langeb igale süüdimõistetule, arvestades seejuures iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

  (3) Alaealiste kriminaalasjades võib kohus panna kohtukulud alaealise vanematele või teistele isikutele, kes kannavad vastutust tema kasvatamise eest.

  (4) Kriminaalasja lõpetamisel käesoleva koodeksi §-s 5 lg 1 p 3 ja 4 ning lg 4 ettenähtud alustel nõuab uurija või kohus kahtlustatavalt, süüdistatavalt või kohtualuselt välja kohtukulud. Kriminaalasja lõpetamisel muudel alustel võetakse kohtukulud riigi kanda.

  (5) Kohtualuse õigeksmõistmise korral võetakse kohtukulud riigi kanda. Kohtualuse õigeksmõistmisel asjas, mida võib alustada ainult kannatanu kaebusel, on kohtul õigus panna kohtukulud kas täielikult või osaliselt kaebajale.

  (51) Kohtualuse õigeksmõistmise korral hüvitatakse isikule tema taotlusel valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigieelarve vahenditest.

  (6) Kriminaalasja lõpetamisel käesoleva koodeksi §-s 5 lg 1 p 6 ettenähtud alusel võib kohtukulud panna süüdistatavale, kohtualusele ja kannatanule või ühele neist.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003, lõiget 51 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2002. aasta 1. jaanuarist]

  Teine osa

  EELUURIMINE

  Kaheksas peatükk

  KRIMINAALMENETLUSE ALUSTAMINE

§ 90.  Kriminaalmenetluse alustamise ajendid ja alused

  (1) Kriminaalmenetluse alustamise ajendid on:
  1) süü ülestunnistamisele ilmumine;
  2) isikute avaldused;
  3) ettevõtete, asutuste ja ametiisikute, samuti ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide teated;
  4) ajakirjanduses avaldatud andmed;
  5) kuriteo tunnuste avastamine uurija, prokuröri, kohtu või kohtuniku poolt.

  (2) Loetletud ajenditel võib kriminaalmenetlust alustada ainult siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele.

§ 91.  Süü ülestunnistamisele ilmumine

  Süü ülestunnistamisele ilmumisel teeb uurija, prokurör või kohtunik kindlaks ilmunu isiku ja koostab protokolli, millesse üksikasjaliselt kannab avaldatud ülestunnistuse. Protokollile kirjutavad alla süü ülestunnistamisele ilmunu ja protokolli koostanud ametiisik.

§ 92.  Avaldused ja teated

  (1) Isikute avaldused kriminaalmenetluse alustamiseks võivad olla kirjalikud või suulised. Suulise avalduse kannab uurija, prokurör või kohtunik protokolli, millele kirjutavad alla avaldaja ja avalduse vastuvõtja. Avalduse vastuvõtmisel hoiatatakse avaldajat vastutuse suhtes teadvalt vale kaebuse esitamise eest, mille kohta temalt võetakse allkiri.

  (2) Ettevõtete ja asutuste, ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide teated peavad olema kirjalikud.

  (3) Uurija, prokurör ja kohtunik on kohustatud toimepandud või ettevalmistatava kuriteo kohta avalduse või teate vastu võtma ka temale mittealluvas kriminaalasjas.

§ 93.  Kriminaalmenetluse alustamine

  (1) Kriminaalmenetlust alustab uurija või prokurör esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolu korral ning käesoleva koodeksi § 5 1. lõikes sätestatud asjaolude puudumisel.

  (2) Kriminaalmenetluse alustamisel prokuröri poolt edastatakse kriminaalasja materjalid vastavalt uurimisalluvusele.

  (3) Avaldus või teade mittealluvas kriminaalasjas tuleb viivitamata edasi saata alluvuse järgi, võttes samaaegselt tarvitusele vajalikud abinõud kuriteo ennetamiseks või selle tõkestamiseks.

  (4) Uurija, prokurör või kohus on kohustatud kümne päeva jooksul, arvates avalduse või teate saabumisest, teatama avaldajale kriminaalmenetluse alustamisest või alustamata jätmisest.

  (5) Kriminaalmenetluse alustamisel teatatakse avaldajale kriminaalmenetluse alustamise kuupäev ja kriminaalasja number.

§ 94-96.  [kehtetud]

§ 961.  Riiklik kriminaalmenetlusregister

  (1) Riiklikusse kriminaalmenetlusregistrisse kantakse kohtueelse uurimise asutuste, prokuröride ja kohtute menetluses olevate kriminaalasjade andmed.

  (2) Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Justiitsminister võib anda määrusi riikliku kriminaalmenetlusregistri tegevuse korraldamiseks.

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 97.  Toimingud kriminaalmenetluse alustamisel

  Kriminaalmenetluse alustamisel:
  1) alustab uurija viivitamata eeluurimist;
  2) saadab kohtunik viivitamata avalduse või teate eeluurimiseks või alustab menetlust erasüüdistusasjas.

§ 98.  [kehtetu]

  Üheksas peatükk

§ 99–103.  [kehtetud]

  Kümnes peatükk

  EELUURIMISE ÜLDTINGIMUSED

§ 104.  Kohtueelse uurimise asutused

  Kohtueelse uurimise asutusteks oma pädevuse piires on:
  1) Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuurid;
  2) Kaitsepolitseiamet;
  3) vanglad ja väljasaatmislaager;
  4) piirivalveasutused;
  5) [kehtetu – RT I 2003, 88, 590 - jõust. 01.01.2004]
  6) Kaitsejõudude Peastaap;
  7) Maksu- ja Tolliamet;
  8) Konkurentsiamet.
[RT I 2003, 88, 590 - jõust. 01.01.2004]

§ 105.  Uurimisalluvus

  (1) Kohtueelset uurimist teostavad Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuride uurija õigustega ametnikud, kui käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Kohtueelset uurimist teostavad Kaitsepolitseiameti uurija õigustega ametnikud:
  1) karistusseadustiku §-des 89–93 ja 95–112, § 114 punktis 7 ning §-des 151, 231–237, 241–253, § 254 lõikes 2, § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 tähendatud kuritegudes;
  2) kaitseteenistusalastes kuritegudes, kui seda peab vajalikuks kaitsepolitsei uurimisjuht;
  3) karistusseadustiku §-s 391 tähendatud kuriteos, kui kuriteo pani toime ametiisik oma ametiseisundit ära kasutades ja karistusseadustiku §-s 392 tähendatud kuriteos, kui kuriteo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkematerjal, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon või kui kuriteo pani toime ametiisik oma ametiseisundit ära kasutades;
  4) karistusseadustiku §-des 289–291 ja 293–299 tähendatud kuritegudes, kui kuriteo pani toime riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 1999, 95, 843; 97, 858; 2000, 51, 320; 58, 376; 2002, 21, 117) § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgem ametnik;
  5) karistusseadustiku § 414 lõigetes 2 ja 4–6 tähendatud kuritegudes, kui kuritegu pandi toime tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali käideldes;
  6) karistusseadustiku §-s 255 või 256 tähendatud kuriteos, kui kuritegeliku ühenduse eesmärgiks on karistusseadustiku §-s 237 või 246 tähendatud kuritegude toimepanemine või kui kuritegeliku ühenduse liikmeks on vähemalt kolm riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgemat ametnikku või politseiametnikku.

  (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohtueelse uurimise asutuste uurija õigustega ametnikele teostavad kohtueelset uurimist järgmised uurija õigustega ametnikud:
  1) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna, vangla ja väljasaatmislaagri ametnik – teenistusliku korra vastu suunatud kuritegudes, mille on toime pannud nende asutuste töötaja, samuti nende asutuste territooriumil toimepandud kuritegudes;
  2) piirivalveametnik – riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ja isiku ebaseadusliku üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise asjades;
  3) [kehtetu - RT I 2003, 88, 590 - jõust. 01.01.2004]
  4) Kaitsejõudude Peastaabi ametnik – kaitseteenistusalastes kuritegudes;
  5) Maksu- ja Tolliameti ametnik – tollieeskirjade rikkumise asjades ning karistusseadustiku §-des 386, 389 ja 390 nimetatud ning teistes kuritegudes, kui need on toime pandud seoses maksukohustuse rikkumisega või maksude arvel tulu saamisega;
  6) Konkurentsiameti ametnik karistusseadustiku §-des 399–402 nimetatud kuritegudes.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kohtueelse uurimise asutuste ametnikele kohaldavad kiirmenetlust ja teostavad edasilükkamatuid uurimistoiminguid – sündmuskoha vaatlust, läbiotsimist, võetust, läbivaatust, kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ülekuulamist, võrdlusmaterjalide võtmist ning uurija või prokuröri ülesandel teisi uurimistoiminguid �� järgmised uurija õigustega ametnikud:
  1) keskkonnajärelevalve asutuse ametnik – keskkonna ja loodusvarade kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise korral;
  2) tuleohutusjärelevalve ametnik – tuleohutusnõuete rikkumise korral;
  3) Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni järelevalveametnik – tööstus-, ehitus- ja mäetööde ning masinate juhtimis- ja käitus- ning ohutuseeskirjade rikkumise korral;
  4) maakonna ja linna tööinspektor – töökaitse-eeskirjade rikkumise korral;
  5) maakonna tervisekaitsetalituse arst – epideemia- ja episootiavastase võitluse eeskirjade rikkumise korral;
  6) tarbijakaitse järelevalveametnik – kaubanduseeskirjade rikkumise korral;
  7) reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten – tema juhtimisel oleval laeval või õhusõidukil toimepandud kuritegudes.

  (5) Uurimisalluvust võib muuta prokurör käesoleva koodeksi § 120 lg 2 punktis 10 sätestatud alustel. Prokuröri määratud uurimisalluvust võib muuta üksnes kõrgemalseisev prokurör. Riigiprokuratuuri prokurör võib oma põhistatud määrusega muuta käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes sätestatud uurimisalluvust, kui ta seda vajalikuks peab. Uurimisjuht ei või muuta Riigiprokuratuuri prokuröri poolt määratud uurimisalluvust.

  (6) Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurija õigused, kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 88, 590 - jõust. 01.01.2004]

§ 1051.  [kehtetu]

§ 106.  Uurija õigused

  (1) Eeluurimisel otsustab uurija uurimise suunamise ja uurimistoimingute teostamise iseseisvalt, välja arvatud juhud, mil käesolevas koodeksis on ette nähtud prokurörilt sanktsiooni või kohtult loa saamine, ja kannab täielikku vastutust nende seaduspärasuse ning õigeaegsuse eest.

  (2) Kui uurija ei nõustu prokuröri juhenditega süüdistatavana vastutusele võtmise, kuriteo kvalifikatsiooni ja süüdistuse ulatuse kohta, kriminaalasja saatmise kohta süüdistatava kohtu alla andmiseks või kriminaalasja lõpetamise kohta, on tal õigus esitada toimik kõrgemalseisvale prokurörile oma kirjalike vastuväidetega. Sel juhul prokurör kas tühistab alamalseisva prokuröri juhendid või teeb uurimise ülesandeks teisele uurijale.

  (3) Uurijal on õigus uuritavas kriminaalasjas esitada kirjalikke taotlusi üksikute uurimistoimingute tegemiseks ja kaasabi osutamiseks uurimistoimingus teisele kohtueelse uurimise asutusele. Sellised uurija ülesanded ja taotlused on eeluurimisasutusele kohustuslikud ja täidetakse viivituseta.

  (4) Uurija poolt seadusega kooskõlas tehtud määrused ja nõuded tema menetluses olevas kriminaalasjas on täitmiseks kohustuslikud kõikidele ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele, ametiisikutele ja isikutele.

§ 107.  Uurija kohustused

  (1) Uurija on kohustatud täpselt juhinduma seaduse nõuetest ja juhtima uurimist tõe avastamise eesmärgil. Uurija peab laialdaselt kasutama üldsuse abi kuritegude avastamiseks ja kuriteo toimepannud isikute jälitamiseks, samuti kuriteo toimepanemist soodustanud asjaolude selgitamiseks ning kõrvaldamiseks ja süüdistatava isiksust iseloomustavate andmete kogumiseks.

  (2) Uurija ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava ja tema kaitsja, samuti kannatanu või teiste menetlusosaliste taotlusel tunnistajate ülekuulamisest, ekspertiisi määramisest ja muudest uurimistoimingutest, kui asjaolu, mille kindlakstegemist taotletakse, võib kriminaalasjas tähtsust omada.

  (3) Nende taotluste osalisel või täielikul rahuldamata jätmisel on uurija kohustatud tegema määruse, kus on näidatud keeldumise motiivid, ja avaldama selle taotluse esitanud isikule, kellel on õigus uurija keeldumise peale edasi kaevata eeluurimise üle järelevalvet teostavale prokurörile.

§ 1071.  Uurimisjuht

  (1) Uurimisjuhil on oma pädevuse piires õigus ja kohustus:
  1) teostada kontrolli uurija toimingute üle;
  2) anda uurijale juhendeid kohtueelse menetluse teostamisel;
  3) anda kriminaalasi temale alluvalt ühelt uurijalt teisele;
  4) moodustada määrusega uurimisgruppe, kooskõlastades uurija arvamuse uurimisgrupi uurimisjuhiga, kellele uurija teenistuslikult allub;
  5) tühistada uurijate ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi, samuti võtta osa uurija toimingutest või isiklikult teostada toiminguid temale alluva uurija menetluses olevas kriminaalasjas, kasutades seejuures kõiki uurija õigusi.

  (2) Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuuri uurimisjuht võib vajadusel oma pädevuse piires võtta määrusega temale alluva ametniku uurimisalluvusse iga kriminaalasja, mis ei kuulu Kaitsepolitseiameti ja Kaitsejõudude Peastaabi ametniku uurimisalluvusse.

  (3) Kaitsepolitsei uurimisjuht võib vajadusel oma pädevuse piires võtta määrusega temale alluva ametniku uurimisalluvusse iga Kaitsejõudude Peastaabi menetluses oleva kriminaalasja.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes sätestatu alusel antud juhend või määrus on täitjale kohustuslik. Nimetatud määruse peale prokurörile kaebuse esitamine ei peata selle täitmist.

  (5) Prokurör vaatab käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud juhendi või määruse peale esitatud kaebuse viivituseta läbi. Uurimisjuhi juhendi peale esitatud kaebuse lahendamisel on prokuröril õigus nõuda uurimisjuhilt uurijale suuliselt antud juhendi kirjalikku kordamist. Uurimisalluvuse muutmise otsustab prokurör oma määrusega. Prokuröri määrus uurimisalluvuse muutmise kohta ning kirjalik vastus kaebusele on uurimisjuhile ja uurijale täitmiseks kohustuslik.

  (6) Ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on uurimisjuhi õigused, kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 1072.  Ülekuulamise salvestamine

  (1) Uurija võib süüdistatava, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamise salvestada, teatades sellest ��lekuulatavale enne ülekuulamise algust. Salvestuse võib teha samuti süüdistatava, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu palvel.

  (2) Salvestuses peavad sisalduma käesoleva koodeksi §-s 79 lg 3 ettenähtud andmed, kui ei rakendatud käesoleva koodeksi § 791 sätteid, ja kogu ülekuulamise käik. Ei ole lubatud ülekuulamise osaline salvestamine ega sama ülekuulamise käigus antud ütluste kordamine spetsiaalselt salvestamise jaoks.

  (3) Ülekuulamise lõppemisel esitatakse täielik salvestus ülekuulatavale kuulamiseks. Ülekuulatava poolt ütluste salvestusele tehtud täiendused salvestatakse. Salvestus lõpeb ülekuulatava vastusega küsimusele, kas ta kinnitab salvestuse õigsust.

  (4) Ütlused, mis on saadud ülekuulamise käigus, kus tehti salvestus, kantakse ülekuulamise protokolli vastavalt käesoleva koodeksi eeskirjadele. Ülekuulamisprotokoll peab samuti sisaldama: märkust salvestuse tegemise ja sellest ülekuulatavale teatamise kohta; andmeid salvestuse tehniliste vahendite ja tingimuste kohta; ülekuulatava avaldust salvestuse tegemise kohta; märkust salvestuse ülekuulatavale esitamise kohta; ülekuulatava ja uurija poolt protokolli õigsuse kinnitust. Salvestus hoitakse toimiku juures pitseeritult.

  (5) Juhul kui ütluste salvestus esitatakse kuulamiseks mõne teise uurimistoimingu teostamisel, on uurija kohustatud tegema selle kohta märkuse vastavas uurimistoimingu protokollis.

§ 108.  Eeluurimise koht

  (1) Eeluurimist teostab uurija, kelle tööpiirkonnas kuritegu toime pandi.

  (2) Eeluurimise järele valvava prokuröri korraldusel võib uurimise kiiruse ja täielikkuse eesmärgil uurimine toimuda kuriteo avastamise koha, samuti tunnistajate enamiku või kuriteo toimepannud isiku elukoha järgi.

  (3) Saanud andmeid kuriteo kohta, mis kuulub menetlemisele teise ametkonna poolt, teostab uurija edasilükkamatud uurimistoimingud ja annab materjalid üle prokurörile edasisaatmiseks vastavalt uurimisalluvusele.

§ 1081.  Isiku kahtlustatavana kinnipidamine

  (1) Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll.

  (2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui:
  1) ta on tabatud kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda;
  2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;
  3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.

  (3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võidakse isik kahtlustatavana kinni pidada, kui:
  1) ta püüab põgeneda;
  2) ei ole tuvastatud tema isik;
  3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;
  4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoida või seda muul viisil takistada.

  (4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatsel tabatud isikut võib igaüks viivitamatult toimetada politseisse kinnipidamiseks kahtlustatavana.

  (5) Kuriteos kahtlustatavana kinnipeetud isikul on õigus esitada kaebus uurija tegevuse peale, anda seletusi ja esitada taotlusi. Kahtlustatavale antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedastest uurija kaudu.

  (6) Kuriteo toimepanemises kahtlustatava kinnipidamise kohta on uurija kohustatud koostama protokolli, märkides selles ära kinnipidamise alused ja motiivid ning teatama kahekümne nelja tunni jooksul kinnipidamisest prokurörile. Protokolli sisu ja käesoleva koodeksi §-s 351 lg 1 tähendatud õigused ning kohustused tehakse kinnipeetud isikule teatavaks allkirja vastu.

  (7) Kahtlustatav tuleb üle kuulata kinnipidamisest arvates hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul eeskirjade kohaselt, mis on käesolevas koodeksis ette nähtud süüdistatava ülekuulamiseks.

  (8) Kui kohtueelses menetluses langeb ära isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus, vabastatakse ta viivituseta.

§ 1082.  Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll

  (1) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollis märgitakse:
  1) protokolli koostaja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
  2) koostamise aeg ja koht;
  3) kahtlustatavana kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi;
  4) kinnipidamise alus viitega käesoleva koodeksi §-le 1081 lg 2 ja 3;
  5) kinnipidamise kellaaeg;
  6) kuritegu, mille toimepanemises kahtlustatavana isik kinni peetakse;
  7) kahtlustatavale käesoleva koodeksi §-s 351 lg 1 sätestatud õiguste ning kohustuste selgitamine;
  8) kinnipidamisel isikult äravõetud objektid ja nende tunnused;
  9) kinnipeetu avaldused ja taotlused.

  (2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll saadetakse viivituseta prokurörile.

§ 1083.  Isiku kahtlustatavaks tunnistamine

  (1) Kui isikut on alus kahtlustada kuriteos ja teda ei ole kahtlustatavana kinni peetud ega vahi alla võetud, koostab uurija kahtlustatavaks tunnistamise määruse.

  (2) Kahtlustatavaks tunnistamise määruses märgitakse:
  1) määruse koostaja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
  2) koostamise aeg ja koht;
  3) kahtlustatava ees- ja perekonnanimi;
  4) kuritegu, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse;
  5) kuriteo tehiolud;
  6) kuriteo kvalifikatsioon;
  7) kahtlustatavaks tunnistamise põhjendus.

  (3) Määrust tutvustatakse kahtlustatavale ja talle selgitatakse käesoleva koodeksi §-s 351 lg 1 sätestatud õigused ning kohustused, mida kahtlustatav kinnitab oma allkirjaga.

§ 109.  Kriminaalasja menetlusse võtmine

  (1) [kehtetu]

  (2) Eeluurimisele asumisel on uurija kohustatud viivitamata tegema kriminaalasja oma menetlusse võtmise määruse ja selle määruse ärakirja kahekümne nelja tunni jooksul saatma prokurörile.

§ 110.  Uurija erinõuded

  (1) Kui uurijal on vaja teostada üksikuid uurimistoiminguid väljaspool tema tööpiirkonda, siis on tal õigus teostada neid ise või teha see ülesandeks vastavale eeluurimisasutusele, kes on kohustatud esitatud erinõude täitma kümne ööpäeva jooksul.

  (2) Erinõudes märgitakse:
  1) erinõude saatja ja täitja;
  2) kriminaalasja nimetus;
  3) erinõude täitmiseks vajalikud lähteandmed;
  4) nõutav menetlustoiming ja lahendatavad ülesanded.

  (3) Erinõudele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Erinõue tuleb täita kümne päeva jooksul selle kättesaamisest. Kui erinõuet ei ole võimalik täita tähtajaliselt, teatatakse viivituse põhjusest erinõude saatjale.

  (5) Erinõude täitja on kohustatud oma tööpiirkonnas menetlustoiminguks, mille vajadus tuleneb erinõude täitmisest.

§ 1101.  Jälitusülesanne

  (1) Kui uurijal on tema menetluses olevas asjas vajalik jälitustegevus, on tal õigus teha see oma uurimisjuhi kaudu ülesandeks vastavale jälitusametkonnale.

  (2) Jälitusülesandes märgitakse:
  1) kuriteo tehiolud;
  2) jälitustoimingu või tegevuse eesmärk;
  3) jälitusülesande täitmise tähtaeg.

  (3) Jälitusülesande täitmisest teatab jälitusametkond kirjalikult uurijale ja edastab talle koos jälitustegevuse protokolliga jälitustoimingus tehtud teabetalletuse.

§ 111.  [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 1111.  Spetsialisti osavõtt

  (1) Uurijal on õigus kutsuda uurimistoimingust osa võtma spetsialisti, kes ei ole kriminaalasjast huvitatud. Uurija nõudmine spetsialisti väljakutsumise kohta on kohustuslik ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtijale, kus spetsialist töötab.

  (2) Enne uurimistoimingu algust, millest spetsialist osa võtab, teeb uurija kindlaks spetsialisti isiku ja kompetentsuse, selgitab välja tema suhted süüdistatava ja kannatanuga. Uurija selgitab spetsialistile tema õigused ja kohustused, mille kohta tehakse märkus vastava uurimistoimingu protokolli ning kinnitatakse spetsialisti allkirjaga.

  (3) Spetsialist on kohustatud: ilmuma kutse peale; osa võtma uurimistoimingust, kasutades oma eriteadmisi ja oskusi, et aidata uurijal avastada ja fikseerida tõendid ning ära võtta esemeid; juhtima uurija tähelepanu asjaoludele, mis on seotud tõendite avastamise ja fikseerimise ning esemete äravõtmisega; andma selgitusi tema poolt sooritatavate toimingute kohta.

  (4) Spetsialistil on õigus seoses tõendite avastamise ja fikseerimise ning esemete äravõtmisega teha avaldusi, mis kantakse protokolli.

  (5) [Kehtetu - RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 112.  Tõlgi osavõtt

  (1) Kui mõni kriminaalasjast osavõttev isik ei valda keelt, milles uurimine toimub, kutsutakse uurimistoimingu juurde tõlk.

  (2) Tumma või kurdi ülekuulamisele kutsutakse isik, kes valdab tumma või kurdi väljendusviisi.

  (3) Oma kohustuse täitmisest keeldumise, samuti teadvalt valesti tõlkimise eest hoiatatakse tõlki või isikut, kes valdab tumma või kurdi väljendusviisi, vastutuse suhtes karistusseadustiku §-de 318 ja 321 järgi, mille kohta võetakse allkiri.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 113.  Manukate osavõtt

  (1) Manukate osavõtt on kohustuslik läbiotsimise juures, samuti muude uurimistoimingute juures, kui on vaja kasutada sundi või kui uurimistoimingu läbiviimiseks on vaja siseneda isiku eluruumi, valdusse või töökohta, ja kohal ei viibi isikut ennast, tema esindajat ega täisealist perekonnaliiget.

  (2) Teistel juhtudel otsustab manukate osavõtu uurimistoimingust uurija oma algatusel või asjast huvitatud isiku taotlusel.

  (3) Isiku läbiotsimisel ja läbivaatusel, samuti võrdlusmaterjali võtmisel, kui seejuures on vaja paljastada isiku keha, peavad manukad olema isikuga samast soost.

  (4) Manukateks ei või olla menetlusosalised, nende lähedased, tunnistajad, samuti kohtu-, prokuratuuri- või politseitöötajad ega nende asutuste praktikandid.

§ 114.  Kannatanuks ja tsiviilhagejaks tunnistamine

  (1) Kui kuriteoga on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb uurija määruse tema kannatanuks tunnistamise kohta. Kannatanuks tunnistamisest teatab uurija kannatanule, selgitades talle käesoleva koodeksi §-s 40 ettenähtud õigused.

  (2) Teinud kindlaks, et kuriteoga on ettevõttele, asutusele, organisatsioonile või isikule tekitatud varalist kahju, selgitab uurija neile või nende esindajaile õiguse esitada tsiviilhagi, mille kohta koostab protokolli.

  (3) Tsiviilhagi esitamise korral on uurija kohustatud tegema motiveeritud määruse tsiviilhagejaks tunnistamise või sellest keeldumise kohta.

§ 115.  Tsiviilhagi ja erikonfiskeerimise tagamine

  Uurija võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud tsiviilhagi või erikonfiskeerimise tagamiseks.

§ 116.  Tsiviilkostjaks tunnistamine

  (1) Uurija on kohustatud selgitama, kes kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest.

  (2) Kui süüdistatava tegevuse eest kannavad seaduse järgi varalist vastutust teised isikud või ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, peab uurija tunnistama need tsiviilkostjaks, tehes selle kohta määruse ja teatades sellest neile.

§ 117.  Eeluurimise andmete avaldamise tingimused

  (1) Eeluurimise andmeid võib avaldada ainult uurija loal ja tema poolt võimalikuks peetavas ulatuses.

  (2) Uurija hoiatab vajaduse korral menetlusosalisi, tunnistajaid, eksperti, spetsialisti, tõlki ja manukaid eeluurimise andmete avaldamise lubamatuse suhtes.

§ 118.  Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine

  (1) Ühiseks menetlemiseks võib ühendada ainult mitme isiku kui kuriteost osavõtjate süüdistusasjad ühe või mitme kuriteo toimepanemises või ühe isiku süüdistusasjad mitme kuriteo toimepanemises, samuti nende kuritegude eelnevalt mittelubatud varjamises või nendest mitteteatamises.

  (2) Kriminaalasja eraldamist lubatakse neil juhtudel, kui see on hädavajalik ning kui see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele uurimisele ning lahendamisele. Kriminaalasjast võib eraldada eraldi menetlemiseks ühe või mitme süüdistatava kuriteod või kuriteo episoodid.

  (3) Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine toimub uurija, prokuröri või kohtu määruse alusel.

  (4) Kui alaealist süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, siis tuleb eraldada tema süüdistusasi eraldi menetlemiseks, kui see ei takista kriminaalasja õiget ja täielikku uurimist.

