Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määruse nr. 198 « . . . » ja Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a. määruse nr. 175 « . . . » muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1997, 73, 1209

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määruse nr. 198 « . . . » ja Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a. määruse nr. 175 « . . . » muutmine

Vastu võetud 07.10.1997 nr 189

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määruse nr. 198 «Eluruumide erastamise korraldamise kohta» ja Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a. määruse nr. 175 «Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määruse nr. 117 muutmine» muutmine

Lähtudes eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) paragrahvi 3 lõigetest 1, 11 ja 2 ning paragrahvi 22 lõikest 9 ja mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210) paragrahvi 5 lõigetest 5 ja 8 Vabariigi Valitsus määrab:

1. Teha Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr.  198 «Eluruumide erastamise korraldamise kohta» (RT I 1993, 46, 641; 78, 1140; 1994, 37, 573; 42, 682; 57, 973; 1995, 15, 185; 37, 479; 43, 664; 85, 1472) kinnitatud «Eluruumide erastamise korras» (edaspidi kord) järgmised muudatused ja täiendused:

1) sõnastada punkt 1 järgmiselt:

«1. Käesolev kord kehtib üürilepingu alusel kasutatavate ja asustamata, sealhulgas ehitusjärgus olevate elamute ja korterite erastamisel, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid); põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996, 48, 945; 1997, 13, 210; 16, 264) paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti, seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28; 1997, 13, 210) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekti omandis ning oli nende omandis vastavate seaduste jõustumise hetkel. Samas korras erastatakse ka eluruum, mis on põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti omandist üle läinud tema õigusjärgsele juriidilisele isikule või põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektide reformi käigus moodustatud uuele juriidilisele isikule.

Käesolevas punktis nimetatud eluruum on erastamise objektiks, kui see oli kohustatud subjekti omandis eluruumide erastamise seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1997, 9, 78) või põllumajandusreformi seaduse alusel.»;

2) sõnastada punkt 7 kuni sõnani «vähenduskoefitsiente» (kaasa arvatud) järgmiselt:

«7. Elamud või korterid erastatakse koos nendele vastava muu osaga elamust. Elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana. Korteri üldpinna hulka loetakse kõigi korteris asuvate ruumide põrandapinna summa ning sisseehitatud seinakappide, lodþade, rõdude, verandade, terrasside ja külmade panipaikade põrandapind. Seejuures tuleb arvestada järgmisi vähenduskoefitsiente:»;

3) sõnastada punkti 19 kolmanda lõigu esimene lause järgmiselt:

«Erastatava eluruumi eest erastamisväärtpaberiga tasumisel tehakse ülekanne eluruumi ostja või teise isiku erastamisväärtpaberiarvelt Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. a. määrusega nr. 82 (RT I 1997, 32, 512) kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra» kohaselt eluruumi erastamise kohustatud subjekti erastamisväärtpaberiarvele.»;

4) täiendada korda punktiga 27 järgmises sõnastuses:

«27. Järelevalvet eluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul maavanem, muude eluruumide puhul majandusminister.

Järelevalvemenetlust alustab maavanem või majandusminister saabunud avalduse (pöördumise) alusel või omal algatusel. Majandusminister suunab munitsipaalomandisse kuuluva eluruumi erastamise seaduslikkuse kohta talle saabunud avalduse (pöördumise) edasi vastavale maavanemale järelevalvemenetluse alustamiseks.

Eluruumi erastamise kohustatud subjekt on maavanema või majandusministri nõudmisel kohustatud esitama talle seitsme päeva jooksul konkreetse eluruumi erastamise küsimusega seoses olevad materjalid ja omapoolsed seadusele tuginevad põhjendused küsimuse lahendamiseks või erastamisest keeldumiseks.

Kui maavanem või majandusminister leiab, et konkreetse eluruumi erastamise küsimuse lahendamine kohustatud subjekti poolt ei vasta eluruumide erastamise seaduse ja eluruumide erastamise korra või muude õigusaktide sätetele, teeb ta erastamise kohustatud subjektile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja küsimuse lahendamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Kui eluruumi erastamise kohustatud subjekt ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema või majandusministri ettekirjutuse saamist õiguserikkumist kõrvaldanud, pöördub maavanem või majandusminister kohtusse.».