§ 119.  Taanduste läbivaatamine kohtueelsel uurimisel

  (1) Käesoleva koodeksi §-des 20 ja 26 ettenähtud alusel on menetlusosalistel õigus asja kohtueelsel uurimisel avaldada taandust eksperdi, spetsialisti, tõlgi, kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajate ning uurija ja prokuröri vastu, kusjuures nimetatud isikute eelnev osavõtt antud kriminaalasjast ei ole taandamise aluseks. Kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajate eelnev osavõtt kriminaalasjast on taandamise aluseks vaid käesoleva koodeksi §-s 20 lg 2 ettenähtud juhtudel.

  (2) Uurija, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajate taandamise peab uurimise üle järelevalvet teostav prokurör otsustama kolme ööpäeva jooksul, arvates taanduse esitamisest. Prokuröri vastu esitatud taanduse otsustab sama tähtaja jooksul kõrgemalseisev prokurör.

§ 120.  Prokurör kohtueelses menetluses

  (1) Prokuröril on kohtueelses menetluses:
  1) õigus alustada kriminaalmenetlust;
  2) õigus vajadusel teostada üksikuid menetlustoiminguid uurija menetluses olevas kriminaalasjas või kriminaalasjas, mis on temale saadetud süüdistuskokkuvõtte kinnitamiseks. Menetlustoimingu teostamisel on prokuröril kõik uurija õigused ja kohustused;
  3) kohustus teostada järelevalvet kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele.

  (2) Teostades järelevalvet kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle, prokurör oma pädevuse piires:
  1) nõuab uurijalt seletusi kuritegude kohta esitatud avalduste ja teadete vastuvõtmise, registreerimise ja lahendamise, samuti kohtueelse uurimise käigu ning kriminaalasja lõpetamise kohta;
  2) nõuab uurijalt välja kriminaaltoimikuid, dokumente, materjale ja muid andmeid toimepandud või kavandatava kuriteo, kohtueelse menetluse käigu ja kuriteo toimepannud isikute kohta;
  3) kontrollib politseiasutuses seaduse nõuete täitmist, mis käsitlevad toimepandud kuritegude kohta esitatud avalduste ja teadete vastuvõtmist, registreerimist ja lahendamist;
  4) tühistab või muudab uurija ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi;
  5) annab uurijale kirjalikke juhiseid kuritegude uurimise, menetlustoimingute teostamise, keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete kogumise, tõkendi valimise, muutmise või tühistamise, kuriteo kvalifitseerimise, kuriteo toimepannud isikute tagaotsimise, jälitustegevuse alustamise või lõpetamise, samuti lihtmenetluse kohaldamise võimaluse väljaselgitamise kohta;
  6) teatab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule uurija või pädeva politseiametniku tegevuses ilmnenud distsiplinaarsüüteo tunnustest;
  7) sanktsioneerib läbiotsimise ning uurija muud toimingud seadusega ettenähtud juhtudel;
  8) annab uurijale korraldusi uurimistoimingute ja uurimistähtaegade asjus;
  9) tagastab kriminaalasja uurijale koos juhistega täiendava uurimise teostamiseks või puuduste kõrvaldamiseks;
  10) täielikuma ja objektiivsema uurimise teostamiseks võtab oma põhistatud määrusega uurijalt ära ja annab teisele uurijale üle mis tahes kriminaalasja uurijate käesoleva koodeksi §-s 105 lg 1, 2 ja 3 sätestatud pädevust arvestades. Prokuröri määratud uurimisalluvust võib muuta ainult kõrgemalseisev prokurör;
  11) kõrvaldab oma põhistatud määrusega uurija, kes kriminaalasja uurimisel on rikkunud seadust, kriminaalasja edasisest menetlemisest;
  12) alustab kriminaalmenetlust või lõpetab selle, kinnitab süüdistuskokkuvõtte ja seaduses ettenähtud juhul uurija määruse, saadab kriminaalasja kohtusse;
  13) täidab lihtmenetluse kohaldamisel käesoleva koodeksi kolmekümne kolmandas peatükis sätestatud ülesandeid.

  (3) Prokuröri kirjalikud juhised, mis on uurijale antud käesoleva koodeksiga sätestatud korras, on uurijale kohustuslikud. Saadud juhiste peale edasikaebamine kõrgemalseisvale prokurörile ei peata nende täitmist, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 106 lg 2 ettenähtud juhud.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

  Üheteistkümnes peatükk

  SÜÜDISTUSE ESITAMINE JA SÜÜDISTATAVA ÜLEKUULAMINE

§ 121.  Süüdistatavana vastutusele võtmise määrus

  (1) Kui on küllaldaselt tõendeid, mis annavad aluse esitada isikule süüdistust kuriteo toimepanemises, koostab uurija viivitamata motiveeritud määruse selle isiku vastutusele võtmiseks süüdistatavana.

  (2) Süüdistatavana vastutusele võtmise määruses näidatakse: määruse koostaja; määruse koostamise koht ja aeg; süüdistatavana vastutusele võetava isiku ees- ja perekonnanimi; kuritegu, mille toimepanemises isikut süüdistatakse; kuriteo toimepanemise koht, aeg ja muud asjaolud; kriminaalseadus, mis näeb ette antud kuriteo.

  (3) Kui isiku teod kvalifitseeritakse kriminaalseaduse mitme paragrahvi, paragrahvi lõike või punkti alusel, tuleb määruses näidata, millised teod iga paragrahvi, selle lõike või punkti järgi talle süüks arvatakse.

§ 1211.  Õiguskantsleri, Vabariigi Presidendi ja Riigikohtu õigus tutvuda toimiku materjalidega

  (1) Kui uurija on koostanud määruse Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme või kohtuniku kriminaalvastutusele v��tmiseks, teatab riigiprokurör sellest õiguskantslerile, Vabariigi Presidendile või Riigikohtule.

  (2) Õiguskantsleril, Vabariigi Presidendil ja Riigikohtul on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 122.  Süüdistatava väljakutsumine

  (1) Vabaduses viibiv süüdistatav kutsutakse uurija juurde süüdistatavale allkirja vastu kätte antud kutsega.

  (2) Süüdistatava ajutisel äraolekul antakse kutse temale edasiandmiseks allkirja vastu temaga koos elavale täiskasvanud perekonnaliikmele, elamu valdajale, kohaliku omavalitsuse asutusele või süüdistatava töökoha administratsioonile.

  (3) Vahi all viibiv süüdistatav kutsutakse uurija juurde kinnipidamiskoha administratsiooni kaudu.

  (4) Noorem kui kaheksateistaastane alaealine kutsutakse süüdistatavana välja tema vanemate, eestkostja või hooldaja kätte antud kutsega, või vastava õppeasutuse administratsiooni kaudu.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 123.  [kehtetu]

§ 124.  Süüdistuse esitamine

  (1) Süüdistus tuleb esitada hiljemalt neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates süüdistatavana vastutusele võtmise määruse koostamisest. Süüdistuse esitamise tähtaeg peatub, kui süüdistatav ennast uurimise eest varjab või kui tema asukoht on teadmata.

  (11) Süüdistus Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele, Riigikogu liikmele, riigikontrolörile, õiguskantslerile, Riigikohtu esimehele, Riigikohtu liikmele või kohtunikule tuleb esitada hiljemalt neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusoleku andmisest võtta nimetatud ametiisik kriminaalvastutusele.

  (12) Enne süüdistuse esitamist kontrollib selle seaduslikkust prokurör ja kinnitab süüdistatavana vastutusele võtmise, süüdistuse muutmise või täiendamise määruse.

  (2) Teinud kindlaks süüdistatava isiku, tutvustab uurija teda süüdistatavana vastutusele võtmise määrusega ning selgitab temale esitatud süüdistuse sisu ja tema õigused süüdistatavana. Süüdistatavana vastutusele võtmise määruses näidatakse süüdistuse esitamise kuupäev ja süüdistatavale tema õiguste selgitamine, mida süüdistatav kinnitab oma allkirjaga. Kui süüdistatav keeldub määrusele alla kirjutamast, teeb uurija selle kohta määrusele märkuse.

  (3) Kui süüdistuse esitamise juures viibib kaitsja, tehakse vastav märkus süüdistatavana vastutusele võtmise määrusele ja kaitsja annab sellele ka oma allkirja.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 125.  Süüdistatava ülekuulamine

  (1) Uurija on kohustatud süüdistatava üle kuulama viivitamata pärast temale süüdistuse esitamist. Kui kohene ülekuulamine ei ole võimalik, koostatakse selle kohta protokoll. Süüdistatav kuulatakse üle päevaajal, välja arvatud edasilükkamatud juhud.

  (2) Süüdistatavad kuulatakse üle üksikult, kusjuures võetakse tarvitusele abinõud, etsamaskriminaalasjas väljakutsutud süüdistatavad ei saaks omavahel suhelda.

  (3) Ülekuulamine algab uurija küsimusega süüdistatavale, kas viimane end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Seejärel teeb uurija süüdistatavale ettepaneku anda süüdistuse sisu kohta ütlusi ja esitab vajaduse korral temale küsimusi.

§ 126.  [Kehtetu - RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 127.  Süüdistatava ülekuulamise protokoll

  (1) Süüdistatava ülekuulamise kohta koostatakse protokoll. Ülekuulamisprotokollis näidatakse: uurija töökoht ja perekonnanimi; ülekuulamise koht ja aeg; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; sünniaeg ja koht; rahvus, kodakondsus, haridus, perekonnaseis, töökoht, tegevusala või amet, alaline elukoht, varajasem karistatus ja süüdistatavat iseloomustavad muud andmed.

  (2) Süüdistatava ütlused protokollitakse esimeses isikus ja võimalikult sõna-sõnalt. Süüdistatavale esitatud küsimused ja tema vastused protokollitakse.

  (3) Ülekuulamisprotokoll esitatakse süüdistatavale läbilugemiseks või tema soovil loeb selle ette uurija, mille kohta tehakse märkus protokollis. Süüdistataval on õigus nõuda täienduste ja paranduste tegemist protokollis. Nende kandmine protokolli on kohustuslik.

  (4) Kui süüdistatava ülekuulamise juures viibivad kaitsja, pedagoog või psühholoog, näidatakse see ära protokollis ja nad annavad sellele oma allkirja.

  (5) Protokollile kirjutavad alla uurija ja süüdistatav. Kui protokoll on kirjutatud mitmel leheküljel, kirjutab süüdistatav alla igale leheküljele. Kui süüdistatav ei ole ise füüsiliste puuduste tõttu või muul põhjusel suuteline isiklikult protokollile alla kirjutama, teeb seda süüdistatava eest tema ettepanekul väljakutsutud kõrvaline isik.

§ 128.  Süüdistatava ütluste omakäeline kirjutamine

  (1) Süüdistatavale tuleb soovi korral anda pärast tema ülekuulamist võimalus kirjutada ütlusi omakäeliselt, mille kohta tehakse märkus ülekuulamisprotokollis.

  (2) Tutvunud süüdistatava omakäeliselt kirjutatud ütlustega, võib uurija esitada täiendavaid küsimusi. Küsimused ja vastused kantakse protokolli ja nende üleskirjutuse õigsust kinnitavad süüdistatav ja uurija oma allkirjadega.

§ 129.  Süüdistatava kõrvaldamine ametikohalt

  Ametiisikule süüdistuse esitamisel peab uurija otsustama, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks ametikohalt. Ametikohalt kõrvaldamine toimub uurija motiveeritud määrusega, mille sanktsioneerib prokurör. Määrus saadetakse täitmiseks süüdistatava töökohta.

§ 130.  Süüdistuse muutmine ja täiendamine

  (1) Kui eeluurimise käigus osutub vajalikuks esitatud süüdistust muuta või täiendada, esitab uurija käesoleva koodeksi §-de 121 ja 124–128 eeskirjade kohaselt süüdistatavale uue või täiendava süüdistuse.

  (2) Kui esitatud süüdistus mõnes osas tõendamist ei leidnud, lõpetab uurija oma määrusega selles osas menetluse, millest teatab süüdistatavale.

  Kaheteistkümnes peatükk

  TUNNISTAJA JA KANNATANU ÜLEKUULAMINE

§ 1301.  Tunnistaja väljaselgitamine

  (1) Uurijal on õigus välja selgitada, kas üks või teine isik teab fakte, millel on kriminaalasjas tähtsust, et otsustada tema tunnistajana väljakutsumise küsimus.

  (2) Kui selgub, etisikasjas tähtsust omavaid fakte ei tea, siis koostatakse saadud informatsiooni kohta õiend, millele kirjutab alla uurija. Õiend võetakse kriminaaltoimikusse.

§ 131.  Tunnistaja väljakutsumise kord

  (1) Tunnistaja kutsutakse uurija juurde tunnistajale allkirja vastu kätteantud kutsega. Tunnistaja ajutisel äraolekul antakse kutse talle edasiandmiseks allkirja vastu temaga koos elavale täiskasvanud perekonnaliikmele, elamu valdajale, kohaliku omavalitsuse asutusele või tunnistaja töökoha administratsioonile.

  (2) Uurija võib tunnistajat välja kutsuda ka telefonogrammi või telegrammiga.

  (3) Tunnistaja kutsel näidatakse, keda, kuhu ja kelle juurde tunnistajana välja kutsutakse, ilmumise päev ja kellaaeg, samuti mitteilmumise tagajärjed.

  (4) Noorem kui neljateistaastane alaealine kutsutakse tunnistajana välja üldreeglina tema vanemate, eestkostja või hooldaja kätte antud kutsega või vastava õppeasutuse administratsiooni kaudu.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 132.  Tunnistaja ülekuulamine

  (1) Tunnistaja kuulatakse üle üksikult ja teiste tunnistajate juuresolekuta, kusjuures võetakse tarvitusele abinõud, etsamaskriminaalasjas väljakutsutud tunnistajad ei saaks kuni ülekuulamise lõpuni omavahel suhelda.

  (2) Enne ülekuulamise algust teeb uurija kindlaks tunnistaja isiku, tema vahekorra süüdistatava ja kannatanuga, selgitab talle tema kohustused ja õigused ning hoiatab vastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võtab tunnistajalt allkirja.

  (3) Ülekuulamine algab ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Pärast tunnistaja ütluse ärakuulamist võib uurija esitada küsimusi.

  (4) Tunnistajale on keelatud esitada suunavaid küsimusi.

§ 133.  Alaealise tunnistaja ülekuulamine

  (1) Noorem kui neljateistaastane alaealine tunnistaja kuulatakse üle pedagoogi või psühholoogi osavõtul, vajalikel juhtudel ka vanemate või teiste seaduslike esindajate juuresolekul.

  (2) Nimetatud isikud, viibides ülekuulamise juures, võivad tunnistajale uurija kaudu küsimusi esitada ja kirjutavad ülekuulamisprotokollile alla, kusjuures neil on õigus teha oma märkusi protokolli sisu kohta.

  (3) Nooremat kui neljateistaastast tunnistajat ei hoiatata vastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, kuid neile selgitatakse kohustus anda õigeid ütlusi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 134.  Tunnistaja ülekuulamise protokoll

  (1) Tunnistaja ülekuulamise kohta koostatakse protokoll.

  (2) Tunnistaja ütlused protokollitakse esimeses isikus ja võimalikult sõna-sõnalt. Tunnistajale esitatud küsimused ja tema vastused nendele küsimustele protokollitakse.

  (3) Ülekuulamisprotokoll antakse tunnistajale läbi lugeda või tema soovil loeb selle ette uurija, mille kohta tehakse märkus protokollis.

  (4) Tunnistajal on õigus nõuda täienduste ja paranduste tegemist protokollis; nende kandmine protokolli on kohustuslik. Tunnistaja soovil antakse talle võimalus oma ütlusi kirjutada omakäeliselt.

  (5) Protokollile kirjutavad alla uurija ja tunnistaja. Kui protokoll on kirjutatud mitmel leheküljel, siis kirjutab tunnistaja alla igale leheküljele.

  (6) Kui tunnistaja füüsiliste puuduste tõttu või muul põhjusel ei ole suuteline ise protokollile alla kirjutama, teeb seda tunnistaja eest tema ettepanekul väljakutsutud kõrvaline isik.

  (7) Kui tunnistaja suhtes rakendatakse anonüümsust, juhindutakse protokolli koostamisel käesoleva koodeksi §-st 791.

§ 135.  Kannatanu väljakutsumine ja ülekuulamine

  (1) Kannatanu väljakutsumine ja ülekuulamine toimub vastavalt käesoleva koodeksi §-dele 131–134.

  (2) Enne ülekuulamise algust selgitab uurija kannatanule tema õigused, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 40 ja 791, ning teeb selle kohta märkuse protokollis.

  Kolmeteistkümnes peatükk

  VASTASTAMINE JA ÄRATUNDMISEKS ESITAMINE

§ 136.  Vastastamine

  (1) Uurijal on õigus vastastada juba ülekuulatud isikuid, kelle ütlustes on olulisi vastuolusid.

  (2) Ülekuulamisele asudes küsib uurija, kas vastastatavad tunnevad teineteist ja missugused on nende omavahelised suhted, ning hoiatab vastastamisele kutsutud tunnistajat ja kannatanut vastutuse suhtes ütluste andmisest keeldumise ja teadvalt valede ütluste andmise eest, mille kohta võtab neilt allkirja.

  (3) Seejärel teeb uurija vastastatavatele ettepaneku anda kordamööda ütlusi vastastamisel selgitatavate asjaolude kohta. Pärast ütluste andmist esitab uurija vastastatavatele küsimusi. Vastastatavad võivad uurija loal esitada teineteisele küsimusi, mis kantakse protokolli.

  (4) Vastastatavate varem antud ütlusi on lubatud avaldada, ütluste salvestust aga kuulamiseks esitada ainult pärast vastastamist ning vastastamisel antud ütluste protokollimist.

  (5) Vastastamisprotokollile kirjutavad alla uurija ja vastastatavad.

§ 137.  Äratundmiseks esitamine

  (1) Vajaduse korral võib uurija esitada isiku või eseme äratundmiseks tunnistajale, kannatanule, kahtlustatavale või süüdistatavale. Erandjuhtudel võib äratundmiseks esitamine toimuda fotode, heli- või videosalvestuse alusel.

  (2) Äratundja kuulatakse eelnevalt üle isiku või eseme äratundmist võimaldavate tunnuste ning iseärasuste suhtes.

  (3) Isik esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe samast soost ja äratundmiseks esitatavaga välimuselt võimalikult sarnase isikuga. Laip esitatakse isiku äratundmiseks üksi.

  (4) Äratundmiseks esitatavale isikule tehakse enne äratundmiseks esitamise algust ettepanek valida endale omal soovil koht esitatavate isikute hulgas, mille kohta tehakse märkus protokollis.

  (5) Ese esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe samaliigilise ja äratundmiseks esitatavaga välimuselt võimalikult sarnase esemega.

  (6) Kui isik või ese esitatakse äratundmiseks tunnistajale või kannatanule, hoiatatakse äratundjat vastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta tehakse märkus protokollis.

  (7) Kui äratundja avaldab, et ta tunneb ära ühe temale esitatud isiku või eseme, siis tehakse talle ettepanek selgitada, missuguste tunnuste või iseärasuste järgi ta need ära tundis.

  (8) Äratundmiseks esitamisel fotografeeritakse äratuntud isik või ese, samuti esitatud isikute või esemete grupp.

  (9) Äratundmiseks võidakse esitada isik või ese manukate juuresolekul.

§ 138.  Äratundmiseks esitamise protokoll

  Äratundmiseks esitamise kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse andmed äratundja isiku ja esitatud isikute või esemete kohta, samuti äratundmiseks esitamise tingimused ning äratundja ütlused.

  Neljateistkümnes peatükk

  LÄBIOTSIMINE, VÕETUS JA VARA ARESTIMINE

§ 139.  Läbiotsimise ja võetuse alused

  (1) Kui uurijal on küllaldane alus arvata, et mõnes ruumis, paikkonnas või isiku juures võib asuda ese, millel on kriminaalasjas tähtsust, või ennast varjata tagaotsitav isik või isik, kelle kohta on kohaldatud sundtoomist, teostab ta selle eseme või isiku leidmiseks läbiotsimise.

  (2) Läbi otsida võib uurija määruse alusel ja ainult prokuröri sanktsiooniga.

  (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib uurija läbi otsida ka prokuröri sanktsioonita, kuid seejärel tuleb sellest ühe ööpäeva jooksul prokurörile teatada.

  (4) Kui uurijal on teada eseme, millel on kriminaalasjas tähtsust, täpne asukoht, teostab ta selle eseme võetuse.

  (5) Võetus toimub uurija määruse alusel.

§ 140.  Esemete ja dokumentide äravõtmine läbiotsimisel ja võetusel

  (1) Läbiotsimisel ja võetusel peab uurija ära võtma ainult need esemed ja dokumendid, millel on kriminaalasjas tähtsust. Esemed ja dokumendid, mida võib omandada ainult eriloal ja see luba antud juhul puudub, võetakse ära, olenemata nende seosest kriminaalasjaga.

  (2) Iga äravõetud ese ja dokument tuleb esitada läbiotsimisest või võetusest osavõtvatele või selle juures viibivatele isikutele ning märkida läbiotsimise ja võetuse protokolli, näidates täpselt nende koguse, mahu, kaalu ja individuaalsed tunnused.

  (3) Uurija on kohustatud tarvitusele võtma abinõud äravõetud esemete ja dokumentide säilitamiseks.

§ 141.  Läbiotsimise ja võetuse juures viibivad isikud

  (1) Läbiotsimine toimub manukate juuresolekul, võetus võib toimuda manukate juuresolekul käesoleva koodeksi §-s 113 sätestatud juhtudel. Läbiotsimisel ja võetusel tuleb tagada isiku või tema täisealise perekonnaliikme juuresolek, kelle juures uurimistoiming tehakse, selle puudumisel aga kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolek.

  (2) Läbiotsimisel ja võetusel ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni ruumides peavad juures viibima manukad selle ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötajate seast, nende puudumisel tuleb tagada kohaliku omavalitsuse esindaja juuresolek.

  (3) Isikule, kelle juures toimub läbiotsimine või võetus, ja manukatele selgitatakse nende õigus viibida läbiotsimise või võetuse ajal kõikide uurija toimingute juures ja teha nende kohta oma avaldusi, mis protokollitakse.

§ 142.  Läbiotsimise ja võetuse teostamise kord

  (1) Läbiotsimist ja võetust teostatakse üldreeglina päevaajal. Uurijal on õigus vajalikel juhtudel kutsuda läbiotsimisest või võetusest osa võtma spetsialisti.

  (2) Asudes läbiotsimisele või võetusele, peab uurija esitama selle kohta määruse ja tegema ettepaneku välja anda määruses tähendatud esemed ja dokumendid või ära näidata ennast varjava kurjategija asukoht.

  (3) Läbiotsimisel ja võetusel on uurijal õigus avada lukustatud ruume ja panipaiku, kui omanik või valdaja keeldub neid vabatahtlikult avamast, kusjuures uurija peab hoiduma lukkude, uste ja muude esemete vajaduseta rikkumisest.

  (4) Uurijal on õigus keelata isikutele, kes viibivad läbiotsitavas ruumis või kohas, samuti isikutele, kes on tulnud nendesse ruumidesse või kohta, lahkuda sealt ja omavahel suhelda kuni läbiotsimise lõpetamiseni. Läbiotsitava ruumi või koha võib vajaduse korral sisse piirata.

  (5) Uurija on kohustatud tarvitusele võtma abinõud selleks, eteiavaldataks isiku intiimellu puutuvaid asjaolusid, mis läbiotsimisel on avastatud.

§ 143.  Isiku läbiotsimine

  (1) Isiku läbiotsimine toimub vastavalt käesoleva koodeksi §-dele 139–142.

  (2) Isikut võib ilma vastava määruseta läbi otsida ainult tema kinnipidamisel või vahi alla võtmisel, samuti juhul, kui on alust arvata, et läbiotsitavas kohas viibiv isik varjab enda juures esemeid või dokumente, millel on kriminaalasjas tähtsust.

  (3) Isikut võib läbi otsida ainult läbiotsitavaga samast soost isik ja samast soost manukate juuresolekul.

§ 144.  Läbiotsimise ja võetuse tingimused diplomaatilise esinduse ruumides

  (1) Läbiotsimine ja võetus ruumides, mis on diplomaatilise esinduse valduses, samuti ruumides, kus elunevad diplomaatilised esindajad ja nende perekonnaliikmed, võib toimuda ainult diplomaatiliste esindajate nõusolekul.

  (2) Nendes ruumides teostatakse läbiotsimist ja võetust ainult prokuröri ja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi esindaja juuresolekul.

§ 145.  Posti- või telegraafilise korrespondentsi võetus

  (1) Korrespondentsi arestimine ja selle võetus posti- või telegraafiasutustest on lubatud ainult maa- või linnakohtuniku loa või määruse alusel.

  (2) Võetusel peab juures viibima antud posti- või telegraafiasutuse esindaja. Uurijal on õigus vajalikel juhtudel kutsuda posti- või telegraafilise korrespondentsi võetusest osa võtma spetsialisti.

§ 1451.  Läbiotsimise ja võetuse tingimused notaribüroos ja advokaadibüroos

  (1) Notariaaltoimingu või muud notariaaltoimingu saladust sisaldavad dokumendid ja advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.

  (2) Kui notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimine või seal võetuse toimetamine puudutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabekandjaid, on menetlustoimingu läbiviimine lubatud ainult maa- või linnakohtu määruse alusel.

  (3) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise või võetuse juures peab viibima notar või advokaat, kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente valdab, ja kui see ei ole võimalik, siis teine notar või advokaat, kes samas büroos tegutseb või selle kaudu õigusteenust osutab.

§ 146.  Vara arestimine

  (1) Kahtlustatava, süüdistatava või nende tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vara arestib uurija tsiviilhagi või erikonfiskeerimise tagamiseks. Vara võib arestida üheaegselt läbiotsimise või võetusega või iseseisvalt.

  (2) Vara arestitakse uurija määruse alusel ja ainult prokuröri sanktsiooniga. Edasilükkamatutel juhtudel võib uurija vara arestida ka prokuröri sanktsioonita, kuid seejärel tuleb tal vara arestimisest ühe ööpäeva jooksul prokurörile teatada.

  (3) Arestitud vara esitatakse juuresviibivatele isikutele. Vara arestimise protokollis märgitakse arestitud esemete arv, maht, kaal, individuaalsed tunnused, kulumise aste ja väärtus.

  (4) Arestitud vara antakse allkirja vastu vastutavale hoiule või võetakse uurija valdusse seaduses sätestatud korras.

  (5) Kinnisasja arestimiseks esitab uurija prokuröri sanktsiooniga arestimise määruse kinnisasja asukohajärgsele kinnistusametile keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

  (6) Vallasasjast hoone arestimiseks esitab uurija prokuröri sanktsiooniga arestimise määruse hoone asukohajärgsele hooneregistrile ja sõiduki arestimiseks autoregistrile.

§ 1461.  Vara arestimine rahapesukahtluse korral

  (1) Rahapesu objektiks oleva vara arestib rahapesukuritegu menetlev uurija rahvusvahelise õigusabi taotluse, erikonfiskeerimise või tsiviilhagi tagamiseks, kui muud abinõud on ammendatud.

  (2) Vara arestitakse käesolevas koodeksis sätestatud korras uurija või prokuröri määruse alusel ja ainult kohtuniku sanktsiooniga.

§ 147.  Läbiotsimise, võetuse ja vara arestimise protokoll

  (1) Läbiotsimise, võetuse ja vara arestimise kohta koostab uurija protokolli, milles täpselt näitab, kus avastati esemed, millel on kriminaalasjas tähtsust. Protokolli tuleb teha märkus uurimistoimingust osavõtvatele ja selle juures viibivatele isikutele nende õiguste selgitamise kohta.

  (2) Kui läbiotsimisel, võetusel või vara arestimisel tegi läbiotsitav või mõni teine isik katset hävitada või peita esemeid või dokumente ning rikkus korda, siis näidatakse see protokollis.

  (3) Protokollile kirjutavad alla uurija, manukad ja teised isikud, kes võtsid osa läbiotsimisest, võetusest või vara arestimisest või viibisid selle juures.

§ 148.  Protokolli ärakirja kätteandmine

  (1) L��biotsimise, võetuse või vara arestimise protokolli ärakiri antakse allkirja vastu isikule, kelle juures läbiotsimine, võetus või vara arestimine toimus, või tema täisealisele perekonnaliikmele, nende puudumisel aga kohaliku omavalitsuse asutuse või elamu valdaja esindajale.

  (2) Kui läbiotsimine, võetus või vara arestimine toimus ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ruumides, siis antakse protokolli ärakiri allkirja vastu vastavale ametiisikule.

  Viieteistkümnes peatükk

  VAATLUS JA LÄBIVAATUS

§ 149.  Vaatluse teostamise alused

  Kuriteo jälgede ja teiste asitõendite avastamise, sündmuse olustiku, samuti muude asjaolude, millel on kriminaalasjas tähtsust, väljaselgitamise ja tuvastamise eesmärgil teeb uurija sündmuskoha, paikkonna, ruumi, eseme, dokumendi või laiba vaatlust.

§ 150.  Vaatluse kord

  (1) Vaatlust teostatakse päevaajal, välja arvatud edasilükkamatud juhud. Vaatluse juures võivad viibida manukad. Vaatluse koha võib kuni vaatluse lõpuni ümber piirata.

  (2) Vajalikel juhtudel teostab uurija vaatlusel mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme ning valmistab jäljendeid ja tõmmiseid. Uurijal on õigus kutsuda vaatluse juurde süüdistatavat, kahtlustatavat, kannatanut ja tunnistajaid ning vajalikel juhtudel sellest osa võtma spetsialisti.

  (3) Kui vaatlusel tekib läbiotsimise, võetuse või äratundmiseks esitamise vajadus, teostab uurija need toimingud kooskõlas käesoleva koodeksi §-dega 137–143.

  (4) Posti- ja telegraafilise korrespondentsi vaatlust teostatakse kooskõlas käesoleva koodeksi §-ga 145.

§ 151.  Laiba vaatlus ja matmispaigast väljakaevamine

  (1) Laiba välist vaatlust tema avastamise kohas teostab uurija kohtumeditsiini spetsialisti osavõtul. Kui viimase osavõtt ei ole võimalik, toimub vaatlus mõne teise arsti osavõtul. Vajalikel juhtudel kutsutakse laiba vaatlusest osa võtma ka teisi spetsialiste või manukad.

  (2) Kui on vaja laip matmiskohast välja kaevata, koostab uurija selle kohta määruse. Laip kaevatakse välja uurija korraldusel kohtumeditsiini spetsialisti, eksperdi, vajaduse korral ka mõne teise spetsialisti osavõtul.

§ 152.  Läbivaatus

  (1) Kui kuriteojälgede või kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanu eriliste tunnuste kindlakstegemiseks isiku kehal ei ole vajalik kohtuarstlik ekspertiis, koostab uurija määruse isiku läbivaatuse kohta.

  (2) Kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu või tunnistaja läbivaatust teostab uurija manukate juuresolekul, kui nende isikute suhtes on vaja rakendada sundi, ja vajaduse korral arsti osavõtul.

  (3) Läbivaatust, mis on seotud vastava isiku lahtiriietumise vajadusega, teostatakse samast soost isikute osavõtul.

§ 153.  Vaatluse ja läbivaatuse protokoll

  Vaatluse ja läbivaatuse kohta koostab uurija protokolli, milles kirjeldatakse kõiki uurija toiminguid, samuti avastatud asjaolusid selles järjekorras ja kujul, nagu need esinesid vaatluse või läbivaatuse ajal.

§ 1531.  Ütluste seostamine olustikuga

  (1) Vajalikel juhtudel on uurijal õigus kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanu osavõtul seostada nende poolt kuriteo sündmuse kohta varem antud ütlusi sündmuskoha, ruumi või paikkonna olustikuga kohapeal.

  (2) Nooremat kui neljateistaastast tunnistajat või kannatanut ei hoiatata vastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, kuid neile selgitatakse kohustus anda õigeid ütlusi.

  (3) Vajalikel juhtudel uurija fotografeerib, filmib ja helisalvestab, teeb mõõtmisi, koostab skeeme ja plaane. Selleks on uurijal õigus kaasata uurimistoimingust osa võtma spetsialiste. Kui kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu on noorem kui neljateistaastane, võtab uurimistoimingust osa pedagoog või psühholoog, vajalikel juhtudel ka vanemad või teised seaduslikud esindajad. Uurija võib kutsuda uurimistoimingu juurde manukad käesoleva koodeksi §-s 113 sätestatud juhtudel.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud uurimistoimingu teostamise kohta koostatakse protokoll viivituseta.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 154.  Uurimiseksperiment

  (1) Uurimisel saadud andmete kontrollimise ja täpsustamise eesmärgil võib uurija teostada uurimiseksperimendi, taastades selleks uuritava sündmuse olustiku. Vajalikel juhtudel teostab uurija seejuures mõõtmisi, fotografeerib ja filmib, koostab plaane ja skeeme.

  (2) Uurimiseksperimendi juures võivad viibida manukad, vajaduse korral ka süüdistatav, kannatanu ja tunnistaja. Uurijal on õigus kutsuda uurimiseksperimendi teostamisest osa võtma spetsialisti või eksperti. Uurimiseksperimendi kohta koostatakse protokoll.

§ 155.  Võrdlusmaterjali võtmine

  (1) Uurijal on õigus teha võrdlusmaterjali võtmise määrus ja võtta kahtlustatavalt, süüdistatavalt, kannatanult või teistelt isikutelt ekspertiisiks vajalikke kirjaproove ja muid võrdlusmaterjale. Vajaduse korral võetakse võrdlusmaterjalid spetsialisti osavõtul.

  (2) Võrdlusmaterjali võtmise kohta koostatakse protokoll.

  (3) Kahtlustatava või süüdistatava keeldumise korral võrdlusmaterjali andmisest on uurijal õigus manukate juuresolekul võtta võrdlusmaterjale sundkorras, mille kohta tehakse protokolli vastav märkus.

  Kuueteistkümnes peatükk

  EKSPERTIIS

§ 156.  Ekspertiisi määramise kord

  Tunnistanud ekspertiisi vajalikuks, koostab uurija ekspertiisimääruse, milles esitab ekspertiisi määramise põhjenduse, eksperdi nime või riikliku ekspertiisiasutuse nimetuse, ekspertiisiks vajalikud lähteandmed ja materjalid ning eksperdile esitatud küsimused. Käesoleva koodeksi § 158 lõikes 3 nimetatud juhul märgitakse ekspertiisimäärusesse ka ekspertiisi tähtaeg. Kui ekspertiis korraldatakse riiklikus ekspertiisiasutuses, võib uurija määrata kooskõlastatult ekspertiisiasutuse juhiga kohtueksperdi nimeliselt.

§ 157.  Kahtlustatava või süüdistatava õigused ekspertiisi tegemisel

  (1) Uurija on kohustatud tutvustama kahtlustatavat või süüdistatavat ekspertiisimäärusega ja selgitama talle tema õigused ekspertiisi tegemisel, mille kohta tehakse määrusele märkus.

  (2) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus: avaldada taandust eksperdi vastu; taotleda eksperdi määramist tema poolt näidatud isikute hulgast; esitada taotlusi täiendavate materjalide väljanõudmiseks ja tutvuda ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga, samuti ka eksperdi ülekuulamise protokolliga.

  (3) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi määrust ja ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti, samuti ka eksperdi ülekuulamise protokolli ei avaldata kahtlustatavale või süüdistatavale, kui tema psüühiline seisund seda ei võimalda.

  (4) Kui ekspertiis tehti enne isiku kahtlustatavaks tunnistamist või süüdistatavana vastutusele võtmist, on uurija kohustatud pärast isiku kahtlustatavaks tunnistamist või temale süüdistuse esitamist tutvustama teda eksperdiarvamustega.

  Kahtlustataval või süüdistataval on õigus anda seletusi eksperdi arvamuse kohta, esitada täiendavaid küsimusi ja dokumente ning taotleda täiend- või kordusekspertiisi tegemist.

§ 158.  Ekspertiisi tegemine

  (1) Ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või eksperdiks määratud muu isik.

  (2) Ekspertiisi tegemiseks riiklikus ekspertiisiasutuses saadab uurija ekspertiisiasutusele ekspertiisimääruse koos ekspertiisiks vajaliku materjaliga. Ekspertiisimääruse alusel võib ekspertiisiasutuses kuuluda ekspertide komisjoni eriteadmistega isik, kes ei ole kohtuekspert.

  (3) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab uurija, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja on nõus tegema ekspertiisi. Eksperdile selgitatakse tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva koodeksi §-s 60 sätestatule. Uurija määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

  (4) Kui eksperdiks määratakse vannutamata isik, hoiatab uurija teda kriminaalkaristusest, mida kohaldatakse teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule. Selle kohta võetakse allkiri ja hoiatus lisatakse toimikusse.

  (5) Vajaduse korral võib uurija isiklikult viibida ekspertiisi tegemise juures.

§ 159.  Kahtlustatava või süüdistatava paigutamine meditsiinilisse asutusse

  (1) Kui kohtuarstliku ekspertiisi või kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisel tekib vajadus kahtlustatava või süüdistatava pikemaajaliseks meditsiiniliseks vaatlemiseks või uurimiseks, paigutab uurija tema vastavasse meditsiinilisse asutusse.

  (2) Kui kahtlustatav või süüdistatav ei viibi vahi all, võib teda paigutada meditsiinilisse asutusse maa- või linnakohtuniku loal.

  (3) Kahtlustatava või süüdistatava viibimine meditsiinilises asutuses käesolevas paragrahvis ettenähtud korras arvatakse karistuse kandmise hulka samadel alustel kui tõkendina kohaldatud vahi alla võtmine.

§ 160.  Ekspertiisiakt

  (1) Ekspertiisiakt on ekspertiisi tegemise tingimuste, käigu ja tulemuste kirjalik väljendus, millele kirjutavad alla ekspertiisi teinud ekspert või eksperdid.

  (2) Ekspertiisiakti sissejuhatuses märgitakse:
  1) akti koostamise koht ja kuupäev;
  2) kes on ekspertiisi määranud, millal on ekspertiisimäärus koostatud või eksperdile edastatud;
  3) kriminaalasja number;
  4) ekspertiisi liik;
  5) andmed eksperdi kohta;
  6) ekspertiisiobjekti nimetus või isiku nimi, kellele on ekspertiis tehtud;
  7) kas ja millal on taotletud ekspertiisimaterjali täiendamist ja millal on taotlus rahuldatud;
  8) ekspertiisi tegemise lähteandmed;
  9) ekspertiisi tegemise juures viibinud isikud;
  10) ekspertiisimääruses esitatud ja eksperdi omaalgatuslikult sõnastatud küsimused.

  (3) Ekspertiisiakti põhiosas märgitakse:
  1) eksperdiuuringute kirjeldus;
  2) uuringutulemuste hindamine ja eksperdiarvamuste põhjendus.

  (4) Ekspertiisiakti lõpposas esitatakse eksperdiarvamus, mis peab rajanema uuringutel ja tulenema nendest.

  (5) Kui komisjoniekspertiisi tegemisel jõuavad eksperdid ühisarvamusele, koostatakse ühine ekspertiisiakt. Lahkarvamuse korral koostab ekspert eraldi ekspertiisiakti.

  (6) Ekspertiisiaktile kirjutavad alla ekspert või komisjoniekspertiisi teinud eksperdid.

§ 1601.  Ekspertiisist keeldumise akt

  (1) Kui ekspert keeldub käesoleva koodeksi § 60 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud asjaoludel ekspertiisi tegemast, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti.

  (2) Ekspertiisist keeldumise aktis märgitakse käesoleva koodeksi § 160 lõikes 2 nimetatud andmed ja põhjendatakse keeldumist.

§ 161.  Eksperdi ülekuulamine

  (1) Tutvunud ekspertiisiaktiga või ekspertiisist keeldumise aktiga, on uurijal õigus ekspert üle kuulata akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks.

  (2) Eksperdi ülekuulamise kohta koostatakse protokoll, milles näidatakse eksperdile esitatud küsimused ja eksperdi vastused. Protokollile kirjutavad alla ekspert ja uurija.

§ 162.  Kahtlustatava või süüdistatava tutvustamine ekspertiisiga

  (1) Ekspertiisiakt või ekspertiisist keeldumise akt, samuti eksperdi ülekuulamise protokoll esitatakse tutvumiseks kahtlustatavale või süüdistatavale, kellel on õigus anda nende kohta seletusi, samuti taotleda täiendavate küsimuste esitamist eksperdile või uue ekspertiisi määramist.

  (2) Kahtlustatava või süüdistatava tutvustamise kohta ekspertiisiga koostatakse protokoll, milles märgitakse kahtlustatava või süüdistatava seletused ja taotlused.

  (3) [Kehtetu]

  Seitsmeteistkümnes peatükk

  EELUURIMISE LÕPETAMINE JA LÕPULEVIIMINE
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

  §-d 163--164.
[Kehtetud - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 165.  Tagaotsitavaks kuulutamine

  (1) Kui süüdistatava asukoht ei ole teada, kuulutab uurija tema tagaotsitavaks, seejuures on uurijal õigus käesoleva koodeksi §-de 66–78 korras valida tagaotsitava suhtes tema tabamise juhuks tõkend.

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 166.  [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 167.  Eeluurimise lõpuleviimine

  Eeluurimise lõpuleviimine seisneb süüdistuskokkuvõtte koostamises ja kriminaalasja prokuröri kaudu kohtusse saatmises.

§ 1671.  Andmete nõudmine keskmise päevasissetuleku arvutamiseks

  (1) Uurija nõuab enne eeluurimise lõpuleviimist Maksu- ja Tolliametilt või vajaduse korral tööandjalt või muult isikult või asutuselt välja kahtlustatava või süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalikud andmed.

  (2) Prokurör ja kohus võivad vajaduse korral nõuda keskmise päevasissetuleku arvutamiseks täiendavaid andmeid.

  (3) Isik või asutus, kellelt menetleja on nõudnud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks andmeid, peab järelepärimisele vastama selle saamisest alates seitsme päeva jooksul.

  (4) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus esitada menetlejale oma tulu ja võlgade kohta andmeid.
[RT I 2003, 88, 590 - jõust. 01.01.2004]

§ 1672.  Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks

  (1) Kui isikut süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista varalise karistuse, koostab uurija määruse, milles esitab kahtlustatava või süüdistatava varalise seisundi väljaselgitamise vajalikkuse põhjenduse ning kohtutäituri nime, kellele tehakse ülesandeks varalise karistuse suuruse kindlaksmääramiseks vajalike andmete kogumine enne eeluurimise lõpetamist.

  (2) Prokurör ja kohus võivad vajaduse korral nõuda varalise karistuse arvutamiseks täiendavaid andmeid.

  (3) Kohtutäitur selgitab välja kahtlustatava või süüdistatava vara ja hindab selle väärtuse. Varalise seisundi kohta koostab kohtutäitur õiendi ning esitab selle koos õiendi koostamise aluseks olevate tõenditega menetlejale määruse saamisest alates kolmekümne päeva jooksul.

  (4) Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 168.  Kriminaalasja lõpetamine

  (1) Kriminaalasi lõpetatakse:
  1) kui esinevad käesoleva koodeksi §-s 5 ettenähtud alused;
  2) kui ei ole tõendatud süüdistatava süü kuriteo toimepanemises ning ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid.

  (2) Kriminaalasja lõpetamise kohta koostab uurija motiveeritud määruse, tühistab tõkendi, lahendab asitõendite ja muude äravõetud esemete ning kohtukulude küsimused, samuti küsimuse tsiviilmenetluse korras esitatava tsiviilhagi tagamiseks tarvitusele võetud abinõude tühistamiseks ning tühistab süüdistatava ametikohalt kõrvaldamise määruse.

  (21) Käesoleva koodeksi § 5 lg 1 p-des 1, 2, 3, 7 ja 9 ettenähtud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitatakse kahtlustatava või süüdistatava taotlusel valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu uurija või prokuröri määruse alusel riigieelarve vahenditest.

  (3) Kriminaalasja lõpetamise määrusele lisatakse teatis eeluurimise ja süüdistatava vahi all pidamise kestuse kohta. Kui süüdistatava teos on väärteo või distsiplinaarüleastumise koosseis, siis tehakse asja lõpetamise määruses ettepanek süüdistatava vastutusele võtmiseks nende tegude eest.

  (4) Kriminaalasja lõpetamise määruse ärakirja saadab uurija viivitamatult prokurörile. Samaaegselt saadab uurija kriminaalasja lõpetamise määruse ärakirja süüdistatavana vastutusele võetud isikule, kannatanule ja tema esindajale, tsiviilhagejale, tsiviilkostjale või nende esindajatele, samuti isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kelle avalduse põhjal oli kriminaal- menetlus alustatud, ning selgitab edasikaebamise korra.

  (5) Käesoleva koodeksi §-s 5 lg 1 p 5 ettenähtud alustel kriminaalasja lõpetamise korral saadab uurija, prokurör või kohus viivitamatult kriminaalasja lõpetamise määruse koopia alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile koos taotlusega kohaldada alaealise mõjutusvahendite seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid.

  (6) [Kehtetu]

  (7) Kriminaalasja lõpetamise korral on uurijal, prokuröril või kohtul õigus suunata materjal väärteo või distsiplinaarüleastumise eest vastutusele võtmise otsustamiseks.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003, lõiget 21 kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. 01. 2002]

§ 1681.  Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

  (1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

  (2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuröri taotlusel ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:
  1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
  2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides või
  3) teha 80–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

  (3) Prokuröri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ning kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel ka kaitsja.

  (4) Kui kohtunik ei nõustu prokuröri esitatud taotlusega, tagastab ta kriminaalasja määruse alusel ja menetlust jätkatakse üldkorras.

  (5) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör või prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

  (6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokurör. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokurör käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 1682.  Kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu

  (1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokurör kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui:
  1) selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega;
  2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.

  (2) Prokuröri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ning kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel ka kaitsja.

  (3) Kui kohtunik ei nõustu prokuröri esitatud taotlusega, tagastab ta kriminaalasja määrusega, et kriminaalmenetlust jätkataks üldises korras.

  (4) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele muu kuriteo eest mõistetud karistust, mis hiljem tühistatakse, võib kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada.

  (5) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.

  (6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokurör. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokurör käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 1683.  Kriminaalhooldusametniku määramine

  Vajaduse korral teeb prokurör kriminaalhooldusosakonna juhatajale ettepaneku määrata kriminaalhooldusametnik.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 169.  Süüdistatava ja tema kaitsja tutvustamine toimiku kõigi materjalidega

  (1) Tunnistanud, et eeluurimine on lõpule viidud ja kogutud tõendid on küllaldased süüdistuskokkuvõtte koostamiseks ning täitnud käesoleva koodeksi § 171 nõuded, on uurija kohustatud süüdistatavale teatama, et uurimine tema asjas on lõpetatud ja et tal on õigus tutvuda toimiku kõigi materjalidega nii isiklikult kui ka kaitsja abil, samuti esitada taotlusi eeluurimise täiendamiseks.

  (2) Kui süüdistatav ei avaldanud soovi omada kaitsjat, esitatakse talle tutvumiseks toimiku kõik materjalid. Juhul kui süüdistatav taotleb kaitsja kutsumist toimikuga tutvumises osalemiseks, samuti juhul, kui süüdistuse esitamise momendist alates osaleb asjas kaitsja, esitab uurija toimiku kõik materjalid süüdistatavale ja tema kaitsjale. Seejuures peab toimiku materjalide esitamise edasi lükkama kuni kaitsja ilmumiseni, kuid mitte rohkem kui viieks ööpäevaks. Kui süüdistatava valitud kaitsja ei saa nimetatud tähtajaks ilmuda, võtab uurija meetmed teise kaitsja kutsumiseks. Toimiku kõik materjalid esitatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale kokkuõmmeldult või köidetult ja nummerdatult. Süüdistatava või tema kaitsja taotlusel demonstreeritakse eeluurimisel tehtud filmi ja esitatakse kuulamiseks helisalvestus. Süüdistatava või tema kaitsja palvel on uurijal õigus lubada neil tutvuda toimiku materjalidega eraldi.

  (3) Kui asjas on vastutusele võetud mitu süüdistatavat, esitatakse igaühele neist toimiku kõik materjalid.

  (4) Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus toimiku materjalidega tutvumisel teha sellest väljakirjutusi.

  (5) Pärast seda, kui süüdistatav ja tema kaitsja on toimikuga tutvunud, on uurija kohustatud neilt küsima, kas nad taotlevad uurimise täiendamist ja nimelt millega. Kui toimikusse lisatakse materjale seoses taotlusega uurimise täiendamise kohta, tutvustab uurija süüdistatavat ja tema kaitsjat ka nende materjalidega.

  (6) Ei tohi piirata aega, mis antakse süüdistatavale ja tema kaitsjale toimiku kõigi materjalidega tutvumiseks. Kuid kui süüdistatav ja tema kaitsja ilmselt venitavad toimiku materjalidega tutvumisega, on uurijal õigus oma motiveeritud määrusega, mille kinnitab prokurör, kehtestada kindel tähtaeg toimikuga tutvumiseks.

§ 170.  Alaealise süüdistatava tutvustamine toimiku materjalidega

  Alaealise süüdistatava tutvustamine toimiku materjalidega toimub käesoleva koodeksi §-s 169 ettenähtud korras. Kui toimikus on materjale, mida kasvatuslikel eesmärkidel ei ole soovitav alaealisele tutvustada, on uurija kohustatud tutvustama nendega alaealise süüdistatava kaitsjat või seaduslikke esindajaid süüdistatava juuresolekuta, mille kohta tehakse protokolli märkus.

§ 171.  Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja tutvustamine toimiku materjalidega

  Kannatanule, tema esindajale, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale või nende esindajale teatatakse eeluurimise lõpuleviimisest ja nende taotlusel esitatakse toimik tutvumiseks. Kannatanu taotlusel demonstreeritakse talle eeluurimisel tehtud filmi ja esitatakse kuulamiseks helisalvestus.

§ 172.  Protokoll süüdistatavale, kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale toimiku materjalide esitamise kohta

  (1) Süüdistatavale, samuti kannatanule ja tema esindajale, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale või nende esindajatele toimiku materjalide tutvustamise kohta koostab uurija protokolli.

  (2) Protokollis märgitakse, millised toimiku materjalid (mitmes köites ja mitmel lehel) esitati tutvumiseks süüdistatavale, kannatanule, tsiviilhagejale või tsiviilkostjale, kus ja kui pika aja jooksul toimus tutvumine toimikuga, kaitsja osavõtt sellest, millised taotlused esitati süüdistatava ja tema kaitsja, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja ja tsiviilkostja või nende esindajate poolt ja milliseid avaldusi nad tegid.

  (3) Kui süüdistatav keeldub toimikuga tutvumast või tutvumise protokollile alla kirjutamast, märgitakse protokolli tutvumisest või allakirjutamisest keeldumise motiivid, kui neid avaldati.

§ 173.  Taotlused eeluurimise täiendamiseks

  (1) Taotlusi eeluurimise täiendamiseks võivad avaldada süüdistatav ja tema kaitsja, samuti kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad kas suuliselt või kirjalikult. Suulised taotlused kantakse protokolli. Kirjalikud taotlused lisatakse toimikusse. Kirjalikke taotlusi võib esitada kolme ööpäeva jooksul.

  (2) Kui uurija jätab esitatud taotlused rahuldamata või rahuldab need ainult osaliselt, koostab motiveeritud määruse ja teeb selle teatavaks taotluse avaldanud isikule.

  (3) Kui taotlused esitatakse asjaolude väljaselgitamiseks, millel kriminaalasjas võib olla tähtsust, ja mida ei ole varem uuritud, on uurija kohustatud eeluurimist täiendama.

  (4) Täiendavalt kogutud kriminaaltoimiku materjale tutvustatakse menetlusosalistele vastavalt käesoleva koodeksi §-dele 169–173.

§ 174.  Süüdistuskokkuvõte

  (1) Pärast süüdistatava, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja või nende esindajate tutvumist toimiku kõigi materjalidega koostab uurija süüdistuskokkuvõtte.

  (2) Süüdistuskokkuvõte koosneb kirjeldavast ja resolutiivosast.

  (3) Süüdistuskokkuvõtte kirjeldavas osas esitatakse süüdistuse sisu ja andmed, mis iseloomustavad isikut: kuriteo toimepanemise koht, aeg, viis, motiivid, tagajärjed ja muud olulised asjaolud; andmed süüdistatava vanuse, hariduse, tööala, perekonnaseisu, varajasema karistatuse ja ühiskonnale kasulikust tööst osavõtu kohta; kuriteo toimepanekut ja süüdistatava süüd kinnitavad tõendid; süüdistatava vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud; süüdistatava poolt enda kaitseks esitatud väited ja nende kontrollimise tulemused.

  (4) Süüdistuskokkuvõttes peavad olema viited toimiku lehtedele, kus esinevad tõendid, mis kinnitavad süüdistuskokkuvõttes esitatud fakte.

  (5) Süüdistuskokkuvõtte resolutiivosas märgitakse süüdistatava ees- ja perekonnanimi ning esitatud süüdistuse formuleering ja kriminaalseaduse paragrahv, lõige ja punkt, mis näevad ette vastutuse süüdistatava poolt toimepandud kuriteo eest.

  (6) Kui kriminaalasjas on mitu süüdistatavat, siis esitatakse süüdistuse formuleering ja kriminaalseaduse paragrahv, lõige ja punkt iga süüdistatava kohta eraldi.

  (7) Süüdistuskokkuvõttele kirjutab alla uurija, märkides selle koostamise koha ja aja.

§ 175.  Süüdistuskokkuvõtte lisad

  (1) Süüdistuskokkuvõttele lisatakse:
  1) isikute nimekiri, keda uurija arvates tuleb kutsuda kohtuistungile;
  2) teatis kriminaalasja liikumise kohta;
  3) teatis eeluurimise tähtaegade kohta;
  4) teatis valitud tõkendi kohta, milles on märgitud ka süüdistatava vahi alla võtmise aeg;
  5) teatis asitõendite kohta;
  6) teatis kuriteoga tekitatud varalise kahju suuruse ja selle hüvitamise kohta;
  7) teatis tsiviilhagi esitamise ja abinõude kohta, mis tagavad tsiviilhagi;
  8) teatis kulude kohta kohtueelsel uurimisel seoses kriminaalasja menetlusega;
  9) teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta;
  10) õiend süüdistatavale varalise karistusena mõistetava summa arvutamiseks vajalike andmete kohta.

  (2) Kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas näidatakse isiku elu- või asukoht, käesoleva koodeksi § 791 1. lõikes sätestatud aluse olemasolul vaid tema leppenimetus, ja toimiku lehed, kus leiduvad tema ütlused. Toimiku lehtedele viidatakse ka lisatud teatistes.