2. Teha Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a. määrusega nr. 175 «Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a. määruse nr. 117 muutmine» (RT I 1996, 47, 916; 80, 1438) kinnitatud «Mitteeluruumide erastamise korras» (edaspidi kord) järgmised muudatused ja täiendused:

1) sõnastada punkt 25 järgmiselt:

«25. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud isikud puuduvad, informeerib kohustatud subjekt käesoleva korra punkti 23 kohaselt elamu korteriühistut, viimase puudumisel aga korteriomanikke mitteeluruumi erastamise enampakkumise tulemustest. Korteriühistul või elamu korterite omanikel on kahe kuu jooksul ostueesõigus, seejuures korterite omanikel ühiselt või osal neist vähemalt poolte korteriomanike kirjalikul nõusolekul. Korteriomaniku allkirja ehtsus nõusolekuavaldusel peab olema notariaalselt tõestatud. Iga korteriomanik võib anda ainult ühele korteriomanikule või ühele osale korteriomanikest nõusoleku kasutada ostueesõigust.»;

2) sõnastada punkt 26 järgmiselt:

«26. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud isikud ei kasuta ostueesõigust, informeerib kohustatud subjekt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva korra punktis 23 nimetatud tähtaja möödumist vastava elamu korteriühistut, viimase puudumisel aga korteriomanikke mitteeluruumi erastamise enampakkumise tulemustest väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kirjalikule teatele, kus on fikseeritud aeg, mille jooksul enampakkumise lõpphinnaga ostueesõigust omav isik (isikud) võib (võivad) ostueesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamise avalduse, lisatakse käesoleva korra punktis 17 nimetatud dokumendi ärakiri. Nimetatud tähtaeg on kolmas kuu pärast enampakkumise toimumist.»;

3) sõnastada punkti 31 teise lõigu esimene lause järgmiselt:

«Erastatava mitteeluruumi eest erastamisväärtpaberiga tasumisel tehakse ülekanne mitteeluruumi ostja või teise isiku erastamisväärtpaberiarvelt Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 1997. a. määrusega nr. 82 kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra» kohaselt mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekti erastamisväärtpaberiarvele.»;

4) täiendada korda punktiga 37 järgmises sõnastuses:

«37. Järelevalvet mitteeluruumide erastamise seaduslikkuse üle teostab munitsipaalomandisse kuuluvate mitteeluruumide puhul maavanem, muude mitteeluruumide puhul majandusminister.

Järelevalvemenetlust alustab maavanem või majandusminister saabunud avalduse (pöördumise) alusel või omal algatusel. Majandusminister suunab munitsipaalomandisse kuuluva mitteeluruumi erastamise seaduslikkuse kohta talle saabunud avalduse (pöördumise) edasi vastavale maavanemale järelevalvemenetluse alustamiseks.

Mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekt on maavanema või majandusministri nõudmisel kohustatud esitama talle seitsme päeva jooksul konkreetse mitteeluruumi erastamise küsimuse lahendamisega seoses olevad materjalid ja omapoolsed seadusele tuginevad põhjendused küsimuse lahendamiseks või erastamisest keeldumiseks.

Kui maavanem või majandusminister leiab, et konkreetse mitteeluruumi erastamise küsimuse lahendamine kohustatud subjekti poolt ei vasta mitteeluruumide erastamise seaduse ja mitteeluruumide erastamise korra või muude õigusaktide sätetele, teeb ta erastamise kohustatud subjektile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja küsimuse lahendamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Kui mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekt ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema või majandusministri ettekirjutuse saamist õiguserikkumist kõrvaldanud, pöördub maavanem või majandusminister kohtusse.».

Peaminister Mart SIIMANN

Majandusminister Jaak LEIMANN

Riigisekretär Uno VEERING

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json