  (3) Kui süüdistuskokkuvõte on koostatud keeles, mida süüdistatav ei valda, on uurija kohustatud lisama süüdistuskokkuvõttele tõlke süüdistatava emakeeles või temale arusaadavas keeles.

  (4) Kui süüdistuskokkuvõte on koostatud muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 176.  Kriminaalasja saatmine prokurörile

  (1) Pärast süüdistuskokkuvõtte koostamist saadab uurija toimiku koos süüdistuskokkuvõttega viivitamatult prokurörile.

  (2) Kui süüdistatava suhtes on valitud tõkendiks vahi all pidamine, tuleb kriminaaltoimik saata prokurörile kümme päeva enne vahi all pidamise tähtaja lõppemist uurimistähtaja piires.

§ 177.  Lõpetatud menetluse uuendamine

  (1) Prokuröril on õigus oma määrusega, kui selleks on alus, tühistada uurija määrus kriminaalasja lõpetamise kohta ja uuendada kriminaalasja menetlus.

  (2) Lõpetatud kriminaalasjas võib menetlust uuendada ainult siis, kui ei ole möödunud aegumistähtajad.

§ 178.  Uurimisgrupi moodustamine

  (1) Tõendamiseseme asjaolude selgitamisel täielikkuse tagamiseks võib vajadusel uurimisjuhi määrusega moodustada uurimisgrupi.

  (2) Määruses:
  1) põhjendatakse uurimisgrupi loomise vajadust;
  2) nimetatakse uurimisgrupi vanem ja liikmed.

  (3) Uurimisgrupi vanem võtab kriminaalasja menetlusse määrusega ja kooskõlastab uurimisgrupi tegevuse.

  Kaheksateistkümnes peatükk

  PROKURÖRI TOIMINGUD PÄRAST KOHTUEELSE UURIMISE LÕPULEVIIMIST

§ 179.  Prokuröri poolt kontrollimisele kuuluvad küsimused

  Uurijalt saadud toimiku läbivaatamisel on prokurör kohustatud kontrollima:
  1) kas on toimunud süüdistatavale süüksarvatav tegu;
  2) kas selles teos on kuriteokoosseis;
  3) kas ei esine asjaolusid, mis tingivad kriminaalasja lõpetamise käesoleva koodeksi § 5 alusel;
  4) kas kohtueelne uurimine oli igakülgne, täielik, objektiivne ja kooskõlas seadusega;
  5) kas esitatud süüdistus on põhjendatud;
  6) kas süüdistatavale on esitatud süüdistus kõikides kohtueelsel uurimisel tuvastatud kuritegudes;
  7) kas süüdistatavatena on vastutusele võetud kõik isikud, kelle kohta kohtueelsel uurimisel on kogutud küllaldaselt tõendeid kuriteo toimepanemises;
  8) kas on välja selgitatud kuriteo põhjused ja selle toimepanemist soodustanud tingimused, samuti süüdistatava isiksust iseloomustavad asjaolud;
  9) kas süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud;
  10) kas süüdistuskokkuvõte on koostatud käesoleva koodeksi nõuete kohaselt;
  11) kas tõkend on valitud õigesti;
  12) kas on tarvitusele võetud abinõud tsiviilhagi tagamiseks.

§ 180.  Prokuröri toimingud saabunud kriminaalasjas

  (1) Kriminaaltoimiku läbivaatamise järel prokurör:
  1) kinnitab süüdistuskokkuvõtte;
  2) tagastab kriminaalasja koos oma kirjalike juhenditega uurijale täiendavaks eeluurimiseks või
  3) lõpetab kriminaalmenetluse, koostades selle kohta määruse käesoleva koodeksi §-s 168 sätestatud korras.

  (2) Süüdistuskokkuvõttega mittenõustumisel koostab prokurör uue süüdistuskokkuvõtte, kõrvaldab toimikust uurija poolt koostatud süüdistuskokkuvõtte ja tagastab viimase uurijale, näidates ära selles esinevad puudused. Kui süüdistuskokkuvõtte koostamisel rikuti käesoleva koodeksi § 174, on prokuröril õigus toimikut uurijale tagastada uue süüdistuskokkuvõtte koostamiseks vastavalt käesoleva koodeksi nõuetele.

  (21) Prokuröril on õigus vajadusel üle kuulata kannatanu, tunnistaja ja teha muid üksikuid menetlustoiminguid kriminaalasjas, mis on temale saadetud süüdistuskokkuvõtte kinnitamiseks.

  (3) Prokuröril on õigus oma määrusega välja jätta süüdistuskokkuvõttest üksikuid süüdistuse punkte, samuti kohaldada seadust, mis näeb ette v��hem raske kuriteo, kui seejuures süüdistus oma sisult oluliselt ei muutu.

  (4) Kui on vajadus muuta süüdistus raskemaks või esialgsest süüdistusest sisult oluliselt erinevaks, tagastab prokurör kriminaalasja uurijale täiendavaks uurimiseks ja uue süüdistuse esitamiseks.

  (5) Prokuröril on õigus teha muudatusi kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas, muuta, tühistada või valida tõkendit, taotleda kohtu luba süüdistatava vahi alla võtmiseks või vahi all pidamise tähtaja pikendamiseks.

§ 181.  Kriminaalasja saatmine kohtusse

  (1) Kinnitanud või muutnud uurija poolt koostatud süüdistuskokkuvõtte või koostanud uue süüdistuskokkuvõtte, saadab prokurör kriminaalasja kohtusse vastavalt alluvusele.

  (2) Pärast kriminaalasja kohtusse saatmist esitatakse kõik taotlused ja kaebused asjas vahetult kohtule.

§ 1811.  Prokuröri toimingud lihtmenetluse kohaldamisel

  Kriminaalasjades, milles kohaldatakse lihtmenetlust, on prokuröri toimingud sätestatud käesoleva koodeksi §-des 369–375.

  Üheksateistkümnes peatükk

  UURIJA VÕI PROKURÖRI TEGEVUSE PEALE KAEBAMINE

§ 182.  Kaebamise kord

  (1) Kaebused uurija tegevuse peale esitatakse prokurörile kas vahetult või uurija kaudu, kelle tegevuse peale kaevatakse.

  (2) Kaebused võivad olla nii kirjalikud kui ka suulised. Suulised kaebused kannab uurija või prokurör protokolli, millele kirjutavad alla kaebaja ja protokolli koostaja.

  (3) Esitatud kaebuse on uurija kohustatud koos oma seletusega kahekümne nelja tunni jooksul saatma prokurörile.

  (4) Kaebuse esitamine peatab kaevatava toimingu täitmise, kui seda peab vajalikuks uurija või prokurör.

§ 183.  Kaebuste lahendamine prokuröri poolt

  (1) Prokurör on kohustatud kaebuse lahendama kümne ööpäeva jooksul, arvates kaebuse saabumise päevast, ja teatama kaebajale tagajärgedest. Kui kaebuse lahendamiseks on vaja välja nõuda ja kontrollida kriminaalasja või kriminaalmenetluse lõpetamise materjale, võib kaebuse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahekümne ööpäevani, teavitades sellest kaebuse esitajat.

  (2) Kaebuse lahendamisel on prokuröril õigus nõuda uurijalt seletust.

  (3) Prokuröri otsuse peale kaebuse lahendamise kohta või prokuröri tegevuse peale uurimisel võib edasi kaevata kõrgemalseisvale prokurörile.

  Kolmas osa

  MENETLUS ESIMESE ASTME KOHTUS

  Kahekümnes peatükk

  SÜÜDISTATAVA KOHTU ALLA ANDMINE JA KOHTUISTUNGI ETTEVALMISTAMINE

§ 184.  [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 185.  Kohtu alla andmine

  (1) Kriminaalasja kohtusse saabumisel kontrollib kohtunik käesoleva koodeksi § 29 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse süüdistatava kohtu alla andmiseks.

  (2) Kui süüdistuskokkuvõte eivastakäesoleva koodeksi § 174 sätetele või kui on vaja muuta süüdistatava suhtes valitud tõkendit või lahendada tunnistaja või kannatanu anonüümsusega seonduv, toimub kohtu korraldav istung
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 186.  [kehtetu]

§ 187.  Kohtu korraldava istungi kord

  (1) Kohtu korraldav istung viiakse läbi kohtuniku poolt ainuisikuliselt.

  (2) Prokuröri osavõtt kohtu korraldavast istungist on kohustuslik.

  (3) Kriminaalasja läbivaatamine korraldaval istungil algab kohtuniku ettekandega. Kui istungile on kutsutud ka teised menetlusosalised, kuulab kohtunik seejärel esimesena ära taotluse esitaja arvamuse. Prokurör annab oma arvamuse viimasena.

  (4) Korraldava istungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli.

§ 188.  [kehtetu]

§ 189.  [Kehtetu - RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 190.  Kohtu määrused korraldaval istungil

  (1) Kohtunik teeb korraldaval istungil ühe järgmistest määrustest:
  1) süüdistatava kohtu alla andmise ja kriminaalasja kohtuistungil arutamisele määramise kohta;
  2) [Kehtetu - RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]
  3) kriminaalasja menetluse peatamise kohta;
  4) kriminaalasja lõpetamise kohta;
  5) kriminaalasja lõpetamise ja materjalide alaealiste komisjonile üleandmise kohta.

  (2) Määruses otsustatakse ka süüdistatava suhtes valitud tõkendi küsimus.

§ 191.  [kehtetu]

§ 192.  Toimingud kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel

  (1) Süüdistatava kohtu alla andmisel lahendab kohtunik järgmised küsimused:
  1) [kehtetu]
  2) kaitsja määramine või süüdistatava poolt valitud kaitsja osavõtu lubamine;
  3) tsiviilhagi tagamise abinõud;
  4) isikute kindlaksmääramine, keda on vaja kutsuda kohtuistungile menetlusosaliste, tunnistajate, ekspertide või spetsialistidena;
  5) isikute kannatanuks või tsiviilhagejaks tunnistamine;
  6) t��iendavate tõendite väljanõudmine;
  61) kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesande andmine kriminaalhooldusametniku määramise ettepaneku tegemiseks;
  7) kriminaalasja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil;
  8) tõlgi osavõtt kohtuistungist;
  9) kohtuistungi koht ja aeg.

  (2) Kohtunik peab otsustama kõik prokuröri ja teiste menetlusosaliste poolt kohtule esitatud taotlused. Kui taotluse lahendamiseks kohtunik viib läbi korraldava istungi, teatatakse taotluse esitajale istungi aeg. Taotluste rahuldamata jätmise korral on neid uuesti õigus esitada kohtuistungil.

  (3) Kohus võib kohtuistungile kutsuda nii kohtueelsel uurimisel ülekuulatud tunnistajaid kui ka teisi, kelle väljakutsumist peab vajalikuks kohus või taotlevad menetlusosalised.

  (4) [Kehtetu]

  (5) Kui kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal on menetlusosalised taotlenud tunnistajate ja kannatanute, kelle suhtes rakendati anonüümsust, täiendavat ülekuulamist, võib kohus korraldada seda enne asja sisulist arutamist. Ülekuulamist toimetab sama kohtunik või kohtu koosseis, kes hiljem asja arutab, ja ütluste sisu avaldatakse kohtuistungil.

  (6) Kohtuniku ülesandel selgitab kriminaalhooldusametnik välja kohustuste määramiseks olulised asjaolud ja esitab kohtule kohtueelse ettekande, mis lisatakse toimiku materjalidele.

  (7) Kriminaalhooldusametniku määramine on kohustuslik alaealiste kriminaalasjades.

§ 193.  Alaealise kohtualuse seaduslike esindajate kutsumine kohtuistungile ja nende osavõtt kohtuistungist

  (1) Alaealise kriminaalasjas kutsutakse kohtuistungile kohtualuse vanemad või muud seaduslikud esindajad.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud isikutel on õigus avaldada taandusi, esitada tõendeid ja taotlusi ning osaleda tõendite kohtulikus uurimises. Nimetatud õigused selgitatakse neile kohtuistungi avamise järel.

  (3) Vajaduse korral võib kohus kuulata alaealise kohtualuse seaduslikke esindajaid üle tunnistajatena. Alaealise kohtualuse seaduslikud esindajad viibivad kogu kohtuliku arutamise aja istungisaalis.

  (4) Erandjuhtudel, kui alaealise kohtualuse seadusliku esindaja osavõtt kohtuistungist võib avaldada kahjulikku mõju alaealise kohtualuse huvidele, võib kohus oma määrusega seadusliku esindaja kas eemaldada istungisaalist või piirata tema osavõttu kohtulikust arutamisest.

  (5) Alaealise kohtualuse seaduslike esindajate mitteilmumine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist, kui kohus ei tunnista nende osavõttu vajalikuks.

§ 194.  [Kehtetu - RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 195.  Toimiku saatmine prokurörile uue süüdistuskokkuvõtte koostamiseks

  Kui süüdistuskokkuvõte ei vasta käesoleva koodeksi § 174 nõuetele, saadab korraldaval istungil kohtunik toimiku prokurörile uue süüdistuskokkuvõtte koostamiseks.

§ 196.  Kriminaalasja menetluse peatamine

  Kui kohtunik korraldaval istungil teeb kindlaks, et süüdistatav varjab end kohtu eest, peatab kohtunik või korraldaval istungil kohus oma määrusega kriminaalasja menetluse ja kuulutab süüdistatava tagaotsitavaks. Samuti peatatakse kriminaalasja menetlus süüdistatava raske haiguse korral, mis takistab kriminaalasja kohtulikku arutamist. Peatamise aluste äralangemisel uuendab kohtunik määrusega menetluse.

§ 197.  Kriminaalasja menetluse lõpetamine

  (1) Käesoleva koodeksi § 5 alusel lõpetab kohtunik kriminaalasja menetluse korraldaval istungil.

  (2) Kriminaalasja menetluse lõpetamisel tühistab kohus valitud tõkendi ning otsustab asitõendite ja teiste äravõetud esemete, samuti tsiviilhagi tagamiseks tarvitusele võetud abinõude tühistamise.

  (3) Kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse ärakiri antakse süüdistatavale. Kriminaalasja lõpetamisest teatab kohus kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale.

§ 198.  Vastastikuste süüdistuste ühendamine ühiseks menetlemiseks

  Käesoleva koodeksi § 391 lg 1 korras kannatanu ja süüdistatava kaebuse alusel alustatud vastastikuseid süüdistusi võib ühendada ühiseks menetlemiseks kuni kriminaalasja kohtuliku arutamise alguseni.

§ 199.  Kohtu alla andmise määrus

  (1) Kohtuniku määruses süüdistatava kohtu alla andmise kohta näidatakse: määruse tegemise koht ja aeg, kohtu nimetus ja kohtuniku perekonnanimi, läbivaadatav kriminaalasi ja määruse sisu.

  (2) Määrusele kirjutab alla kohtunik.

  (3) Korraldava istungi määruses näidatakse korraldava istungi koht ja aeg, kohtu nimetus, kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri perekonnanimi, prokuröri osavõtt istungist, taotluste esitajate kohalolek, läbivaadatav kriminaalasi ja määruse sisu.

§ 200.  Toimiku materjalidega tutvumise võimaldamine

  Pärast süüdistatava kohtu alla andmist peab kohtunik tagama prokurörile ja teistele menetlusosalistele võimaluse tutvuda toimiku kõigi materjalidega. Nimetatud isikutel on õigus teha seejuures neile vajalikke väljakirjutusi.

§ 201.  [kehtetu]

§ 202.  Süüdistuskokkuvõtte ärakirja kätteandmine kohtualusele

  (1) Kohus annab kohtualusele kätte süüdistuskokkuvõtte ärakirja, kohtukutse ning kohtu alla andmise määruse ärakirja, kui selle määrusega muudeti süüdistust või tõkendit.

  (2) Kriminaalasja arutamine kohtuistungil ei või toimuda enne kolme ööpäeva möödumist, arvates nende dokumentide kätteandmisest kohtualusele.

§ 203.  [kehtetu]

§ 204.  [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 2041.  Kriminaalasja arutamine kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus

  Kriminaalasja arutamise kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus kriminaalkoodeksi § 1961 järgi otsustab Tallinna Linnakohtu esimees.

  Kahekümne esimene peatükk

  KOHTULIKU ARUTAMISE ÜLDTINGIMUSED

§ 205.  Kohtuistungi juhtimine

  (1) Kohtuistungit juhib kohtunik.

  (2) Kohtunik juhib kohtulikku arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektiivse uurimise ning tõe avastamise suunas ja kõrvaldab kohtulikust arutamisest kõik, mis ei käi arutatava kriminaalasja kohta.

§ 206.  Kohtuliku arutamise vahenditus ja suulisus

  Kriminaalasja arutamisel peab esimese astme kohus vahenditult uurima kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: üle kuulama kohtualused, kannatanud ja tunnistajad, ära kuulama ekspertidearvamused, vaatlema asitõendeid, avaldama protokolle ja muid dokumente.

§ 207.  Kohtuliku arutamise osaliste võrdõiguslikkus

  Prokurör, kohtualune ja kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja ning nende esindajad kasutavad kohtulikul arutamisel võrdseid õigusi tõendite esitamisel, tõendite uurimisest osavõtmisel ja taotluste esitamisel.

§ 208.  Kohtualuse osavõtt kohtulikust arutamisest

  (1) Kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu istungil toimub kohtualuse osavõtul, kelle ilmumine kohtusse on kohustuslik.

  (2) Kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel on lubatud ainult siis, kui kohtualune viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale.

  (3) Mitme kohtualusega kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset kohtualust, toimuda ilma selle kohtualuseta ja tema kaitsjata.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 209.  Kohtualuse mitteilmumise tagajärjed

  Kohtualuse mitteilmumisel kohtuistungile peab kohus kriminaalasja arutamise edasi lükkama, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 208 lg 2 märgitud juhul. Kohus trahvib mitteilmunud kohtualust käesoleva koodeksi §-s 78 2 sätestatud korras ning otsustab sundtoomise kohaldamise või kohtualuse suhtes muu tõkendi kohaldamise.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 210.  Prokuröri osavõtt kohtulikust arutamisest

  (1) Prokurör esindab kohtus riiklikku süüdistust, võtab osa tõendite uurimisest, esitab arvamuse kohtuliku arutamise ajal tekkivate küsimuste kohta ning kaalutlused kriminaalseaduse kohaldamise ja karistuse kohta kohtualuse suhtes.

  (2) Prokurör juhindub süüdistuse esindamisel seaduse nõuetest ja oma sisemisest veendumusest, mis põhineb kõikide asjaolude läbivaatamisel.

  (3) Kui prokurör kohtuliku arutamise tulemusena jõuab veendumusele, etkohtulikuuurimise andmed ei kinnita kohtualusele esitatud süüdistust, on ta kohustatud süüdistusest loobuma ja esitama kohtule loobumise motiivid.

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

  (5) Prokuröri osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjades.

§ 211.  [kehtetu]

§ 212.  Prokuröri või kaitsja mitteilmumise tagajärjed

  (1) Prokuröri mitteilmumisel lükatakse kriminaalasja arutamine edasi.

  (2) Kaitsja mitteilmumisel, kui teda pole võimalik kohtualuse nõusolekul asendada, lükatakse kriminaalasja arutamine edasi.

  (3) Prokuröri või kaitsja mõjuva põhjuseta mitteilmumisest teatab kohus kõrgemalseisvale prokurörile või advokatuuri vastavale asutusele.

  (4) Kriminaalasja arutamisest osa võtma ilmunud prokurörile või kaitsjale peab kohus andma aega ette valmistuda kohtulikust arutamisest osavõtmiseks.

§ 213.  Tsiviilhageja või tsiviilkostja mitteilmumise tagajärjed

  (1) Tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajate mitteilmumine ei takista tsiviilhagi läbivaatamist.

  (2) Kui kohus leiab, ettsiviilhagiläbivaatamine ülaltähendatud isikute osavõtuta ei ole võimalik, jätab ta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilmenetluse korras.

§ 214.  Kannatanu mitteilmumise tagajärjed

  Kannatanu mitteilmumisel otsustab kohus kriminaalasja arutamise või edasilükkamise olenevalt sellest, kas on kannatanu osavõtuta kõigi asjaolude täielik väljaselgitamine ning tema õiguste ja seaduslike huvide kaitse võimalik.

§ 2141.  Spetsialisti osavõtt kohtulikust arutamisest

  Kohus võib välja kutsuda spetsialisti, kes võtab kohtulikust arutamisest osa käesoleva koodeksi §-s 1111 ettenähtud korras.

§ 215.  Kohtuliku arutamise piirid

  (1) Kriminaalasja arutamine kohtus toimub ainult kohtu alla antud süüdistatavate suhtes ja ainult nendes kuritegudes (kuriteoepisoodides), milles nad on kohtu alla antud.

  (2) Süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine kohtus on lubatud. Kui kohtuliku arutelu käigus peab prokurör vajalikuks muuta esitatud süüdistust või esitada uus süüdistus, millega halveneb kohtualuse seisund või mis on oma sisult oluliselt erinev varemesitatud süüdistusest, esitab ta selle kirjalikult kohtu kaudu. Muudetud või uue süüdistuse ärakirjad annab kohus kaitsjale ja kohtualusele.

  (3) Kohus annab muudetud või uue süüdistuse järgi kohtualuse kohtu alla oma määrusega ning kohtualuse või kaitsja taotlusel kuulutab välja kohtuistungi piisava kestusega vaheaja või lükkab asja arutamise edasi kaitseks ettevalmistamiseks muudetud või uue süüdistuse vastu.

  (4) Süüdistuse muutmine kohtus, millega ei halvene kohtualuse seisund, on lubatud, sõltumata prokuröri vastavasisulisest taotlusest.

§ 216.  Kriminaalasjast materjalide eraldamine

  (1) Kui kohus tuvastab kohtuistungil, et kohtualune on peale arutatava kuriteo toime pannud veel teise kuriteo, või kuriteo võis toime panna isik, kes ei ole kohtu alla antud, kuulab kohus ära prokuröri arvamuse ja teeb määruse materjalide eraldamiseks ning saadab need materjalid prokurörile.

  (2) Kui arutatav kriminaalasi on tihedas seoses eraldatud materjalidega ja nende arutamine eraldi ei ole võimalik, saadab kohus kogu kriminaalasja prokurörile kohtueelse uurimise korraldamiseks.

  (3) Materjalide eraldamine teadvalt valeütlusi andnud tunnistaja, kannatanu või vale eksperdiarvamuse andnud eksperdi suhtes toimub kohtuotsuse või kriminaalasja lõpetamise määruse tegemisel.

§ 217.  [kehtetu]

§ 2171.  Kriminaalasjade ühendamine kohtus

  (1) Kui kohtusse saabuvad mitme isiku kriminaalasjad, kes on koos toime pannud ühe või mitu kuritegu, või kriminaalasjad ühe isiku poolt mitme kuriteo toimepanemise kohta, on kohtul õigus ühendada need oma määrusega ühiseks menetlemiseks.

  (2) Kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale, nende esindajatele, samuti kohtualusele ja tema kaitsjale tuleb tagada õigus tutvuda ühendatud kriminaalasjade materjalidega.

§ 218.  Kriminaalasja arutamise edasilükkamine

  (1) Kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse määrusega edasi, kui:
  1) kohtuistungile on jäänud ilmumata isik, kelle osavõtt on vajalik;
  2) on vaja koguda täiendavaid tõendeid;
  3) kohtuistungit ei ole võimalik jätkata muul põhjusel.

  (2) Kohus võib kriminaalasja kohtuliku arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi lükata Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see otsus võib mõjutada kriminaalasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

  (3) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi menetlusosalise või muu isiku ilmumata jäämise tõttu või seoses vajadusega koguda täiendavaid tõendeid, võtab kohus tarvitusele abinõud, et tagada asjaomaste isikute ilmumine või vajalike tõendite väljanõudmine.

  (4) Kui kriminaalasja arutamine lükatakse edasi, jätkab kohtulikku arutelu sama kohtukoosseis sellest kohtutoimingust, millest alates arutamine edasi lükati.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 219.    .

[Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 220.  Kriminaalasja menetluse lõpetamine kohtuistungil

  (1) Kui kohtulikul arutamisel ilmnevad käesoleva koodeksi §-s 5 lg 1 p 3, 4, 5, 7, 8, 9 ettenähtud alused, lõpetab kohus põhistatud määrusega menetluse. Paragrahvis 5 lg 4 ettenähtud aluste ilmnemisel võib kohus kuni kohtuotsuse jõustumiseni menetluse lõpetada põhistatud määrusega.

  (2) Tsiviilhagi, mis seoses menetluse lõpetamisega kriminaalasjas jäi läbi vaatamata, võib esitada tsiviilmenetluse korras.

  (3) Prokuröri ja kohtualuse taotlusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada käesoleva koodeksi §-des 1681 ja 168 2 sätestatud alustel.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 221.  Menetluse lõpetamine kannatanu kaebusel alustatud kriminaalasjas

  (1) Kui kannatanu lepib kohtualusega, lõpetatakse kannatanu kaebusel alustatud kriminaalmenetlus käesoleva koodeksi § 5 lg 1 p 6 alusel. Leppida võib kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

  (2) Kannatanu mõjuvate põhjusteta kohtusse mitteilmumisel lõpetab kohus kriminaalasja menetluse.

§ 222.  Tõkendi küsimuse otsustamine

  Kohtul on õigus kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal oma määrusega valida, muuta või tühistada kohtualuse suhtes varem valitud tõkendit.

§ 223.  Kohtuistungil tehtavad määrused

  (1) Kriminaalasja täiendavaks uurimiseks saatmise, kriminaalasja lõpetamise, sundtoomise, tõkendi valimise, selle muutmise või tühistamise, taanduse, ekspertiisi määramise ja kohtualuse istungisaalist eemaldamise määrused, samuti erimäärused peavad olema motiveeritud. Kohus teeb need nõupidamistoas ja vormistab eraldi toimikusse võetava dokumendina, millele kirjutab alla kogu kohtukoosseis.

  (2) Kõik muud määrused tehakse olenevalt asjaoludest kas eespool märgitud korras või kohtuistungil suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli.

  (3) Kohtuliku arutamise käigus tehtud määrused avaldatakse kohtuistungil.

§ 224.  Kohtuistungi kord

  (1) Kohtusaali on keelatud siseneda tulirelva, enesekaitsevahendi või ründe erivahendiga, välja arvatud riigiametnikel, kes viibivad istungil teenistusülesannete täitmisel.

  (2) Kõik kohtusaalis viibivad isikud peavad tingimusteta täitma kohtuniku korraldusi.

  (3) Kuni neljateistaastased isikud, kes ei ole menetlusosalised ega tunnistajad, võivad viibida kohtuistungil kohtu loal.

  (4) Kohtu koosseisu ilmumisel kohtusaali ja saalist lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti.

  (5) Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes, kuid kohtunik võib lubada kriminaalasjast osavõtval isikul tema tervisliku seisundi tõttu anda oma ütlusi istudes.

  (6) Kohtunikul on õigus:
  1) piirata saalisviibijate hulka, kui kohtusaal on ületäitunud;
  2) keelata kohtuistungil pildistamine, filmivõtted, raadio- või televisiooniülekanne ning heli- või videosalvestus, kui see võib häirida menetlusosaliste, tunnistajate, eksperdi või spetsialisti ärakuulamist või takistab muul viisil õigusemõistmist.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 225.  Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad meetmed

  (1) Kohtunik võib eemaldada kohtusaalist iga isiku, kes rikub kohtuistungi korda või häirib asja arutamist.

  (2) Kohtualust, kes rikub kohtuistungi korda ja ei täida kohtuniku korraldusi, võib kohtumääruse alusel kohtusaalist ajutiselt või kogu kohtuistungi ajaks eemaldada. Kohtualuse tagasikutsumisel kohtusaali tutvustab kohtunik teda kõikide kohtu toimingutega, mis teostati tema äraolekul. Kohtuotsus kuulutatakse kohtualuse juuresolekul või antakse talle ärakirjana kätte kohe pärast kuulutamist.

  (3) Kui kohtuistungilt eemaldatakse mõni teine menetlusosaline, on kohtul õigus asja arutamine edasi lükata, kui asja ei ole võimalik lahendada nende tõendite alusel, mis juba on kohtu käsutuses. Asja arutamise edasilükkamisega kaasnevad kulud kannab seda põhjustanud menetlusosaline.

  (4) Isikule, kes kohtuniku keelust hoolimata pildistab, filmib, teeb raadio- või televisiooniülekannet, heli- või videosalvestab kohtusaalis, on kohtul õigus kohtuistungil määrata rahatrahv kuni viiekümne miinimumpäevamäära ulatuses ja ta kohtusaalist eemaldada.

  (5) Kohtul on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab lugupidamatust kohtu vastu, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljenduste kasutamises. Rahatrahvi võib määrata kuni saja miinimumpäevamäära ulatuses.

  (6) Kui kohtuistungi korda rikkunud isik ei allu kohtuniku korraldusele kohtusaalist lahkuda või kui ta püüab sellele kohtuistungile ilma kohtu loata taas siseneda, on kohtul õigus talle määrata arest kogu istungi ajaks, kuid mitte üle seitsme ööpäeva.

§ 226.  Kohtuistungi protokolli koostamine

  (1) Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal koostab sekretär vastavalt käesoleva koodeksi sätetele kohtuistungi protokolli.

  (2) Kui kohtuniku ja sekretäri vahel tekivad protokolli sisu kohta lahkarvamused, peab sekretär lisama oma märkused protokollile. Need märkused vaadatakse läbi kohtu koosseisu poolt käesoleva koodeksi §-s 82 ettenähtud korras ja selle kohta tehtud määrus lisatakse protokollile.

  Kahekümne teine peatükk

  KOHTUISTUNGI ETTEVALMISTAV OSA

§ 227.  Kohtuistungi avamine

  (1) Kohtunik kuulutab kohtuistungi avatuks, teatab, milline asi tuleb arutusele ja teeb kindlaks, kas kohtuistungile on ilmunud prokurör, kohtualune, kaitsja, samuti kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja ja tsiviilkostja või nende esindajad.

  (2) Sekretär kannab kohtule ette, kas kutsutud tunnistajad, eksperdid, spetsialistid ja tõlk on kohtuistungile ilmunud.

§ 228.  Tõlgile tema kohustuste selgitamine

  Kohtunik selgitab tõlgile tema kohustused ja hoiatab teda vastutuse suhtes tõlkimisest keeldumise või teadvalt valesti tõlkimise eest vastavalt käesoleva koodeksi §-le 112.

§ 229.  Kohtualuse isiku ja temale süüdistuskokkuvõtte õigeaegse kätteandmise kindlakstegemine

  (1) Kohtunik teeb kindlaks kohtualuse isiku, küsitledes temalt ees- ja perekonnanime, sünniaastat ja -kohta, rahvust, kodakondsust ja muid andmeid, ning selgitab, kas ja millal ta on kätte saanud käesoleva koodeksi §-des 202 või 394 loetletud dokumendid.

  (2) Kui neid dokumente ei ole kohtualusele kätte antud käesoleva koodeksi §-des 202 või 394 ettenähtud tähtajal, lükatakse kriminaalasja arutamine edasi.

§ 230.  Tunnistajate ja kannatanute hoiatamine ning tunnistajate eemaldamine istungisaalist

  (1) Kohtunik selgitab kohtuistungile ilmunud tunnistajatele ja kannatanutele nende õigused ja kohustused ning hoiatab neid ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, võttes neilt selle kohta allkirja.

  (2) Nooremaid kui neljateistaastaseid tunnistajaid ja kannatanuid ei hoiatata kriminaalvastutuse suhtes ütluse andmisest keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, kuid neile selgitatakse, et nad on kohustatud andma õigeid ütlusi.

  (3) Pärast allkirja andmist tunnistajad eemaldatakse istungisaalist. Kohtunik võtab tarvitusele abinõud, etülekuulatudtunnistajad ei saaks suhelda ülekuulamata tunnistajatega.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 231.  Kohtu koosseisu, prokuröri ja teiste isikute teatavakstegemine

  Kohtunik teeb teatavaks kohtu koosseisu, teatab, kes esineb asjas riikliku süüdistajana, kaitsjana ja kes on kohtuistungi sekretär, tõlk, ekspert ja spetsialist ning selgitab menetlusosalistele nende õiguse esitada kohtuniku, rahvakohtuniku, prokuröri, kohtuistungi sekretäri, tõlgi, eksperdi ja spetsialisti vastu taandust.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 232.  Taandamine

  (1) Käesoleva koodeksi §-des 20 või 26 märgitud asjaoludel on kohtunik ja rahvakohtunik kohustatud taanduma.

  (2) Samadel alustel on menetlusosalistel õigus avaldada taandust kohtuniku või rahvakohtuniku vastu.

  (3) Kohtuniku või rahvakohtuniku taandumise või taandamise otsustab kohus taandatava kohtuniku või rahvakohtuniku osavõtuta. Häälte poolitumisel loetakse kohtunik või rahvakohtunik taandatuks. Kahe kohtuliikme või kogu kohtukoosseisu vastu avaldatud taanduse otsustab kogu kohtukoosseis. Asja ainuisikulisel läbivaatamisel lahendab kohtunik ka tema vastu esitatud taandamise.

  (4) Enne taanduse otsustamist on kohtunikul või rahvakohtunikul, kelle vastu taandus avaldati, õigus anda seletusi taandamise motiivide kohta.

  (5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka prokuröri, eksperdi, spetsialisti, kohtuistungi sekretäri ja tõlgi suhtes, kusjuures nende eelnenud osavõtt kriminaalasjast prokuröri, eksperdi, spetsialisti, kohtuistungi sekretäri või tõlgina ei ole taandamise aluseks.

  (6) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajate suhtes käesoleva koodeksi §-s 20 lg 2 ja 3 märgitud asjaolude olemasolul.

  (7) Prokuröri, kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajate, eksperdi, spetsialisti, kohtuistungi sekretäri või tõlgi taandamise otsustab kohus terves koosseisus.

  (8) Taandamine otsustatakse nõupidamistoas.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 233.  Kriminaalasja arutamise võimalikkus menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või spetsialisti mitteilmumisel

  (1) Menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või spetsialisti mitteilmumisel kuulab kohus ära prokuröri ja teiste menetlusosaliste arvamuse kriminaalasja arutamise võimalikkuse kohta ja teeb määruse kriminaalasja arutamise jätkamiseks või edasilükkamiseks.

  (2) Kui kohus teeb määruse asja arutamise edasilükkamiseks, võib kohus üle kuulata ilmunud tunnistajaid, eksperti või spetsialisti, kannatanut, tsiviilhagejat, tsiviilkostjat või nende esindajaid. Kui pärast asja arutamise edasilükkamist vaatab selle läbi sama kohtukoosseis, toimub nimetatud isikute teistkordne kutsumine kohtuistungile ainult hädavajalikel juhtudel.

§ 234.  Kohtualusele tema õiguste selgitamine

  Kohtunik selgitab kohtualusele tema õigused kriminaalasja kohtulikul arutamisel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-s 351.

§ 235.  Kannatanule, tsiviilhagejale, tsiviilkostjale ja alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale nende õiguste selgitamine

  (1) Kohtunik selgitab kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale nende õigused asja kohtulikul arutamisel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 40, 41 ja 43, alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale aga tema õigused, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-s 193.

  (2) Karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes selgitab kohtunik kannatanule tema õigust toetada süüdistust või leppida kohtualusega, samuti selgitab talle, et leppimise korral, mis toimus enne kohtuotsuse jõustumist, kuulub kriminaalasi lõpetamisele
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 236.  Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine

  (1) Kui ekspertiis on korraldatud väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile tema õigused ja kohustused. Kui eksperdiks määratud isikut ei ole vannutatud, hoiatab kohtunik teda kriminaalkaristusest, mida kohaldatakse teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest vastavalt kriminaalkoodeksi §-s 175 sätestatule, ning võtab selle kohta allkirja.

  (2) Ekspert viibib kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal istungisaalis.

  (3) Erandjuhtudel võib kohus, ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, vabastada eksperdi tema taotlusel istungisaalis viibimise kohustusest üksikute kohtulike toimingute ajaks.

§ 2361.  Spetsialistile tema õiguste ja kohustuste selgitamine

  Kohtunik selgitab spetsialistile tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi §-s 1111.

§ 237.  Taotluste esitamine ja lahendamine

  (1) Kohtunik küsitleb prokuröri, kohtualust, tema kaitsjat, kannatanut ja tema esindajat, tsiviilhagejat, tsiviilkostjat või nende esindajaid, kas neil on taotlusi uute tunnistajate, ekspertide ja spetsialistide väljakutsumiseks, samuti uute tõendite väljanõudmiseks ja kriminaalasja juurde võtmiseks.

  (2) Kohtuistungil on menetlusosalistel õigus esitada taotlusi kõigis kriminaalasjasse puutuvates küsimustes, olenemata sellest, kas neid taotlusi on kohtueelsel või kohtulikul uurimisel juba varem esitatud.

  (3) Taotluse mitterahuldamine ei võta isikult, kelle taotluse rahuldamisest keelduti, õigust esitada taotlust edaspidi kohtuliku arutamise käigus.

  (4) Iga taotluse kohta küsib kohus teiste menetlusosaliste seisukoha.

  (5) Ära kuulanud taotlused, menetlusosaliste avaldused, teeb kohus määruse esitatud taotlus rahuldada või rahuldamata jätta.

  Kahekümne kolmas peatükk

  KOHTULIK UURIMINE

§ 238.  Kohtuliku uurimise algus

  (1) Kohtunik teatab, et kohus alustab kohtulikku uurimist, mis algab süüdistuskokkuvõtte avaldamisega või süüdistuskokkuvõtte ja kohtu alla andmise määruse avaldamisega, kui kohtu alla andmise määrusega oli muudetud süüdistuskokkuvõtte sisu.

  (2) [kehtetu]

  (3) Seejärel selgitab kohtunik kohtualusele süüdistuse sisu, mille järgi ta on kohtu alla antud, ja küsib, kas kohtualune tunnistab ennast temale esitatud süüdistuses süüdi.

§ 239.  Tõendite uurimise järjekorra kindlaksmääramine

  (1) Kohus kuulab ära menetlusosaliste arvamuse kohtulike tõendite uurimise järjekorra kohta ja teeb vastava määruse, mis kantakse protokolli.

  (2) Kohus teostab kohtulikku uurimist täies ulatuses, olenemata sellest, kas kohtualune ennast temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistas või mitte.

§ 240.  Kohtualuse ülekuulamise kord

  (1) Kohtualuse ülekuulamine algab kohtuniku ettepanekuga anda ütlusi esitatud süüdistuse kohta.

  (2) Pärast kohtualuse ütluste andmist küsitlevad teda prokurör, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad ja kaitsja. Pärast seda võivad kohtualusele küsimusi esitada teised kohtualused ja nende kaitsjad.

  (3) Kohtul on õigus küsitleda kohtualust igas kohtuliku uurimise järgus.

  (4) Kohtualusel on õigus kogu kohtuliku uurimise kestel ülekuulatud tunnistajatele, ekspertidele, spetsialistidele, tsiviilhagejale, tsiviilkostjale, kannatanule ja teistele kohtualustele küsimusi esitada.

  (5) Kohtualusel on õigus anda seletusi kas kogu kriminaalasja kohta või iga üksiku asjaolu kohta eraldi.

§ 241.  Alaealise kohtualuse eemaldamine istungisaalist

  Kui alaealise süüdistusasjas on kohtu äranägemisel vaja kasvatuslikel motiividel üksikuid kohtu toiminguid teostada alaealise kohtualuse juuresolekuta, eemaldatakse viimane kohtumäärusega istungisaalist. Pärast alaealise kohtualuse tagasikutsumist istungisaali tutvustab kohtunik teda kõigi kohtu toimingutega, mis teostati tema juuresolekuta.

§ 242.  Kohtualuse poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine

  (1) Kohtualuse poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi võib avaldada, samuti ülekuulamisprotokollile lisatud tema ütluste helisalvestust võib esitada kuulamiseks järgmistel juhtudel:
  1) kui kohtualune keeldub kohtulikul uurimisel ütluste andmisest;
  2) kui kohtualuse poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolus kohtulikul uurimisel antud ütlustega;
  3) kui kohtulik arutamine toimub kohtualuse juuresolekuta.

  (2) Seda sätet kohaldatakse ka kohtualuse poolt kohtus antud ütluste avaldamise puhul.

  (3) Salvestust on lubatud esitada pärast seda, kui on avaldatud ülekuulamise või kohtuistungi protokolli kantud ütluste sisu. Kohtuistungi protokolli märgitakse salvestuse esitamine.

§ 243.  Tunnistaja ülekuulamine

  (1) Tunnistaja kuulatakse üle üksikult, teiste, veel ülekuulamata tunnistajate juuresolekuta. Enne ülekuulamist küsitletakse tunnistajat tema isiku kindlakstegemiseks ja tema ning kohtualuse ja kannatanu suhete selgitamiseks.

  (2) Kohtunik teeb tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta kriminaalasja kohta teab.

  (3) Pärast tunnistaja poolt ütluste andmist küsitlevad teda prokurör, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad, kohtualune ja kaitsja.

  (4) Kui tunnistaja kutsuti kohtusse mõne menetlusosalise taotlusel, küsitleb tunnistajat esimesena see menetlusosaline, kelle taotlusel tunnistaja oli kutsutud.

  (5) Tunnistajale võib esitada täiendavaid küsimusi tema poolt varem antud ütluste selgitamiseks ja täiendamiseks. Kohtunik on kohustatud kõrvaldama kriminaalasjasse mittepuutuvad ja suunavad küsimused. Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat igas kohtuliku uurimise järgus.

  (6) Kohus võib omal initsiatiivil, aga samuti menetlusosaliste taotlusel tunnistajaid vastastada.

  (7) Ülekuulatud tunnistajad jäävad kohtuliku uurimise lõpuni istungisaali ega või kohtu loata saalist lahkuda.

  (8) Kui kohus peab vajalikuks üle kuulata tunnistajat, kelle suhtes on rakendatud anonüümsust, toimub see menetlusosaliste juuresolekuta nende poolt esitatud küsimuste alusel. Ütluste sisu avaldatakse kohtuistungil.

  (9) Kohtuistungil võib tunnistajat, kelle suhtes on rakendatud anonüümsust, üle kuulata menetlusosaliste osavõtul ainult tema nõusolekul.

§ 244.  Alaealise tunnistaja ülekuulamine

  (1) Noorem kui neljateistaastane tunnistaja kuulatakse üle pedagoogi või psühholoogi, vajalikel juhtudel aga ka vanemate või seaduslike esindajate juuresolekul, kellel on õigus ülekuulatavale alaealisele tunnistajale kohtuniku loal küsimusi esitada.

  (2) Alaealine tunnistaja eemaldatakse pärast tema ülekuulamist istungisaalist, välja arvatud juhud, kui kohus tema edasist viibimist istungisaalis vajalikuks peab.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 245.  Tunnistaja õigus kasutada märkmeid ja dokumente

  (1) Tunnistaja võib ülekuulamisel kasutada märkmeid, kui tema ütlused käivad arvuliste andmete kohta või on seotud nimede või muude raskesti meelespeetavate andmetega.

  (2) Tunnistaja võib ette lugeda dokumente, mis käivad tema poolt antud ütluste kohta. Märkmed ja dokumendid esitatakse kohtule, vajaduse korral avaldatakse, ja neid võib kohtumääruse alusel kriminaalasja juurde võtta.

§ 246.  Tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine

  (1) Tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi võib avaldada, samuti ülekuulamisprotokollile lisatud tunnistaja ütluste helisalvestust võib esitada kuulamiseks järgmistel juhtudel:
  1) kui tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolus tema poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustega;
  2) kui tunnistajal polnud võimalik kohtuistungile ilmuda või kui ta keeldub kohtuistungil ütluste andmisest;
  3) kui tunnistaja asukoht ei ole teada;
  4) kui tunnistaja suhtes rakendati anonüümsust;
  5) kui ütlused käivad arvuliste andmete kohta või on seotud nimede või muude raskesti meelespeetavate andmetega, kusjuures neid ütlusi võib avaldada alles pärast tunnistaja suulist ülekuulamist.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldatakse ka tunnistaja poolt kohtus antud ütluste avaldamise puhul.

  (3) Kohtuistungil võib avaldada ka vastavalt käesoleva koodeksi §-le 233 lg 2 kohtu poolt ülekuulatud tunnistaja ütlusi.

  (4) Salvestust ei lubata esitada, kui eelnevalt ei avaldata ütlusi, mis sisalduvad vastavas ülekuulamise või kohtuistungi protokollis. Kohtuistungi protokollis märgitakse salvestuse esitamine.

§ 247.  Kannatanu ülekuulamine

  Kannatanu kuulatakse üle enne tunnistajaid käesoleva koodeksi §-des 243–246 ettenähtud korras.

§ 248.  Isiku või eseme äratundmiseks esitamine

  (1) Kohus võib nii omal initsiatiivil kui ka mõne menetlusosalise taotlusel esitada kohtualusele, tunnistajale või kannatanule äratundmiseks isiku või eseme, kui neid varem äratundmiseks ei olnud esitatud.

  (2) Isik või ese esitatakse äratundmiseks käesoleva koodeksi §-de 137–138 sätete kohaselt.

  (3) Pärast isiku või eseme äratundmiseks esitamist on kohtul, menetlusosalistel õigus äratundjale täiendavaid küsimusi esitada.

§ 249.  Ekspertiisi määramine kohtus

  (1) Ekspert võtab osa ekspertiisi esemesse puutuvate tõendite uurimisest ja võib esitada kohtu loal kohtualusele, kannatanule ja tunnistajatele küsimusi ekspertiisi tegemiseks tähtsate asjaolude kohta.

  (2) Kohtunik teeb menetlusosalistele ettepaneku esitada eksperdile küsimused kirjalikult. Kohus kõrvaldab asjasse mittepuutuvad või väljaspool eksperdi pädevust olevad küsimused ja sõnastab ekspertiisimääruses küsimused, millele ekspert peab vastama. Eksperdile esitatud küsimused avaldab kohus kohtuistungil.

  (3) Ekspertiis tehakse vastavalt käesoleva koodeksi §-des 158, 160 ja 1601 sätestatule. Ekspertiisiakt või ekspertiisist keeldumise akt avaldatakse kohtuistungil.

§ 250.  Eksperdi ülekuulamine

  (1) Pärast ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti avaldamist võib eksperdile esitada küsimusi akti sisu selgitamiseks ja täiendamiseks. Eksperdi selgitused ja täiendused, mida vajatakse eksperdiarvamuse kontrollimiseks ja hindamiseks, ei ole kriminaalasjas tõendid.

  (2) Eksperdile esitavad küsimusi järjekorras prokurör, kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajad, kohtualune ja kaitsja.

  (3) Kui ekspert kutsuti kohtusse mõne menetlusosalise taotlusel, küsitleb eksperti esimesena see menetlusosaline, kelle taotlusel ekspert oli kutsutud.

  (4) Kohtul on õigus eksperdile küsimusi esitada igas kohtuliku uurimise järgus.

  (5) Eksperdile esitatud suulised küsimused ja vastused nendele kantakse kohtuistungi protokolli.

§ 251.  Täiend- või kordusekspertiisi tegemine

  (1) Käesoleva koodeksi §-s 59 lg 5 ja 6 ettenähtud juhtudel võib kohus motiveeritud määrusega määrata täiend- või kordusekspertiisi.

  (2) Täiend- või kordusekspertiis tehakse käesoleva koodeksi §-des 59, 60, 249 ja 250 kehtestatud nõudeid järgides.

§ 252.  Asitõendi ja sündmuskoha vaatlus ning ütluste seostamine olustikuga

  (1) Asitõendi vaatlust võib toimetada igas kohtuliku uurimise järgus nii kohtu initsiatiivil kui ka menetlusosaliste taotlusel. Seoses asitõendi vaatlusega võivad menetlusosalised kohtule avaldusi teha ja menetlusosalised ütlusi anda.

  (2) Kohus võib kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust, mida ei ole võimalik kohtusse tuua. Vaatlust toimetab kogu kohtukoosseis menetlusosaliste, vajaduse korral ka tunnistajate, eksperdi ja spetsialisti osavõtul.

  (3) Vaatluse käik ja tulemused kantakse kohtuistungi protokolli.

  (4) Kohus võib vastavalt käesoleva koodeksi §-le 1531 teostada ütluste seostamise olustikuga, mille tulemused kantakse kohtuistungi protokolli.

§ 253.  Dokumendi avaldamine

  (1) Toimikus leiduvat või kohtuistungil kohtule esitatud dokumenti võib avaldada kas täielikult või osaliselt igas kohtuliku uurimise järgus. Kohtuistungil esitatud dokumenti võib kohtu määrusega võtta toimikusse.

  (2) Paragrahvi 192 lõikes 6 sätestatud kohtueelse ettekande avaldamine on kohustuslik.

§ 254.  Uurimiseksperiment

  Kohtuliku uurimise, vaatluse ja muude kohtu toimingutega kogutud tõendite kontrollimiseks ja täpsustamiseks võib kohus teha uurimiseksperimendi kooskõlas käesoleva koodeksi §-ga 154.

§ 255.  Kohtuliku uurimise lõpetamine

  (1) Pärast kõigi kriminaalasjas leiduvate tõendite uurimist küsib kohtunik menetlusosaliselt, kas nad taotlevad kohtulikku uurimist veel millegagi täiendada.

  (2) Esitatud taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb kohus määruse.

  (3) Pärast vajalikke täiendavaid uurimistoiminguid kuulutab kohtunik kohtuliku uurimise lõpetatuks.

  Kahekümne neljas peatükk

  KOHTULIK VAIDLUS JA KOHTUALUSE VIIMANE SÕNA

§ 256.  Kohtuliku vaidluse kord

  (1) Pärast kohtuliku uurimise lõpetatuks kuulutamist asub kohus kohtuliku vaidluse ärakuulamisele.

  (2) Vaidlus koosneb kriminaalasjast osavõtva prokuröri, seejärel kannatanu ja tema esindaja, tsiviilhageja ja tsiviilkostja või nende esindajate, alaealise kohtualuse seadusliku esindaja ning kaitsja, nende puudumisel aga kohtualuse enda kõnest.

  (3) Kaitsjate sõnavõttude järjekorra määrab kohus pärast nende arvamuste ärakuulamist.

§ 257.  Kohtuliku vaidluse sisu

  (1) Kohtulikust vaidlusest osavõtjatel on õigus oma kõnedes toetuda ainult neile tõenditele, mis olid kohtuliku uurimise esemeks.

  (2) Kohus ei või piirata vaidluse kestust, kuid kohtunikul on õigus vaidlusest osavõtjaid peatada, kui nad oma kõnes kalduvad kõrvale arutatava kriminaalasja sisust.

  (3) Kohtulikust vaidlusest osavõtjatel ei ole õigust vaidluse käigus esitada uusi tõendeid, mis ei olnud kohtuliku uurimise esemeks. Uute tõendite esitamise vajaduse korral võivad nad taotleda kohtuliku uurimise uuendamist.

  (4) Pärast uuendatud kohtuliku uurimise lõpetamist alustatakse vaidlust uuesti.

  (5) Kohtulikust vaidlusest osavõtjatel on õigus kuni kohtu lahkumiseni nõupidamistuppa esitada oma kõne tekst lisamiseks kohtuistungi protokollile.

  (6) Pärast vaidluse lõppu võivad sellest osavõtjad vahetada repliike, kusjuures viimase repliigi õigus on alati kohtualuse kaitsjal või kohtualusel.

§ 258.  Kohtualuse viimane sõna

  (1) Pärast vaidluse lõpetamist annab kohtunik kohtualusele viimase sõna.

  (2) Kohus ei või piirata kohtualuse viimase sõna kestust, kuid kohtunikul on õigus kohtualust peatada, kui see oma kõnes kaldub kõrvale arutatava kriminaalasja sisust.

  (3) Kohtualuse viimase sõna ajal ei või temale esitada küsimusi.

  (4) Kui kohtualune oma viimases sõnas avaldab kriminaalasja suhtes olulise tähtsusega uusi asjaolusid, uuendab kohus kohtuliku uurimise.

  (5) Pärast uuendatud kohtuliku uurimise lõpetamist algab uuesti kohtulik vaidlus üldises korras ja kohtualusele antakse uuesti viimane sõna.

§ 259.  Kohtu eemaldumine nõupidamistuppa

  Pärast kohtualuse viimase sõna ärakuulamist läheb kohus kohtuotsuse tegemiseks nõupidamistuppa, millest kohtunik teatab istungisaalis viibijatele.

  Kahekümne viies peatükk

  KOHTUOTSUSE TEGEMINE

§ 260.  Kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel

  Kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel.

§ 261.  Kohtunike nõupidamise saladus

  (1) Kohus teeb kohtuotsuse nõupidamistoas. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult kohtunikud, kes antud kriminaalasjas kohtu koosseisu kuuluvad ning kohtusekretär, kelle juuresolekut kohus peab vajalikuks otsuse kirjalikuks vormistamiseks. Teiste isikute viibimine nõupidamistoas kohtuotsuse tegemise ajal on keelatud.

  (2) Kohtul on õigus nõupidamine katkestada puhkuseks. Nõupidamistoas nõupidamise ajal toimunud arutlusi on keelatud avaldada.

§ 262.  Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus

  (1) Kohtuotsus peab olema kooskõlas seadusega ja põhjendatud.

  (2) Kohus rajab otsuse ainult nendele tõenditele, mis on läbi vaadatud kohtuistungil.

§ 263.  Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

  (1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus nõupidamistoas järgmised küsimused:
  1) kas on toimunud tegu, milles kohtualust süüdistatakse;
  2) kas selle teo pani toime kohtualune;
  3) kas see tegu sisaldab kuriteokoosseisu ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud;
  4) kas kohtualune on süüdi selle kuriteo toimepanemises;
  5) kas kohtualust toimepandud kuriteo eest karistada;
  6) kas esineb kohtualuse vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid;
  7) milline karistus kohtualusele mõista ja kas kohtualusel tuleb see karistus kanda;
  8) -9) [Kehtetud];
  10) kas kohtualuse suhtes kohaldada tõkendit ja nimelt millist;
  11) milliseid vahendeid on vaja kohaldada süüdimõistetu järelevalveta jäävate alaealiste laste või tema vara suhtes;
  12) kas rahuldada tsiviilhagi, kellelt, kelle kasuks ja missuguses summas või kas varaline kahju kuulub hüvitamisele, kui tsiviilhagi ei ole esitatud;
  13) millised abinõud tarvitusele võtta tsiviilhagi ja varalise kahju hüvitamise tagamiseks;
  14) kuidas toimida asitõendite ja äravõetud esemetega;
  15) kelle kanda jäävad kohtukulud;
  16) kas tagastada kautsjon või kanda see riigituludesse;
  17) kas riigituludesse kantavast kautsjonist rahuldada tsiviilhagi ja hüvitada kohtukulud.

  (2) Kui kohtualust süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises, otsustab kohus need küsimused iga kuriteo kohta eraldi ja ühtlasi mõistab liitkaristuse kuritegude kogumi eest.

  (3) Kui kuriteo või kuritegude toimepanemises süüdistatakse mitut kohtualust, otsustab kohus need küsimused iga kohtualuse ja kuriteo suhtes eraldi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 264.  Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamine

  Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et teo toimepanemise ajal neljateist- kuni kaheksateistaastast isikut, arvestades tema kõlbelise ja vaimse arengu taset ning võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida, saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendeid.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

  §-d 2641-2642.
[Kehtetud - RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 265.  Nõupidamistoas küsimuste esitamise kord

  (1) Nõupidamist nõupidamistoas juhatab kohtunik, kes esitab rahvakohtunikele otsustamiseks küsimused käesoleva koodeksi §-s 263 ettenähtud korras. Iga küsimus tuleb esitada võimalikult niisugusel kujul, et sellele saab anda ainult kas jaatava või eitava vastuse.

  (2) Küsimuste otsustamisel ei ole kellelgi õigust keelduda oma hääle andmisest. Kohtunik avaldab oma arvamuse ja annab oma hääle viimasena.

  (3) Kõik küsimused otsustatakse lihthäälteenamusega.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29.07.2002]

§ 266.  Kohtuniku eriarvamus

  Vähemusse jäänud kohtunikul on õigus kirjalikult esitada oma eriarvamus, mis võetakse toimikusse, kuid mida ei avaldata kohtuotsuse kuulutamisel.

§ 267.  Kohtuliku uurimise uuendamine

  (1) Kui kohus nõupidamistoas käesoleva koodeksi §-s 263 ettenähtud küsimuste otsustamisel tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada mõnd asjaolu, millel on kriminaalasjas tähtsust, uuendab ta kohtuotsust tegemata oma määrusega kohtuliku uurimise.

  (2) Uuendatud kohtuliku uurimise lõpetamise järel kuulab kohus uuesti ära kohtuliku vaidluse ja kohtualuse viimase sõna.

  (3) [Kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 268.  Kohtuotsuse liigid

  (1) Kohtuotsus võib olla süüdimõistev või õigeksmõistev ja peab olema kohtu poolt motiveeritud.

  (2) Süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletustel ja tehakse ainult tingimusel, kui kohtuliku arutamise käigus on tõendatud kohtualuse süü kuriteo toimepanemises.

  (3) Kohus teeb süüdimõistva otsuse süüdimõistetu vabastamisega karistusest, kui kriminaalasja arutamisel tehti kindlaks käesoleva koodeksi § 5 lõike 1 punktis 3 või 4 sätestatud asjaolu.

  (4) Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse siis, kui ei ole tuvastatud kuriteosündmus või kui kohtualuse teos puudub kuriteokoosseis, samuti siis, kui ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest.

  (5) Kui õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel jääb kohtualuse poolt kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu tuvastamata kuriteo toimepannud isik, saadab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku prokurörile seadusega sätestatud korras isiku kindlakstegemiseks, kes tuleb süüdistatavana vastutusele võtta.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 269.  Tsiviilhagi otsustamine

  (1) Tsiviilhagi otsustatakse kohtuotsuse tegemisel.

  (2) Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus kas täielikult või osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest.

  (3) Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel kuriteokoosseisu puudumise tõttu jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Kui ei ole tuvastatud kuriteo sündmus või ei ole tõendatud kohtualuse osavõtt kuriteo toimepanemisest, jätab kohus tsiviilhagi rahuldamata.

  (31) Kui hagi tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud keelumärge, saadab kohus käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud jõustunud kohtuotsuse Kinnistusametile, kes selle alusel keelumärke kustutab.

  (4) Tsiviilhagi, mis otsuse tegemisel jäi läbi vaatamata, võib esitada tsiviilmenetluse korras.

§ 270.  Tsiviilhagi suuruse kindlaksmääramine tsiviilmenetluse korras

  Kui kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras.

§ 271.  Tsiviilhagi tagamine

  Tsiviilhagi rahuldamisel võtab kohus tarvitusele abinõud tsiviilhagi tagamiseks, kui neid abinõusid ei olnud varem tarvitusele võetud.

§ 272.  Kohtuotsuse koostamine

  (1) Pärast käesoleva koodeksi §-s 263 ettenähtud küsimuste otsustamist koostab kohus otsuse, millele kirjutavad alla kõik otsuse tegemisest osavõtnud kohtunikud, kaasa arvatud ka eriarvamusele jäänud kohtunik.

  (2) Kohtuotsus kirjutatakse keeles, milles toimus kriminaalasja kohtulik arutamine. Parandused kohtuotsuses peavad olema õiendatud.

  (3) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldav-motiveerivast ja resolutiivosast.

§ 273.  Kohtuotsuse sissejuhatav osa

  Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse:
  1) kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel;
  2) kohtuotsuse tegemise koht ja aeg;
  3) otsuse teinud kohtu nimetus, kohtu koosseis, kohtuistungi sekretäri, süüdistaja, kaitsja ja tõlgi perekonnanimed;
  4) kohtualuse ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, elukutse, haridus, perekonnaseis ja muud kriminaalasjas tähtsust omavad andmed kohtualuse isiku kohta;
  41) juriidilisest isikust kohtualuse nimetus, registrikood ja asukoha aadress;
  5) kriminaalseaduse paragrahv, lõige ja punkt, kus on ette nähtud kuritegu, milles süüdistatuna kohtualune oli kohtu alla antud.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 274.  Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriv osa

  Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidatakse:
  1) süüdistuse formulatsioon, mille järgi kohtualune oli kohtu alla antud;
  2) kohtulikul uurimisel kindlakstehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal kohus need asjaolud loeb tuvastatuks;
  3) motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid;
  4) millises süüdistuses kohus iga kohtualuse süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb või millises süüdistuses kohtualune õigeks mõisteti ja millistel kaalutlustel kohus loeb mitteusaldusväärseks tõendid, millel põhines süüdistus, süüdistuse muutmise motiivid, kui kohus seda tegi;
  5) motiivid kohtualusele mõistetud karistuse kohta, näidates ära vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud; vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise motiivid, juhul kui kriminaalseaduse sanktsioon näeb ette ka teisi vabadusekaotusega mitteseotud karistusi;
  6) tingimisi või alla antud kuriteo eest kriminaalseaduses kehtestatud alammäära karistuse mõistmise, samuti teisele, kergemat liiki karistusele ülemineku motiivid;
  7) [kehtetu];
  8) tõkendi ja sundravi kohaldamise motiivid;
  9) tsiviilhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise alused, samuti varalise kahju hüvitamise alused, kui tsiviilhagi ei ole esitatud.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 275.  Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa

  (1) Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidatakse:
  1) füüsilisest isikust kohtualuse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust kohtualuse nimetus;
  2) kohtualuse süüditunnistamine kriminaalseaduse vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;
  3) kohtualusele iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmisele kuuluv lõplik karistus, tingimisi süüdimõistmisel katseaja kestus, süüdimõistetule katseajaks määratud kohustused ja kriminaalhooldaja nimi;
  31) rahatrahvi mõistmisel päevamäärade arv, päevamäära suurus ja rahatrahvi suurus;
  32) varalise karistuse mõistmisel varalise karistuse suurus;
  4) [kehtetu];
  5) karistuse kandmise alguse aeg;
  6) kohtu poolt valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi tühistamine;
  7) süüdimõistetu järelevalveta jäävate alaealiste laste või vara suhtes kohaldatavad abinõud;
  8) otsus tsiviilhagi rahuldamise või varalise kahju hüvitamise kohta, kui tsiviilhagi ei ole esitatud;
  9) kohtu poolt tsiviilhagi ja varalise kahju hüvitamise tagamiseks tarvitusele võetud abinõud;
  10) kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega;
  11) kelle peale tuleb panna kohtukulud;
  12) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.

  (2) Kui kohtualusele on esitatud süüdistus mitmes kuriteos või kriminaalseaduse mitme paragrahvi järgi, peab kohtuotsuses olema täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on õigeks ja millises süüdi mõistetud.

  (3) Kui süüdimõistetu vabastatakse karistusest karistusseadustiku § 73, 74 või 87 alusel, tuleb see kohtuotsuse resolutiivosas eraldi märkida.

  (4) Kohtu poolt äravõetud või erikonfiskeeritud esemed, mis omavad õppeotstarbelist või teaduslikku tähtsust, antakse pärast kohtuotsuse seadusejõusse astumist politsei ekspertiisi- ja kriminalistikaasutusele viimase taotlusel nende jätmiseks temale endale või edastamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Riigikaitse Akadeemiale või politseiõppeasutustele või -muuseumile.
[RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]

§ 276.  Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa

  Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas näidatakse:
  1) füüsilisest isikust õigeksmõistetu ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust õigeksmõistetu nimetus;
  2) kohtualuse õigeksmõistmine kriminaalseaduse vastava paragrahvi, lõike või punkti järgi;
  3) valitud tõkendi tühistamine;
  4) tsiviilhagi tagamiseks tarvituselevõetud abinõude tühistamine;
  5) kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega;
  6) kohtuotsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg.
[RT I 2002, 82, 480 - jõust. 24.10.2002]

§ 277.  [kehtetu]

§ 278.  Kohtuotsuse kuulutamine

  (1) Kohtuotsus kuulutatakse pärast sellele allakirjutamist. Kohtuotsuse loeb ette kohtunik või rahvakohtunik kogu kohtukoosseisu juuresolekul istungisaalis.

  (2) Kõik istungisaalis viibijad kuulavad otsust seistes.

  (3) Kui kohtuotsus loetakse ette keeles, mida kohtualune ei valda, siis pärast kohtuotsuse kuulutamist tõlgib kohtuotsuse kohtualusele istungist osavõttev tõlk.

  (4) Kohtunik selgitab kohtualusele arusaadavas väljenduses kohtuotsuse sisu, samuti kohtuotsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega.

  (5) Kohus võib kohtuotsuse resolutiivosa koostada eraldi menetlusdokumendina. Resolutiivosa kuulutades teatab kohus, millal menetlusosalised saavad kohtu kantseleis kohtuotsusega tutvuda.

  (6) Kui kohtuotsuse resolutiivosa koostatakse eraldi menetlusdokumendina, tuleb kohtuotsus koostada resolutiivosa kuulutamisest alates kahekümne päeva jooksul.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel lisatakse toimikusse kohtuotsuse resolutiivosa ja kohtuotsus.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

§ 279.  Kohtualuse vabastamine vahi alt

  Kohtualuse õigeksmõistmisel või tema vabastamisel karistuse kandmisest või temale karistuse mõistmisel, mis ei ole seotud vabadusekaotuse või arestiga, vabastatakse vahi all viibiv kohtualune vahi alt viivitamatult istungisaalis.

§ 280.  Kohtuotsuse ärakirja kätteandmine

  (1) Kohtuotsuse ärakiri antakse kätte või saadetakse kohtualusele, samuti vahi alla võetud menetlusosalisele kolme ööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtukantselei kaudu teatavaks tegemist. Teistele menetlusosalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri nende taotlusel viie ööpäeva jooksul.

  (2) Kui otsus oli kirjutatud keeles, mida kohtualune ei valda, antakse kohtuotsuse ärakiri temale kätte tõlgituna kohtualuse emakeelde või teise temale arusaadavasse keelde.

  (3) Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saadetakse süüdimõistetu töökohta, elamu valdajale või kohaliku omavalitsuse asutusele. Kui süüdimõistetule on mõistetud mittevabadusekaotuslik karistus, saadetakse jõustunud kohtuotsuse ärakiri süüdimõistetu elukohajärgsele politseijaoskonnale.

  (4) Kohtualusele vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel kindlustab kohus süüdimõistetu omastele võimaluse kohtuda s��üdimõistetuga enne karistuse kandmisele asumist.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29.07.2002]

  Kahekümne kuues peatükk

  PSÜHHIAATRILISE SUNDRAVI KOHALDAMINE
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 281.  Eeluurimise erisused

  (1) Kui isik pani toime õigusvastase teo süüdimatus seisundis või kui tal pärast õigusvastase teo toimepanemist, kuid enne eeluurimise lõpetamist tuvastati vaimuhaigus või nõdrameelsus või muu raske psüühikahäire, alustatakse kriminaalmenetlust ja uuritakse kriminaalasja üldises korras käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

  (2) Eeluurimise lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud juhul teeb uurija määruse kriminaalasja saatmiseks kohtusse karistusseadustiku §-s 86 ettenähtud psühhiaatrilise sundravi määramise otsustamiseks.

  (3) Isiku psüühilise seisundi tuvastab uurimise käigus kohtupsühhiaatriaekspertiis.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 282.  Uurija ja prokuröri tegevus uurimise lõpetamisel

  Käesoleva koodeksi §-s 281 ettenähtud määruse saadab uurija koos toimikuga prokurörile, kes määrusega nõustumisel kinnitab selle ja annab üle kohtule, mittenõustumisel aga tagastab selle täiendavaks uurimiseks.

§ 283.  Kriminaalasja ettevalmistamine kohtulikuks arutamiseks

  (1) Saanud prokurörilt kriminaalasja, määrab kohtunik selle arutamisele, teatab sellest prokurörile, kaitsjale ja uurimisaluse seaduslikele esindajatele ning teeb korralduse kannatanute, tunnistajate ja ekspertide väljakutsumiseks.

  (2) Kriminaalasja arutamine toimub prokuröri ja kaitsja osavõtul.

  (3) Kui kohtunik leiab, et kriminaalasi kuulub lõpetamisele või tagastamisele täiendavaks uurimiseks, määrab ta kriminaalasja läbivaatamiseks kohtu korraldaval istungil.

§ 284.  Kriminaalasja kohtulik arutamine

  (1) Kriminaalasja kohtulik arutamine toimub käesoleva koodeksi sätete kohaselt.

  (2) Kohtulik uurimine algab käesoleva koodeksi §-s 282 ettenähtud määruse avaldamisega.

  (3) Kohtuistungil kuulatakse üle tunnistajad ja kannatanud, kontrollitakse kõiki tõendeid, ekspertidearvamust uurimisaluse psüühilise seisundi kohta ja kõiki kriminaalasja otsustamisel olulise tähtsusega asjaolusid.

  (4) Kohtuistungile võib kohtu äranägemisel kutsuda isiku, kelle suhtes taotleti psühhiaatrilise sundravi kohaldamist.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 285.  Kohtu poolt lahendatavad küsimused

  (1) Kohus otsustab kriminaalasja oma määrusega, mis tehakse nõupidamistoas.

  (2) Määruse tegemisel peab kohus otsustama:
  1) kas on toimunud karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu;
  2) kas selle teo pani toime antud isik;
  3) kas antud isik pani selle teo toime süüdimatus seisundis või jäi pärast õigusvastase teo toimepanemist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või tal tekkis muu raske psüühikahäire, mille tõttu ta ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima;
  4) kas antud isiku suhtes tuleb kohaldada karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 286.  Kohtumäärus

  (1) Tunnistanud tõendatuks antud isiku poolt karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemise süüdimatus seisundis või pärast õigusvastase teo toimepanemist tema vaimuhaigeks või nõdrameelseks jäämise või tal muu raske psüühikahäire tekkimise, mille tagajärjel isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, teeb kohus kriminaalasja lõpetamise määruse ja kohaldab antud isiku suhtes karistusseadustiku §-s 86 ettenähtud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata, kui selleks puudub vajadus.

  (2) Tunnistanud, etantudisiku poolt karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemine süüdimatus seisundis ei ole tõendatud või et isik ei ole pärast õigusvastase teo toimepanemist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või tal ei ole tekkinud muud rasket psüühikahäiret, mille tagajärjel ta oma teo ja vaimse seisundi tõttu on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, tagastab kohus kriminaalasja oma määrusega täiendavaks uurimiseks ja edasiseks menetlemiseks üldises korras.

  (3) Kui kohus tunnistab, et antud isiku süü ühiskonnaohtliku teo toimepanemises ei ole tõendatud või et kriminaalasjas esinevad käesoleva koodeksi §-s 5 ettenähtud kriminaalmenetluse alustamist kõrvaldavad alused, teeb ta kriminaalasja lõpetamise määruse.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 287.  [kehtetu]

§ 288.  Psühhiaatrilise sundravi lõpetamine isiku suhtes, kes pani õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis

  (1) Kui isik, kes pani karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis ja viibib psühhiaatrilisel sundravil, terveneb või tema ohtlikkus langeb ära ning vastavalt psühhiaatrite komisjoni arvamusele puudub psühhiaatrilise sundravi edasise kohaldamise vajadus, lõpetab kohus psühhiaatrilise sundravi kohaldamise selle tervishoiuasutuse peapsühhiaatri esildise alusel, kus antud isikut peetakse.

  (2) Psühhiaatrilise sundravi lõpetamise taotluse võib esitada kohtule ka psühhiaatrilisel sundravil viibiva isiku abikaasa, seaduslik esindaja, lähem sugulane või kaitsja.

  (3) Psühhiaatrilise sundravi lõpetab kohus, kes tegi määruse selle kohaldamiseks, või psühhiaatriaasutuse asukohajärgne kohus prokuröri ja kaitsja osavõtul käesoleva koodeksi §-des 3373 ja 3374 ettenähtud korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 289.  Psühhiaatrilise sundravi lõpetamine isiku suhtes, kes pani õigusvastase teo toime süüdivana, kuid jäi pärast selle toimepanemist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või tal tekkis muu raske psüühikahäire

  (1) Kui isik, kes pani karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toime süüdivana, kuid jäi pärast selle toimepanemist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või tal tekkis muu raske psüühikahäire, viibib psühhiaatrilisel sundravil ja terveneb või tema ohtlikkus langeb ära ning vastavalt psühhiaatrite komisjoni arvamusele tunnistab kohtupsühhiaatriaekspertiis ta paranenuks, lõpetab kohus psühhiaatrilise sundravi kohaldamise.

  (2) Kohus lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrusega psühhiaatriaasutuse, kus antud isikut peetakse, esildise alusel ja saadab kriminaalasja eeluurimiseks ning kohtulikuks arutamiseks või kohtuotsuse täitmiseks üldises korras, arvestades karistusseadustiku §-des 81 ja 82 ettenähtud tähtaegu.

  (3) Psühhiaatrilise sundravi lõpetab kohus, kes tegi määruse selle kohaldamiseks, või psühhiaatriaasutuse asukohajärgne kohus käesoleva koodeksi §-des 3373 ja 3374 ettenähtud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

  Kahekümne kuues1 peatükk

  LOA ANDMINE ALAEALISE PAIGUTAMISEKS KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE KOOLI, SEAL VIIBIMISE TÄHTAJA PIKENDAMISEKS JA SEALT ENNE TÄHTAEGA VABASTAMISEKS

§ 2891.  Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolisviibimise tähtaja pikendamiseks

  (1) Loa alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks annab kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.

  (2) Kohtunik võib taotluse lahendamiseks kohtusse kutsuda alaealise, tema vanema või muu seadusliku esindaja ja pedagoogi või psühholoogi, kelle juuresolekul kohtunik küsitleb alaealist, selgitamaks, kas alaealise paigutamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamine on vajalik. Vajaduse korral nõuab kohtunik taotluse esitajalt täiendavaid materjale.

§ 2892.  Loa andmine alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolistvabastamiseks

  Loa alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamiseks annab kohtunik kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktori, alaealise vanema või muu seadusliku esindaja taotluse alusel, olles eelnevalt ära kuulanud alaealiste komisjoni esindaja arvamuse.

§ 2893.  Taotluse läbivaatamine ja loa andmine või loa andmisest keeldumine

  (1) Kohtunik vaatab taotluse loa andmiseks alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks või enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamiseks läbi viivitamata ja teeb ühe järgnevatest määrustest:
  1) anda luba alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni kaheks aastaks või erandina kauemaks kuni õppeaasta lõpuni;
  2) anda luba alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks kuni kahe aastani või kuni õppeaasta lõpuni;
  3) anda luba alaealise enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamiseks;
  4) keelduda loa andmisest.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud määrus peab olema põhjendatud ja vormistatakse kirjalikult.

  (3) Määruse ärakiri antakse taotluse esitajale, alaealisele ja tema seaduslikule esindajale ning täitmiseks vastavale kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolile.

§ 2894.  Edasikaebamine

  Käesoleva koodeksi § 2893 1. lõikes nimetatud määruste peale võib edasi kaevata alaealine ning tema vanem või muu seaduslik esindaja apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

  Kahekümne kuues2 peatükk
 NOOREMALE KUI KAHEKSATEISTAASTASELE ISIKULE MÄÄRATUD MÕJUTUSVAHENDITE TÄHTAJA PIKENDAMINE
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 2895.  Nooremale kui kaheksateistaastasele isikule määratud käitumiskontrolli tähtaja pikendamine

  (1) Kohus võib vastavalt karistusseadustiku § 87 lõikele 2 kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrusega pikendada nooremale kui kaheksateistaastasele isikule määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu kaheksateistaastaseks saamiseni.

  (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendab isiku, kellele määrati käitumiskontroll, elukohajärgne kohus käesoleva koodeksi §-des 3373 ja 3374 ettenähtud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisust.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 2896.  Noorema kui kaheksateistaastase isiku noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamine

  (1) Kohus võib vastavalt karistusseadustiku § 87 lõikele 3 nooremale kui kaheksateistaastasele isikule määratud noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaega pikendada määrusega kuni kahe aasta võrra või erandina kuni õppeaasta lõpuni selle noortekodu või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kus antud isikut peetakse, esildise alusel.

  (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendab noortekodu või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli asukohajärgne kohus käesoleva koodeksi §-des 3373 ja 3374 ettenähtud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisust.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 2897.  Mõjutusvahendi asendamine

  (1) Kohus võib mõjutusvahendit kohaldava ametiisiku ettekande alusel muuta karistusseadustiku § 87 lõike 1 järgi nooremale kui kaheksateistaastasele isikule määratud mõjutusvahendi liiki, kui see on osutunud vajalikuks mõjutusvahendi kohaldamise käigus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõjutusvahendi liigi muudab kohus käesoleva koodeksi §-des 3373–3374 ettenähtud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisust.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

  Neljas osa

§ 290–324.  [kehtetud]

  Viies osa

  KOHTUOTSUSE TÄITMINE

  Kahekümne üheksas peatükk

  KOHTUOTSUSE JA -MÄÄRUSE JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE

§ 325.  Kohtuotsuse ja -määruse jõustumine

  (1) Kui apellatsioonkaebust või -protesti ei esitatud, jõustub kohtuotsus nende esitamise tähtaja möödumisel. Apellatsioonkaebuse või -protesti esitamisel jõustub kohtuotsus, kui seda ei tühistata, pärast kriminaalasja läbivaatamist kõrgema astme kohtu poolt.

  (2) Kui kohtuotsuse peale esitati apellatsioonkaebus või -protest ainult ühe süüdimõistetu suhtes, siis ei jõustu otsus tervikuna enne kohtuotsuse läbivaatamist teise astme kohtus.

  (3) Kohtumäärus jõustub erikaebuse või -protesti esitamise tähtaja möödumisel, erikaebuse ja -protesti esitamisel aga pärast kriminaalasja läbivaatamist teise astme kohtu poolt.

  (4) Kohtumäärus, mis ei kuulu edasikaebamisele, jõustub pärast selle tegemist.

§ 326.  Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus

  Jõustunud kohtuotsust või -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal.

§ 327.  Kohtuotsuse täitmisele pööramise tähtaeg

  (1) Õigeksmõistev või kohtualust karistusest vabastav kohtuotsus pööratakse täitmisele viivitamatult pärast otsuse kuulutamist. Kui kohtualune viibib vahi all, vabastab kohus ta vahi alt istungisaalis.

  (2) Sü��dimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamisest alates kolme ööpäeva jooksul.

§ 328.  Kohtumääruse täitmisele pööramise tähtaeg

  (1) Erikaebuse või -protesti esitamisel pööratakse kohtumäärus täitmisele pärast erikaebuse või -protesti läbivaatamist kõrgema astme kohtu poolt.

  (2) Kohtumäärus, mis ei kuulu edasikaebamisele, pööratakse täitmisele selle jõustumisel.

§ 329.  Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramine

  (1) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse või -määruse pöörab täitmisele kohtuotsuse või -määruse teinud maa- või linnakohus.

  (2) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse või -määruse pöörab täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maa- või linnakohus.

  (3) Kohtuotsust või -määrust täitmisele pöörav maa- või linnakohus saadab kohtuotsuse või -määruse ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele.

§ 330.  Maa- ja linnakohtu toimingud karistuse täitmisel

  (1) Maa- ja linnakohtu tööjaotusplaanis nähakse ette kohtunik, kellele pannakse käesoleva koodeksi §-des 329 ja 331–336 ning §-des 3371–3374 sätestatud ülesannete täitmine ning järelevalve kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise üle ja kes täidab ka teisi neile seadusega pandud ülesandeid.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtunik täidab talle pandud ülesandeid ainuisikuliselt.

  §-d 3301–3302 [kehtetud]

§ 331.  Vabadusekaotuse või aresti täitmisele pööramine

  (1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maa- või linnakohus süüdimõistetule vastavalt täitmisplaanile koostatud teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul loetakse vabadusekaotuse või aresti kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

§ 3311.  Füüsilisele isikule mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramine

  (1) Füüsilisele isikule mõistetud õiguste äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks.

  (2) Varaline karistus pööratakse täitmisele täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras.

  (3) Väljasaatmine pööratakse täitmisele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575; 2001, 68, 407) sätestatud korras.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 3312.  Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine

  (1) Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

  (2) Kohtuotsuse või -määruse saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab süüdimõistetule kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele.

  (3) Võimaluse korral nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja süüdimõistetule kriminaalhooldusametniku, kes on koostanud kohtueelse ettekande.

  (4) Käesoleva koodeksi § 1681 lõike 2 punktis 3 nimetatud üldkasuliku töö rakendamisel järgitakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, esitab kriminaalhooldaja prokurörile viivitamatult ettekande kohustuse täitmata jätmise kohta.

  (5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 332.  Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine

  (1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes menetlus lõpetati, on ära võetud dokumente, asju või arestitud vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörav maa- või linnakohus jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja vastavale asutusele nende dokumentide, väärtuste või muude esemete tagastamiseks, samuti vara vabastamiseks aresti alt.

  (2) Kohtuotsust täitev asutus teatab kohtule viivitamatult kohtuotsuse või -määruse täitmisest.

  §-d 3321 –3322 [kehtetud]

§ 333.  Kohtuotsuse täitmisele pööramise edasilükkamine

  (1) Kohtuotsust täitmisele pöörav maa- või linnakohus võib oma määrusega mõistetud vabadusekaotuse või aresti täitmisele pööramise edasi lükata kuni ühe aastani, kui:
  1) süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja see takistab karistuse kandmist;
  2) süüdimõistetu on kohtuotsuse täitmise ajal rase.

  (2) Kui süüdimõistetud naisel on väikelaps, võib kohtuotsust täitmisele pöörav maa- või linnakohus oma määrusega mõistetud vabadusekaotuse või aresti täitmisele pööramise edasi lükata kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

  (3) Kohtuotsust täitmisele pöörav maa- või linnakohus võib oma määrusega karistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuuni, kui vabadusekaotuse või aresti viivitamatu kandmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele erakordsete asjaolude tõttu, nagu tulekahju, loodusõnnetus, ainsa töövõimelise perekonnaliikme raske haigus või surm.

§ 334.  Rahalise karistuse või varalise karistuse summa tasumise tähtaja pikendamine ja ajatamine

  Karistuse täitmise asukohajärgne maa- või linnakohus võib süüdimõistetu palvel mõjuvatel põhjustel oma määrusega rahalise karistuse või varalise karistuse summa tasumise tähtaega pikendada või määrata selle ositi tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 335.  Süüdimõistetu haiguse tõttu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine

  (1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukohajärgne maa- või linnakohus karistust täitva asutuse juhi esildise alusel, millele on lisatud arstliku komisjoni otsus, vastavalt karistusseadustiku §-le 79 määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks.

  (2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb kohus määruse karistuse täitmisele mittepööramise või karistuse kandmise lõpetamise kohta, kusjuures kohtul on õigus süüdimõistetu suhtes kohaldada karistusseadustiku §-s 86 ettenähtud psühhiaatrilist sundravi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 336.  Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

  (1) Kohus võib vastavalt karistusseadustiku §-dele 76 ja 77 süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, määrates talle katseaja.

  (2) Süüdimõistetu vabastab tingimisi vangistusest karistuse kandmise koha järgne kohus vangla direktori esildise alusel.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 337.  Süüdimõistetu paigutamine arestimajja

  Uurimistoimingute teostamiseks teise isiku poolt toimepandud kriminaalasjas võib vanglas vabadusekaotust kandva süüdimõistetu ümber paigutada arestimajja kriminaalasjas seaduslikkuse järele valvava prokuröri määrusega kuni 14 ööpäevaks.

§ 3371.  Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

  (1) Süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise, kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab vastavalt karistusseadustiku §-dele 74 ja 76 süüdimõistetu elukohajärgne maa- või linnakohus oma määrusega.

  (2) Vabadusekaotuse tingimusliku mittekohaldamise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab vastavalt karistusseadustiku §-le 74 süüdimõistetu elukohajärgne maa- või linnakohus oma määrusega.

  (3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab kohus läbi 10 ööpäeva jooksul, arvates selle kohtusse saabumisest.

  (4) Kui pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ning isikule käesoleva koodeksi § 1681 lõikes 2 sätestatud alustel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokurör või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada.
[RT I 2004, 27, 176 - jõust. 01.05.2004]

§ 3372.  Mitme kohtuotsuse täitmisele pööramine

  Kui kohtuotsuse tegemisel jäi isikule mõistetud karistusega liitmata või kaetuks lugemata eelmise kohtuotsusega mõistetud ja veel täielikult ärakandmata karistus, siis teeb viimase kohtuotsuse teinud kohus või selle kohtuotsuse täitmise asukohajärgne maa- või linnakohus omal algatusel või prokuröri või kriminaalhooldusametniku taotlusel, juhindudes karistusseadustiku §-st 65, määruse kõigi kohtuotsuste järgi kandmata karistuste täitmise korra kohta.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 3373.  Kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

  Paragrahvides 333–336 ning §-des 3371 ja 3372 reguleerimata küsimused, samuti muud kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtlused ja ebaselgused lahendab kohtuotsust teinud kohus või seda täitmisele pöörav maa- või linnakohus oma määrusega.

§ 3374.  Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord

  (1) Kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab kohtunik ainuisikuliselt oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi 3. lõikest ei tulene teisiti.

  (2) Kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab kohtunik sellest eelnevalt kannatanule, tsiviilhagejale ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks.

  (3) Käesoleva koodeksi §-des 335 ja 336 ning süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab kohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamusi. Süüdimõistetu enne tähtaega haiguse tõttu karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud meditsiinieksperdi või arstliku komisjoni esindaja osavõtt kohustuslik.

  (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul saadetakse määruse ärakiri isikutele, kelle huve määrus puudutab.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 338–339.  [kehtetud]

  Kuues osa

§ 340–356.  [kehtetud]

  Seitsmes osa

  KIIRMENETLUS

  Kolmekümne teine peatükk

  KIIRMENETLUS

§ 357.  Kiirmenetluse kohaldamine

  (1) Kui kuriteoteate või avalduse saabumisest arvates kümne päeva jooksul on võimalik kindlaks teha kuriteo toimepanemise asjaolud ja need on selged, võib karistusseadustiku §-des 199, 263, 329 ja 424 sätestatud kuriteos kohaldada kiirmenetlust. Kiirmenetlus toimub vastavalt käesoleva koodeksi esimese ja kolmanda osa sätetele käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega võib prokurör pikendada kuni ühe kuuni.

  (3) Kiirmenetlust ei kohaldata erasüüdistusasjades.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 358.  Kuriteo asjaolude väljaselgitamine

  (1) Kuriteo asjaolude väljaselgitamiseks uurija:
  1) teostab vajadusel sündmuskoha vaatluse;
  2) vajadusel määrab ekspertiisi;
  3) kuulab isikuid üle;
  4) nõuab välja andmed kuriteoga tekitatud varalise kahju suuruse kohta;
  5) kogub materjale, millel on tähtsust kriminaalasja arutamisel kohtus.

  (2) Kui on piisav alus kahtlustada isikut kuriteo toimepanemises, koostab uurija kahtlustatavaks tunnistamise määruse, järgides käesoleva koodeksi § 1083.

§ 359.  Kiirmenetluse kokkuvõte

  (1) Kui kuriteo toimepanemise asjaolud on selged, koostab uurija kuriteo toimepanemise kohta kiirmenetluse kokkuvõtte, milles märgitakse:
  1) koostamise koht ja kuupäev;
  2) uurija ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi;
  3) kahtlustatava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, rahvus, vanus, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht, perekonnaseis, ülalpeetavad ning karistatus;
  4) andmed asitõendite kohta;
  5) andmed erikonfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks võetud meetmete kohta;
  6) kohtueelse menetluse kulude arvestus;
  7) kuriteo toimepanemise koht ja aeg, selle viis, motiivid, tagajärjed ja muud faktilised andmed, mis kinnitavad kuriteo olemasolu;
  8) kuriteo formuleering ja kvalifitseerimine kriminaalkoodeksi paragrahvi, lõike ja punkti järgi.

  (2) Kiirmenetluse kokkuvõttele kirjutab alla uurija.
  3) Kiirmenetluse kokkuvõttele lisatakse teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning muud uurija poolt kogutud materjalid, samuti kohtusse kutsutavate nimekiri ja nende elukohad.

§ 360.  Kahtlustatava ja tema kaitsja tutvustamine kiirmenetluse kokkuvõttega

  Uurija esitab kiirmenetluse kokkuvõtte ja kogutud materjalid tutvumiseks kahtlustatavale kahekümne nelja tunni jooksul kokkuvõtte koostamisest, tutvumine tõendatakse allkirja ja kuupäevaga kiirmenetluse kokkuvõttel. Kui kiirmenetluse kokkuvõttega tutvub kaitsja, tehakse kokkuvõttesse selle kohta märkus. Kiirmenetluse kokkuvõte ja materjalid saadetakse viivituseta prokurörile.

§ 361.  Prokuröri toimingud kiirmenetluse kokkuvõtte saamisel

  Kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid vaatab prokurör läbi viie ööpäeva jooksul nende saamisest ning:
  1) kinnitab kiirmenetluse kokkuvõtte ja saadab kokkuvõtte koos materjalidega kohtusse või
  2) lõpetab kriminaalmenetluse või
  3) tagastab määrusega kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid koos juhistega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks kiirmenetluses ja annab selleks kuni kümnepäevase tähtaja või
  4) tagastab määrusega kiirmenetluse kokkuvõtte ja materjalid eeluurimiseks.

§ 362.  Eeluurimine

  Käesoleva koodeksi §-s 357 loetletud kuritegudes teostatakse eeluurimist järgmistel juhtudel:
  1) käesoleva koodeksi §-s 357 lg 1 märgitud tähtaja jooksul ei ole võimalik välja selgitada kuriteo toimepanemise asjaolusid;
  2) prokurör tagastab kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid ja annab viivituseta määrusega juhised eeluurimiseks ning vajadusel muudab uurimisalluvust;
  3) kohus tagastab vastavalt käesoleva koodeksi §-le 363 kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid eeluurimiseks.

§ 363.  Kohtuniku toimingud kohtuistungi ettevalmistamisel kiirmenetluses

  (1) Kui kohtunik kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalide läbivaatamisel leiab, et need pole piisavad kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks, tagastab ta määrusega kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid prokurörile eeluurimise korraldamiseks.

  (2) Tunnistanud kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalid piisavaks kriminaalasja arutamiseks kohtuistungil ja kontrollinud kriminaalasja kohtualluvust, teeb kohtunik määruse, millega:
  1) annab kahtlustatava kohtu alla;
  2) kohaldab vajadusel tõkendit;
  3) tunnistab isiku kannatanuks või tsiviilhagejaks;
  4) määrab kriminaalasja kohtuistungil arutamiseks.

§ 3631.  Kriminaalasja arutamine kohtus

  (1) Käesoleva koodeksi §-s 357 loetletud kriminaalasjade arutamine kohtuistungil peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul, arvates kiirmenetluse kokkuvõtte ja lisatud materjalide kohtusse saabumisest.

  (2) Kohtulik uurimine kiirmenetluses algab kiirmenetluse kokkuvõtte ja kahtlustatava kohtu alla andmise määruse avaldamisega.

  (3) Kui kriminaalasja arutamisel tekib vajadus välja selgitada täiendavaid olulisi asjaolusid, mida ei ole võimalik kohtuistungil teha, on kohtul õigus tagastada kriminaalasi eeluurimiseks.

  Kaheksas osa

  LIHTMENETLUS

  Kolmekümne kolmas peatükk

  LIHTMENETLUS

§ 364.  Lihtmenetluse kohaldamise alused

  (1) Kui kuriteo kohta alustatud kriminaalmenetluses on tõendamiseseme asjaolud selged ja süüdistatav on end temale esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud, võib prokurör oma algatusel või uurija taotlusel kohaldada kriminaalasja menetlemisel lihtmenetlust.

  (2) Lihtmenetlust ei kohaldata:
  1) kui süüdistatav, kaitsja või alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ei nõustu lihtmenetluse kohaldamisega;
  2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui kõigi süüdistatavate suhtes ei ole lihtmenetlus kohaldatav;
  3) kui lihtmenetluse kohaldamisega ei nõustu kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja;
  4) erasüüdistusasjades;
  5) kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse.
[RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]

§ 365.  Uurija toimingud lihtmenetluse kohaldamise võimaluse väljaselgitamisel

  (1) Kui pärast süüdistuse esitamist uurija peab võimalikuks lihtmenetluse kohaldamist, teostab ta järgmised toimingud:
  1) selgitab süüdistatavale ja alaealise süüdistatava seaduslikule esindajale kriminaalasja lihtmenetluses lahendamise võimalust, süüdistatava õigusi lihtmenetluse kohaldamisel ja lihtmenetluse kohaldamise tagajärgi;
  2) koostab protokolli süüdistatava ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks;
  3) selgitab välja kannatanu arvamuse süüdistuse ja karistuse kohta ning tsiviilhageja ja tsiviilkostja arvamuse süüdistuses toodud kahju iseloomu ja suuruse ning tsiviilhagi kohta; selgitab neile vastavalt käesoleva koodeksi §-des 40, 41, 42 ja 43 ettenähtud õigusi, samuti lihtmenetluse kohaldamise tagajärgi; küsib, kas nad on nõus lihtmenetlusega ja koostab protokolli menetlusosalise nõusoleku kohta lihtmenetluseks või sellest keeldumiseks.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud toimingutega ei selgu lihtmenetluse kohaldamist takistavaid asjaolusid, koostab uurija prokurörile taotluse lihtmenetluse kohaldamiseks.

  (3) Kui lihtmenetluse kohaldamise algatajaks on prokurör, teostab uurija käesolevas paragrahvis ettenähtud toimingud ja edastab kriminaalasja prokurörile tema poolt määratud tähtajaks.

§ 366.  Protokoll süüdistatava ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks

  (1) Protokolli süüdistatava ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks märgitakse selle koostamise aeg ja koht; protokolli koostaja; kriminaalasja number; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; kuriteo kvalifikatsioon ja tekitatud kahju iseloom ning suurus; süüdistatavale lihtmenetlusel ettenähtud õiguste ja lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede selgitamine; süüdistatava ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja nõusolek lihtmenetluse läbirääkimiste alustamiseks.

  (2) Protokollile kirjutavad alla uurija, süüdistatav ja alaealise süüdistatava seaduslik esindaja.

§ 367.  Protokoll kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusoleku või sellest keeldumise kohta lihtmenetluse kohaldamiseks

  (1) Protokollis kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusoleku või sellest keeldumise kohta lihtmenetluse kohaldamiseks märgitakse selle koostamise aeg ja koht; protokolli koostaja; kriminaalasja number; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; kuriteo kvalifikatsioon ja tekitatud kahju iseloom ning suurus; kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja ees- ja perekonnanimi; neile vastavalt käesoleva koodeksi §-des 40, 41, 42 või 43 ettenähtud õiguste ja lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede selgitamine; kannatanu arvamus karistuse kohta; kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keeldumine.

  (2) Protokollile kirjutavad alla uurija ja menetlusosaline.

§ 368.  Uurija taotlus lihtmenetluse alustamiseks

1) Taotluses lihtmenetluse alustamiseks märgib uurija andmed taotluse tegemise aja ja koha ning taotluse koostaja kohta, süüdistatava isikuandmed ja kuriteo kvalifikatsiooni ning lihtmenetluse kohaldamise alused. Taotlus peab sisaldama samuti andmeid valitud tõkendi kohta, milles on märgitud süüdistatava vahi alla võtmise aeg, andmeid asitõendite kohta, andmeid tekitatud kahju iseloomu ja suuruse, selle hüvitamise ning tsiviilhagi esitamise kohta, andmeid keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ning andmeid kriminaalasja kohtueelse menetluse kulude kohta.



(2) Taotlusele kirjutab alla uurija ja saadab selle koos kriminaalasjaga prokurörile.

§ 369.  Prokuröri tegevus lihtmenetluse alustamisel

  Lihtmenetluse alustamisel on prokurör kohustatud kontrollima:
  1) kas on toimunud süüdistatavale süüksarvatav tegu;
  2) kas selles teos on kuriteokoosseis;
  3) kas ei esine asjaolusid, mis tingivad kriminaalasja lõpetamise käesoleva koodeksi § 5 alusel;
  4) kas süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud;
  5) kas kohtueelne uurimine on läbi viidud kooskõlas seadusega;
  6) kas esitatud süüdistus on põhjendatud;
  7) kas süüdistatavale on esitatud süüdistus kõikides kohtueelsel uurimisel tuvastatud kuritegudes;
  8) kas süüdistus on esitatud kõikidele isikutele, kelle kohta kohtueelsel uurimisel on kogutud küllaldaselt tõendeid kuriteo toimepanemises;
  9) kas tõkend on valitud õigesti;
  10) kas on tarvitusele võetud abinõud tsiviilhagi tagamiseks;
  11) kas esinevad käesoleva koodeksi §-s 364 toodud lihtmenetluse kohaldamise alused.

§ 370.  Prokuröri otsus lihtmenetluse kohaldamise kohta

  Prokurör otsustab lihtmenetluse kohaldamise küsimuse viie ööpäeva jooksul, arvates uurijalt lihtmenetluse taotluse saamisest. Sealjuures prokurör:
  1) koostab määruse lihtmenetluse kohaldamise ning läbirääkimiste alustamise kohta või
  2) tagastab kriminaalasja uurijale menetluse jätkamiseks üldises korras või
  3) tagastab kriminaalasja koos kirjalike juhenditega lihtmenetluse kohaldamist takistavate puuduste kõrvaldamiseks või
  4) lõpetab kriminaalasja, koostades selle kohta määruse käesoleva koodeksi §-s 5 ettenähtud alustel.

§ 3701.  Prokuröri ettepanek kriminaalhooldusametniku nimetamise kohta

  Ühe ööpäeva jooksul pärast lihtmenetluse kohaldamise ja läbirääkimiste alustamise kohta määruse tegemist otsustab prokurör kriminaalhooldusosakonna juhatajale kriminaalhooldusametniku määramise ettepaneku tegemise.

§ 371.  Lihtmenetluse läbirääkimised

  (1) Kolme ööpäeva jooksul pärast määruse tegemist lihtmenetluse kohaldamise ja läbirääkimiste alustamise kohta koostab prokurör lihtmenetluse kokkuleppe eelnõu ning alustab läbirääkimisi süüdistatava, kaitsja ning alaealise süüdistatava seadusliku esindajaga.

  (2) Läbirääkimiste alguses tutvustab prokurör süüdistatavale tema õigusi lihtmenetluses ning esitab süüdistatavale ja tema kaitsjale tutvumiseks kõik toimiku materjalid, mille kohta koostatakse protokoll.

  (3) Kui süüdistatav, kaitsja ja alaealise süüdistatava seaduslik esindaja nõustuvad süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ja tekitatud kahjuga, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest. Saavutatud kokkulepe vormistatakse käesoleva koodeksi §-s 372 ettenähtud korras.

  (4) Kui süüdistatav, kaitsja või alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ei nõustu süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni või tekitatud kahju iseloomu või suurusega või karistuse liigi ja määraga, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest, tagastab prokurör kriminaalasja oma määrusega menetluse jätkamiseks uurijale üldises korras.

§ 372.  Lihtmenetluse kokkulepe

  (1) Lihtmenetluse kokkuleppes näidatakse selle koostaja; kokkuleppe sõlmimise koht ja aeg; süüdistatava, kaitsja ja alaealise süüdistatava seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi; kuritegu, mille toimepanemises isikut süüdistatakse; kuriteo toimepanemise koht, aeg ja muud asjaolud; kriminaalseadus, mis näeb ette antud kuriteo; andmed tekitatud kahju iseloomu ja suuruse kohta; karistuse liik ja määr, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest.

  (2) Kui süüdistatavale tuleb kohtus mõista karistus karistusseadustiku § 63 lõike 1 alusel, siis kuulub kokkuleppe sisusse ka karistuse liik ja määr, mida prokurör kohtus nõuab eraldi iga kuriteo eest, ning lõpliku karistuse liik ja määr.

  (3) Kui süüdistatavale tuleb kohtus mõista karistus mitme kohtuotsuse järgi karistusseadustiku § 65 alusel, kuulub kokkuleppe sisusse ka lõpliku karistuse liik ja määr, mida prokurör kohtus nõuab.

  (4) Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui süüdistatav, kaitsja, alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ning prokurör sellele alla kirjutavad.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 373.  Süüdistusakt ja kriminaalasja kohtusse saatmine

  (1) Viie ööpäeva jooksul pärast lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimist koostab prokurör süüdistusakti ning saadab selle koos kriminaalasjaga kohtusse vastavalt kohtualluvusele.

  (2) Süüdistusakti ärakirjad saadab prokurör süüdistatavale ja tema kaitsjale.

  (3) Süüdistusaktis näidatakse süüdistusakti koostaja; süüdistusakti koostamise aeg ja koht; süüdistatava ees- ja perekonnanimi; andmed süüdistatava vanuse, hariduse, tööala, perekonnaseisu ja varasema karistatuse kohta; andmed valitud tõkendi kohta, milles on näidatud ka süüdistatava vahi alla võtmise aeg; kuritegu, mille toimepanemises isikut süüdistatakse; kuriteo toimepanemise koht, aeg ja muud asjaolud; kriminaalseadus, mis näeb ette antud kuriteo; kuriteo toimepanekut ja süüdistatava süüd kinnitavad tõendid; andmed lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimise kohta; karistuse liik ja määr, mida prokurör nõuab kohtus selle kuriteo toimepanemise eest. Süüdistusaktis peavad sisalduma ka andmed asitõendite, tekitatud kahju iseloomu ja suuruse, selle hüvitamise ja tsiviilhagi esitamise ning kulude kohta kriminaalasja kohtueelsel uurimisel.

§ 374.  Kohtu alla andmise otsustamise tähtaeg lihtmenetluses

  Kohtu alla andmise lihtmenetluses peab kohtunik otsustama hiljemalt viie ööpäeva jooksul, arvates kriminaalasja kohtusse saabumisest.

§ 375.  Kohtu volitused süüdistatava kohtu alla andmise otsustamisel

  Kohtu alla andmise otsustamisel teeb kohus ühe järgmistest määrustest:
  1) süüdistatava kohtu alla andmise ja kriminaalasja kohtuistungil arutamisele määramise kohta;
  2) lihtmenetluse aluste puudumise ning kriminaalasja tagastamise kohta edasiseks menetluseks üldises korras;
  3) kriminaalasja tagastamiseks prokurörile võimalusega uue lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimiseks, kui kohus ei nõustu toimepandu kvalifikatsiooni, tsiviilhagi suuruse või karistuse liigi ja määraga lihtmenetluse kokkuleppes;
  4) kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks menetluseks saatmise kohta, kui esinevad käesoleva koodeksi sätete rikkumised, mis takistavad kriminaalasja kohtulikku arutamist. Sellisel juhul näitab kohus oma määruses, mida on vaja täiendavalt teha;
  5) kriminaalasja lõpetamise kohta vastavalt käesoleva koodeksi §-le 197;
  6) kriminaalasja menetluse peatamise kohta süüdistatava raske haiguse korral, mis takistab kriminaalasja arutamist.

§ 376.  Toimingud kriminaalasja arutamiseks ettevalmistamisel

  Süüdistatava kohtu alla andmisel lahendab kohus järgmised küsimused:
  1) kohtuistungi aeg ja koht;
  2) isikute kindlaksmääramine, keda on vaja kutsuda kohtuistungile;
  3) kriminaalasja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil;
  4) tõlgi osavõtt kohtuistungist.

§ 377.  Kohtu alla andmise määrus lihtmenetluses

  Kohtu alla andmise määruse tegemisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 199 lõigetest 1 ja 2.

§ 378.  Toimiku materjalidega tutvumise võimaldamine lihtmenetluses

  Pärast süüdistatava kohtu alla andmist peab kohus tagama lihtmenetluse osalistele võimaluse tutvuda toimiku kõigi materjalidega, kusjuures neil on õigus teha vajalikke väljakirjutusi.

§ 379.  Kriminaalasja arutamise tähtaeg lihtmenetluses

  Kriminaalasja arutamine kohtuistungil peab toimuma hiljemalt kümne ööpäeva jooksul, arvates süüdistatava kohtu alla andmisest.

§ 380.  Kohtu koosseis lihtmenetluses

  Lihtmenetluse asju lahendab kohtunik ainuisikuliselt.

§ 381.  Kohtuistungist osavõtjad

  Kohtuistungile kutsutakse prokurör, kohtualune, alaealise kohtualuse seaduslik esindaja ja kaitsja, kusjuures kohtualuse poolt valitud kaitsja puudumisel määratakse kaitsja kohtu poolt. Kõigi nimetatud isikute osavõtt kohtulikust arutamisest on kohustuslik.

§ 382.  Kohtuistungi ettevalmistav osa lihtmenetluses

  (1) Kohtunik kuulutab kohtuistungi avatuks; teatab, milline asi tuleb arutusele, ja teeb kindlaks ilmunud menetlusosaliste isikud.

  (2) Tõlgi osalemise korral selgitab kohtunik tõlgile tema kohustusi ja hoiatab teda vastutuse suhtes tõlkimisest keeldumise või teadvalt vale tõlkimise eest.

  (3) Kohtunik teatab enda, sekretäri ja tõlgi nime ning selgitab menetlusosalistele nende õiguse esitada kohtuniku, sekretäri, prokuröri ja tõlgi vastu taandust. Taanduse esitamisel lahendatakse see käesoleva koodeksi §-s 232 sätestatud korras.

  (4) Kohtunik selgitab kohtualusele tema õigusi kriminaalasja lihtmenetluse korras arutamisel, mis on ette nähtud käesoleva koodeksi § 351 lõigetes 2 ja 31.

  (5) Kohtunik küsib, kas menetlusosalistel on taotlusi enne kohtuliku arutamise algust. Taotluste esinemisel lahendatakse need käesoleva koodeksi §-s 237 sätestatud korras.

§ 383.  Kohtulik arutamine lihtmenetluses

  (1) Kohtunik teatab, et kohus alustab kohtulikku arutamist, mis algab prokuröri poolt süüdistusakti avaldamisega.

  (2) Kohtunik küsib, kas süüdistusakti sisu on kohtualusele arusaadav, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta jääb lihtmenetluse kokkuleppe juurde.

  (3) Kohtunik teeb kohtualusele ja alaealise kohtualuse seaduslikule esindajale ettepaneku anda selgitusi lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ja selgitab, kas lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimisel on kohtualune väljendanud oma tõelist tahet.

  (4) Kaitsjalt ja prokurörilt küsitakse nende arvamust lihtmenetluse kokkuleppe kohta ja kas nad jäävad kokkuleppe juurde.

  (5) Kohtul on õigus menetlusosalisi küsitleda.

  (6) Kohtuliku arutamise lõpul küsib kohtunik lihtmenetluse osalistelt, kas neil on taotlusi enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Esitatud taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb kohus määruse.

§ 384.  Kohtu eemaldumine nõupidamistuppa

  Pärast kohtuliku arutamise lõppu läheb kohus kohtuotsuse tegemiseks nõupidamistuppa, millest teatab istungisaalis viibijatele.

§ 385.  Kohtulahendid lihtmenetluses

  Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgnevatest lahenditest:
  1) määruse kriminaalasja tagastamise kohta prokurörile käesoleva koodeksi § 375 punktis 3 näidatud alustel;
  2) määruse lihtmenetlusest keeldumise ja kriminaalasja saatmise kohta prokurörile menetluse jätkamiseks üldises korras, kui kohtul tekivad kahtlused kohtuotsuse tegemisel, lähtudes käesoleva koodeksi § 263 lõikest 1 ja § 387 lõike 1 punktist 2;
  3) määruse kriminaalasja lõpetamise kohta käesoleva koodeksi §-s 197 toodud asjaoludel;
  4) kohtuotsuse kohtualuse süüditunnistamise ja talle karistuse mõistmise kohta vastavalt lihtmenetluse kokkuleppele.

§ 386.  Kohtumäärus lihtmenetluses

  Käesoleva koodeksi § 385 punktide 1, 2 või 3 alusel tehtud määruses märgitakse:
  1) määruse tegemise koht ja aeg;
  2) määruse teinud kohtu nimetus;
  3) kohtualuse ees- ja perekonnanimi; sünniaeg ja -koht; tema elukoht;
  4) kriminaalkoodeksi paragrahv, lõige ja punkt, kus on ette nähtud kuritegu, milles süüdistatuna on kohtualune kohtu alla antud;
  5) asja arutamisest osavõtnud menetlusosalised;
  6) kohtu motiivid ja lahend kriminaalasjas.

§ 387.  Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

  (1) Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus nõupidamistoas järgmised küsimused:
  1) kriminaaltoimiku materjalide järgi käesoleva koodeksi § 263 lõikes 1 loetletud küsimused;
  2) kohtuliku arutamise põhjal otsustab kohus küsimuse, kas kohtualuse enese süüditunnistamine ja lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ning kas kriminaalasja menetlemisel on järgitud lihtmenetluse sätteid.

  (2) Kui kohtu all on samas asjas mitu kohtualust, otsustab kohus need küsimused iga kohtualuse suhtes eraldi.

§ 388.  Kohtuotsus lihtmenetluses

  (1) Kohtuotsuse sissejuhatava osa koostamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi §-st 273.

  (2) Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas näidatakse:
  1) millises süüdistuses kohus kohtualuse süüdi tunnistab;
  2) lihtmenetluse kokkuleppe sisu;
  3) kohtu järeldused käesoleva koodeksi § 387 lõike 1 punktis 2 näidatud asjaolude kohta.

  (3) Kohtuotsuse resolutiivosa koostamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 275 lõikest 1.

§ 389.  Kohtuotsuse kuulutamine ja kohtuotsuse ärakirja kätteandmine

  (1) Kohtuotsus kuulutatakse kohtuistungi toimumise päeval käesoleva koodeksi §-s 278 sätestatud korras.

  (2) Kohtuotsuse ärakiri antakse kätte käesoleva koodeksi §-s 280 sätestatud korras.

§ 390.  Lihtmenetluse kohaldamine kohtu menetluses olevates kriminaalasjades

  (1) Prokuröril on õigus käesoleva koodeksi §-s 364 sätestatud aluste olemasolul sõlmida lihtmenetluse kokkulepe ka siis, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

  (2) Kohtu menetluses olevas kriminaalasjas lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimiseks prokurör:
  1) teostab käesoleva koodeksi § 365 lõike 1 punktides 1–3 ettenähtud toimingud ning koostab käesoleva koodeksi §-des 366 ja 367 ettenähtud protokolli;
  2) sõlmib käesoleva koodeksi §-s 372 sätestatud lihtmenetluse kokkuleppe.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingute protokollid ja lihtmenetluse kokkuleppe esitab prokurör kohtule, kelle menetluses on kriminaalasi, taotlusega kohaldada lihtmenetlust.

  (4) Kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi, teeb lihtmenetluse kokkuleppe saamisel viie ööpäeva jooksul ühe järgmistest määrustest:
  1) määruse lihtmenetluses kohtu alla andmise ja kohtuistungil arutamisele määramise kohta;
  2) lihtmenetluse aluste puudumise määruse prokuröri taotluse rahuldamata jätmise kohta;
  3) määruse lihtmenetluse kokkuleppe tagastamise kohta prokurörile võimalusega uue lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimiseks, kui kohus ei nõustu toimepandu kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistusliigi või -määraga lihtmenetluse kokkuleppes.

  (5) Kohtu alla andmise korral toimub kriminaalasja edasine arutamine käesoleva koodeksi §-des 376–389 sätestatud korras järgmiste eranditega:
  1) kohtulik arutamine algab süüdistuskokkuvõtte ning lihtmenetluse kokkuleppe avaldamisega; juhtudel, kui kohtulik arutamine on alanud enne lihtmenetluse kokkuleppe esitamist, avaldatakse vaid nimetatud kokkulepe;
  2) käesoleva koodeksi § 385 punktis 2 sätestatud korras lihtmenetlusest keeldumisel jätkab kohus menetlust üldises korras.Üheksas osa

ERASÜÜDISTUSMENETLUS

Kolmekümne neljas peatükk

ERASÜÜDISTUSMENETLUS

§ 391.  Kriminaalmenetluse alustamine erasüüdistusmenetluses

  (1) Karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 sätestatud kuritegudes on õigus taotleda kriminaalmenetluse alustamist vaid kannatanul, samuti tema seadusjärgsel esindajal, kui kannatanu on alaealine või puuetega isik. Taotlus esitatakse kohtule ja taotluse võib tagasi võtta kuni kohtuvaidluse lõppemiseni.

  (2) Erasüüdistusasjas kriminaalmenetluse alustamise taotluses märgitakse:
  1) kannatanu ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
  2) isiku ees- ja perekonnanimi ning elukoht, kelle suhtes erasüüdistus esitatakse;
  3) erasüüdistuse sisu;
  4) isikute ees- ja perekonnanimi ning elukoht, kelle kutsumist kohtuistungile taotletakse;
  5) tõendid, mille väljanõudmist taotletakse;
  6) vajadusel lisatakse taotlusele kirjalikke materjale.

  (3) Taotluse esitamisel tasub kannatanu või tema seadusjärgne esindaja kohtu deposiitarvele kautsjoni kolmekümne päevamäära ulatuses. Kohtul on õigus kannatanu taotlusel vähendada kautsjoni suurust või vabastada kannatanu kautsjoni tasumisest, kui ta seda vajalikuks peab.

  (4) Erasüüdistusasjas alustab kriminaalmenetluse kohtunik.

  (5) Kohus või prokurör võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kuritegude puhul alustada kriminaalmenetlust kannatanu taotlusest sõltumata, kui seda nõuab avalik või üldine huvi või kui kannatanu oma abitu seisundi või süüdistatavast sõltuvuse tõttu ei ole suuteline oma õigusi või seaduslikke huve kaitsma. Kohtueelne menetlus toimub sel juhul käesoleva koodeksi teises osas sätestatud korras eeluurimisena ja pärast eeluurimise lõpuleviimist vaadatakse kohtu poolt läbi üldises korras. Neil juhtudel ei lõpetata kriminaalasja kannatanu leppimise korral süüdistatavaga.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 392.  Kohtuniku toimingud enne kriminaalmenetluse alustamist erasüüdistusasjas

  (1) Enne erasüüdistusasjas kriminaalmenetluse alustamist kohtunik:
  1) kontrollib kriminaalmenetluse alustamise võimalust, algatab või keeldub kriminaalasja algatamisest määrusega;
  2) saadab kannatanu kaebuse ärakirja isikule, kelle suhtes see esitati, kutsub välja kannatanu ja isiku, kelle suhtes erasüüdistus esitati, ning püüab neid lepitada. Kui leppimist ei saavutata, selgitab kohtunik, milliseid tõendeid menetlusosalistel on vaja kohtule esitada;
  3) selgitab taotluse lahendamise korda ning kannatanu ja süüdistatava õigusi ja kohustusi erasüüdistusmenetluses.

  (2) Leppimise korral koostab kohtunik protokolli, millele kirjutavad alla kannatanu ja isik, kelle suhtes erasüüdistus esitati.

  (3) Kui leppimist ei saavutata, koostab kohtunik erasüüdistusasjas erasüüdistusmenetluse alustamise määruse.

  (4) Erasüüdistusmenetluse alustamise määruse koostamisest muutub isik, kelle suhtes erasüüdistus esitati, süüdistatavaks.

§ 393.  Erasüüdistusasjas erasüüdistusmenetluse alustamise määrus

  (1) Erasüüdistusasjas erasüüdistusmenetluse alustamise määruses märgitakse:
  1) kannatanu ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
  2) süüdistatava ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
  3) erasüüdistuse sisu;
  4) kuriteo kvalifikatsioon;
  5) tunnistajad, kelle kutsumist kohtuistungile kannatanu taotleb;
  6) tõendid, mille väljanõudmist taotletakse.

  (2) Erasüüdistusmenetluse alustamise määruse ärakiri antakse süüdistatavale allkirja vastu kätte. Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus toimikuga tutvuda, mille kohta tehakse märge erasüüdistusmenetluse alustamise määrusele.

§ 394.  Kohtuniku toimingud kohtuistungi ettevalmistamisel erasüüdistusasjas

  (1) Pärast erasüüdistusasjas erasüüdistusmenetluse alustamist kohtunik:
  1) määrab kohtuistungi aja;
  2) väljastab kohtukutsed.

  (2) Kohtuistungi määramisest muutub süüdistatav kohtualuseks.

  (3) Kohus peab käesolevas peatükis ettenähtud kriminaalasjades hiljemalt kolm ööpäeva enne kriminaalasja arutamist andma süüdistatavale kätte kohtukutse, milles peab olema näidatud kriminaalkoodeksi paragrahv ja lõige, mille järgi süüdistatav on kohtu alla antud.

§ 395.  Erasüüdistusasja kohtulik arutamine

  (1) Erasüüdistusasja arutab kohtunik kohtuistungil ainuisikuliselt ja kohtulikul arutamisel järgitakse käesoleva koodeksi §-de 205–259 sätteid käesoleva koodeksi §-des 391–396 sätestatud erisustega.

  (2) Erasüüdistusasja kohtulikul arutamisel on süüdistajaks kannatanu. Prokuröri osavõtt ei ole kohustuslik, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 tähendatud juhul.

  (3) Kui kannatanu jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, lõpetab kohus kriminaalmenetluse.

  (4) Kui kohtualune jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib kohus:
  1) lükata kohtuliku arutamise edasi, kohaldades vajadusel vastavalt käesoleva koodeksi §-le 209 sundtoomist;
  2) kannatanu nõusolekul jätkata kohtulikku arutamist, kui kohtualune on kirjalikult esitanud oma seletused ja taotlenud kohtulikku arutamist tema osavõtuta.

  (5) Enne kohtuliku uurimise algust selgitab kohus kannatanu ja kohtualuse leppimise võimalust.

  (6) Kohtulik uurimine algab kannatanu taotluse ja erasüüdistusasjas erasüüdistusmenetluse alustamise määruse avaldamisega ning ülekuulamist toimetab kohtunik.

  (7) Kui kriminaalasja arutamisel tekib vajadus välja selgitada täiendavaid olulisi asjaolusid, mida ei ole võimalik kohtuistungil teha, on kohtul õigus saata kriminaalasi eeluurimiseks.

§ 396.  Kohtuotsus erasüüdistusasjas

  (1) Kohtuotsuse tegemisel erasüüdistusasjas järgitakse käesoleva koodeksi §-de 260–280 sätteid.

  (2) Kohtuotsuses lahendatakse kautsjoni tagastamise küsimus. Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse kannatanule kohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras. Kaebuse rahuldamata jätmisel kantakse kautsjon riigituludesse.

  Kümnes osa

  RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

  Kolmekümne viies peatükk

  RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KRIMINAALMENETLUSE ALAL

§ 397.  Üldpõhimõtted

  (1) Õigusabi taotlusi kriminaalasjades lahendatakse Eesti Vabariigi välislepingute alusel. Riikidele, kellega välislepingut ei ole sõlmitud, osutatakse õigusabi Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud Euroopa Nõukogu kriminaalkonventsioonidest ja käesolevast osast tulenevate põhimõtete järgi.

  (2) Käesoleva osa sätteid rakendatakse, kui Eesti Vabariigi välisleping ei sätesta teisiti.

  (3) Käesolevas osas reguleeritud toimingutes juhindutakse käesoleva koodeksi sätetest, kui käesolevast osast ei tulene teisiti.

§ 398.  Õigusasutused

  (1) Õigusasutused, mis esitavad õigusabi taotlusi välisriigile ja lahendavad oma pädevuse kohaselt välisriigist saabunud õigusabi taotlusi, on Eesti Vabariigi kohtud, Riigiprokuratuur, Justiitsministeerium ja Siseministeerium.

  (2) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusabitaotlusi lahendab Riigiprokuratuur.

§ 399.  Välisriigis kogutud tõendite arvestamine

  Välisriigis kogutud tõendeid arvestatakse tõenditena kriminaalmenetluses Eesti Vabariigis, välja arvatud juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.

§ 400.  Riigiprokuratuuri prokuröri toimingud seoses isiku välisriigile väljaandmise taotluse saabumisega

  (1) Justiitsminister saadab välisriigilt saabunud isiku väljaandmise taotluse viivitamatult Riigiprokuratuuri. Kui väljaandmise taotlus saabub otse Riigiprokuratuuri, teavitab Riigiprokuratuuri prokurör sellest viivitamatult ka Justiitsministeeriumi.

  (2) Riigiprokuratuuri prokurör on kohustatud saabunud väljaandmise taotluse viivitamatult läbi vaatama ja kontrollima, kas taotlusele on lisatud kõik vajalikud dokumendid. Vajadusel nõutakse Justiitsministeeriumi vahendusel välisriigilt lisateavet, määrates kindlaks vastamise tähtaja.

  (3) Nõuetekohase väljaandmise taotluse saadab Riigiprokuratuuri prokurör viivitamatult kohtusse.

§ 401.  Kohtualluvus

  Isiku välisriigile väljaandmise taotluse menetlemine allub Tallinna Linnakohtule.

§ 402.  Vahi alla võtmine ja vahi all pidamine

  (1) Pärast isiku välisriigile väljaandmise taotluse kohtusse saabumist otsustab kohtunik uurija põhistatud määruse alusel või Riigiprokuratuuri prokuröri ettepanekul loa andmise väljaantava isiku vahi alla võtmiseks. Vahi alla võtmisest keeldumist motiveeritakse.

  (2) Edasilükkamatutel juhtudel võib linna- või maakohtu kohtunik anda loa vahi alla võtmiseks ka enne isiku välisriigile väljaandmise taotluse saabumist, kui välisriigi pädev asutus seda taotleb ja kinnitab, et on olemas korraldus isiku vahistamiseks või isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning väljaandmise taotlus saadetakse viivitamatult.

  (3) Isiku võib vahi alt vabastada, kui välisriik ei ole kaheksateist päeva pärast kinnipidamist esitanud väljaandmise taotlust ühes nõutavate dokumentidega. Isik vabastatakse vahi alt, kui väljaandmise taotlus ei ole saabunud neljakümne päeva jooksul.

§ 403.  Õigus esindajale

  (1) Isikul on õigus esindajale kogu väljaandmise menetluse jooksul. Esindajaks võivad olla vandeadvokaadid või nende vanemabid ja abid ning teised isikud kohtu loal.

  (2) Kui isik taotleb esindaja osavõttu, kuid tal puudub võimalus õigusabi eest tasuda, määratakse isikule esindaja käesoleva koodeksi § 361 2. lõikes sätestatud korras.

§ 404.  Välisriigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmine tema nõusolekul

  (1) Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku võib esindaja juuresolekul antud kirjaliku nõusoleku alusel viivitamatult välja anda. Ettepanek välisriigile väljaandmisega nõustumiseks tehakse väljaantava isiku kinnipidamisel. Nõusolek saadetakse viivitamatult justiitsministrile, kes otsustab isiku välisriigile väljaandmise.

  (2) Justiitsministri otsus välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise kohta edastatakse viivitamatult täitmiseks Politseiametile. Väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamiseks.

§ 405.  Isiku välisriigile väljaandmise menetlus kohtus

  (1) Kohtuistung peab toimuma hiljemalt kümne ööpäeva jooksul, arvates isiku välisriigile väljaandmise taotluse kohtusse saabumisest.

  (2) Kohtunik vaatab väljaandmise taotluse läbi ainuisikuliselt.

  (3) Riigiprokuratuuri prokuröri osavõtt väljaandmise menetlusest on kohustuslik.

  (4) Kohus kutsub istungile välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku, kui kinnipidamisel ei ole temale väljaandmisega nõustumise ettepanekut tehtud või isik ei ole selleks nõusolekut andnud, või väljaantava Eesti Vabariigi kodaniku ja teatab väljaantavale isikule arusaadavas keeles allkirja vastu väljaandmise taotluse saabumisest, selgitab väljaandmise aluseks olevaid asjaolusid ja väljaandmise võimalikku käiku, kuulab ära isiku arvamuse ja tema vastuväited ning kontrollib, kas väljaandmine on õiguslikult põhjendatud.

§ 406.  Kohtu määrused isiku välisriigile väljaandmise menetluses

  (1) Kohus teeb isiku välisriigile väljaandmise taotluse lahendamisel ühe järgmistest määrustest:
  1) toetada isiku välisriigile väljaandmist;
  2) mitte toetada isiku välisriigile väljaandmist, kui väljaandmine ei ole õiguslikult põhjendatud.

  (2) Määruses märgitakse määruse tegemise aeg ja koht, kohtuniku ees- ja perekonnanimi, väljaantava isiku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, läbivaadatav taotlus ja määruse sisu. Määruses otsustatakse ka väljaantava isiku vahi alla võtmise või vahi alt vabastamise küsimus.

  (3) Kohtunik saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud määruse ärakirja ühes väljaandmise taotlusega Riigiprokuratuuri, kus valmistatakse ette väljaandmise otsuse eelnõu.

  (4) Kui väljaandmine ei ole õiguslikult põhjendatud, lõpetatakse väljaandmise menetlus.

§ 407.  Isiku välisriigile väljaandmise ja sellest keeldumise otsus

  (1) Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus.

  (2) Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise otsustab justiitsminister.

  (3) Motiveeritud väljaandmise või sellest keeldumise otsus tehakse viivitamata. Väljaandmise otsus edastatakse täitmiseks Politseiametile, väljaandmisest keeldumise otsus saadetakse Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

  (4) Väljaandmise otsust tutvustatakse väljaantavale isikule temale arusaadavas keeles allkirja vastu.

  (5) Kui väljaandmise otsust eivaidlustatavõi otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, määratakse kindlaks isiku välisriigile üleandmise aeg ja koht.

§ 408.  Väljaandmise taotluse esitamine välisriigile

  (1) Kui kuriteo toimepanemises kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune viibib välisriigis ja hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või süüdimõistetu hoidub kõrvale kohtuotsuse täideviimisest ning vajalik on taotleda tema väljaandmist, otsustab kohtunik uurija põhistatud määruse alusel ja Riigiprokuratuuri prokuröri ettepanekul loa andmise isiku vahi alla võtmiseks.

  (2) Riigiprokuratuuri prokurör valmistab ette isiku välisriigist väljaandmise taotluse. Taotlus on kirjalik ja sellele lisatakse:
  1) süüdimõistva kohtuotsuse või vahi alla võtmise määruse tõestatud koopia;
  2) teave kuriteo kohta, millega seoses väljaandmist nõutakse, selle toimepanemise aeg ja koht ning viide kriminaalseaduse vastavale paragrahvile, lõikele ja punktile;
  3) vajalike õigusaktide koopiad;
  4) isiku kirjeldus, kelle väljaandmist taotletakse, ühes teabega, mis aitab tuvastada tema isikut ja kodakondsust.

  (3) Väljaandmise taotluse esitamise otsustab justiitsminister või tema poolt määratud õigusasutus.

  (4) Edasilükkamatutel asjaoludel võib välisriigilt taotleda väljaantava isiku eelvangistust enne väljaandmise taotluse esitamist.

  (5) Väljaandmise taotlemisel välisriigile antud garantiid väljaantava isiku kohtlemise kohta on Eesti Vabariigile kohustuslikud.

§ 409.  Väljaantava isiku transiit

  Riigiprokuratuuri prokurör taotleb Justiitsministeeriumi vahendusel luba väljaantava isiku transiidiks ning otsustab transiidiloa andmise läbi Eesti Vabariigi.

§ 410.  Kriminaalmenetluse alustamine ja ülevõtmine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuritegude kohta

  (1) Riigi peaprokurör:
  1) alustab kriminaalmenetlust väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimepandud kuriteo tunnustega teo kohta vastavalt karistusseadustiku §-dele 7-9;
  2) otsustab kriminaalmenetluse ülevõtmise või kriminaalmenetlusest loobumise või peatamise kuriteo suhtes, millele saab rakendada välisriigi kriminaalõigust;
  3) otsustab menetluse ülevõtmise ja kriminaalmenetluse alustamise, kui keeldutakse isiku välisriigile väljaandmisest.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud kriminaalasjades kinnitab süüdistuskokkuvõtte ja saadab kriminaalasja kohtusse riigi peaprokurör käesolevas koodeksis ettenähtud korras.

  (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud kriminaalasjade arutamine allub Tallinna Linnakohtule.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 411.  Võetus, vara arestimine ja üleandmine välisriigi taotlusel

  (1) Võetus, samuti vara arestimine tsiviilhagi või erikonfiskeerimise tagamiseks võib toimuda ka juhul, kui kriminaalmenetlus toimub välisriigis ning välisriigi pädevad asutused on taotlenud vara üleandmist, taotluse aluseks olev tegu on kriminaalkorras karistatav nii meil kui ka teo toimepanemise kohas ning taotluse täitmine on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega.

  (2) Taotlus rahuldatakse, kui üleantav vara:
  1) võib taotlevas riigis olla vajalik asitõendina või
  2) on omandatud kuriteo läbi ja on vahi alla võtmise ajal isiku valduses, kelle väljaandmist nõutakse, või leitakse hiljem.

  (3) Võetus ja vara arestimine toimub käesolevas koodeksis sätestatud korras.

  (4) Kolmandate isikute õigused üleantud varale säilivad. Nende õiguste olemasolu korral tagastatakse vara taotluse saanud poolele kohe pärast kohut tasuta.

§ 412.  Kohtu luba vara välisriigile üleandmiseks

  (1) Loa vara välisriigile üleandmiseks annab maa- või linnakohtu kohtunik talle esitatud põhistatud määruse alusel.

  (2) Kohtunik otsustab loa andmisel, kas vara üleandmine on siseriiklikult lubatav ja otstarbekohane.

  (3) Maa- või linnakohtunik koostab põhistatud määruse, kui ta vara üleandmiseks luba ei anna. Määrusele kirjutab alla maa- või linnakohtunik ja kinnitab selle kohtupitsatiga.

§ 413.  Vara arestimise, erikonfiskeerimise ja üleandmise taotluse esitamine välisriigile

  Taotluse välisriigile vara arestimiseks, erikonfiskeerimiseks ja vara üleandmiseks esitab justiitsminister või tema määratud õigusasutus.

§ 4131.  Vastastikune abistamine välisriigi kohtuotsuse täitmisel

  Välisriigile võib osutada abi mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi kohaldamisel, kui välisriik on esitanud Justiitsministeeriumile nõuetekohase taotluse ja lisanud jõustunud kohtuotsuse originaali või tõestatud koopia. Vajaduse korral nõutakse välisriigilt tähtajalist lisainformatsiooni. Justiitsministeerium saadab taotluse kohe Riigiprokuratuuri, kus kontrollitakse taotlust ja edastatakse see viivitamatult kohtule.

§ 4132.  Abistamise ulatus

  (1) Välisriigis mõistetud karistuse või muu mõjutusvahendi kohaldamisel on keelatud abistada, kui
  1) taotluse aluseks olev otsus ei ole lõplik ega jõustunud;
  2) otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus;
  3) otsus on tehtud tagaselja;
  4) süüdistatavale ei ole tagatud kaitseõigust või kui kriminaalmenetlust ei ole korraldatud talle arusaadavas keeles;
  5) isikut on karistatud tema rassi, rahvuse, usuliste või poliitiliste tõekspidamiste pärast;
  6) tegu, mille toimepanemise eest on mõistetud karistus või kohaldatud muud mõjutusvahendit, eitooEesti seaduse kohaselt kaasa karistust või Eesti seadus ei näe ette sellist karistust või mõjutusvahendit;
  7) Eesti kohus on samas süüdistuses isiku süüdi mõistnud, tema suhtes on kriminaalmenetlus jäetud algatamata või kriminaalmenetlus on lõpetatud või
  8) Eesti seaduste kohaselt on kohtuotsuse täitmine aegunud.

  (2) Kui välisriigis tehtud konfiskeerimisotsus puudutab kolmandaid isikuid, ei ole seda lubatud täita, kui
  1) kolmandale isikule ei ole antud võimalust oma huve kaitsta või
  2) kui otsus ei ole kooskõlas Eesti seaduse alusel samas asjas tehtud tsiviilõigusliku otsusega.

§ 4133.  Kohtualluvus

  Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise otsustab Tallinna Linnakohus.

§ 4134.  Õigus esindajale

  Kui välisriik taotleb konfiskeerimise täitmise ülevõtmist, peab nii süüdimõistetule kui ka kolmandale isikule võimaldama esindaja. Esindajaks võib olla nii vandeadvokaat kui ka tema vanemabi, abi või muu isik kohtu loal.

§ 4135.  Kohtuistung

  (1) Välisriigi kohtuotsuse tunnustamist arutab kohtunik ainuisikuliselt taotluse kohtusse saabumisest alates kümne tööpäeva jooksul. Vajaduse korral nõutakse Justiitsministeeriumi kaudu tähtajalist lisainformatsiooni.

  (2) Konfiskeerimise otsustamisel on kolmandate isikute menetluses osalemine kohustuslik.

  (3) Riigiprokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.

§ 4136.  Kohtu määrused

  (1) Kohus teeb ühe järgmistest määrustest:
  1) tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks või
  2) tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubamatuks.

  (2) Kui välisriigi kohtuotsuse täitmist lubatakse, täpsustatakse välisriigis mõistetud karistust. Kohus saadab kohtumääruse koopia Justiitsministeeriumile, kes teavitab sellest välisriiki.

§ 4137.  Välisriigis mõistetud karistuse täpsustamine

  (1) Kui välisriigi kohtuotsuse täitmine on lubatav, määrab kohus kindlaks Eestis täitmisele kuuluva karistuse. Välisriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti kriminaalkoodeksis sama teo eest ettenähtud karistusega.

  (2) Täpsustatud karistus peab oma iseloomult nii palju kui võimalik vastama välisriigis mõistetud karistusele. Kohus arvestab välisriigis mõistetud karistuse raskust, kuid see ei tohi ületada kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud ülemmäära.

  (3) Kui välisriigis ei ole karistuse pikkust kindlaks määratud, teeb seda kohus kriminaalkoodeksi põhimõtteid järgides.

  (4) Välisriigis mõistetud karistuse raskendamine ei ole lubatud.

  (5) Kui välisriigis on karistuse täitmine tingimisi edasi lükatud või isik on tingimisi vabastatud, teeb kohus sedasama kriminaalkoodeksi vastavate sätete alusel.

  (6) Rahatrahv ja konfiskeerimisele kuuluv rahasumma arvutatakse tunnustamise päeval kehtiva kursi alusel Eesti kroonidesse.

§ 4138.  Abi osutamine konfiskeerimisel

  Konfiskeerimise korral osutatakse välisriigile abi juhul, kui kohus on lubanud välisriigi kohtuotsust täita.

§ 4139.  Konfiskeeritud vara

  Konfiskeeritud vara suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi sätteid, kui riigid ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 414.  Välisriigis kohtulikult karistatud isiku karistuse täideviimise jätkamine Eesti Vabariigis

  (1) Välisriigis kohtulikult karistatud isiku suhtes võib kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioonis sätestatud tingimustel:
  1) jätkata mõistetud karistuse täideviimist seda muutmata või
  2) jätkata mõistetud karistuse täideviimist süüdistust ümber kvalifitseerimata, viies selle kohtumääruse alusel vastavusse sanktsioonidega, mida Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalseadused näevad ette samasuguse kuriteo eest, või
  3) süüdistuse kohtuotsusega ümber kvalifitseerida, asendades mõistetud karistuse Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud sanktsioonidega.

  (2) Välisriigi kohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks või süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks on pädev Tallinna Linnakohus Riigiprokuratuuri prokuröri ettepaneku alusel. Riigiprokuratuuri prokuröri osavõtt kohtuistungist on kohustuslik.

  (3) Justiitsministeerium informeerib välisriigi nõudmise korral enne välisriigis kohtulikult karistatud isiku üleandmist, millist käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud protseduuri ta järgib. Ettepaneku justiitsministrile teeb Riigiprokuratuuri prokurör.

§ 415.  Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga

  (1) Koostöös Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga lähtuvad menetlejad käesolevast seadustikust ja vastavatest rahvusvahelistest õigusaktidest.

  (2) Rahvusvaheliselt Kriminaalkohtult kinnipidamistaotluse saamisel korraldab Riigiprokuratuur taotluses nimetatud isiku kinnipidamise käesoleva seadustiku §-s 1081 sätestatud korras ja vahi alla võtmise käesoleva seadustiku §-s 73 sätestatud korras.

  (3) Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokuröril on Eestis menetlustoimingute tegemisel kõik prokuröri õigused ja kohustused vastavalt käesolevale koodeksile. Menetlustoimingud teeb Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör käesolevas koodeksis sätestatud korras.

  (4) Kui Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusabitaotlus on vastuolus välisriigi õigusabitaotlusega, lahendatakse taotlus välislepingus sätestatud korras.

/otsingu_soovitused.json